Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Aleksei Taruškinit süüdistatakse selles, et tema 13.09.2025 kella 16.40 ajal aadressil xxx asuva xxx ühistranspordipeatuse juures, s.o avalikus kohas kasutas füüsilist vägivalda 3-aastase (sünd XXX) kannatanu QQ suhtes. Nimelt lõi Aleksei Taruškin poissi jõuliselt lahtise käega näo vasakusse piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu QQ asfaldile paremale õlale. Oma sellise tegevusega tekitas Aleksei Taruškin kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - tugev punetus näopiirkonnas. Eelpoolkirjeldatud sündmust nägi pealt asjasse puutumatu kolmas isik WW, kes oli Aleksei Taruškini tegevusest ja käitumisest häiritud ning läks seetõttu kannatanu juurde ja kutsus politsei ning teatas juhtunust. Samuti nägi eelpoolkirjeldatud sündmust pealt

asjasse puutumatu kolmas isik EE, kes oli Aleksei Taruškini tegevusest ja käitumisest häiritud ning sekkus seetõttu juhtunusse ja peatas Aleksei Taruškini tegevuse. Oma sellise tegevusega häiris Aleksei Taruškin ka sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Sellega rikkus Aleksei Taruškin KorS (korrakaitseseaduse) § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani Aleksei Taruškin oma tahtliku teoga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnaprokurör Merike Tikk, süüdistatav Aleksei Taruškin ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan sõlminud kokkuleppe mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Aleksei Taruškini süüdi tunnistamist KarS 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 10 kuud, mille kandmise algust arvestatakse Aleksei Taruškini kinnipidamisest, s.o 13.09.2025.a. Kokku on lepitud, et KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel jäävad kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus summas 2900 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus summas 1450 eurot riigi kanda. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot, kaitsjakulud temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse eest summas 531, 96 eurot millele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud. KrMS § 180 lg 3 tulenevalt tuleb Aleksei Taruškinil temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus Aleksei Taruškin ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisuga, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega riigi tuludesse ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus Harju Maakohtus Harju Maakohtus 13.04.2026 toimunud kohtuistungil süüdistatav Aleksei Taruškin nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus kokkuleppes välja toodud menetluskulude tasumisega riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid kohtult selle kinnitamist kokkulepitud kujul. Kaitsja taotles kohtult ka kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi kulude jätmist riigi kanda arvestades süüdlase majanduslikku seisu. Prokurör nõustus kaitsja sellekohase taotlusega, samuti nõustus sellega süüdistatav Aleksei Taruškin. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava, prokuröri ja kaitsja arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et Aleksei Taruškin tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse kohaldamisel KarS §-s 68 lg 1 sätestatut. Juhindudes KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse väljamõistmisele ning seda kokkulepitult: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 531, 96 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses jätta poolte kokkuleppel riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud tuleb Aleksei Taruškinil vastavalt kokkuleppele tasuda ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulude osade suurus ja informatsioon, kuhu menetluskulusid tasuda tuuakse välja kohtuotsuse makseinfos. Vastavalt kokkulepitule ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 3 jäävad kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus summas 2900 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus summas 1450 eurot riigi kanda. KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kokkuleppes ei ole küll võetud seisukohta kriminaalasjas olevate salvestiste ja fotode toimimisviisi osas, kuid juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 tuleb kriminaalasjas olevad digitaalsed andmekandjad (1 DVD-R plaat vormikaamera videosalvestistega, 1 CD-R plaat ühe häirekeskuse kõnesalvestisega ja kannatanust e-kirjaga saadetud fotod) ja nendel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Katre Poljakova Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.