AG Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, töökoht XXX kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Tõkend puudub
Kaitsja
vandeadvokaat Allan Valk, lepinguline kaitsja
Kannatanu
Hooneühistu B (reg. kood XXX)
Menetlustoiming
kriminaalmenetluse lõpetamine A G suhtes
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-dest 202, 206, 274 lg 5, 2962 ja § 385 p-st 10 kohus määras:
1.Rahuldada Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus nr 1-26-318 (kohtueelne menetlus nr 22740000037) A G süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 381 1 lg 1 järgi üldmenetluses.
KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel panna A G kohustuseks teha 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Edastada käesolev määrus eeltoodud kohustuse täitmiseks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale.
1-26-318
3.KrMS § 202 lg 6 esimesele lausele vastavalt selgitab kohus, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
4.Jätta Hooneühistule B (reg.kood XXX) tsiviilhagi A G kuriteoga tekitatud kahju 55 343, 19 euro hüvitamiseks läbi vaatamata.
5.Asitõendid: -
-
A G poolt ülekuulamisel üle antud dokumendid (konto väljavõtted, mis asuvad pakendatuna kahte ümbrikusse, toimiku juures); A G elukohas läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (asuvad ümbrikus toimiku juures); teabesalvestised andmekandjatel (ümbrikus toimiku materjalide juures) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku juurde; PPA andmehoidlas olevad salvestised (29.05.2023 vaadeldi A G elukoha läbiotsimise käigus ära võetud esemeid (sülearvuti Samsung N145Plus, kaks kõvaketast Western Digital, nutitelefon Xiaomi RedmiNote9, nutitelefon LG) ning laaditi alla andmestik) – säilitada andmed kuni lõpliku jõustunud lahendini kriminaalasjas ning seejärel KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada.
Edasikaebamise kord Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 10).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur esitas 20.01.2026 Viru Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasja, milles on esitatud süüdistus A G KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 3811 lg 1 järgi. Kõnealune kriminaalasi jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse.
2.Kohtusse edastatud süüdistusakti kohaselt kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et A G, tegutsedes Hooneühistu B juhatuse liikmena, pööras ajavahemikus 04.03.2012 kuni 24.08.2021 jätkuva teona Hooneühistu B pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 55 343,19 eurot, enda ja kolmandate isikute kasuks, pannes sellega toime omastamise suures ulatuses. Samuti A G HÜ B juhatuse liikmena rikkus teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid, kuna ei korraldanud äriühingu raamatupidamist viisil, mis oleks võimaldanud peale A G volituste lõppemist saada HÜ B uuel juhatusel täielikku ülevaadet äriühingu varadest ja kohustustest.
3.Viru Maakohtu 10.03.2026 määrusega andis kohus süüdistatava A G kohtu alla ja võttis menetlusse kannatanu HÜ B tsiviilhagi süüdistatavalt 55 343, 19 euro väljamõistmiseks.
4.20.04.2026 saabus kohtusse prokuröri e-kiri, milles ta andis teada, et kriminaalasjas nr 1-26318 A. G süüdistuses on prokuratuur, süüdistatav oma kaitsja vahendusel ja kannatanu arutanud võimalust kriminaalasja lahendamiseks nii, et prokuratuur taotleb kriminaalasjas menetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Vastava taotluse esitamise eelduseks on poolte vahel eelnev kokkulepe tekitatud kahju hüvitamise osas kohtuväliselt notariaalse kompromissiga.
1-26-318 Kannatanu on vastavad eeldused loonud, korraldades selleks üldkoosoleku, kus otsus on vastu võetud ning kaitsja on taotlenud notariaja, mis on 30. aprillil, kus notar saaks tõestada poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kui kahju osas on pooled kokkuleppe sõlminud, soovib prokuratuur esitada kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, koostades selleks kirjaliku taotluse.
5.08.05.2026 toimunud kohtuistungil kinnitasid menetlusosalised, et 06.05.2026 on Hooneühistu B (reg.kood XXX) juhatuse liikme (sh juhatuse esimehe) M T ja A G vahel sõlmitud notariaalne kokkulepe. Hooneühistu B ja A G, edaspidi koos nimetatud Lepingupooled, avaldasid soovi tõestada kokkulepe alljärgnevas: p.1 Vastavalt Viru Maakohtu 10. märtsi 2026. a määrusele kriminaalasjas 1-26-318 (22740000037) on kohus võtnud kannatanu Hooneühistu B tsiviilhagi menetlusse varalise kahju 55 343,19 euro väljamõistmiseks. p.2 Hooneühistu B esindaja ja A G kinnitavad, et punktis I toodud kohtumääruse Sisu on neile teada, nad ei soovi selle ette lugemist ega notariaalaktile lisamist. p.3 Lepingupooled soovivad punktis 1 nimetatud tsiviilhagi osas sõlmida kompromisskokkulepe järgnevalt: 3.1 .A G tasub H B varalise kahju hüvitamiseks kolmkümmend üks tuhat viissada eurot (31 500€). 3.2.Hooneühistu B loobub A G suhtes kõikidest ülejäänud punktis I toodud hagis nimetatud nõuetest (s.t. ülejäänud summa nõudmisest). 3.3.A G tunnistab punktis 3.1. nimetatud võlga ja on nõus alluma kohesele sundtäitmisele. 3.4.Lepingupooled kinnitavad käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega on punktis 3.1. nimetatud summa muutunud sissenõutavaks. 3.5.Lepingupooled on kokku leppinud, et võlgnevava summa tasumiseks annab Hooneühistu B A G tähtaja, mille kohaselt A G tasub punktis 3.1 nimetatud summa osamaksetega nelja (4) aasta jooksul alates 2026. aasta juunikuust, igakuiselt kuussada viiskümmend kuus eurot ja 25 senti (656,25 eurot) kuu 25-ks kuupäevaks. Viimane tasumise tähtpäev 25. mai 2030.a. 3.6.A G tasub punktis 3.4. nimetatud maksed Hooneühistu B kontole XXX Coop PankAS selgitusega: „Kompromisskokkulepe 06.05.2026".
3.7.Osamakse tasumisega viivitamisel on Hooneühistul B õigus nõuda seaduses sätesatud ulatuses tasumata summalt iga viivitatud päeva eest viivist. 3.8.Kompromissi summa on A G õigus tasuda kogu ulatuses enne 25.05.2030.a 3.9.Hooneühistu B kinnitab, et kompromissi sõlmimise seisuga puuduvad tal muud võimalikud nõuded/pretensioonid A G vastu.
3.10.Lepingupooled lepivad kokku, et antud punktis I toodud hagiga seotud kohtuasjas olevad võimalikud õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.
6.08.05.2026 kohtuistungil taotles prokurör A G suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Vastava taotluse esitamise eelduseks on poolte vahel eelnev kokkulepe tekitatud kahju hüvitamise osas kohtuväliselt notariaalse kompromissiga. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitasid prokuratuurile A G ja tema kaitsja, prokuratuur nõustus ja toetas esitatud taotlust, sest asjas puudub avalik menetlushuvi ning prokuratuur hindab A G süü suuruse keskmisest väiksemaks. Menetluse pooled avaldasid, et kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab A G endale kohustuse teha 5 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest 60 tundi üldkasulikku tööd. Kannatanu HÜ B esitas 26.11.2025 kriminaalasjas A G vastu tsiviilhagi summas 55 343, 19 eurot. Prokuratuur selgitas, et kuriteoga tekitatud kahju osas on süüdistatav asunud kahju heastama sellega, et on sõlminud kannatanuga kokkuleppe nõude osas sundtäitmisele allumise kokkuleppe kohta ning kannatanu poolt kriminaalmenetluses juba esitatud tsiviilhagi eraldi seisukoha võtmist ei vaja, kuna kompromissiga on pooled asunud nõuet lahendama kohtuväliselt ning kuna kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS 202 järgi on tingimuslik, sõltudes kohustuste täitmisest süüdistatava poolt, ei saa selle määruse alusel võtta seisukohta ka tsiviilhagi osas.
7.Prokuratuur pööras tähelepanu sellele, et väiksemale süüle mõlema etteheidetava koosseisu puhul viitab ka toime pandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. See tähendab, et juba seadusandja poolt kahtlustatavale süüks pandav tegu on hinnatud madalamaks kui esimese
1-26-318 astme kuritegu. Kuritegelikul viisil käitumise otsus on vastu võetud konkreetseid asjaolusid ja võimalusi silmas pidades ja isiku käitumisest ei saa järeldada, et tegemist on isikuga, kellel on hoiak toime panna kuritegusid ning et oleks hädavajalik kahtlustatava kriminaalkorras karistamine. Antud asjas on aga nii kannatanu liikmed kui ka juhatuse liikmed toonud välja, et neile siiski hakkas ajapikku ilmnema puudused ja vajakajäämised juhatuse liikmeks oleva A G tegevuses, kuid samas ei kontrollinud keegi aastaid pangakontodel toimuvat, mis võimaldaski omastatud summad ja kannatanule tekkinud kahjul nii suureks paisuda. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning kahtlustatavate õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.
8.A G andis nõusoleku kriminaalmenetluse nr 1-26-318 lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ning ÜKT tegemiseks. Maakohtu seisukoht
9.Kohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega ja 06.05.2026 sõlmitud notariaalse kokkuleppega (Jõhvi notar Ülle Mesi ametitegevuse raamatu 2026. a registri number 924) ning olles ära kuulanud süüdistatava A G ja tema kaitsja, leiab, et eeltoodud taotlus kuulub rahuldamisele alltoodud põhjustel.
10.KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel.
11.KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
12.KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
13.KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut; 4) alluda ettenähtud ravile; 41) mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi; 5) osaleda sotsiaalprogrammis; 6) alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele; 7) täita muu asjakohane kohustus. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.
14.KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et A G on toime pannud talle inkrimineeritavad süüteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 381 1 lg 1 järgi. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
15.KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 201 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 381 1
1-26-318 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on mõlema eeltoodud kuriteo puhul tegemist teiste astme kuriteoga.
16.Kriminaalmenetlust alustati käesolevas kriminaalasjas 2022. a ning süüdistatav allutati kriminaalmenetlusele alates 2023. aastast. Seega on kriminaalmenetlus tema suhtes kestnud üle 2 aasta. On nõustumisväärne see, et kriminaalmenetlus selles kriminaalasjas on kestnud suhteliselt pikalt ja menetluse esemeks on jätkuva teona tegevus, mis toimus juba alates 2012. aastast. Kohus nõustub sellega, et A G kui varem kriminaalkorras karistamata isiku süü talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises ei ole suur. Ka kinnitab kohtule esitatud ja 06.05.2026 sõlmitud notariaalne kokkulepe (Jõhvi notar Ülle Mesi ametitegevuse raamatu 2026. a registri number 924), et süüdistatav on asunud heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Nii tuleneb eeltoodud kokkuleppe p-st 3.3., et A G tunnistab punktis 3.1. nimetatud võlga ja on nõus alluma kohesele sundtäitmisele. Punkti 3.8 kohaselt kompromissi summa on A G õigus tasuda kogu ulatuses enne 25.05.2030.
17.Käesolevas kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi, s.o riigi kriminaalpoliitiline huvi teo karistamiseks. Nimetatu tähendab riigi kaalutletud otsust, kas konkreetse kuriteo puhul on ühiskondliku korra, õigustunde ja turvalisuse tagamiseks hädavajalik viia menetlus lõpuni ja isikut karistada, või saab eesmärgid saavutada leebemalt. Avaliku menetlushuvi eesmärk on tagada, et riiklikku karistust kohaldataks üksnes nendes olukordades, kus selle järele on tungiv ühiskondlik vajadus. Mida pikem aeg on kuriteo toimepanemisest mööda läinud, seda madalamaks muutub reeglina avalik menetlushuvi. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritakse A G kuritegude toimepanemist juba alates 2012. aastast. Nõustumisväärne on seega see, et süüdistatavale etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning süüdistatava õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.
18.Kokkuvõtvalt nõustub kohus sellega, et täidetud on kõik KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud eeltingimused kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga, kuna A G inkrimineeritavate teise astme kuritegude puhul on põhjendatud jaatada seda, et puudub avalik menetlushuvi ja tema süü ei ole toimepandus suur ning ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju.
19.KrMS § 202 lg 2 p 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks teha 10 – 240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse KarS § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut. Prokuratuur taotles kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses kohustada süüdistatavat A G tegema 5 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest 60 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatav A G andis enda nõusoleku eeltoodud ulatuses üldkasuliku töö tegemiseks 5 kuu jooksul. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus kahtlustatavale A G kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd 5 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest, s.o alates 20.05.2026.
20.KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalasja materjalid kinnitavad seda, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad kriminaalmenetluse kulud. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine
21.KrMS § 2962 lg 1 p 4 kohaselt kohus jätab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse. Riigikohus on 26.04.2019 kriminaalasjas nr 116-4665 selgitanud, et kui kohus lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, pannes süüdistatavale mõne KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud kohustuse, jääb tsiviilhagi, mis on KrMS § 263 1 lg-s 1 sätestatud korras menetlusse võetud, kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse äralangemiseni jätkuvalt kohtu menetlusse. Juhul, kui kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus. See tähendab, et KrMS § 202 lg 2 kohaldamisel pole kohtul alust kriminaalmenetlust lõpetades tsiviilhagi läbi vaatamata jätta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39.).
22.KrMS § 2962 lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides või kelle vastu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus
1-26-318 on esitatud, või nõue, mis selles on esitatud, ei vasta käesoleva seadustiku § 381 lõikes 1 või 2, §-s 371 või § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele. KrMS § 381 lg 1 kohaselt kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. KrMS § 381 lg 6 kohaselt käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.
23.Käesoleval juhul tuleb jätta kohtu poolt 10.03.2026 määrusega menetlusse võetud kannatanu HÜ B tsiviilhagi süüdistatavalt 55 343, 19 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata, kuna eeltoodud nõude osas on kohtumenetluse pooled sõlminud 06.05.2026 notariaalse kokkuleppe (Jõhvi notar Ülle Mesi ametitegevuse raamatu 2026. a registri number 924). Tegemist on täitedokumendiga ning eeltoodud kokkuleppest nähtub ka see, et notar on lepingupooltele selgitanud, et käesolev kokkulepe on käsitletav täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkt 18 järgi ning täitedokumendi täitmist korraldavad kohtutäiturid.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesoleval juhul on hageja esitatud nõue rahuldatud notariaalse kokkuleppega ja selle nõude osas on olemas seega täitedokument. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu nõude edasine menetlemine kriminaalmenetluses välistatud, sest selle nõude eesmärk ei ole enam kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine, arvestades eeltoodud 06.05.2025 notariaalse kokkuleppe sisu. Seetõttu tuleb jätta kannatanu HÜ B menetlusse võetud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.