Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

14.05.2014 esitas Ilja Santašev Harju Maakohtule taotluse temale riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks. Taotluse kohaselt on vandeadvokaat tegelenud asja kohtulikuks menetlemiseks ettevalmistamisega ja kohtulikus menetluses osalemisega kokku 5 tundi, so 10 pooltundi: 23.04.2014 dokumentidega tutvumiseks 1 pooltundi (30 eurot), 23.04.2014 avaldaja ja lapsega kokkusaamiseks 2 pooltundi (60 eurot), 24.04.2014 lastekaitsega vestlemiseks ja arvamuse koostamiseks 3 pooltundi (90 eurot), 08.05.2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 pooltundi (30 eurot), 08.05.2014 kohtuistungist osavõtuks 1 pooltundi (30 eurot), 12.05.2014 loobumisavaldusega tutvumiseks 1 pooltundi (30 eurot) ning 14.05.2014 lõpplahendiga tutvumiseks 1 pooltundi (30 eurot). Kokku taotles vandeadvokaat toimingute eest tasu kokku 360 eurot koos käibemaksuga. Esimese astme kohtu määrus 16.05.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus Ilja Santaševi riigi õigusabi tasu taotluse osaliselt ja määras riigi õigusabi osutaja tasuks Harju Maakohtus avaldaja esindamisel kokku 288 eurot ning määras tasuda see välja riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov kasuks. Kohus juhindus määruses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-test 1, 2 ja 3 ning § 22 lg-test 1, 6 ja 7. Kohus märkis, et A L le osutati riigi õigusabi korras õigusteenust vandeadvokaadi Ilja Santaševi taotluse kohaselt 23.04.2014-14.05.2014. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (kord), mis kehtib alates 17.03.2014. Korra punkti 42 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita asjades, v.a punktis 43 toodud juhtudel, 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 300 eurot. Sama korra punkti 43 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel ja lapsega suhtlemise korraldamisel 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 600 eurot. Nimetatud korra punkti 44 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 30 eurot iga poole tunni kohta. Korra punkti 1 järgi kõikide käesolevas korras toodud toimingute tasu arvestamise minimaalmääraks on pool tundi. Korra punkti 2 kohaselt järjestikku toimunud menetlustoimingute või muude toimingute tasu arvestamisel tuleb lähtuda neile reaalselt kulunud ajast, võttes arvesse, et ükski iseseisev toiming ei ületa 2. osas toimingule ettenähtud tasu maksimaalmäära. Korra punkti 3 järgi tasu arvestamine menetlustoimingul osalemise eest toimub menetlusprotokollis märgitud alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Korra punkt 4 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kohus leidis, et taotluses märgitud toimingud ja nende ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades asja mahtu, iseloomu ja keerukust ning advokaadi kutseoskusi, oli kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole advokaadi poolt taotluses väljatoodud ulatuses ajakulu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks. Kohus ei pidanud põhjendatuks tasustada vestlemist lastekaitsetöötajaga, kuivõrd nimetatud vestluse sisu ja vajalikkust ei ole advokaat kirjalikus arvamuses avaldanud ning nimetatu ei nähtu ka muudest asja materjalidest. Seejuures ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kirjaliku arvamuse koostamisele märgitud ajakulu 1,5 tundi. Arvestades kirjaliku arvamuse mahtu (2 lk) ja selle sisulist osa (1 lk), on

põhjendatud ajakulu nimetatud toimingu eest maksimaalselt 1 tund, tasuga 60 eurot. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks tasustada 08.05.2014 istungiks ettevalmistamist iseseisva toiminguna. Arvestades, et esindaja on tutvunud põhjalikult asja materjalidega, kohtunud menetlusosalistega ning vormistanud kirjaliku vastuse, pidi istungiks ettevalmistamine toimuma vastavate toimingute teostamise, sh kirjaliku vastuse koostamise, käigus. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatud ja vajalikuks tasustada antud juhul istungiks ettevalmistamist iseseisva toiminguna. Eeltoodust tulenevalt luges kohus käesolevas tsiviilasjas isikule õigusabi osutamise eest ning toimingutele kulutatud aja eest põhjendatuks 8 pooltundi, mille eest on tasu vastavalt 240 eurot. Kuna advokaat osutas õigusabiteenust advokaadibüroo kaudu, kes on käibemaksukohuslane, lisandub tasule käibemaks 48 eurot. RÕS § 24 lg 1 alusel korraldab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile Eesti Advokatuur. Määruskaebus 19.05.2014 esitatud määruskaebuses palub Ilja Santašev tühistada Harju Maakohtu 16.05.2014 määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Kaebuse kohaselt on maakohtu määrus ebaõige materiaalõiguse normide väära tõlgendamise ja kohaldamise ning asjaolude ebaõige hindamise tõttu. Ilja Santašev viitab kaebuses TsMS § 463 lg-tele 1 ja 2 ning märgib, et maakohus ei pidanud põhjendatuks tasustada vestlemist lastekaitsetöötajaga, kuivõrd nimetatud vestluse sisu ja vajalikkust ei ole advokaat kirjalikus arvamuses avaldanud ning nimetatu ei nähtu ka muudest asja materjalidest. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks tasustada 08.05.2014 istungiks ettevalmistamist iseseisva toiminguna. Tuginedes RÕS § 21 lg-tele 1 ja 3 ning § 22 lg-le 6 leiab kaebaja, et seega kuulub riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel kohaldamisele advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud tasude ja kulude kord. Vastavalt tasude ja kulude korra p-le 16 võib kohus riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Teist alust riigi õigusabi tasu vähendamiseks ei ole korraga ettenähtud, mis tähendab, et kuna kohus ei tuvastanud, et advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega, siis ei olnud kohtul võimalust vähendada riigi õigusabi tasu määruses toodud põhjustel. Kaebaja leiab, et ei riigi õigusabi seadusest ega tasu ja kulude korrast ei tulene, et kohus võib jätta taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks mõnes osas oma siseveendumusel rahuldamata. Vestlus lastekaitsetöötajaga oli tehtud ja selleks oli advokaadi poolt kulutatud 0,5 tundi, mis kuulub kindlaksmääramisele ja väljamõistmisele olenemata sellest, kas on avaldatud vestluse sisu advokaadi kirjalikus arvamuses või mitte. Lastekaitsetöötajaga vestlus oli antud juhul vajalik ja põhjendatud toiming, kuna oli vaja teada lastekaitsetöötaja seisukohta ja andmeid, mis olid lastekaitsetöötaja käes. Kaebaja on seisukohal, et just nimelt riigi õigusabi korras määratud esindaja, aga mitte kohus, peab otsustama, kas mõni toiming on põhjendatud või mitte ja juhul, kui menetlustoiming on tehtud, siis see peab tähendama, et RÕA korras määratud esindajal oli veendumus, et antud menetlustoiming on vajalik. Teist järeldust ei pea kohtul olema. Riigi õigusabi osutaja ei pea muretsema enne menetlustoimingu tegemist, kas ta saab selle eest tasu või mitte. Riigi õigusabi osutaja peab oma tööd tegema vastaval tasemel nõuetekohase hoolsusega, saama selle eest tasu ega pea töötama tasuta vaid põhjusel, et kohus võib pidada mõne vajaliku menetlustoimingu põhjendamatuks juba pärast menetlustoimingu tegemist.

Seoses sellega, et maakohus ei pidanud põhjendatuks tasustada 08.05.2014 istungiks ettevalmistamist iseseisva toiminguna, on kaebaja veendumusel, et kohtuistungiks ettevalmistamine on absoluutne ja kindlasti iseseisev menetlustoiming, mis ei saa olla põhjendamatu. Advokaat ei ela vaid ühe asjaga ja selleks, et osaleda kohtuistungil, on kindlasti vahetult enne istungit vaja istungiks ette valmistuda, mis väljendub muuhulgas selles, et tuleb uuesti üle vaadata menetlusdokumendid, värskendada mälu, meenutada dokumentide sisu jne. Seda ei ole võimalik teha üheaegselt kirjaliku arvamuse või muu dokumendi koostamisega, mis reeglina juhtub varem kui toimub kohtuistung. Samuti ei saa pidada kohtuistungiks ettevalmistamist põhjendamatuks vaid põhjusel, et menetluses osaleb kogenud advokaat. Kaebaja hinnangul on absurdne kohtu järeldus, et arvestades asja mahtu, iseloomu ja keerukust ning advokaadi kutseoskusi ei ole põhjendatud advokaadi poolt taotluses väljatoodud ulatuses ajakulu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks. Mitte üheski õigusaktis ei ole sätestatud, et mida kogenum on advokaat, seda kiiremini peab ta menetlustoiminguid tegema ega pea sel põhjusel kohtuistungiks eraldi ette valmistuma. Samuti ei tulene see loogikast ega tervest mõistusest. Riigi õigusabi tasu vähendamise aluseks ei saa olla kohtu subjektiivne ja põhjendamatu arvamus, et ühele või teisele menetlustoimingule on advokaat kuulutanud vähem aega kui taotluses märgitud või et menetlustoiming ei olnud põhjendatud, kuna see ei tulene tasu ja kulude korrast. Kohtuistungiks on vaja ette valmistuda, välja töötada õiguslik positsioon, läbi töötada asja materjalid, vajadusel sarnase kohtupraktikaga tutvuda jne, millele kõigele kulub alati aega. Sellega tuleb tasu taotluse läbivaatamisel ka arvestada, mida maakohus teinud ei ole. Kaebaja ei nõustu ning peab ennatlikuks kohtu järeldust, et arvestades kirjaliku arvamuse mahtu (2 lk) ja selle sisulist osa (1 lk), on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingu eest maksimaalselt 1 tund, tasuga 60 eurot. Kaebaja leiab, et üksnes menetlusosalise dokumendi mahukus või see, mitmest sõnast dokument koosneb, ei ole aluseks õigusabikulude vähendamiseks. Sarnasele seisukohale on asunud ka ringkonnakohus lahendis nr 2-13-9631, kus ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõrvalseisjal võimalik hinnata esindaja töö mahtu 0,5 tunnise täpsusega. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega, siis ei olnud kohtul võimalust vähendada riigi õigusabi tasu. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et riigi õigusabi korras määratud esindaja, mitte kohus, peab otsustama, kas mõni toiming on põhjendatud või mitte ja juhul, kui menetlustoiming on tehtud, siis see peab tähendama, et riigi õigusabi korras määratud esindajal oli veendumus, et antud menetlustoiming on vajalik. Kaebuse sellisest seisukohast lähtuvalt tuleks hüvitada kõik advokaadi poolt taotluses märgitud õigusabi kulud, mis on advokaadi hinnangul ilmselgelt vajalikud ja põhjendatud,

mis ei saa kindlasti olla seaduse mõtteks riigi õigusabi osutanud advokaadile tasu määramisel. Riigi õigusabi korras määratud esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses esindatavale nii palju tööd kui viimane oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et esindaja pidas tööd vajalikuks ja et vastav töö tehti, ei tähenda veel seda, et kogu tasu taotluses märgitud töö eest tuleks esindajale hüvitada. Väljamõistmisele saab kuuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu, et ka RÕS § 22 lg-st 7 tulenevalt määrab kohus advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingute ja nendele kulutatud aja põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul arvestada ka vaidluse iseloomu, keerukust, asjas esitatud dokumentide mahtu ja esindaja kutseoskusi. Käesoleval juhul on maakohus eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes õigesti leidnud, et taotluses märgitud toimingud ja nende ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti korrata.

Reet Allikvere Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.