Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja menetluse käik AP esitas 15.04.2012 Harju Maakohtusse hagi HJ ja MJ vastu vara tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 18.11.2010 kostjate vahel sõlmitud abieluvara- ja asjaõiguslepingu Harku vallas XXXXXXX alevikus XXXXX XX asuva ja ühisomandiks olnud kinnistu (reg osa nr XXXXXX) jagamise kohta. Ühisvara jagamiseks palus hageja näha ette kinnistu võõrandamine ning võõrandamisest laekuv raha jagada võrdsetes osades. Menetluse käigus esitatud hagi täpsustuses palus hageja jagada ka kostjatele ühisomandina kuuluva kinnistu XXXXXXXXXX XXXXXXXXX (reg osa nr XXXXXX) asukohaga XXXXXX XXXX XXXXX XXXX. 14.11.2013 esitas hageja kohtu nõudel hagiavalduse tervikteksti, milles kordas eelnevalt esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse tekste muutmatul kujul. Hagiavalduse kohaselt on HJ vastu algatatud täitemenetlus, kus hageja on sissenõudjaks. 18.11.2010 sõlmis HJ abieluvaralepingu, millega loobus Harku vallas XXXXXXX alevikus XXXXX XX asuva kinnistu ühisomandi osast. 01.07.2011 väljastas kohtutäitur õiendi, et täitedokumenti ei ole õnnestunud täita võlgniku vara arvel. Kohtutäitur on leidnud, et kinnistu XXXXXXXXXX XXXXXXXXX müügist saadust ei piisaks nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, vaid nõude rahuldamiseks tuleks lähikondsele võõrandatud vara tagasi võita. Hageja leidis, et hagi ei ole aegunud. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on aegunud, kuna vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Hageja esitatud kohtutäituri 01.07.2011 õiendist nähtub, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Kuna hageja ei ole enne aegumistähtaega, s.o enne 01.07.2012, ühisvara jagamise hagi esitanud ega ühisvara jagamist nõudnud, on hageja minetanud õiguse hagi esitamiseks ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse, mille hageja algselt kohtule esitas, nõue oli esitatud ainult mittevõlgnikust MJ lahusvara vastu ja tagasivõitmise tulemusel tekkiva ühisvara jagamiseks. Kostjate olemasoleva ühisvara jagamist hageja viidatud hagiavalduses ei nõudnud. Lahusvara ei ole käsitletav ühisvarana. 07.11.2013 kohtuistungil esitas hageja hagiavalduse täienduse, kus nõuab nii kostjate ühisomandis oleva kinnistu (reg osa nr XXXXXX) kui ka lahusvaras oleva kinnistu (reg osa nr XXXXXX) jagamist. Sisuliselt on tegemist uue nõudega, mis on aegunud. Kuivõrd kostjate ühisvaras olevast varast oleks piisanud nõuete rahuldamiseks, ei ole vara tagasivõitmise nõue õigustatud.

Esimese astme kohtu otsus 15.01.2014 otsusega jättis Harju Maakohus kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on tsiviilasjas nr 2-07-52301 jõustunud kohtulahend, millega kohus mõistis HJlt hageja kasuks välja 31 965 krooni ehk 2042,94 eurot. Kohtuotsus jõustus 21.02.2011. Kostjad sõlmisid 18.11.2010 abieluvaralepingu, millega jäeti kostjatele ühisvarana kuulunud Harku vallas XXXXXXX alevikus asuv XXXXX XX kinnistu MJ lahusvaraks. Kohtutäitur algatas HJ suhtes täitemenetluse 01.05.2011. 01.07.2011 väljastas täitur kohtuotsuse täitmise võimatuse kohta õiendi, milles märkis, et nõude täitmise võimaldamiseks tuleks abikaasade ühisvara jagada või võita tagasi võõrandatud kinnisasi. Hageja esitas nõude täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine võlgniku varale ei vii nõude rahuldamiseni. Hageja esitas hagi tehingu tagasivõitmise ja ühisvara jagamise nõudes kohtule 15.04.2012, s.o vähem kui aasta jooksul pärast täiturilt sellekohase õiendi saamist. Kuivõrd ühisvara jagamise nõude esitamise aegumistähtaeg hakkab kulgema pärast täitemenetluse ebaõnnestumist, on hageja oma nõuded kostjate vastu esitanud õigeaegselt. Hagi esemeks on kostjate ühisvara jagamise nõue, mis hõlmab nii kostjate ühisomandis olevat kui ka ühisvara hulka tagasivõidetavat vara. Seega ei oma aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel tähtsust kostja esitatud haginõude täpsustus, mis selgitab õigeaegselt esitatud nõude sisu. Haginõude täpsustuse kohta ühisvara jagamise viisi osas annab kohus hinnangu lõpplahendis. Apellatsioonkaebus MJ palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldada. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant leiab, et kohus ei ole pooli võrdselt kohelnud. Kohtuotsuses ei ole märget kostja esindaja kohta. Kohtuotsust ei ole põhjendatud, asjaolusid on kohus käsitlenud subjektiivselt ja hagejat soosivalt. 15.04.2012 esitatud hagis oli nõue 18.11.2010 abieluvara- ja asjaõiguslepingu tühistamiseks, nimetatud lepingut ei ole aga olemas. Ainetu hagi esitamist ei ole õige käsitleda hageja õigeaegse nõude esitamisena. Kõik hageja poolt kohtule esitatud dokumendid on sisult ja nõuetelt erinevad ega ole üheselt mõistetavad. 15.04.2012 esitatud hagi oli esitatud üksnes MJ lahusvara suhtes, kuna hageja soovis kehtetuks tunnistada kostjate abieluvaralepingut ühisomandi jagamise kohta, et seejärel sellest omandist moodustuv ühisvara jagada. Seejuures on hageja viidanud kohtutäituri ekslikule seisukohale, et kostjate ühisvarast ei jätku võlgniku nõude rahuldamiseks. Ühisvara jagamist on hageja asunud nõudma alles siis, kui tsiviilasjas lahusvara suhtes tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kaja rahuldati ja seadusega sätestatud aegumistähtaeg oli möödunud. 15.04.2011 esitatud hagi ei ole laiendatav TMS § 14 sätestatud abikaasade ühisvara mõistele, kuna sissenõude pööramine täitemenetluses abikaasade ühisvarale eeldab sellise vara faktilist olemasolu ühisvara jagamise nõude esitamise ajal. Reaalselt olemas olnud abikaasade ühisvara jagamist aga

hageja aegumistähtaja kestel ei nõudnud, kuigi sellest oleks piisanud nõude rahuldamiseks. Ühisvara ehk XXXXX külas asuva kinnistu jagamist hakkas hageja nõudma alles 07.11.2013. Apellant leiab, et tsiviilasjas 2-07-52301 tehtud otsus, mille täitmist hageja täitemenetluses nõuab, on osutunud ekslikuks ega ole osaliselt ka täidetav. Vaidluse esemeks olnud korstnalõõr, mille kasutamisega seoses hageja hagi kohtusse esitas, on osutunud suitsulõõrina tegelikult kasutamiskõlbmatuks. Hagejale mingit reaalset kahju tegelikult ei ole tekitatud. Olematu kahju eest hüvitise saamise eesmärgiks on alusetu tulu saamine. Kuivõrd Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse menetlusse võtmata, vajab apellant järelevalve korras õiguskaitset ringkonnakohtult. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu 15.01.2014 vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab kolleegium järgmist. Apellandi peamine väide, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata nõude aegumise, sest hageja on 15.04.2012 esitatud hagiavalduses taotlenud ainult kostjate abieluvara- ja asjaõiguslepingu tühistamist ning tagasivõitmist kinnistu nr XXXXXX suhtes ja selle ühisvarana jagamist, kuid ei ole õigeaegselt taotlenud ühisvarasse kuuluva kinnistu nr XXXXXX jagamist, ei ole põhjendatud. TMS § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. TMS § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huvisid ja sama paragrahvi teise lõike järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Asjaoludest nähtuvalt pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on nõue HJ vastu tsiviilasjas nr 2-0752301 jõustunud kohtulahendi alusel, millega kohus mõistis hageja kasuks välja 31 965 krooni (2042,94 eurot). Apellandi väide, et pärast nimetatud kohtulahendi jõustumist ilmnenud asjaolude tõttu on kohtuotsus ekslik, ei ole käesolevas menetluses asjakohane, sest jõustunud kohtulahend on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument ja selle täitmist saab väärata üksnes TMS § 221 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine. Asjaoludest nähtuvalt väljastas kohtutäitur 01.07.2011 hagejale õiendi kohtuotsuse täitmise võimatuse kohta võlgnikul vara puudumise tõttu ja hageja on esitanud käesoleva hagi TMS § 14 lg 2 alusel 15.04.2012, s.o enne nimetatud sättes märgitud hagi aegumise üheaastast tähtaega. Asjaolu, et hageja on esialgses hagis taotlenud ainult ühe kinnistu ühisvarana jagamist ja teise ühisvarasse kuuluva kinnistu jagamist on hageja taotlenud alles 06.11.2013, ei oma TMS § 14 lg 2 alusel esitatava hagi aegumistähtaja järgmise osas tähtsust. Määrav on asjaolu, et hageja on esitanud 15.04.2012 hagis TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise nõude, mis eelduslikult hõlmab kogu kostjate ühisvara jagamist, sõltumata ühisvarasse kuuluva vara kooseisust. Reeglina sissenõudja ei tea ega peagi teadma, milline on jagatava ühisvara koosseis ja see selgubki enamasti ühisvara jagamise menetluses. Apellandi eeltoodud käsitlus viiks ebaloogilisele tulemusele, et ühisvara jagamine ei olegi võimalik, kui sissenõudja ei tea võlgniku ühisvara koosseisu. Seega ei saa asjaolu, et hageja taotles algselt kostjate ühisvarasse kuuluva

konkreetse kinnistu ühisvarana jagamist, hiljem muu ühisvara osas hagi täpsustades, omada tähtsust TMS § 14 lg 2 alusel esitatava hagi aegumise küsimuse otsustamisel. Apellandi väide poolte ebavõrdsest kohtlemisest seetõttu, et otsuses ei ole märgitud apellandi esindajat, on asjakohatu ja ka põhjendamatu, sest see kohtu minetus ei ole kaasa toonud apellandi menetlusõiguste rikkumist. Kolleegium leiab, et asjakohatu on ka apellandi väide, et hageja on taotlenud sellise lepingu tühistamist, mida pole tegelikult olemas. Vaidlustamatu on asjaolu, et kostjad on sõlminud 18.11.2010 abieluvara lepingu, milles sisaldub ka asjaõigusleping omandi üleandmise ja kande tegemise kohta (lepingu p 4). Asjaolu, et leping on pealkirjastatud kui „abieluvaraleping“, kuid hageja on taotlenud „abieluvara- ja asjaõiguslepingu“ kehtetuks tunnistamist, ei anna alust järelduseks, et hageja on esitanud ainetu hagi. Apellandi väide, et esialgne hagi on esitatud üksnes apellandi lahusvara suhtes, ei ole samuti põhjendatud. Hagi on esitatud tehingu tagasivõitmiseks kostjate ühisvarasse ja ühisvara jagamiseks mõlema kostja vastu ja seetõttu ei saa teha järeldust, et hagi oleks esitatud justkui ainult apellandi lahusvara suhtes. Apellandi väide, et TMS § 14 lg 2 alusel hagi esitamine eeldab ühisvara faktilist reaalset olemasolu ühisvara jagamise nõude esitamise ajal, ei ole samuti põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt on hagi tehingu tagasivõitmiseks TMS § 187 lg 1 ja 2 alusel võimalik ja ka menetluslikult otstarbekas esitada just koos TMS § 14 lg 2 alusel esitatava ühisvara jagamise hagiga. Apellandi käsitlus võib viia ebaloogilisele tulemusele, kus tagasivõitmise hagi eraldi esitamisel ja menetlemisel võib tehingu tagasivõitmise ajaks mööduda TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise hagi esitamise üheaastane tähtaeg. Kolleegium leiab, et ka apellandi ülejäänud väited ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks või muutmiseks. Menetluskulu jaotus Apellatsioonimenetluse kulu jätta apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1)

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.