Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Virgo Reilit süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis 10.08.2025 kella 21:05 ajal Tartus Kalda tee 10 juures mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,84 mg alkoholi. Alkoholijoobe tõttu ei tulnud V. Reili mootorsõiduki juhtimisega toime ja põhjustas liiklusõnnetuse, sõites otsa parkivale mootorsõidukile Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Tulenevalt LS § 69 lg 2 p-st 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega pani V. Reili toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Caroly Päkk, süüdistatav Virgo Reili ja tema kaitsja vandeadvokaat Heiki Kolk sõlmisid kokkuleppe järgnevas. V. Reili tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 3-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.-12.08.2025, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et V. Reilil tuleb ära kanda veel 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui V. Reili ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada V. Reilit registreeruma 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks ning andma kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda üks kord katseaja kolme kuu kohta kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui V. Reili saavutab PEth näidu, mis on 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist, võib katseajaks määratud analüüside arvu vähendada. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub, kuid kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest. Mõista V. Reililt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 148,80 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 813,30 eurot. Jätta sundrahast 664,50 eurot riigi kanda. Võimaldada V. Reilil tasuda menetluskulud 813,30 eurot 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Kohtuistungil möönis prokurör, et 01.04.2026 tõusis sundraha suurus, ja nõustus suurenenud osas sundraha riigi kanda jätmisega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. V. Reili tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 148,80 eurot ja sundraha 1419 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 813,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda ülejäänud sundraha. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada V. Reilil tasuda menetluskulud 813,30 eurot ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.