Viljo Kruusamägi süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi käskmenetluses
Prokurör
Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Viljo Kruusamägi – isikukood 36101306012; elukoht süüdistusakti järgi: XXX ; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; pensionär
Kaitsja
ST
U
M
IS
E
O
O TE
Kohus
Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Kaire Hänilene
U
KOHUS OTSUSTAS:
JÕ
1.Süüdi tunnistada Viljo Kruusamägi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot.
2.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Viljo Kruusamägi ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. november 2026.
3.Mõista Viljo Kruusamägilt Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsja tasu ja kulud 730,25 eurot.
4.Sundraha 1419 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
5.KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Viljo Kruusamägi võib välja mõistetud menetluskulud summas 730,25 eurot tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates makseinfos näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Kriminaaltoimiku juures asuv DVD-plaat koduKOHVIKu turvakaamera salvestisega jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku juurde.
L
7.Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile.
O TE
EDASIKAEBAMISE KORD
IS
E
O
Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
M
Süüdistus
JÕ
U
ST
U
1.Viljo Kruusamägi süüdistatakse selles, et tema viibides 05.08.2023 kella 19.50 paiku xxx asuvas koduKOHVIKUS, s.o avalikus kohas, lõi oma parema käe lahtise peopesaga kannatanu F.A näo piirkonda, vastu ülahuult, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o suuõõne pindmise vigastuse. Sellise tegevusega häiris Viljo Kruusamägi kohvikus viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Viljo Kruusamägi rikkus korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Sellega pani Viljo Kruusamägi toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga.
2.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marja-Liina Talimaa teeb 23. oktoobril 2026 koostatud süüdistusaktis ettepaneku karistada Viljo Kruusamägi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Viljo Kruusamägi ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud. Prokuratuur taotleb määratud kaitsja tasu ja kulude 734,15 euro suurusest kogusummast varem tasutud 3,90 euro mahaarvamist ning ülejäänud 730,25 euro väljamõistmist süüdistatavalt. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1419 eurot palub prokuratuur jätta riigi kanda, kuivõrd Viljo Kruusamägi on pensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb prokuratuur kriminaalmenetluse kulude summas 730,25 eurot tasumise määramist 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
L
4.Süüdistusakti kohaselt edastati süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.
O TE
KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaitsja süüdistusakti kätte saanud 26.10.2026 ja süüdistatav isiklikult allkirja vastu 23.10.2026. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.
E
O
5.KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
JÕ
U
ST
U
M
IS
6.KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
7.Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.
8.KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Viljo Kruusamäge süüdistatakse avalikus kohas teise isiku löömises, mis põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse, ning sellise tegevusega häiris süüdistatav teisi kõrvalisi kohalviibijaid. Järgnevalt kontrollib kohus, kas V. Kruusamägile etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
9.Viljo Kruusamägi ei tunnistanud 02.11.2023 ülekuulamisel talle etteheidetava teo toimepanemist. Süüdistatav kinnitas, et kahtlustus on talle arusaadav, kuid ta ei ole toime pannud kuritegu, milles teda kahtlustatakse. V. Kruusamägi selgitas, et ta ei tunne kahtlustuses nimetatud naisterahvast ning kahtlustus on tema arvates absoluutselt vale. Hilisemas, 11.09.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on prokurör seevastu märkinud, et V. Kruusamägi väljendas toimepandud teo suhtes puhtsüdamlikku kahetsust.
10.Siiski kõnelevad kohtule esitatud tõendid teist keelt, kui seda, mida väidab süüdistatav. Kannatanu F.A selgitas 05.08.2023 ülekuulamisel, et töötas xxx asuvas koduKOHVIKus, kui sinna sisenenud mees nõudis õlut ega lahkunud teenindaja palve peale. Kannatanu läks leti tagant mehe juurde ja osutas väljapääsu poole. Seejärel lõi mees teda lahtise käega suu
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
piirkonda. Kannatanu tundis valu ja veremaitset suus, taganes ning haaras toolist kinni. Kolleegid aitasid ta istuma ja tõid jääkoti (tl 1–2). Kannatanu kirjeldatud löök ja sellele järgnenud taganemine kajastuvad ka turvakaamera salvestise vaatlusprotokollis.
11.Kannatanu ütlusi löögiga põhjustatud vigastuse kohta toetavad tema 08.08.2023 politseile edastatud kaks fotot, millel on õiendi kohaselt näha ülahuule sisekülje vigastused (tl 5–6), ning SA Viljandi Haigla epikriis (tl 18–20). Epikriisi järgi pöördus kannatanu 08.08.2023 vigastuste fikseerimiseks haiglasse ja kirjeldas, et teda oli tööl kohvikus käega vastu ülahuult löödud, mistõttu hambad tekitasid igemesse haava. Arst tuvastas ülahuule suuesikus ühe sentimeetri pikkuse pindmise marrastuse ning diagnoosis suuõõne pindmise vigastuse. Seega toetab objektiivne arstlik leid kannatanu ütlusi nii löögi tabamiskoha kui ka selle tagajärje kohta. Fotod dokumenteerivad kannatanu kirjeldatud vigastust ning arstlik leid kinnitab tervisekahjustuse olemasolu.
12.Turvakaamera salvestise vaatlusprotokolli ja selle fototabeli järgi sisenes Viljo Kruusamägi kohvikusse kell 19.49.15, suhtles leti ääres teenindajatega ning pärast kannatanu enda juurde tulekut tõstis parema käe ja lõi teda lahtise peopesaga pea suunas. Kannatanu taganes löögi järel ning paiskus vastu tema taga olnud tooli (tl 7–11). Salvestisel nähtud isiku samasust Viljo Kruusamägiga kinnitab ka uurija õiend (tl 22). Löömist nägi vahetult tunnistaja H.O , kelle sõnul lõi mees kannatanut parema lahtise käega vastu vasakut põske ning kannatanu astus seejärel kaks-kolm sammu eemale (tl 12–13). Kuigi tunnistaja nimetas tabamiskohana põske ja kannatanu ülahuult, langevad kirjeldused kokku löögi viisi, näopiirkonna tabamise ja kannatanu taganemise osas. Tunnistaja X.B lööki ennast ei näinud, kuid kuulis matsu ja nägi kannatanu eemaldumist ning mehe talle järgnemist. Ta kirjeldas juhtunu järel tekkinud värisemist, hingamisraskusi ja võimetust tavapäraselt tööd jätkata ning pidi lõpuks töölt varem lahkuma (tl 14–15). Tema ütlused toetavad sündmuste käiku ja näitavad, et juhtum häiris ka kõrvalise kohalviibija rahu ja turvatunnet. Nii toetavad kannatanu ütlused, vigastuste fotod, arstlik leid, salvestise vaatlusprotokoll ja tunnistajate ütlused üksteist löögi toimumise, selle tagajärgede ning kõrvalise isiku häirimise osas.
13.KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Selle süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamiseks tuleb kindlaks teha järgmised asjaolud: tegu pandi toime avalikus kohas; toimepanija rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kasutades teise isiku suhtes vägivalda; teoga häiriti või ohustati ka asjasse mittepuutuva isiku rahu või turvatunnet.
14.Kohtu hinnangul on nimetatud objektiivsed tunnused Viljo Kruusamägi käitumises täidetud. KorS § 54 kohaselt on avalik koht muu hulgas määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev ruum. Selliseks avalikuks kohaks on ka xxx asuv koduKOHVIK, kus süüdistatav kannatanut lõi. KorS § 55 lg 1 p 1 keelab avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime KarS §-s 120 või §-s 121 sätestatud tegu. Süüdistatav lõi kannatanut lahtise peopesaga näopiirkonda, põhjustades talle füüsilist valu ja suuõõne pindmise vigastuse. Eespool analüüsitud tõenditega kinnitatud löök ja selle tagajärjed
L
vastavad KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise tunnustele. Ühtlasi rikkus süüdistatav selle vägivallateoga KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Teo mõju ei piirdunud kannatanuga, vaid häiris oluliselt ka asjasse mittepuutuva isiku rahu ja turvatunnet. Tunnistaja X.B kuulis löögiga kaasnenud matsu ning nägi kannatanu eemaldumist ja süüdistatava talle järgnemist. Juhtunu järel tekkisid tunnistajal värisemine ja hingamisraskused, mistõttu ei suutnud ta tavapäraselt tööd jätkata ning pidi töölt varem lahkuma. Seega häiris süüdistatava vägivaldne käitumine intensiivselt ka kõrvalise kohalviibija rahu ja turvatunnet. Eeltoodust tulenevalt vastab Viljo Kruusamägi tegu KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.
IS
E
O
O TE
15.Kohtu hinnangul tegutses Viljo Kruusamägi tahtlikult. Turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist ja lööki vahetult näinud tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatav tõstis parema käe ja lõi kannatanut lahtise peopesaga näopiirkonda. Selline sihipärane liigutus välistab juhusliku kokkupuute ning näitab, et süüdistatav soovis kannatanut lüüa. Näopiirkonda löömisel pidas ta vähemalt võimalikuks kannatanule valu ja tervisekahjustuse põhjustamist ning möönis seda. Süüdistatav viibis külastajatele avatud kohvikus ja suhtles enne löömist teenindajatega, mistõttu oli ta teadlik nii teo toimepanemise kohast kui ka teiste isikute kohalviibimisest. Neis tingimustes kannatanut lüües pidas ta vähemalt võimalikuks, et tema vägivaldne käitumine häirib ka kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, ning möönis seda. Seega hõlmas tema tahtlus kõiki koosseisupäraseid asjaolusid vähemalt kaudse tahtluse vormis KarS § 16 lg 4 tähenduses.
M
16.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu teo õigusvastasust ega süüdistatava süüd välistavaid asjaolusid.
Karistus
ST
U
17.Eeltoodust tulenevalt vastab Viljo Kruusamäe tegu KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud avaliku korra raske rikkumise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ning on õigusvastane ja süüline. Seetõttu tuleb Viljo Kruusamägi talle etteheidetava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada.
JÕ
U
18.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
19.KarS § 263 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 263 lg 1 p 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks miinimummäära 10 eurot, seega rahalise karistusega 1000 eurot.
20.Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süü suuruse
O TE
L
hindamisel võtab kohus arvesse teo toimepanemise asjaolusid. Süüdistuse kohaselt lõi Viljo Kruusamägi avalikus kohas kannatanut ühe korra parema käe lahtise peopesaga näo piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja suuõõne pindmise vigastuse ning häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Haigla epikriisis on kirjeldatud ülahuule suuesikus ühe sentimeetri pikkust pindmist marrastust. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistusakti kohaselt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus arvestab ka seda, et 11.09.2024 lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ning 18.03.2025 uuendati menetlus, kuna süüdistatav oli talle pandud 636,93 euro suurusest menetluskulude tasumise kohustusest täitnud üksnes 3,90 eurot. Teo asjaolusid ja tekitatud tervisekahjustuse ulatust arvestades ei pea kohus süüdistatava süüd suureks.
IS
E
O
21.KarS § 263 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades süüdistatava süü suurust, teo asjaolusid, varasema kriminaalkaristatuse puudumist ning karistuse eripreventiivset eesmärki hoida Viljo Kruusamägi edaspidi kuritegude toimepanemisest, peab kohus põhjendatuks mõista talle kergemaliigiline karistus rahalise karistusena. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et süüdistatava 2022. aasta tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3444 eurot. Päevasissetuleku teatises on keskmiseks päevasissetulekuks märgitud 4,51 eurot ja toimiku lehel 76 olevas teatises 5,41 eurot. Mõlemad summad jäävad alla miinimumpäevamäära. Seetõttu on põhjendatud lähtuda KarS § 44 lg 2 alusel miinimumpäevamäärast 10 eurot. Kohus peab põhjendatuks mõista Viljo Kruusamägile prokuröri taotletud rahaline karistus 100 päevamäära ehk 1000 eurot.
U
ST
U
M
22.Samuti peab kohus põhjendatuks jätta mõistetud rahaline karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Viljo Kruusamägi ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatava varasema kriminaalkaristatuse puudumist, teo asjaolusid ja hinnangut tema süü suurusele, on alust arvata, et karistuse täitmisele pööramine ei ole uute kuritegude ärahoidmiseks vältimatult vajalik ning tingimisi karistus on karistuse eesmärkide saavutamiseks, s.o süüdistatava mõjutamiseks, piisav. Tingimisi mõistetud rahaline karistus koos katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisel karistuse täitmisele pööramise võimalusega on süüdistatava mõjutamiseks piisav.
JÕ
23.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Määratud kaitsja tasu ja kulud moodustavad KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kokku 734,15 eurot: 200,16 eurot, 57,34 eurot, 210,09 eurot, 169,34 eurot ja 97,22 eurot. Arvestades maha varem tasutud 3,90 eurot, kuulub Viljo Kruusamägilt välja mõistmisele 730,25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1419 eurot. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatav pensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension. Tema varalist seisundit arvestades jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha riigi kanda ning määrab väljamõistetud menetluskulude 730,25 euro tasumise 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
24.Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ning §-st 254.
(allkirjastatud digitaalselt)
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.