Tartu Maakohus 6. november 2026, Tartu kohtumaja 1-25-4097 Marek Vahing
Kohtuistungi sekretär Taotlus
Teele Masing Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Andres Põlmi karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
Andres Põlm
O
O TE
L
Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik
isikukood: 36505230000; e-post: XXX Kohtuistungi toimumise aeg
19. oktoober 2026
E
RESOLUTSIOON
IS
1.Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus.
M
2.Pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Andres Põlmile Tartu Maakohtu 5. augusti 2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-4097 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 kuud ja 13 päeva vangistust.
U
3.Kohus saadab Andres Põlmile pärast määruse jõustumist tulenevalt KrMS § 414 lg 1 teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
Kohtu määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord
U
Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
JÕ
Taotluse sisu ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 5. augusti 2025 otsusega nr 1-25-4097 tunnistati Andres Põlm süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta ja kaks kuud vangistust. KarS § 424 lg 4 p 1 alusel kuulus sellest karistusest ärakandmisele kolm päeva vangistust, milleks loeti Andres Põlmi eelvangistuses viibitud aeg. Karistusest jäi kanda üks aasta üks kuu ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel 417 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks sellele, et KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Andres Põlmi üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, kohustati teda KarS § 75 lg 4 alusel andma kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni PEth analüüse ning pöörduma ühe kuu jooksul pärast otsuse jõustumist AJK Kliinikusse vaimse tervise õe vastuvõtule. KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Otsus jõustus 22. augustil 2025.
2.Kohtusse saabus 22. detsembril 2025 kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Andres Põlmi kandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Andres Põlm ei täitnud lisakohustust pöörduda ühe kuu jooksul AJK Kliinikusse vaimse tervise õe vastuvõtule, ei onud teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi ja teostas esimese PEth analüüsi alles 18. novembril 2025. Lisaks sellele oli probleeme registreerimiskohustuse täitmisega.
3.Kohus jättis rahuldamata.
veebruari
määrusega
kriminaalhooldusametniku
taotluse
L
4.Kohtusse saabus 7. oktoobril 2026 teine erakorraline ettekanne Andres Põlmi kandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Andres Põlm ei ole täitnud korrektselt registreerimiskohustust ega teostanud PEth vereanalüüsi ajavahemikul 18. augustist kuni 19. septembrini 2026. Ka üldkasuliku töö tunde tegi Andres Põlm kokkulepitust vähem.
O TE
5.Kohus pidas erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 19. oktoobril 2026.
Andres Põlm selgitas, et tal on jäänud üks vereanalüüs tegemata, kuna ta oli haige ja ei saanud seda teha. Nüüd on analüüs tehtud ja vastuse saab täna. Tervisemuresid on erinevaid, suured probleemid seljaga. Kui ta ei läinud üldkasulikku tööd tegema, siis ta teavitas sellest tööandjat, kuid ei teadnud, et peab ka kriminaalhooldajat teavitama. Väidetavalt ei saanud ta aru, kuidas süsteem toimib. Ta on nõus üldkasulikku tööd tegema.
IS
E
O
Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde. Vereanalüüse tuli teha iga kolme kuu tagant, viimane tehti mais, oleks pidanud uue tegema augustis. Kõige suurem mure on teavitamine. Andres Põlm ei anna teada, kui ta ei saa minna üldkasulikku tööd tegema või teisi kohustusi täita. Osa tööandjaid ei ole nõus temaga enam koostööd tegema. Talle on antud võimalusi üldkasulikku tööd teha, viimati tehti ajakava eelmisel nädalal. Andres Põlm aga teatas jälle, et ei saa tööd tegema minna. Kohtu seisukoht
U
ST
U
M
6.KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
JÕ
7.KarS § 69 lg-s 6 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist.
8.Andres Põlmi kriminaalhooldus algas 22. augustil 2025. Kogu kriminaalhooldusperioodi jooksul on Andres Põlmil olnud raskusi talle määratud nõuete ja kohustuste täitmisega ning üldkasuliku töö sooritamisega.
9.Esimesest Andres Põlmi kohta esitatud erakorralisest ettekandest selgub, et Andres Põlm ei suutnud täita kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust. Kohtu määratud kohustuse – pöörduda 1 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist AJK Kliinikusse vaimse tervise õe vastuvõtule – osas selgub ettekandest, et selle kohustuse täitis Andres Põlm alles 12. novembril 2025. Ka PEth analüüse tegi Andres Põlm kriminaalhooldajaga kokku lepitud ajast
hiljem. Analüüsi tulemus viitas ulatuslikule alkoholi tarvitamisele. Varasema erakorralise ettekande arutamise ajaks ei olnud Andres Põlm teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Takistuseks olid saanud erinevad terviseprobleemid.
L
10.Vaatamata korduvatele rikkumistele leidis kohus 17. veebruari 2026 määruses, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. Andres Põlmil on olnud terviseprobleeme, mis on periooditi raskendanud üldkasuliku töö tegemist. Süüdimõistetu pöördus seljaprobleemiga kiropraktiku poole ja tema tervis paranes sellisel määral, et ta oli võimeline kergemaid töid tegema. Kohus leidis, et kuivõrd kriminaalhooldus saab läbi 22. augustil 2027, siis on umbes poolteist aastat aega, et sooritada 417 üldkasuliku töö tundi. Kohus leidis, et kuna Andres Põlmi tervis on käesoleval ajal selline, mis võimaldab tal kergemaid töid teha, tal on selleks piisavalt aega ja motivatsiooni, siis tuleb talle anda võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses.
O TE
11.Praegune erakorraline ettekanne on seega juba teine, mis Andres Põlmi kohta on esitatud. Pärast eelmist erakorralist ettekannet ei ole Andres Põlmi käitumises ja suhtumises muutuseid paremuse suunas toimunud.
O
12.Erakorralisest ettekandest selgub, et Andres Põlmil oli väidetavalt erinevaid asjaajamisi, mis takistasid tal asuda koheselt üldkasulikku tööd tegema. Siiski lepiti 16. märtsil 2026 kokku, et Andres Põlm teeb märtsis üheksa tundi üldkasulikku tööd ja edaspidi 25 tundi üldkasulikku tööd kuus.
ST
U
M
IS
E
13.Esmalt suunati Andres Põlm üldkasulikku tööd tegema Sõbralt Sõbrale keskusesse, kus ta pärast 30 minuti möödumist sobimatuse tõttu ära saadeti. Seejärel suunati ta tööle MTÜ Uuskasutuskeskusesse perioodiks 18.-30. aprill 2026. Andres Põlm sooritas tunnid ettenähtud mahus. Perioodil 13.-30. mai 2026 sooritas Andres Põlm 27 tunnist 18 tundi, perioodil 3.-17. juuni 2026 kõik kokkulepitud tunnid ja perioodil 8.-31. juuli 2026 sooritas 28 tunnist 16 tundi. Andres Põlm ei teavitanud kordagi kriminaalhooldusametnikku, kui ta tööd tegema ei läinud. Augustis ei teinud Andres Põlm ühtegi tundi tööd seljaprobleemi tõttu. Kriminaalhooldusametniku vastuvõtule jättis ta ilmumata 25. augustil 2026 ja 8. septembril 2026. Viimane kohtumine enne erakorralise ettekande esitamist oli 29. septembril 2026. Andres Põlm lubas edaspidi täita kontrollnõudeid ja üldkasuliku töö kohustust. Samuti avaldas ta soovi läbida mõni kriminaalhoolduse poolt pakutav sotsiaalprogramm. 7. oktoobri 2026 seisuga on Andres Põlm teinud 73 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd ja tegemata on 343 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd. Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et ta andis veel enne kohtuistungit Andres Põlmile võimaluse üldkasulikku tööd teha, kuid süüdimõistetu leidis vahetult enne tööpäeva taas põhjuse mitte ilmuda.
JÕ
U
14.Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et ei pea senise koostöö põhjal võimalikuks jätkata Andres Põlmi kriminaalhooldust. Süüdimõistetuga on korduvalt räägitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise vajalikkusest ning nende rikkumise võimalikest tagajärgedest. Samuti on talle selgitatud, et üldkasuliku töö tegemise tempot tuleb suurendada, et kõik töötunnid saaksid määratud tähtajaks tehtud. Ametniku hinnangul ei seisne probleem üksnes töö tegemist takistavates terviseprobleemides, vaid ka selles, et Andres Põlm ei teavita ametnikku õigel ajal kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ega pea järjepidevalt kinni kokkulepetest. Ka enne käesoleva asja arutamiseks peetud kohtuistungit võimaldati Andres Põlmil üldkasulikku tööd teha, kuid ta teatas taas, et ei saa tööle minna. Neil põhjustel ei pea kriminaalhooldusametnik realistlikuks, et süüdimõistetu teeb järelejäänud tähtaja jooksul ära kõik üldkasuliku töö tunnid või et tema väljendatud soov osaleda sotsiaalprogrammis toob senisesse käitumisse piisava muutuse.
15.Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga ja leiab, et järjepidevate rikkumiste tõttu ei ole põhjendatud anda Andres Põlmile veel kord võimalust jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kohus arvestab Andres Põlmi kasuks, et ta on pärast varasema erakorralise
L
ettekande lahendamist asunud üldkasulikku tööd tegema ning mõnel tööperioodil täitnud kokkulepitud töötundide mahu täielikult. Seega ei saa väita, et talle antud võimalus oleks jäänud igasuguse tulemuseta. Samuti ei sea kohus kahtluse alla süüdimõistetu terviseprobleeme ega välista, et need on teatud ajavahemikel töö tegemist takistanud. Samas praegusel juhul ei piirdu etteheited siiski üksnes tegemata töötundidega. Andres Põlm on jätnud kriminaalhooldusametniku teavitamata tööle ilmumata jäämisest, jätnud kokkulepitud ajal registreerimisele ilmumata ning viivitanud PEth-analüüsi tegemisega. Andres Põlmi rikkumised on kohtu hinnangul tõsised, kuid suhtumine neisse ükskõikne. Kohus ei usu, et Andres Põlm on valmis üldkasulikku tööd aktiivselt sooritama, kui enam kui aasta jooksul on ta leidnud selleks järjepidevalt erinevaid takistusi. Määruse tegemise ajal on Andres Põlmil tegemata nii suur hulk tunde, et nende sooritamine kriminaalhooldusperioodi lõpuks, s.o ligi üheksa kuu jooksul, ei ole senise töötempo ja suhtumise juures tõenäoline.
O TE
16.Kokkuvõttes ei täidaks karistuse eesmärke Andres Põlmi puhul leebemad abinõud kui karistuse reaalne ära kandmine. Seega on kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
IS
E
O
17.Eeltoodust tulenevalt pöörab kohus täitmisele Tartu Maakohtu 5. augusti 2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-4097 Andres Põlmile mõistetud karistuse kandmata osa. Andres Põlmil on sooritatud 73 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd ja sooritamata 343 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd. Üks tund üldkasulikku tööd vastab ühele päevale vangistusele. Andres Põlmi karistusest, mis oli üks aasta üks kuu ja 27 päeva vangistust, tuleb seega maha arvata 74 päeva (kaks kuud ja 14 päeva) vangistust. Andres Põlmi kandmata karistus on 11 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates Andres Põlmi saabumisest vanglasse. (allkirjastatud digitaalselt)
JÕ
U
ST
U
M
Marek Vahing Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.