Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Sigmar Kubja peab:

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Ryan Edvin Rätseppa süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et ta kasutas 04.01.2025 ajavahemikus kell 01:00-02:12 Tartu linnas Uueturu T1 asuvas parklas, s.o avalikus kohas vägivalda alaealise S.L-i suhtes. R. E. Rätsep lõi S.L- S.L-i 1 kord parema rusikaga kõri piirkonda ja 1 kord vasakule lõua piirkonda, mille tagajärjel kukkus S.L maha. Seejärel lõi R. E. Rätsep maas lamavat S.L- S.L-i jalgadega vähemalt 1 kord näo piirkonda. Sellise tegevuse tagajärjel tekkisid S.L-ile tervisekahjustustena konkussioon, pea muude osade pindmised vigastused ja lõuapealne marrastus. R. E. Rätsep häiris oma tegevusega M.Bi rahu ja turvatunnet. M.B nägi toimunut pealt ja helistas Häirekeskusesse. Sellega rikkus R. E. Rätsep korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 lg 1 ps 1 sätestatud keeldu käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala. Seega pani R. E. Rätsep toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Sigmar Kubjat süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et ta kasutas 04.01.2025 ajavahemikus kell 01:00-02:12 Tartu linnas Uueturu T1 asuvas parklas, s.o avalikus kohas vägivalda alaealise S.L-i suhtes. Kõigepealt lõi R. E. Rätsep S.L- S.L-i 1 kord parema rusikaga kõri piirkonda ja 1 kord vasakule lõua piirkonda, mille tagajärjel kukkus S.L maha. Seejärel tuli S. Kubja maas lamava S.L-i juurde ja lõi teda jalgadega vähemalt 1 kord näo piirkonda. Sellise tegevuse tagajärjel tekkisid S.L-ile tervisekahjustustena konkussioon, pea muude osade pindmised vigastused ja lõuapealne marrastus. S. Kubja häiris oma tegevusega M.Bi rahu ja turvatunnet. M.B nägi toimunut pealt ja helistas Häirekeskusesse. Sellega rikkus S. Kubja korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala. Seega pani S. Kubja toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Caroly Päkk, süüdistatav Ryan Edvin Rätsep ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. R. E. Rätsep tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb karistada 7-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui R. E. Rätsep ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o osaleb käitumiskontrolli lõpuni tööhõives, on Töötukassas töötuna arvel või õpib ning läbib kriminaalhooldaja määratava sotsiaalprogrammi. Samuti juhul, kui R. E. Rätsep täidab KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust registreeruda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks. Mõista R. E. Rätsepalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 215,76 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1544,76 eurot. Võimaldada R. E. Rätsepal tasuda menetluskulud 1544,76 eurot 12 kuu jooksul. Jätta asitõendid 6 DVD+R plaati kriminaaltoimiku juurde. Kohtuistungil möönis prokurör, et 01.04.2026 tõusis sundraha suurus, ja nõustus suurenenud osas sundraha riigi kanda jätmisega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Caroly Päkk, süüdistatav Sigmar Kubja ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. S. Kubja tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb karistada 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 10.06.2024. a otsusega nr 1-24-1088 mõistetud karistuse 2 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 ja 5 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S. Kubja ei pane 4 aasta ja 10 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning järgib KarS § 75 lg 2 p-des 8 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o läbib kriminaalhooldaja määratava sotsiaalprogrammi ja allub elektroonilisele valvele 4 kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. Samuti juhul, kui S. Kubja täidab KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust anda kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ja esitama analüüside vastused kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Proove tuleb anda üks kord katseaja kolme kuu kohta. Kui S. Kubja saavutab PEth näidu, mis on 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist, võib kriminaalhooldusametnik katseajaks määratud analüüside arvu vähendada. Esimesel analüüsil pole nõutavat näitu, kuid kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest. Mõista S. Kubjalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 426,48 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1755,48 eurot. Võimaldada S. Kubjal tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul. Jätta asitõendid 6 DVD+R plaati kriminaaltoimiku juurde. Kohtuistungil möönis prokurör, et 01.04.2026 tõusis sundraha suurus, ja nõustus suurenenud osas sundraha riigi kanda jätmisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatavad on ennast puudutavast kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavad väljendasid kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkulepete juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka alaealine kannatanu ja tema seaduslik esindaja on kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 21 ja 127).

R. E. Rätsep ja S. Kubja tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning neid tuleb karistada kokkulepete kohaselt. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on R. E. Rätsepaga seotud menetluskulud määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 215,76 eurot ja sundraha 1419 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu 215,76 eurot ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1544,76 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda ülejäänud sundraha. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada R. E. Rätsepal tasuda menetluskulud 1544,76 eurot 12 kuu jooksul. S. Kubjaga seotud menetluskulud on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 426,48 eurot ja sundraha 1419 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu 426,48 eurot ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1755,48 eurot Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada S. Kubjal tasuda menetluskulud 1755,48 eurot 12 kuu jooksul. Kriminaalasja toimikus olevad DVD+R plaadid on toimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKK 20.06.2022. a otsus nr 120-6745, p 77). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.