Kohtuistungi toimumise aeg ja 21. aprill 2026, Tallinn koht Prokurör
Ringkonnaprokurör Merike Lugna
Süüdistatav
Valeri Godõrev, isikukood: 39001310312; elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt B2 tasemel; töökoht: XXX; karistatus: varem karistatud 7 korral, viimati Harju Maakohtu 10.02.2023.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja 15 päeva. Karistus kantud. Kahtlustatavana kinni peetud 09.04.2025, tõkend, vahistamine, kohaldatud 11.04.2025.
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
1-25-2880
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Asendada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2026. a otsuse põhiosa põhjendused 9. aprillil 2025. a XXX toime pandud teo osas ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
4.Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaadi Leelo Viili poolt süüdistatavale Valeri Godõrevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 305 eurot 4 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saava kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.V. Godõrevit süüdistatakse 21 varguse ning ühe röövimise toimepanemises perioodil 28. oktoober 2024 kuni 9. aprill 2025. Vargused ja röövimine pandi süüdistuse kohaselt toime erinevatest toidukauplustest. Maakohtu otsus
2.Harju Maakohtu 29. jaanuari 2026. a otsusega tunnistati V. Godõrev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat. Samuti tunnistati V. Godõrev süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust, karistuse kandmise aja alguseks loeti 9. aprill 2025. Esitatud tsiviilhagid rahuldati.
3.Maakohtu menetluses tunnistas V. Godõrev oma süüd suuremas osas süüdistuses ette heidetud tegudes. Ta ei tunnistanud end süüdi röövimises (9. aprillil 2025 XXX kauplusest) ning viimases varguse katses (9. aprillil 2025 Q OOO toidukaupade kauplusest).
4.Maakohus ei nõustunud süüdistusega selles, et V. Godõrovi 9. aprillil 2025 toime pandud tegu tuleks kvalifitseerida röövimisena. Maakohus tuvastas, et süüdistatav tabati varguse katselt, ta tagastas kannatanu nõudmisel seljakotist väärtuslikud alkoholipudelid ning põue peidetud raadio. Isegi süüdistatava kuritegelikku tausta arvestades ei ole alust arvata, et ta soovis noaga ähvardades enda kasuks pöörata taskusse peidetud väheväärtuslikke esemeid (rehviparanduskomplekt, neli led-helkurit ja sisetermomeeter), millega ta poest lahkus. Tekkinud olukord oli süüdistatava jaoks ärritav, mistõttu päädiski kannatanu korduv nõudmine põuest kõik asjad välja võtta sellega, et V. Godõrov võttis välja põues olnud 2(9)
1-25-2880 noa. Noaga ähvardamine on käsitatav kuriteona KarS § 120 lg 1 järgi ning taskusse pandud asjade vargus süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes.
5.Süüdistust 9. aprillil 2025. a Q OOO toidukaupade kaupluses toime pandud varguse katses vastustas V. Godõrov väitega, et ta küll pani kaupu seljakotti, kuid ta peeti müügisaalis kinni ning ta kavatses nende kaupade eest tasuda. Maakohus leidis, et V. Godõrevi tegu on käsitatav varguse katsena. Ta pani eelnevalt, 28. oktoobrist 2024 kuni 9. aprillini 2025, toime kakskümmend üks süstemaatilise varguse episoodi, läks kohe pärast ebaõnnestunud vargust XXXt OOO kauplusesse ning pani müügisaalis seljakotti erinevaid kaupu. Puudub vähimgi alus arvata, et V. Godõrev soovis seekord seljakotis olevate kaupade eest tasuda. Politseiametnike sekkumiseta oleks ta kauplusest kaupade eest tasumata lahkunud nagu eelnevalt kahekümnel korral.
6.Ülejäänud süüdistuses kirjeldatud tegudes tunnistas maakohus V. Godõrevi süüdi. Prokuratuuri apellatsioon
7.Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega V. Godõrev mõisteti 9. aprillil 2025. a XXX kaupluses toime pandud teos süüdi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Prokuratuur palub maakohtu otsuse ses osas tühistada ning tunnistada V. Godõrev süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja karistada teda 4 aastase vangistusega. Liitkaristuseks palub prokuratuur mõista 5 aastat vangistust.
8.V. Godõrev kasutas psüühilist vägivalda, mis oli mõjus. Kannatanu taganes ja loobus nõudmast, et V. Godõrev annaks kõik kauplusest varastatu tagasi. Seega murdis vägivald asja üleminekut takistava vastupanu. Vargus on V. Godõrevi elustiiliks. Võõrad esemed ei satu talle taskutesse kogemata, vaid tahtlikult. V. Godõrevi väide, et tema ei ähvardanud ja müüja tahtis nuga näha, on ennast õigustav. Müüja teada oli V. Godõrevi taskus varastatud kaup, ta ei teadnud, et talle näidatakse nuga. V. Godõrev ei olnud sundolukorras, kannatanu ei oleks ise hakanud V. Godõrevi taskust asju välja võtma. V. Godõrev oleks võinud politsei saabumist oodata, kuid otsustas sündmuskohalt lahkuda. Ta oli ärritunud, et algselt edukana kavandatud vargust ei õnnestunud lõpuni viia ja ta pidi enamiku asju tagasi panema. Ärritusele viitab ka see, et ta viskas kauplusest lahkudes müüja suunas pudelist vett.
9.Ei ole eluliselt usutav, et V. Godõrev unustas 10 minuti jooksul ära, kuhu ta kaupu peitis. Taskutesse jäänud kaup ei olnud ka kotipõhja jäänud üksik väike ese, vaid tegemist oli mitme erineva kaubaga. Niisiis kasvas vargus üle röövimiseks. V. Godõrov jäi vahele ega soovinud siiralt kaupa tagastada. Ta võttis välja suuremad esemed ja kuna müüja nõudis jätkuvalt kauba välja võtmist, siis ta ärritus ja otsustas olukorra enda kasuks pöörata, et müüja ta rahule jätaks ning ta ei peaks ülejäänud asju välja võtma. Varastatud asjad ei olnud tema jaoks väheväärtuslikud arvestades seda, mida ta tavapäraselt varastas.
10.Maakohus pidanuks analüüsima ka seda, kas tegemist võis olla röövimise katsega. Samuti ei ole kohus hinnanud seda, kas tegemist võis olla lõpetatud või lõpetamata süüteokatsega. Süüdistatava apellatsioon
11.V. Godõrev vaidlustab enda süüküsimuse osas maakohtu otsuse kahes osas. Lisaks palub süüdistatav vähendada karistust vähendada ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
3(9)
1-25-2880
12.Süüdistatav ei ole nõus enda süüditunnistamisega 9. aprillil 2025. a Q OOO kauplusest toime pandud varguse katses. Apellant selgitab, et ta pani kaupu enda seljakotti seetõttu, et ostukorv sai täis. Kuna ta ei tulnud asjadega kauplusest välja, vaid peeti poes kinni, jääb arusaamatuks, miks heidetakse talle ette varguse katset.
13.Samuti ei nõustu süüdistatav enda süüditunnistamisega KarS § 120 lg 1 järgi. Kaupluse töötaja käskis mitu korda taskust asjad välja võtta, kuid taskus oli nuga. Seega süüdistatav kinnitas, et taskus ei ole midagi, mis kuuluks poele. Kolmandal korral ähvardas müüja politsei kutsuda, kui süüdistatav kõike taskust välja ei võta. Ainult seepärast süüdistatav noa välja võttiski, et näidata ja küsida „Kas te tahtsite seda näha?“. Seejärel pani süüdistatav noa kohe tagasi. Süüdistatav ei soovinud kedagi ähvardada ning palus kannatanult ka kohtus vabandust.
14.Maakohus on enamiku kaitsja esitatud tõenditest jätnud märkamata ja hindamata ning on lähtunud vaid süüdistuse versioonist. Süüdistatava kirjalik seisukoht
15.Süüdistatav esitas apellatsioonitähtaja jooksul ka täiendava seisukoha vastuseks prokuratuuri apellatsioonile. Seisukohas ei nõustu süüdistatav prokuröri taotlusega karistada teda 5-aastase vangistusega. Juba kohtueelses menetluses, kui süüdistatavale sai teatavaks, et teda kahtlustatakse röövimises, soovis ta, et kuulataks üle tunnistajaid, kes sündmust pealt nägid. Seda soovi aga ignoreeriti, mis annab tunnistust sellest, et prokurör soovib süüdistatavat karistada ega hooli sellest, kas ta ka tegelikult süüdi on. Menetlus ringkonnakohtus
16.Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2026. a määrusega määrati asja arutamine suulisel istungil (süüdistataval oli võimalik kohtuotsuse tõlkega tutvuda alates 13. märtsist 2026, mistõttu oli kaebetähtaja viimaseks päevaks 13. aprill 2026).
17.Ringkonnakohus arutas apellatsioonkaebust 21. aprillil 2026 toimunud istungil, millel osalesid süüdistatav V. Godõrev, tema kaitsja Leelo Viil ja ringkonnaprokurör M. Lugna Pooled jäid enda seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi osas, milles maakohus käsitles V. Godõrevi poolt 9. aprillil 2025. a XXX toime pandud tegu. Muus osas maakohtu otsust ei muudeta. Apellatsioonid jäävad rahuldamata. (I) Tõlke kättesaamisest
19.V. Godõrev märkis kohtuistungil, et ta ei ole otsuse venekeelset tõlget kätte saanud. Ta oskab küll eesti keelt, ent olulisemate nüansside mõistmiseks on tarvis tõlget.
20.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohtu otsuse tõlge tehti V. Godõrevile kättetoimetatavaks 12. märtsil 2026. Kuna kaitsja on selle dokumendi avanud, näitab KIS, et dokument on samal päeval kaitsjale kätte toimetatud (seda, kas ka süüdistatav dokumendi vastu võtnud on, sel juhul KIS ei näita). KIS-i on samuti lisatud maakohtu ekirjavahetus vanglaga, millest selgub, et V. Godõrevit teavitati 13. märtsil 2026 sellest, et e-toimikusse saabus tõlge, kuid ta ei ole tõlkega tutvunud. 4(9)
1-25-2880
21.Istungil väitis V. Godõrev, et ei ole kohtuotsuse tõlget lugenud, ent kinnitas, et on teisi materjale lugenud (mh apellatsiooni, eestikeelset otsust) ning et tutvub asja materjalidega sageli vangla tahvelarvuti kaudu. Ringkonnakohus tutvus istungi ajal ka KIS-i menetluslogiga, millest nähtub mh, et kohtuotsuse tõlke dokumendi (s.o dokumendi 1-252880/65) infot on V. Godõrev vaadanud 15. aprillil 2026. V. Godõrev selgitas istungil, et võib-olla on asi selles, et tal vahel tuleb igasugu teavitusi, siis ta vajutab, et võtab vastu ja teavitused kaovad.
22.Kokkuvõtvalt on kolleegiumi jaoks veenvalt tõendatud, et V. Godõrov pidi olema teadlik sellest, et tal on võimalik kohtuotsuse tõlkega tutvuda. Teda teavitati tõlke saabumisest ning tal oli võimalus vaadata kõiki talle nähtavaks tehtud menetlusdokumente tahvelarvuti abil, kusjuures seda võimalust ta ka innukalt kasutas. Neil asjaoludel saab lugeda tõlke V. Godõrevile kättetoimetatuks alates 13. märtsist 2026, mil teda tõlke valmimisest teavitati ning seda hoolimata sellest, kas V. Godõrev ka otsuse tõlget luges või mitte. (II) Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 8 järgi: 9. aprill 2025. a XXX
23.Maakohus tunnistas V. Godõrevi süüdi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (maakohtu otsuse põhiosas märgiti ilmse ebatäpsusena KarS § 199 lg 2 p 8). Prokurör palub V. Godõrev süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. V. Godõrev palub aga tühistada enda süüditunnistamine KarS § 120 lg 1 järgi.
24.Mõlemad apellatsioonid jäävad edutuks, ent ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused enda omadega.
25.Apellatsioonide järgi on sõlmküsimuseks see, kas V. Godõrev kasutas vägivalda (s.o pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo) ning kas see vägivald oli asja äravõtmise vahendiks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõlemale küsimusele vastata jaatavalt. V. Godõrevi tegu ei saa aga käsitada röövimisena subjektiivse koosseisu puudumise tõttu.
26.Ähvardamine tähendab võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. (RKKK 06.02.2020, 1-19-1849/43, p 23 ja 21.05.2007, 3-1-1-7-07, p 13). Ähvardamise koosseis eeldab ka seda, et oli alust karta ähvarduse täideviimist (nn ähvarduse veenvus). Ähvardus on veenev, kui toimepanija paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (RKKK 06.02.2020, 1-19-1849/43, p 24).
27.Apellatsioonis ei vaidlustata maakohtu järeldust, et kannatanu tundis oma elu ja tervise pärast hirmu. Ringkonnakohus soostub maakohtu hinnanguga, et V. Godõrevi tegu tekitaks hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. V. Godõrev tabati kuriteo toimepanemiselt, ta oli ärritunud ning agressiivne, võttis taskust noa, suunas selle kannatanu suunas ja ütles Kas sa tahad seda?. V. Godõrevi tegu ei näinud välja nii, et ta oleks nuga näidanud selleks, et veenda kannatanut, et taskus on vaid V. Godõrevile kuuluv nuga, mitte varastatud asjad. Sellisest välisest pildist võiks kõnelda siis, kui V. Godõrev oleks talitanud nii nagu keskmine mõistlik inimene, kes soovinuks pelgalt näidata, mis tal taskus on. V. Godõrev aga ei selgitanud, et tal on taskus nuga, ei võtnud seda ka rahulikult ja neutraalselt välja, vaid suunas selle agressiivsel moel kannatanu poole esitades samal ajal iroonilise küsimuse Kas sa tahad seda?. Niisiis ei eksinud maakohus, kui leidis, et ähvardamise objektiivne koosseis on täidetud. 5(9)
1-25-2880
28.V. Godõrev väidab, et tema eesmärgiks ei olnud kannatanu ähvardamine. Kolleegium selgitab, et ähvardamise koosseis sellist eesmärki ei nõuagi. Piisab sellest, kui toimepanija pidas võimalikuks ja möönis, et kannatanu tema tegu ähvardusena võtab ning oma elu või tervise pärast kardab. Maakohus leidis, et V. Godõrev pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus soostub selle järeldusega. Ehkki kolleegium ei arva, et V. Godõrevi liikumapanevaks jõuks oli kannatanul hirmutunde tekitamine, viitab teo väline pilt sellele, et ta V. Godõrev oli kannatanu käitumisest häiritud ning vastas kannatanu korduvale küsimisele agressiivse mõtlematusega – võttis taskust välja noa, suunas selle kannatanu poole ja küsis, kas kannatanu tahab seda. Kuigi V. Godõrev pani noa taskusse tagasi ja lahkus, pidas ta eespool kirjeldatud viisil nuga välja võttes ja näidates võimalikuks ja möönis, et kannatanu võib seda ähvardusena võtta. Niisiis pani ta teo toime kaudse tahtlusega. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et V. Godõrev pani toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise ähvardamise ning kvalifitseeris selle ka õigesti KarS § 120 lg 1 järgi, jääb selles osas V. Godõrevi apellatsioon rahuldamata.
29.Apellatsioonis ei vaidlustata seda, et V. Godõrev üritas varastada süüdistuses kirjeldatud asju, samuti et tal õnnestus poest lahkuda sisetermomeetri, rehvivparanduskomplekti ja 4 helkuriga. Niisiis täitis V. Godõrev ka varguse objektiivse koosseisu. Järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas vägivald (s.o eespool tuvastatud ähvardamine) oli asja äravõtmise vahendiks, s.o kas tegemist oli röövimisega.
30.Maakohus leidis, et vägivald peab olema asja äravõtmise vahend ning peab olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Maakohtu hinnangul ei saa V. Godõrovi tegu röövimisena kvalifitseerida, sest [...] puudub [...] alus arvata, et ta soovis noaga ähvardades enda kasuks pöörata taskusse pandud väheväärtuslikke esemeid.
31.Maakohtu põhjendustest näib, justkui eeldaks röövimine seda, et toimepanija soovis vägivalla abil võõrast vallasasja ära võtta. Ringkonnakohus leiab, et asja äravõtmine vägivallaga on objektiivse koosseisu tunnus ning tuleb ka sellisena tuvastada. Asja äravõtmine vägivallaga tähendab, et vägivald peab objektiivselt asja äravõtmise võimalikuks tegema või vähemasti seda soodustama (vrd KarS § 141 kontekstis nt RKKK 31.10.2024, 1-23-2872/59, p 39 ja RKKK 10.04.2006, 3-1-1-12-06, p 11). Sealjuures tuleb asja äravõtmise all mõista nii senise valduse murdmist kui ka uue valduse kehtestamist (vt nt RKKK 07.04.2016, 3-1-1-32-16, p 9). Niisiis on röövimisega tegemist ka siis, kui vägivalda kasutatakse vargust takistama tulnud isiku suhtes (RKKK 15.05.2013, 3-1-1-54-13, p 9) enne, kui toimepanija on jõudnud asjadele uue valduse kehtestada ning vägivald soodustab või võimaldab asjale uue valduse kehtestamist.
32.V. Godõrev ähvardas teda takistama tulnud kannatanut. Kannatanu ei lubanud V. Godõrevil lahkuda ning nõudis (kohati isegi füüsiliselt sekkudes), et V. Godõrev annaks varastatu välja. Eespool tuvastatud ähvarduse tõttu loobus kannatanu V. Godõrevi takistamisest, mis soodustas taskusse jäänud asjadele uue valduse kehtestamist, s.o kauplusest lahkumist. Järelikult oli vägivald asja äravõtmise vahendiks ning röövimise objektiivne koosseis on täidetud.
33.See, millist tähtsust süüdistatav vägivalla mõjule omistas, kuulub hindamisele subjektiivses koosseisus. Erinevalt maakohtust ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrav see, kas toimepanija soovis vägivalla abil võõrast vallasasja hõivata. Kuna röövimise koosseis ei sea subjektiivses koosseisus vägivalla kasutamise osas kõrgemaid tahtluse nõudeid, piisab subjektiivsest küljest sellest, et toimepanija vägivalla soodustavat mõju asja äravõtmisele (sh uue valduse kehtestamisele) vähemasti võimalikuks peab ja möönab. 6(9)
1-25-2880 Nii näiteks on Riigikohtu praktikas röövimisena käsitatud isegi sellist olukorda, kus asja hõivamise tahe tekib alles vägivalla kasutamise järel (RKKK 12.03.2009, 3-1-1-12-09, pd 8-9).
34.Ehkki kolleegium jagab maakohtu seisukohta ja peab samuti vähetõenäoliseks, et olles eelnevalt tagastanud alkoholipudelid ja raadio, pidas V. Godõrev vajalikuks nuga kasutada just selleks, et kindlustada suhteliselt väheväärtuslike asjade varguse lõpuleviimine, ei ole see määrav. Isegi, kui V. Godõrev pani ähvardamise toime lihtsalt seetõttu, et ta ärritus, on ta röövimise subjektiivse koosseisu täitnud isegi siis, kui ta vägivallateo järel pidas võimalikuks ja möönis, et saab ähvarduse soodustaval mõjul taskusse jäänud asjadele uue valduse kehtestada.
35.Kolleegium peab siiski tõdema, et ka selline tahtlus V. Godõrevil puudus. V. Godõrev andis maakohtus ütlusi, mille järgi oli ta poest lahkumise hetkeks taskusse jäänud väheväärtuslikud asjad unustanud (18. detsembri 2025. a kohtuistungi protokoll II, lk 14). Ehkki V. Godõrev vastas üksnes helkurite kohta, on mõistetav, et küsimus ja vastus hõlmas tegelikult kõiki taskusse jäänud asju. Kui V. Godõrev tõesti noaga ähvardamise hetkeks enda taskus olnud asjad unustas, ei saanud tema tahtlus hõlmata seda, et taskusse jäänud asjadele saab uue valduse kehtestada ähvarduse soodustava mõju abil.
36.Prokuratuur leiab apellatsioonis, et ligikaudu 10 minutit tagasi tasku pandud asjade ära unustamine on ebatõenäoline. Ehkki kolleegium jagab prokuröri skepsist, ei saa põhimõtteliselt välistada, et noa väljavõtmisega kulmineerunud vastasseis kannatanuga ning sellest tingitud ärritus võis hõivata piisavalt suure osa toimepanija tähelepanust, et ta tõsimeeli unustas taskusse jäänud väheväärtuslikud asjad. Seda, et vahejuhtum V. Godõrevit vihastas, kinnitab ka asjaolu, et ta pööras kassade juures tagasi, võttis kotist veepudeli ja pritsis kannatanu suunas vett.
37.V. Godõrevi versioonist tuleb aga ringkonnakohtul lähtuda ainuüksi menetluslikel põhjustel. Maakohus küll refereeris otsuses V. Godõrevi ütlusi (maakohtu otsuse p 24), ent ei omistanud neile materiaalõiguslikku tähendust. Seda, et maakohus oleks V. Godõrevi ütlusi ebausaldusväärseks pidanud – mille väljatoomine olnuks KrMS § 312 p 2 järgi kohustuslik – otsusest ei nähtu. V. Godõrev ei ole aga ringkonnakohtu istungil ütlusi andnud, mistõttu ei saa ringkonnakohus tema ütluste usaldusväärsusele, mis on tema süü seisukohalt keskse tähtsusega, omatahtsi teistsugust hinnangut anda (viimati RKKK 18.11.2025, 1-23-7274/138, p-d 98-100). Järelikult peab ringkonnakohus tuvastatuks fakti, et V. Godõrev ei mäletanud poest lahkumise hetkel, et tema taskutesse jäid väheväärtuslikud asjad: helkurid, rehviparanduskomplekt ja sisetermomeeter. See tähendab, et tema tahtlus ei hõlmanud vägivalla kasutamise hetkel ega vahetult vägivalla kasutamise järel seda, et vägivald soodustab taskusse jäänud asjadele uue valduse kehtestamist. Järelikult ei ole röövimise subjektiivne koosseis täidetud.
38.Prokuratuuri alternatiivne seisukoht, et V. Godõrev võiks vastutada röövimise katse eest, jääb edutuks. Röövimise katse eeldaks, et V. Godõrevi teoplaan nägi ette lõpuleviidud röövimise objektiivsete tunnuste täitmise. Ehkki kolleegium analüüsis V. Godõrevi vastutust lõpuleviidud teo järgi, on subjektiivse koosseisu analüüsist selge, et ka V. Godõrevi teoplaan ei hõlmanud asja äravõtmist vägivallaga, mistõttu ei tuleks kõne alla ka vastutus süüteokatse eest. Niisiis jääb prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.
39.Asjaolu, et V. Godõrev unustas poest lahkumise hetkel tema taskus olnud asjad, tingib ka terve 9. aprillil 2025. a XXX toime pandud varguse käsitamise varguse katsena. Ehkki 7(9)
1-25-2880 üldjuhul ei saa katsest kõnelda, kui teo objektiivne koosseis on täidetud, ei kehti see põhimõte eranditeta. Üheks erandiks (KarS § 31 lg 2 kõrval) on olukord, kus objektiivse koosseisu täidab toimepanija, kel esineb küll koosseisu täitmise tahtlus ning muud subjektiivse koosseisu tunnused, ent tegelik asjade käik kaldus oluliselt kõrvale sellest, mida toimepanija tahtlusega hõlmatud teoplaan ette nägi. Sel juhul ei vastuta täideviija lõpuleviidud teo eest (tahtluse puudumise tõttu), kuid vastutab selle teo katse eest, millele tema tahtlus suunatud oli.
40.Nagu eespool märgitud, täitis V. Godõrev helkuritele, sisetermomeetrile ja rehviparanduskomplektile uue valduse kehtestamisega varguse objektiivse koosseisu. Hinnates V. Godõrevi tahtlust nende asjade äravõtmise osas, tuleb aga tõdeda, et ehkki algselt oli ta eesmärgiks võõrad vallasasjad ära võtta (kavatsetus), unustas ta vahepeal, et asjad tema taskus on. Nagu eespool märgitud, tähendab asja äravõtmine nii senise valduse murdmist kui ka uue kehtestamist. Tahtlikust asja äravõtmisest saab kõnelda üksnes siis, kui toimepanija tegutseb tahtlikult mõlema osateo (s.o valduse murdmine ja uue kehtestamine) ajal. Uue valduse kehtestamise ajal V. Godõrevil aga nõutav tahtlus puudus, sest vahepealse intsidendi, seljakoti ja osade taskute tühjendamise tõttu ei pidanud ta isegi võimalikuks, et poest lahkudes jäi tema taskusse veel esemeid. Tahtluse puudumise tõttu ei ole lõpuleviidud varguse subjektiivne koosseis täidetud.
41.Kuna V. Godõrev tegutses eesmärgiga võõrad vallasasjad ära võtta ning need ebaseaduslikult enda kasuks pöörata ja asjade peitmisega alustas ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, pani V. Godõrev toime süstemaatilise varguse katse, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. V. Godõrevi tegudele antud lõplikku kvalifikatsiooni see ei mõjuta, sest katse neeldub teistes lõpuleviidud vargustes. Samuti ei mõjuta see talle mõistetud karistust.
42.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kõik poest kaasa viidud esemed peale sisetermomeetri saadi V. Godõrevilt tagasi. Kui V. Godõrev kaasa võetud sisetermomeetri enda kasuks pööras, vastab see tegu omastamise koosseisule (sisetermomeetri väärtust arvestades tuleks tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi), sest tegemist oli V. Godõrevi valduses oleva võõra vallasasjaga, mille enda kasuks pööramiseks tal seaduslik alus puudus. Eespool kirjeldatud asjaoludel tuleb aga hilisemat omastamistegu käsitada mittekaristatava järelteona, mis konsumeerub varguse katses.
43.Kokkuvõtvalt jäävad V. Godõrevi ja prokuratuuri apellatsioonid rahuldamata, kuid ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel enda omadega. (III) KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2: 9. aprillil 2025 OF Elektra AS OOO kaupluses
44.V. Godõrev vaidlustab enda süüditunnistamise 9. aprillil 2025. a Q OOO kauplusest toime pandud varguse katses põhjusel, et ta ei tulnud kaubaga poest välja. Ta tahtis kaupa korvi panna, kuid korv oli täis, seega pani ta osa kaupa seljakotti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja jätab apellatsiooni rahuldamata.
45.Varguse katse subjektiivne koosseis eeldab, et toimepanija teoplaan nägi ette kõigi lõpuleviidud varguse objektiivse koosseisu tunnuste tahtliku täitmise (s.o võõra vallasasja äravõtmise). Lisaks peab toimepanijal olema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärk. Maakohus arvestas salvestitelt nähtuvat käitumist (s.o kaupade seljakotti toppimist) ning hindas seda kogumis asjaoluga, et V. Godõrev pani eelnevalt perioodil 28. 8(9)
1-25-2880 oktoober 2024 kuni 9. aprill 2025 toime kakskümmend süstemaatilise varguse episoodi. Neil põhjusil ei pidanud maakohus usutavaks, et V. Godõrev oleks seekord soovinud kaupade eest tasuda.
46.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused piisavad. Maakohus tuvastas, et V. Godõrev paneb vargusi toime sarnase mustri järgi (sh asju seljakotti pannes). Apellatsioonis väidab V. Godõrev, et pani asjad seljakotti, sest ostukorv sai täis. Maakohtu istungil aga V. Godõrev selle kohta, miks ta asjad seljakotti pani, mitte midagi ei öelnud. Istungil antud ütlustes selgitab V. Godõrev, et ei tunnista varguse toimepanemist, sest oli müügisaalis, mitte väljas. Seda, et ta kavatses kauba eest tasuda, V. Godõrev oma ütlustes ei väida (18. detsembri 2025. a istungi protokoll, lk 13; II kd, tl 182). Ka turvakaamera salvestiselt ei nähtu, et ostukorv oleks nõnda täis olnud, et asjade ümberpaigutamine seljakotti oli möödapääsmatu (II kd, tl 106). Niisiis võimaldab kohtule esitatud tõendikogum, sh V. Godõrevi varasem käitumismuster, veenvalt järeldada, et V. Godõrev ei kavatsenud asjade eest tasuda. Tema teoplaan hõlmas poele kuuluvate võõraste vallasasjade äravõtmise ning nende ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.
47.KarS § 25 lg 2 järgi on katse objektiivne koosseis täidetud, kui toimepanija vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kui toimepanija teoplaan näeb ette asjade hõivamise selvekauplusest nii, et ta peidab müügisaalis asjad ära (nt taskutesse, kotti, riiete alla vmt), algab süüteokatse hiljemalt hetkel, mil toimepanija peitmistoimingule asub (vrd RKKK 31.05.2001, 3-1-1-71-01, p 7.2). V. Godõrev peeti kinni pärast seda, kui ta oli varastatavad asjad oma seljakotti pannud. Järelikult oli süüteokatse alanud ja katse objektiivne koosseis täidetud. Katse nurjumise tõttu ei olnud tegemist vabatahtliku loobumisega. Niisiis jääb apellatsioon rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. (IV) Karistus
48.V. Godõrevi apellatsioon talle mõistetud karistuse osas on ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus on karistuse mõistmisel jäänud seadusega lubatud kaalutlusruumi piiresse ega ole V. Godõrevi kahjuks eksinud. (V) Menetluskulud
49.Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi osutati apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3 tundi 25, mille eest taotletakse tasuks 246 eurot, millele lisandub käibemaks 59,04 eurot, s.o kokku 305,04 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning määrab Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaadi L. Viili poolt süüdistatavale V. Godõrevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 305 eurot 4 senti (sh käibemaks). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi ning apellatsiooni on esitanud ka prokuratuur, jääb see kulu KrMS § 185 lg-te 1 ja 2 järgi riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.