Liiklussüüteod

kuu ja 10 päeva ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Yevhenii Hlushkov jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. 20.04.2025 alates kella 15:00st kuni kella 22:30ni, viibides aadressil XXX, tarbis Yevhenii Hlushkov kanget alkoholi. Seega oli Yevhenii Hlushkov teadlik, et tema on alkoholijoobe seisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit joobeseisundis. Nii, istus Yevhenii Hlushkov teadlikult mootorsõidukisse BMW 520D, reg.märk XXX, ning hiljemalt 22:53 alustas sõitu Liikuri tn X maja juurest J. Smuuli tee suunas. Seejuures sõitis Yevhenii Hlushkov vastu nimetatud maja juurde pargitud mootorsõiduki Toyota Corolla, reg.märk XXX, esiosa ning seejärel edasi sõites ei hoidnud ohutut külgvahet, mistõttu riivas sama sõiduki vasakpoolset külge. Sellise tegevusega tekitas Yevhenii Hlushkov varalise kahju mootorsõiduki Toyota Corolla, reg.märk XXX, omanikule S. F. (F., XXX) ja mootorsõiduki BMW 520D, reg.märk XXX, omanikule X OÜ-le (12485735). Pärast ülalkirjeldatud liiklusõnnetuse põhjustamist ja varalise kahju tekitamist jõudis Yevhenii Hlushkov J. Smuuli teele ning jätkas mööda seda sõitu Punase tänava suunas. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt, mille tulemus on fikseeritud uuringuaktis nr 25T-TXT02085, leiti Yevhenii Hlushkovi verest etanooli 2,40 mg/g (laiendmääramatus ± 0,06 mg/g), s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 2,34 milligrammi alkoholi. Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi ületada konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust ning on kohustatud kohandama sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat, ning on kohustatud andma temale teed. Yevhenii Hlushkov oli mootorsõiduki juhina teadlilk, et liikudes mööda J. Smuuli teed Punase tänava suunas, sõidab tema teelõigul, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. Samuti teadis Yevhenii Hlushkov, et kella 22:53-22:54 ajal on nähtavus pimeda ja vihmase ilma tõttu oluliselt piiratud, mistõttu lasus temal kohustus kohandada sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk vähendada kiirust. Peale selle, nägi Yevhenii Hlushkov ning seega teadis, et läheneb J. Smuuli teel Paekaare 52a maja juures asuvale majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (01.01.2021 jõustunud redaktsioonis) § 15 p-ga 20 kehtestatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 „Ülekäigurada“ tähistatud reguleerimata ülekäigurajale. Eespool toodule vaatamata ei kohandanud Yevhenii Hlushkov oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust. Vastupidi, tema sõitis kiirusega ca 78 kilomeetrit tunnis, millega ületas tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust 28 kilomeetri tunnis võrra.

Seega teadis Yevhenii Hlushkov, et liikudes piiratud nähtavuse tingimustes liiklusoludele mittevastava kiirusega ning ületades suurimat lubatud sõidukiirust 28 kilomeetri tunnis võrra, suurendab ta ülekäigurajale astuvale või astunud jalakäijale otsasõitmise ohtu ning võib põhjustada raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse, ent möönis seda. Ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna ei andnud Yevhenii Hlushkov Paekaare X maja juures teed reguleerimata ülekäigurajal tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale L. C. (XXX) ning kella 22:54 ajal sõitis temale otsa. Saadud löögist paiskus L. C. üle sõiduki esiosa ja katuse ning kukkus sõiduteele. Yevhenii Hlushkovi eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai L. C. järgmised tervisekahjustused: peaajuvapustus, näokolju nihkumistega hulgimurrud paremal (sarnaluu, silmakoopa, ülalõualuu murrud), põrutushaavad näol, parema kopsu põrutus koos parempoolse õhkrinnaga ning vasaku reieluu keskosa murd. Tervisekahjustused on eluohtlikud ning võisid olla tekitatud 20.04.2025 toimunud liiklusõnnetuses sõiduki otsasõidul jalakäijale ning tema paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid, pidas Yevhenii Hlushkov võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked tagajärjed, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida. L. C. sai rasked tervisekahjustused, kuna Yevhenii Hlushkov rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse nõudeid: a) § 15 lg 1 p 2, mille kohaselt suurim lubatud kiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; b) § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; c) § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; d) § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; e) § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis /.../ juhtida sõidukit /.../; f) § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /.../; g) § 35 lg 4, mille kohaselt reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; h) § 50 lg 1, mille kohaselt peab juht järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust; i) § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; j) § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla /.../ joobeseisundis. Seega pani Yevhenii Hlushkov toime KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus.

20.04.2025 kella 22:53-22:54 ajal juhtis Yevhenii Hlushkov mootorsõidukit BMW 520D, reg.märk XXX, sõites sellega Harju maakonnas Tallinnas Liikuri tn X maja juurest mööda J. Smuuli teed Punase tänava suunas. Liiklusseaduse (edaspidi ka LS) § 15 lg 1 p 2, § 17 lg 1, § 17 lg 5 p 21, § 33 lg 1 ja lg 11 p 2, § 35 lg 1 ja lg 4, § 50 lg 1 ja lg 3 p 1, § 69 lg 1 sätete tahtlikust rikkumisest tingituna põhjustas Yevhenii Hlushkov liiklusõnnetuse – nimelt ei andnud tema teed Paekaare X maja juures reguleerimata ülekäigurajal juhi suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale L. C. (XXX) ning kella 22:54 ajal sõitis temale otsa. Yevhenii Hlushkovi eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai L. C. rasked (eluohtlikud) tervisekahjustused. LS § 168 lg 1 sätestab, et iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust. LS § 168 lg 3 sätestab, et liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. Vastavalt LS § 169 lg 2 p-dele 1, 2, 3 kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht tähistama liiklusõnnetuse koha ohukolmnurgaga ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu, teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ja tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt ning andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires. Yevhenii Hlushkov jättis eespool nimetatud liiklusseaduse sätted tahtlikult täitmata. Tema ei teavitanud liiklusõnnetusest häirekeskust, ei tähistanud liiklusõnnetuse kohta ohukolmnurgaga, ei teinud kõike võimalikku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu ega andnud abivajavale kannatanule esmaabi oma oskuste piires. Vastupidi, eesmärgiga vältida vastutust, lahkus Yevhenii Hlushkov, ootamata ära liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist politsei poolt, sündmuskohalt. Nimelt, pärast L. C. otsasõitu pidurdas Yevhenii Hlushkov korraks, kuid ei jäänud seisma, vaid jätkas sõitu mööda J. Smuuli teed ristumiseni Punase tänavaga ning seejärel liikus otse edasi kuni järgmise ristmikuni, kus keeras Peterburi teele. Seejärel sõitis Yevhenii Hlushkov mööda Peterburi teed ja siis mööda Järvevana teed. Kella 23:14 ajal sõitis Yevhenii Hlushkov Järvevana teelt A. H. Tammsaare teele ning kella 23:21ks jõudis A. H. Tammsaare teele, Pärnu maantee ja Tondi tänava vahelisele alale suunaga Tondi tänava poole, kus oli kinni peetud politsei poolt. Seega pani Yevhenii Hlushkov toime KarS § 423 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt vahetult pärast liiklusnõuete rikkumist, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, sündmuskohalt põgenemise enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Kohus juhindub KrMS § 238, § 313, § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.