Pärnu Maakohtu 27. juuli 2026. a otsus, üldmenetlus Prokuratuur, kaitsja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman Diana Kilievoi (ik: 48511144229); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata;
IS
E
Prokurör
O TE
Kriminaalasi
Tallinna Ringkonnakohus 6. november 2026, kirjalik menetlus 1-25-3514 Andres Parmas, Sten Lind ja Inna Ombler Kriminaalasi Diana Kilievoi süüdistuses KarS § 259 1 lg 1 ja OÜ Vecta Design süüdistuses KarS § 2591 lg 2 järgi
O
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
L
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Süüdistatavad
M
OÜ Vecta Design (reg.kood: 11249560); asukoht: Pärlimõisa tee 20, Pärnu; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Denis Tšasovskih
U
Kaitsja
ST
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
Rahuldada apellatsioon osaliselt.
JÕ
U
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 27. juuli 2026. a otsus osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata mõistliku suurusega kaitsjatasu, ning osas, millega maakohus jättis tähelepanuta Vitalii Kilievoi kohtueelses menetluses tasutud kaitsjatasu puudutavas osas kaitsja 1. juuli 2025. a Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse.
Määrata KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes süüdistatavate tasutud kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks kohtueelses menetluses ja maakohtule esitatud kuludokumentide põhjal kokku 31 117,99 eurot.
4.Määrata, et Diana Kilievoile ja OÜ-le Vecta Design tuleb kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses kantud kaitsjatasust hüvitada 1 500 eurot.
1-25-3514
5.Jätta kaitsja 1. juuli 2025. a Riigiprokuratuurile esitatud kaebus Vitalii Kilievoi kohtueelses menetluses kantud kaitsjatasu osas läbi vaatamata ja tagastada kaebus selles osas lahendamiseks Riigiprokuratuurile.
O TE
L
6.Jätta Pärnu Maakohtu 27. juuli 2026. a otsuse põhjendava osa p-st 6.1. välja põhjendused, mille kohaselt seisnes D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design kaasaaitamistegu välismaalase X ebaseaduslikule Eestis viibimisele mh selles, et tööandja kutsele järgnenud olukorra kulg võimaldas välismaalasel elamisloa alusel Eestis elada ja töötada, „kuigi elamisloa eeldustena kinnitatud tingimused ei olnud 01.12.2020– 22.11.2023 tegelikkuses täidetud OÜ Vecta Design poolt“. Jätta muus osas Pärnu Maakohtu 27. juuli 2026. a otsus muutmata.
O
8.Mõista Eesti Vabariigilt OÜ-le Vecta Design kasuks välja apellatsioonimenetluses Diana Kilievoi ja OÜ Vecta Design valitud kaitsjale makstud tasu katteks 4 260 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
M
IS
E
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
U
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
JÕ
U
ST
1.1.Diana Kilevoile esitati süüdistus KarS § 2591 lg 1 järgi selles, et ta allkirjastas OÜ Vecta Design seadusliku esindajana 7. septembril 2020 tööandja kutse, millega esitas PPA-le valeandmeid X tippspetsialistina tööle võtmise kohta OÜ-sse Vecta Design projekteerija ametikohale brutotöötasuga 2 814 eurot kuus. Need andmed olid valed, sest nimetatud isik ei töötanud OÜ-s Vecta Design tippspetsialisti ametikohal ning tema brutotöötasu oli madalam. Valeandmeid sisaldava kutsega kinnitas D. Kilievoi PPA-le, et elamisloa andmise alused on täidetud ning PPA väljastas talle tähtajalise elamisloa, hoolimata sellest, et tegemist olnuks isikuga, kes vastab tippspetsialisti kriteeriumidele. Väljastatud elamisluba andis võimaluse Xl OÜ Vecta Design kasuks töötada ja äriühingul teda oma majandustegevuses kasutades varalist kasu saada, samuti hoida kokku ligikaudu 36 825 eurot võrreldes palgaga, mida tippsteptsialistist välismaalasele minimaalselt oleks pidanud töötasuna maksma. Valeandmeid sisaldava kutse esitas D. Kilievoi kavatsetult, varalise kasu saamise eesmärgil.
1.2.OÜ-d Vecta Design süüdistati KarS § 259 1 lg 2 järgi selles, et valeandmeid sisaldava kutse esitamisel tegutses juhatuse liige D. Kilievoi OÜ Vecta Design huvides, äriühingule varalise kasu saamise eesmärgil.
1-25-3514
2.Pärnu maakohtu 27. juuli 2026. a otsusega tunnistati D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design neile esitatud süüdistuste järgi süüdi. Maakohus karistas D. Kilievoid 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega (14 715 eurot) ning OÜ-d Vecta Design 50 000 euro suuruse rahalise karistusega. D. Kilievoilt ja OÜ-lt Vecta Design mõisteti kummaltki menetluskuluna välja 1 452,8 eurot, millest 1 419 eurot on sundraha ja 33,98 eurot tunnistaja tasu. Vitalii Kilievoi menetluskulu taotluse jättis maakohus läbi vaatamata. Süüdimõistetute kaitsjatasu jättis maakohus nende endi kanda. Maakohtu seisukohad olid lühidalt alljärgnevad.
L
E
O
O TE
3.1.Esmalt ei nõustunud kohus kaitsjaga, nagu pidanuks OÜ Vecta Design suhtes järelevalvemenetlust ja seejärel kriminaalmenetluses kohtueelset uurimist läbi viinud politseiametnik KM taanduma. Maakohtu arvates ei ole põhjendatud kaitsja hinnang, nagu käitunuks KM järelevalvemenetluse raames erapoolikult. Samuti märkis maakohus, et taandamistaotlus on esitatud hilinenult menetlustaktikalistel kaalutlustel ja tulnuks juba seetõttu jääta rahuldamata. Samuti märkis maakohus, et isegi kui jaatada seda, et KM pidanuks uurijana taanduma, siis ei tooks see kaasa kohtule esitatud tõendite lubamatust, sest need tõendid on oma laadilt objektiivselt kontrollitavad ka kohtumenetluses ning ei põhine üksnes kohtueelse menetleja subjektiivsetel kirjeldustel.
M
IS
3.2.Maakohtu hinnangul ei pidanud kohtueelse menetleja pädevus kriminaalmenetluses osalemiseks tulenema ametijuhendist. Tema sellekohane pädevus tulenes KrMS § 31 lg 5 alusel antud käskkirjast ning ametniku staatusest. Ametijuhendi lünk ei too iseenesest kaasa kohtueelse menetleja pädevuse puudumist ega kogutud tõendite lubamatust.
ST
U
3.3.Kohus ei nõustunud kaitsja väitega, et süüdistuse tekstist tuleneks üksnes VMS §-s 305 sätestatud väärteokoosseis. Süüdistuse järgi on tegu toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, mida VMS § 305 ei sisalda.
JÕ
U
3.4.Maakohus märkis, et välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimine ei ole üldjuhul kuritegu. KarS § 2591 lg-tes 1 ja 2 märgitud koosseisutegu ei saa võrdsustada kaasaitamisega KarS üldosa tähenduses, vaid see ongi iseseisev koosseisutegu, mis ei vaja rakendamiseks karistusseadustikus mingi täiendava kuriteokoosseisu olemasolu. Selle kuriteokoosseisu rakendamine ei eelda ilma seadusliku aluseta Eestis viibiva isiku puhul tema ebaseadusliku Eestis viibimise tahte tõendamist. Kuriteokoosseis võib olla täidetud ka siis, kui välismaalane ei teadnudki, et teda nt ära kasutatakse mingil viisil. Tegemist ongi sui generis kuriteokoosseisuga, et poleks vajalik eraldi täideviija tuvastamist, sest see eeldaks äärmiselt ressursimahukate menetlustoimingute tegemist kolmandas riigis, mis ei pruugi koostööd teha Eesti õiguskaitseorganitega. KarS § 2591 ei näe ette erisubjekti, mistõttu võib kuriteo subjektiks olla iga süüdiv füüsiline või juriidiline isik (lg 2). Maakohus märkis veel, et ei ole vaidlust selles, et X on välismaalane.
3.5.Järgnevalt luges maakohus tuvastatuks selle, et süüdistatavad soodustasid X seadusliku aluseta Eestis viibimist. Seadusliku aluse puudumine seisnes PPA-le esitatud
1-25-3514
O
O TE
L
tööandja kutses sisalduvas kinnituses, et isik võetakse edaspidi tööle pärast lühiajalise töötamisaja lõppu tippspetsialistina ning talle makstakse sellele staatusele vastavat töötasu, juhul, kui tippspetsialistina antakse elamisluba. Need kinnitused aga ei realiseerunud. Tööandja kutse oli elamisloa menetluses keskse tähtsusega alusdokument, mille kaudu väideti PPA-le isiku vastavust tippspetsialisti tingimustele ning millele tuginedes anti talle sisserände kvooti kohaldamata tähtajaline elamisluba töötamiseks. Selline soodustamine võib kujuneda ka hilisema tegevuse kaudu, kui pärast elamisloa andmist ei tegutseta vastavalt haldusorganile antud kinnitustele, jättes kinnitused järgimata. Kuriteokoosseisu täidetuse eeldus on, et soodustaja tegevuse tulemusel tekkis või püsis olukord, kus välismaalase viibimine ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele, ning et selline käitumine oli kantud varalise kasu saamise eesmärgist. Kuivõrd välismaalast ei rakendatud tippspetsialisti ametikohal ega makstud talle seaduses ettenähtud minimaalset brutotöötasu, siis oli see tunnus täidetud. Kohus osutas, et D. Kilievoi allkirjastatud tööandja kutselt nähtuvalt allkirjastas D. Kilievoi kinnitus, et kõik esitatud andmed on õiged ning et ta teab, et valeandmete esitamine on karistatav. Puuduvad tõendid kohtul selle kohta, et D. Kilievoi oleks olnud nt rahulolematu, et tema PPA-le antud kinnitusi teine juhatuse liige V. Kilievoi lepingu sõlmimisel ei täida või üleüldse, et ta andis edasi ettevõtte nimel PPA-le teatatud kinnitused V. Kilievoile ja raamatupidamisele teadmiseks vms.
U
M
IS
E
3.6.Seoses sellega, et Xle väljastatud elamisloa andmise otsuses ei sisaldu otsesõnu märget elamisloa andmiseks töötamiseks tippspetsialistina ja sh minimaalset töötasu nõuet, märkis maakohus, et üksnes elamisloa andmise haldusakt ei võimalda karistusõiguslikus mõttes üheselt tuvastada nõudeid ja nende rikkumist ilma teiste tõendite koostoimelise hindamiseta. Teistest tõenditest lähtubki aga see, et elamisloa andmise tingimuseks oli rakendamine tippseptsialistina ja sellele vastava minimaalse töötasu maksmine, mida D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design lubasid teha, aga reaalselt seda ei teinud.
JÕ
U
ST
3.7.Kuivõrd seaduse tasandil tippspetsialisti mõiste on seotud eeskätt vastava palganõudega, siis muus osas on kohtu hinnangul selle mõiste sisu üldjuhul ettevõtte enda otsustada. Sestap, kui tippspetsialisti palganõue on täidetud, siis in dubio pro reo tuleb muid tippspetsialisti mõistega seotud asjaolusid käsitleda süüdistatavate kasuks, sõltumata ka erinevatest võimalikest ametinimetustest eriti tehnilises valdkonnas. Kohus ei saa välistada, et võib esineda ka praktikas selliseid juhtumeid, kui ilmselgelt ei saa mingit tööd pidada tippspetsialisti tööks, kuid arutatava juhtumi asjaolusid arvestades ei pea kohus vajalikuks hinnata eraldi töö sisulist vastavust tippspetsialisti mõistele, kuna määravaks kriteeriumiks on seadusest tulenev palganõue.
3.8.See, et Xle ei makstud tippspetsialisti palganõudele vastavat töötasu, on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud. ei ole pooltevahelist vaidlust selles, et X sai süüdistuses käsitletud ajavahemikul põhipalka väiksemas ulatuses, kui seda nõuab seadus tippspetsialistile. Nimetatud asjaolu on kinnitust leidnud nii X ütlustega kui ka mitmete muude tõenditega.
1-25-3514
O TE
L
3.9.Läbiotsimisel saadud tõendite lubatavust käsitledes märkis maakohus esmalt, et need tõendid ei ole süüdistuse kohta lõppjärelduste tegemisel määrava tähtsusega. Nimelt ei sõltu tippspetsialisti palganõude täitmatajätmise tuvastamine läbiotsimisega seotud vaatlusprotokollidest, kuivõrd sama asjaolu on veenvalt tõendatud ka muude kohtus uuritud tõendite alusel. Edasiselt asub maakohus seisukohale, et hoolimata mõningatest vigadest prokuratuuri läbiotsimistaotluses on luba üldjoontes antud siiski põhjendatult. Määrav on see, et prokuröri taotluses on esitatud ka iseseisvad ja sisuliselt kandvad motiivid, mis ka ilma nimetatud trafaretsustest lähtumata on piisavad põhjendatud kuriteokahtluse olemasoluks ja läbiotsimise vajalikkuse järeldamiseks. Samas, enne õiguste selgitamist saadud paroolide tõttu, ei saa seeläbi digiseadmetest kätte saadud andmeid kasutada süüstava tõendina.
E
O
3.10.Raamatupidaja tehniline kaasaaitamine dokumentide otsimisel ja üleandmisel ei olnud KrMS § 351 tähenduses enesesüüstav aktiivne kaasabi, mistõttu ei muutu tõendid ainuüksi õiguste selgitamata jätmise tõttu lubamatuks. Raamatupidaja tegevus piirdus dokumentide otsimise, nende digitaalse koondamise ning füüsiliste dokumentide üleandmisega, mis olid niigi läbiotsimisloa esemeks ja oleksid olnud menetlejale kättesaadavad ka ilma isiku ennast süüstavat kaasabi eeldamata. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest, et raamatupidaja tegevus oleks omanud iseseisvat süüstavat tähendust. Sellises olukorras ei olnud alust käsitleda I. Juhansoni isikuna, kelle suhtes oleks tulnud enne nimetatud toimingute tegemist selgitada enese mittesüüstamise privileegi või tunnistaja õigusi.
ST
U
M
IS
3.11.Kaitsja üldine viide sellele, et riikliku järelevalvemenetluse raames lasub isikul kaasaaitamiskohustus, ei võimalda käesolevas asjas tuvastada, milles seisnes selle kohustuse n-ö ärakasutamine ega seda, kuidas oleks sellega rikutud isiku enese mittesüüstamise õigust kriminaalmenetluses, kus kaasaaitamiskohustus puudub. Maakohus leidis, et seetõttu ei saa tõendina lubamatuks pidada riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud andmeid X varalise seisundi kohta, eeskätt asjaolu, et tema töötasu ei vastanud tippspetsialistile esitatavatele nõuetele.
JÕ
U
3.12.Läbiotsimisega saadud materjalide vaatlusprotokollidega seoses maakohus rõhutas, et kõik vaatlusprotokollid osutavad samasuunaliselt järeldusele, et tippspetsialisti palganõuet ei täidetud ning tööandja kutses antud kinnitusi ei realiseeritud. OÜ Vecta Design ei tasunud ajavahemikul 1. detsembrist 2020 – 22. novembrini 2023 Xle töötasu, mis võimaldaks teda käsitleda VMS mõttes tippspetsialistina, kuigi tippspetsialisti staatuse eelduseks nimetati kutses ja PPA selgituste kohaselt 2 814 euro suurune brutotöötasu; töölepingute ja nende lisade järgi oli töötasu sellel perioodil madalam ning töötasu viidi 2 814 euroni alles töölepingu lisa sõlmimisel 22. novembril 2023, mistõttu süüdistus seob elamisloa aluseks olnud kinnituste (tippspetsialisti staatus ja sellele vastav töötasu) mitterealiseerumisega just nimetatud etteheidetaval perioodil.
3.13.Seetõttu viibis X Eestis ilma seadusliku aluseta, kuivõrd ta ei vastanud nendele tingimustele, mille alusel talle tähtajaline elamisluba väljastati.
1-25-3514
3.14.Maakohus märkis, et vaidlus seisneb eeskätt D. Kilievoi subjektiivse koosseisu asjaoludes, s.o selles, kas D. Kilievoi oli eelkirjeldatud asjaoludest teadlik ning kas ta seadis süüdistuses kirjeldatud tegevusega eesmärgiks varalise kasu teenimise OÜ-le Vecta Design.
O
O TE
L
3.15.Maakohtu hinnangul D. Kilievoi teadis tippspetsialisti nõuetest ja tegelikust palga maksmisest, teades, et PPA-le esitatud tööandja kutse ei vastanud tegelikule olukorrale alates elamisloa andmisest, ning tegutses äriühingu huvides, võimaldades töö jätkumist pikaaegselt ja tööjõukulu kokkuhoidu, mistõttu kuriteokoosseis on KarS § 2591 lg 1 alusel realiseeritud kogu süüdistuse perioodi silmas pidades kokkuvõtvalt kavatsetusega, sh ka varalise kasu saamise eesmärgil. Tahtlust kinnitavad 7. septembril 2020 D. Kilievoi käsutuses olnud andmed ning tööandja kutses antud kinnitused. Asjaolu, et OÜ Vecta Design teine juhatuse liige V. Kilievoi, kelle ülesandeks oli äriühingus töölepingute sõlmimine, ning raamatupidaja ei olnud D. Kilievoi antud kinnitustest teadlikud, ei välista tema tahtlust. Mh ka D. Kilievoi hilisem tegevus teiste töötajate elamislubade taotlemisega seoses kinnitab, et ta oli kursis elamislubade andmise erinevate aluste ja nendega kaasnevate erinevate tingimustega. See omakorda kinnitab, et D. Kilievoi tegutses kuriteokoosseisu realiseerides kavatsetusega.
M
IS
E
3.16.Süüdistuse seisukohalt ei ole määrav, kas D. Kilievoi edastas oma teadmised edasi teistele ettevõtte isikutele, vaid see, et ta oli 7. septembril 2020 ettevõtte nimel PPA-le kinnitanud seoses X suhtes konkreetsed kohustused ning oli seega nende olemasolust teadlik. Vaatamata eeltoodule lasi aga asjadel omasoodu kulgeda. D. Kilievoi ei püüdnud tõsimeeli vältida kuriteo koosseisutunnuste realiseerimist, mis toetab tal tahtluse olemasolu kuriteokoosseisu realiseerida.
ST
U
3.17.Kuigi tehniliselt täitis tööandja kutse blanketi Q, on maakohtu hinnangul tema pädevuse piiridest ja D. Kilievoi äriühingu sisesest rollist selge, et D. Kilievoi ei olnud pelgalt selle dokumendi allkirjastaja, vaid otsustas ka sisuliselt, millised kinnitused on tööandja kutses märgitud (sh töötasu suurus). Seejuures rõhutas maakohus, et dokumendis sisaldub mh allkirjastaja kinnitus, et ta on teadlik andmete õigsusest ning valeandmete esitamise karistatavusest.
JÕ
U
3.18.Maakohtu hinnangul ei saa järeldada sellest, et PPA elamislubade otsustes või teatistes ei olnud märgitud tippspetsialistile kohustuslikult makstava minimaalse töötasu suurust, nagu oleks need võinud süüdistatavaid eksitada ja välistada nende tahtluse süüteokoosseisu realiseerimiseks. Elamisloa otsustes ja teatistes viidati konkreetsetele seadusesätetele, mille alusel elamisload olid antud ning millest tulenes mh minimaalse töötasu määr.
3.19.Välditud suurema töötasu maksmise kohustust ei olnud OÜ Vecta Design jaoks vähese tähtsusega ega kõrvaline, vaid selle täitmine oleks olnud äriühingu juhatuse hinnangul majanduslikult väga koormav ning võinud põhjustada olulisi finantsraskusi teiste rahaliste ja lepinguliste kohustuste täitmisel.
3.20.Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, nagu peaks KarS § 2591 lg 1 tähenduses varaline kasu tulenema vahetult valeandmete esitamisest kui kaasaaitamisteost ega või
1-25-3514 seisneda üksnes hilisemas või kaudses majanduslikus kasust, mis avaldub edasise majandustegevuse kaudu.
O TE
L
3.21.Juriidilise isiku vastutuse eeldused on käesolevas asjas täidetud. Süüdistatav D. Kilievoi tegutses vaidlusaluse teo toimepanemisel OÜ Vecta Design juhatuse liikmena ja seadusliku esindajana ning tema tegevus oli suunatud juriidilise isiku huvides ja majandustegevuse raames. Kohtulikul uurimisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid teo omistamise juriidilisele isikule KarS § 14 tähenduses. Asjaolu, et juriidilise isiku tegevus oli korraldatud mitme juhatuse liikme või töötaja osalusel, ei vabasta juriidilist isikut vastutusest, kui süüteokoosseisu tunnused on täidetud ja teo on toime pannud juriidilise isiku huvides juhatuse liige D. Kilievoi.
3.22.Maakohus ei tuvastanud teo õigusvastasust või süüdistatavate süüd välistavaid asjaolusid.
ST
U
M
IS
E
O
3.23.Süüdistatavatele karistust mõistes märkis maakohus, et arvestab süü suurust (ning selle määratlemiseks teo iseloomu, toimepanemise viisi, kestust, tahtlust), samuti süüdistatavate isikuid. Karistuse liigi ja määra valikul pidas kohus määravaks süü suurust, milles on oluline eeskätt just kuriteo kestvust, sest elamisloa andmise aluseks olnud tingimused ei olnud täidetud pikema ajavahemiku kestel. Süü suurust hinnates arvestas kohus ka seda, et kuriteo tulemusel tekkis juriidilisele isikule majanduslik kokkuhoid, mis oli ka objektiivselt ettenähtav tulemus, mitte juhuslik kõrvalnähe. Kohus pidas oluliseks rõhutada, et majandustegevusega seotud kuritegude puhul ei tohi kujuneda olukorda, kus süütegu osutub toimepanijale majanduslikult kasulikuks või neutraalseks. Kuritegu ei tohi end ära tasuda. Arvestades teo olemust, selle seotust majandustegevusega ning süüdistatava rolli teo toimepanemisel, pidas maakohus põhjendatuks mõista D. Kilievoile rahalise karistuse 150 päevamäära, päevamäära suurusega 98,15 eurot, mis tuleb ümardada KarS § 44 lg 4 alusel isiku kasuks, s.o 98,1 euroks, kokku 14 715 eurot. OÜ-le Vecta Design mõistis maakohus teo iseloomu, kestust ja majanduslikku konteksti arvestades rahalise karistuse 50 000 eurot.
JÕ
U
3.24.Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus KrMS § 180 sätestatust. Kuna maakohus mõistis süüdistatavad süüdi, jättis kohus kriminaalasja menetluskulud nende kanda, ulatuses ja korras, mis on seaduses ette nähtud. Maakohus asus seisukohale, et V. Kilievoi kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulude küsimus ei kuulu kriminaalasja kohtuliku arutamise esemesse, mistõttu ei olnud maakohtul pädevust seda küsimust selles menetluses lahendada. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ese on määratletud süüdistusaktiga. Sel põhjusel jättis maakohus V. Kilievoi menetluskulude taotlused, sh alternatiivse taotluse, kriminaalasjas läbi vaatamata.
4.Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D. Kilevoi ja OÜ Vecta Design kaitsja vandeadvokaat Denis Tšasovskih, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega süüdistatavate õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasjas menetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 2 või p 5 alusel. Samuti taotleb apellant OÜ-le Vecta Design KrMS § 181 lg 1 või § 183 lg 1 alusel kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kaitsja 1. juuli 2025. a Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse rahuldamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja OÜ-le Vecta Design ja D. Kilievoile kohtueelses menetluses ning maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud maakohtule 6. mail 2025 esitatud kulude hüvitamise taotluses märgitud ulatuses koos kaitsja Riigiprokuratuurile 1. juulil 2025 esitatud, kuid lahendamiseks maakohtule edastatud kaebuse rahuldamisega puutuvalt OÜ Vecta Design ja D. Kilievoi õigusabikuludesse ning tagastada kõnesolev kaebus puutuvalt V. Kilievoi õigusabikuludesse lahendamiseks Riigiprokuratuurile. Alternatiivselt taotleb kaitsja D. Kilievoile ja OÜ-le Vecta Design kergema karistuse mõistmist ning karistada D. Kilievoid rahalise karistusega, mis ei ületaks 75 päevamäära ning OÜ Vecta Design karistamist rahalise karistusega, mis ei ületaks 20 000 eurot, jättes need karistused KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Samuti taotleb kaitsja KrMS § 185 lg 1 alusel OÜ-le Vecta Design apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist kokku 17 850 euro ulatuses (käibemaksuta) või alternatiivselt hüvitada OÜ-le Vecta Design apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud 8 925 euro ulatuses (käibemaksuta) ja D. Kilievoile apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 8 925 euro ulatuses (käibemaksuta), kandes mõlemad väljamõistetavad summad OÜ Vecta Design arveldusarvele.
U
M
5.Kaitsja märgib, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse õigust ja kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti.
JÕ
U
ST
5.1.Tema hinnangul on maakohtu otsus põhistamata, sest kohtu põhistus on suuresti deklaratiivne. Kohtu seisukohad on raskesti arusaadavad, kohati vastuolulised, ei ole veenvad ega ammendavad ning nende pinnalt pole võimalik kohtu siseveendumuse kujunemist jälgida. Kohtuotsuse kvaliteediprobleemid raskendavad kaitseõiguse tõhusat teostamist ja takistavad lugejal kontrollida, millistele tõenditele, õiguslike eeldustele ja loogilistele vaheastmetele kohus oma järeldused rajas. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
5.2.Apellant leiab, et süüdistatavate kohtu alla andmise eeldused ei olnud täidetud. Kohus ei kontrollinud sisuliselt süüdistusakti nõuetele vastavust ega kriminaalmenetlust välistavate asjaolude puudumist, kuigi kaitse oli tõstatanud süüteo aegumise, võimaliku kriminaalmenetluse lõpetamise määruse olemasolu, süüdistusakti puudulikkuse ning kohtueelse menetluse lõpule viimata jätmise küsimusi. Kohtu alla andmise määruse puudustel on tähendus aegumise seisukohalt. Nõuetele mitte vastavalt tehtud 21. juuli 2025. a kohtu alla andmise määrus ei ole aegumist katkestav menetlustoiming.
5.3.Maakohus tugines kohtualluvuse hindamisel pärast süüdistusakti kohtusse saatmist esitatud muudetud süüdistusele, mis ei saanud asendada ega täiendada algses süüdistuses
1-25-3514
O TE
L
puuduvaid kohtualluvuse seisukohalt olulisi faktilisi asjaolusid. KrMS § 268 lg 2 võimaldab prokuröril kohtumenetluse poole esindajana süüdistust muuta, kuid seda üksnes kohtuliku arutamise käigus. Kuna praegusel juhul esitas prokurör muudetud süüdistuse ajal, mil seadus seda ei võimaldanud, ei saanud kohus muudetud süüdistusele kohtualluvuse kontrollimisel tugineda. Süüdistusaktis kirjeldatud ainus aktiivne käitumisakt seisnes selles, et D. Kilievoi allkirjastas ja edastas 7. septembril 2020 tööandja kutse PPA aadressil [email protected]. Süüdistuse kohaselt oli just tööandja kutse elamisloa menetluses keskse tähtsusega alusdokument, millele tuginedes anti Xle tähtajaline elamisluba töötamiseks. Avalike andmete järgi asub PPA Harju maakonnas Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 139. Seetõttu oli kaitse seisukoht, et süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise koht seondus Harju Maakohtu tööpiirkonnaga. Prokuratuurgi pidas pärast süüdistusakti kohtusse saatmist vajalikuks muuta süüdistust Pärnuga seonduvate faktiliste asjaolude lisamise kaudu. Kohtualluvuse küsimuse sisuline kontroll oli vajalik seadusliku kohtu põhimõtte tagamiseks. Isegi kui ringkonnakohus ei nõustu kaitse seisukohaga, et asi allus Harju Maakohtule, kinnitab kohtualluvuse küsimuse sisulise kontrolli puudumine, et kohtu alla andmise eeldusi ei kontrollitud nõuetekohaselt.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
5.4.Kriminaalmenetlust alustanud ja kohtueelset uurimist läbi viinud politseiametnik KM ei olnud enne 22. oktoobrit 2024 oma ametijuhendi järgi volitatud kriminaalmenetlusi läbi viima. Kohtus uuritud varasemad ametijuhendid nägid ette üksnes väärteomenetluste toimetamise ega sisaldanud kriminaalmenetluse alustamise või kohtueelse menetluse läbiviimise pädevust. Alles 22. oktoobri 2024. a käskkirjaga lisati ametijuhendisse sõnaselgelt süüteomenetluse läbiviimise õigus, sh kriminaalmenetluse alustamise pädevus. See muutus kinnitab, et enne ametijuhendi muutmist puudus KMil KrMS § 31 lg 5 tähenduses nõuetekohaselt tuvastatav ametikohapõhine kriminaalmenetluslik pädevus. Maakohus leidis, et KMi kriminaalmenetluslik pädevus ei pidanud nähtuma tema ametijuhendist, vaid tulenes PPA peadirektori 9. juuli 2015. a käskkirjast nr 1.1-1/202, millega anti kõigile politseiametnikele üldine õigus kriminaalmenetluses osaleda. See tõlgendus on vale, sest KrMS § 31 lg 5 ei eelda üksnes üldist kuulumist politseiametnike hulka, vaid nõuab uurimisasutuse juhi kinnitatud loetelu, millest on tuvastatav kriminaalmenetluses osalemise õigus ametikoha, mitte abstraktse ametnikustaatuse alusel. Blanketne üldkäskkiri ei asenda konkreetse ametikoha pädevust määratlevat ametijuhendit. KrMS § 31 lg 5 eeldab kriminaalmenetluses osalemise õiguse tuvastamist ametikohapõhiselt. Ka see, kui KMile anti ülesanne kriminaalmenetlust läbi viia ametijuhendi väliselt, ei kõrvalda puuduva pädevuse probleemi. KMi pädevuse puudumist kinnitab lisaks juba käsitletule ka asjaolu, et ta alustas käesolevat kriminaalasja vale koosseisu järgi, mida maakohus on ise möönnud kvalifikatsiooniveana. Pädevuseta või vähemalt nõuetekohaselt tõendamata pädevusega ning samal ajal objektiivselt erapooletuse kahtluse all tegutsenud menetleja puhul ei ole probleem üksnes selles, millised tõendid ta kogus, vaid ka selles, millised kaitsele soodsad tõendid jäid tema tegevuse tõttu kogumata. Sellist puudust ei ole võimalik tagantjärele heastada, sest pole võimalik kindlaks teha, milliseid õigustavaid asjaolusid, tunnistajaid, dokumente või alternatiivseid uurimissuundi oleks erapooletu ja pädev menetleja pidanud õigel ajal välja selgitama.
1-25-3514
L
5.5.Kaitsja juhib eraldi tähelepanu asjaolule, et maakohus tugines otsuse tegemisel PPA
12.veebruari 2026. a vastusele koos selle lisadega, kuid nimetatud materjali täisteksti kaitsjale ei edastatud ning kaitsjale anti üksnes osaline ülevaade selle sisust. Kaitsjale teatavaks tehtud õiguslik alus, millega kohus õigustas kaitsja korduval taotlusel kriminaalasjas kogutud materjali kaitsjale täies mahus tutvustamisest keeldumist ei ole veenev. Selline kaitsele vajaliku materjali täielikust kättesaadavaks tegemisest keeldumine kahjustas kaitseõiguse tõhusat teostamist, poolte võrdsust ja kohtuotsuse kontrollitavust ning kujutab endast iseseisvat kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
IS
E
O
O TE
5.6.Kaitsja arvates oli uurija KM erapoolik, sest tema õde C oli aastatel 2001–2003 Vitalii Kilievoiga lähedases suhtes ning selle suhte lõppemisega kaasnes konflikt, mille käigus C olevat viidanud oma politseiteenistuses töötavale õele ja ähvardanud, et õde „aitab Vitalii vangi panna“. See asjaolu oli piisav, et tekitada objektiivselt kontrollitav kahtlus menetleja erapooletuses ning nõudis KrMS § 49 lg 6 ja § 59 lg 1 alusel sisulist taandamiskontrolli. Maakohtu käsitlus, mille kohaselt oleks taandamistaotlus tulnud esitada juba varasemas haldusmenetluses ning selle tegemata jätmine vähendas taotluse kaalukust kriminaalmenetluses, on õiguslikult ekslik. KrMS § 49 lg 6 ja § 59 lg 1 on iseseisvad kriminaalmenetlusõiguslikud normid, mis reguleerivad menetleja taandamist kriminaalmenetluses. KrMS § 59 lg 1 järgi tuleb taandamistaotlus esitada viivitamata pärast taandamisalusest teada saamist selles menetluses, milles menetleja erapooletus on vaidluse all. Vähe sellest, et KM jäi taandamata, prokuratuur ei kõrvaldanud erapooletuse kahtlust ega nõustunud KMit selle asjaolu kohta üle kuulama. Ka maakohus ei parandanud seda olukorda.
JÕ
U
ST
U
M
5.7.Kaitsja näeb eraldi probleemi veel selles, et enne kriminaalmenetluse alustamist viis KM samade faktiliste asjaolude kohta läbi riikliku järelevalve menetlust. Haldusmenetluses oli OÜ Vecta Design esindajatel välismaalaste seadusest (VMS) tulenev kaasaaitamiskohustus, sh kohustus esitada PPA-le selgitusi ning dokumente. Kui sama ametnik kasutas haldusmenetluses kogutud teavet hiljem kriminaalmenetluses süüdistatavate vastu, tuli kohtul kontrollida, kas teabe kogumise viis oli kooskõlas enese mittesüüstamise privileegi, kaitseõiguse ja ausa menetluse nõuetega. Maakohus ei hinnanud, kas haldusmenetluses tööandja kaasaaitamiskohustusele tuginedes saadud teabe kasutamine kriminaalmenetluses võis moonutada tõendikogumi kujunemist või seada kaitse ebasoodsasse olukorda.
5.7.Apellant leiab, et kohus väljendas juba eelistungil, s.o enne tõendite kogumist ja uurimist põhimõttelist eelhäälestatust süüdistuse kasuks. Nimelt juba enne põhimenetluse alustamist ja tõendite uurimist väljendas kohus seisukohta, mille kohaselt süüdistusakti materiaalõiguslikke puudusi puudutavad vastuväited – sealhulgas KarS § 259 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu kirjeldamise puudulikkus – tuleb sisuliselt läbi arutada kõigis kohtuastmetes, mitte lahendada maakohtu tasandil kaitsele soodsalt ka juhul, kui need vastuväited on põhjendatud. See näitab, et kohus polnud valmis kaaluma süüdistuse ning kaitse argumente võrdselt, vaid oli eelhäälestatud süüdistuse kasuks. Samal ajal jättis maakohus tuvastamata, et prokuratuur ei olnud kaitsjale endiselt esitanud täielikku tõenduslikku alust, millele süüdistus tugines. Eelkõige puudus selgus selles, kas ja millises
1-25-3514
L
vormis oli kohtueelses menetluses koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Eelistungi helisalvestiselt kuulduvalt ei soovinud prokurör sõnaselgelt kinnitada, et sellist määrust ei ole koostatud ega allkirjastatud, samamoodi nagu ei soovinud prokurör seda kinnitada enne eelistungit 11. juulil 2025 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Ka tegi maakohus eelistungil kohatu märkuse seoses kaitsja esitatud kaitsjatasu arvega, sidudes kaitsjatasu suuruse arusaamatul põhjusel küsimusega sellest, kas kaitsja pidanuks juba enne eelistungit tegema prokuratuurile kättesaadavaks tõendid, mida kaitsja soovis kohtuliku arutamise käigus esitada. Samal ajal ei olnud kaitsjale võimaldatud täielikku juurdepääsu kriminaaltoimikule ega digiseadmetest tehtud koopiafailidele.
IS
E
O
O TE
5.8.Maakohus pidas lubamatuteks tõenditeks kahtlustatavate digiseadmetest saadud andmeid ning OÜ Vecta Design pearaamatu väljatrükki. Ka muud läbiotsimisel saadud tõendid on lubamatud, sest läbiotsimistaotlus rajati ilmselgelt ekslikule kuriteokahtlusele (äratuntavalt saanuks KarS § 280 lg-te 2 ja 4 asemel olla tegemist vaid VMS § 305 järgse väärteoga) ning nõuetekohaselt jäeti põhistamata ka läbiotsimise vajadus ja proportsionaalsus. Kohus neid etteheiteid põgusalt käsitas, kuid jättis seejuures analüüsimata kaitsja sisulised argumendid ning piirdus vaid üldsõnaliste väidetega selle kohta, et kuigi läbiotsimistaotluses tugineti väärale süüteokoosseisule ja kasutati osaliselt trafaretseid põhistusi, ei ole see oluline viga, sest faktilised asjaolud olid siiski subsumeeritavad KarS § 259 1 alla ning trafaretsete põhisuste kõrval olid taotluses ka mingisugused „iseseisvad ja sisuliselt kandvad motiivid“, mis heastasid osalise trafaretsuse. Kuna kohus pole selgitanud, milliseid faktilisi asjaolusid ning milliseid iseseisvaid ja sisuliselt kandvaid motiive kohus silmas pidas.
JÕ
U
ST
U
M
5.9.Maakohus on tõendeid hinnanud vastuoluliselt, märkides, et läbiotsimisega saadud tõendid „ei ole käesolevas asjas lõppjärelduste tegemisel määrava tähtsusega“ ning et neil puudub „iseseisvalt oluline või määrav kaal“. Samas ei jäänud need tõendid otsuses pelgalt taustaks. Neid kasutati mitme süüdimõistmisega seonduva järelduse tegemisel. Konkreetselt tugines maakohus töötasu mittevastavuse tuvastamisel 4. ja 5. aprilli 2024. a vaatlusprotokollidele; D. Kilievoi tahtluse hindamisel kasutas maakohus läbiotsimisel saadud töölepinguid ja nende lisasid, e-kirjavahetust, käsikirjalisi märkmeid ning 20. märtsi 2024. a vaatlusprotokolli; varalise kasu eesmärgi puhul viitas maakohus 23. augusti 2024. a vaatlusprotokollile ja selle aluseks olnud palgaandmetele. Seetõttu pidi kohus eriti põhjalikult analüüsima kõiki kaitsja läbiotsimisega seonduvaid etteheiteid ning selgitama, milline oli läbiotsimisega saadud tõendite tegelik roll kohtu siseveendumuse kujunemisel.
5.10.Maakohus on tõendeid hinnanud ka selektiivselt ja ühekülgselt, sest otsusest jääb ebaselgeks, kas maakohus hindas kaitseversiooni toetavaid tõendeid süüdistusversiooniga samas tõendikogumis ja millise kaaluga ta neid arvestas.
5.11.Muu hulgas ei selgita otsus piisavalt, miks Q tehniline roll tööandja kutse koostamisel, I. Juhansoni ja X ütlused palganõude hilisema selgumise kohta, PPA teatises numbrilise või Statistikaameti andmetega seostatud töötasunõude puudumine ja viited sätetele, mis rääkisid üksnes erialasest ettevalmistusest, varasem sarnane töökorraldus ning vabatahtlikud töötasu
1-25-3514 juurdemaksed ei tekita KrMS § 7 lg 3 tähenduses kõrvaldamata kahtlust D. Kilievoi tahtluse suhtes.
O TE
L
5.12.Kohus kasutas mitut tõendit eeskätt süüdistusversiooni toetavas tähenduses, kuid ei selgitanud piisavalt, milline kaal oli samade tõendite kaitsele soodsal tähendusel. Kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus oleks kaitse seisukohalt keskseid tõendeid sisuliselt ja kogumis hinnanud. Maakohus eraldas kaitsele soodsad asjaolud ka süüstavatest tõenditest nähtuvate asjaolude kogumist kui „neutraalseid“. Kui tõend toetab kaitseversiooni või pakub samadele asjaoludele alternatiivse, eluliselt usutava seletuse, ei saa seda kõrvale jätta üksnes põhjendusega, et see ei lükka süüdistusversiooni iseseisvalt ümber. Seetõttu pidi maakohus ps 7.4 selgitama mitte seda, kas kaitse tõendid lükkavad süüdistuse iseseisvalt ümber, vaid seda, miks need ei tekita kogumis hinnates mõistlikku kahtlust D. Kilievoi tahtluse suhtes. Selline analüüs jäi tegemata.
M
IS
E
O
5.13.Erilist tähelepanu väärib maakohtu arutluskäik otsuse p-des 7.3.2.4 ja 7.4, milles kohus omistas D. Kilievoi kahjuks tähenduse asjaolule, et ei ole tõendatud tööandja kutses sisalduva töötasuinfo edastamine raamatupidamisele või V. Kilievoile. Erinevalt maakohtust leiab kaitsja, et info edastamata jätmine tõendab kaudselt hoopis seda, et D. Kilievoi ei teadnud konkreetsest palgakohustusest ning seetõttu jättis selle info edastamata. Kohtuotsusest ei nähtu, millised tõendid välistavad kaitseversiooni, et info edastamata jätmine oli kooskõlas D. Kilievoi enda puuduliku või ebaselge arusaamaga palgakohustuse tekkimisest ja sisust. Selline alternatiivne selgitus haakub kaitseversiooniga, et D. Kilievoi ei mõistnud 7. septembril 2020 tööandja kutse allkirjastamisel palgakohustust sellise konkreetse kohustusena, mille täitmist tuli raamatupidamisele või teisele juhatuse liikmele eraldi korraldusena edasi anda.
JÕ
U
ST
U
5.14.Süüdistus ei kirjelda nõuetekohaselt KarS § 2591 objektiivse koosseisu keskset eeldust. Süüdistusest ei nähtu ka X enda tegu, teadmine, tahe või initsiatiiv viibida Eestis olukorras, mis ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele. Ilma sellise põhiteo ja selle õigusliku aluse kirjelduseta ei saa nõuetekohaselt tuvastada ka D. Kilievoi või OÜ Vecta Design väidetavat kaasaaitamistegu. Kuigi KarS § 2591 on erikoosseis ega eelda, et välismaalase enda käitumine oleks iseseisvalt kuriteona karistatav, ei vabasta see prokuratuuri kohustusest kirjeldada ja tõendada tahtlikku õigusvastast tegu, mille soodustamisele D Kilievoi ja OÜ Vecta Designi väidetav tegu oli suunatud. Süüdistuses seda tehtud ei ole. Süüdistusest ei ole selge, millal ja millise õigusliku sündmuse tõttu muutus X kehtiva elamisloa alusel Eestis viibimine KarS § 2591 tähenduses ilma seadusliku aluseta viibimiseks.
5.15.Süüdistuse puudulikkus ilmneb ka selles, et KarS § 259 1 lg-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast KarS § 24 lg 3 tähenduses erilist isikutunnust, mis kehtib üksnes seda tunnust omava toimepanija suhtes. Seetõttu tuleb iga isiku puhul eraldi tuvastada, missugustel sisemistel ajenditel ja missuguse kasu eesmärgil ta väidetavalt tegutses. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on rõhutatud, et KarS § 24 lg-s 3 sätestatust tulenevalt peab iga toimepanija taotlema teo toimepanemisega just isiklikult varalist kasu, mitte üksnes seda, et kasu laekuks kaastäideviijatele tervikuna. Pelgalt äriühingu üldine majanduslik huvist seega
1-25-3514 ei piisa ja nõutav on, et ka ühingu nimel tegutsenud isikul endal olnuks eesmärk saada isiklikku varalist kasu.
O
O TE
L
5.16.Maakohus väljus KrMS § 268 lg 1 ja lg 5 tähenduses süüdistuse faktilistest piiridest, kui rajas süüdimõistmise mitte üksnes süüdistuses kirjeldatud 7. septembri 2020. a tööandja kutse allkirjastamisele ja PPA-le edastamisele kui kaasaaitamisteole, vaid ka hilisemale tegevusetusele – tööandja kutses antud kinnituste väidetavale täitmata jätmisele pärast elamisloa andmist. Sellise käsitlusega nihutas maakohus etteheite keskme 7. septembri 2020. a tööandja kutse esitamiselt hilisemale kinnituste täitmata jätmisele. Kui süüdimõistmise aluseks pidi olema pärast elamisloa andmist tegevusetuks jäämine, pidi süüdistus kirjeldama, kelle ja milline konkreetne tegevusetus, millisel ajavahemikul, millise õigusliku kohustuse alusel ja millise põhjusliku seose kaudu võimaldas Xl väidetavalt ilma seadusliku aluseta Eestis viibimist. Süüdistusest seda ei leia. Maakohus käsitas tööandja kutses antud kinnitusi mitte üksnes elamisloa andmise eeldusena, vaid jätkuva kohustusena kogu haldusaktiga lubatud töötamise perioodil. Niimoodi rajas kohus süüdimõistmise olulises osas hilisemale tegemata jätmisele, mitte üksnes süüdistuses kirjeldatud aktiivsele teole.
IS
E
5.17.Lisaks on maakohtu põhjendus sisemiselt vastuoluline selles osas, millal KarS § 259 1 koosseisupärane olukord väidetavalt tekkis. On ebaselge, kas süüdimõistmise aluseks on 7. septembri 2020. a tööandja kutse esitamise hetkel väidetavalt ebaõiged kinnitused või hilisem töötasu maksmata jätmine perioodil pärast elamisloa andmist.
JÕ
U
ST
U
M
5.18.Seoses kuriteotahtlusega tulnuks maakohtul tuvastada, et D. Kilievoi pidas tööandja kutset allkirjastades vähemalt võimalikuks, et sellega kaasneb äriühingule konkreetne 2 814 euro suuruse töötasu maksmise kohustus, mida täitma ei hakata. Maakohus ei põhistanud aga veenvalt, miks mitmed kaitsja välja toodud asjaolud ei ole olulised või ei tekita vähemalt mõistlikku kahtlust D. Kilievoi tahtluses objektiivse koosseisu asjaolude osas. Kaitsja leiab, et uuritud tõenditest nähtuvalt D. Kilievoil puudus tahtlus valeandmete esitamiseks PPA-le, sest ta usaldas välismaalastega seonduva dokumentatsiooni vormistamisel personalitöötajaid, ei kontrollinud iga dokumentidel kajastatud numbrilise näitaja sisulist ja õiguslikku tähendust üle ning taandas oma rolli vaid administratiivseks: dokumentide allkirjastamine ja PPA-le edastamine. D. Kilievoi tahtluse tuvastamisel tugines maakohus mh argumendile, et juhatuse liikme roll ja finantsvaldkonna eest vastutamine koondusid ühele isikule. D. Kilievoi pidi seetõttu aru saama tööandja kutses võetud kohustuse olemusest ja sisust ning töötasu suurus ei saanud jääda tema teadmisest ega kontrollist sõltumatuks. Kaitsja hinnangul ei tugine selline järeldus konkreetsele tõendile D. Kilievoi teadmise või sisulise osalemise kohta X palgatingimuste kujundamisel, vaid on tuletatud üldistatud ametirollist. Veel märkis kaitsja, et kuivõrd PPA migratsiooninõustaja kirjas oli tippspetsialisti palganõude juurde märgitud, et tippspetsialistile peaks maksma teatud palka, siis ei olnud seda võimalik üheselt mõista kui imperatiivset kohustust. Kaitsja hinnangul puudus OÜ-s Vecta Design teadmine, et Xle peab kõrgemat palka maksma ja see teadmine saabus äriühingule alles 2023. a novembris. Kui D. Kilievoi oleks 7. septembril 2020 tegelikult mõistnud, et OÜ Vecta Design võtab konkreetse ja jätkuva 2 814 euro suuruse igakuise palgakohustuse alates 1. detsembrist 2020, oleks
1-25-3514 ootuspärane, et sellest jääb ettevõtte töökorraldusse või finantsplaneerimisse vähemalt mõni jälg.
O
O TE
L
5.19.Maakohus ei põhjendanud veenvalt, miks saab arutataval juhul jaatada varalise kasu saamise eesmärki, mis seisnes süüdistuse kohaselt võimaluses kasutada Xd OÜ Vecta Design majandustegevuses ning maksta talle nõutavast väiksemat töötasu, hoides selle võrra raha kokku. Samuti ei vastanud maakohus kõigile asjakohastele kaitsja argumentidele, mistõttu palub kaitsja neile argumentidele vastata ringkonnakohtul. Maakohus järeldas vastuolus kohtupraktikaga ekslikult, et varaline kasu ei pea tulenema vahetult koosseisupärasest käitumisest e siis valeandmeid sisaldanud kutse esitamisest. Kui kaasaaitamistegu ei pandud toime soovist saada varalist kasu, aga pärast kaasaaitamistegu jäeti nõutav töötasu maksmata ja sellest tekkis varaline kasu, ei vasta selline tegu KarS § 259 1 järgsele kuriteokoosseisule, sest koosseis nõuab varalise kasu saamise eesmärki juba kaasaaitamisteo toimepanemise ajal. Vastupidine lähenemine kriminaliseeriks võimalikud kaasaaitamisteod ka juhul, kui toimepanija isegi ei mõtle oma teo majanduslikele mõjudele, aga mingisuguste, sh kasvõi temast sõltumatute asjaolude tõttu tema varaline seis kaasaaitamisteo järel siiski paraneb.
U
ST
U
M
IS
E
5.20.Maakohus lähtub varalise kasu eesmärgi tunnuse sisustamisel mh loogikast valeandmetega tööandja kutse esitamine see võimaldas elamisloa andmise kaudu välismaalasel OÜ-s Vecta Design töötada ning soodustada selle majandushuve, siis järelikult pandi tegu toime varalise kasu saamise eesmärgil ehk teisisõnu kinnitab äriühingu kasumliku majandustegevuse eesmärk tervikuna varalise kasu saamise eesmärki KarS § 2591 mõttes. Selline käsitlus on õiguslikult liiga lai ega ole kooskõlas varalise kasu saamise eesmärgi kui subjektiivse koosseisutunnuse sisuga. KarS §-s 2591 sätestatud varalise kasu saamise eesmärki ei saa samastada tööandja üldise majandusliku huviga kasutada töötaja tööjõudu tavapärases majandustegevuses. Maakohtu lähenemine laiendaks kuriteokoosseisu kohaldamisala lubamatult VMS § 305 järgse väärteokoosseisu arvelt ning hägustaks piiri väärteo ja kuriteo vahel, mistõttu ei saa sellist lähenemist pidada õigeks. VMS § 305 näeb ette väärteovastutuse tööandja või tema juhatuse liikme poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil.
JÕ
5.21.Täiesti arusaamatu on maakohtu seisukoht, et varalise kasu saamise eesmärki saab järeldada asjaolust, et D. Kilievoi juhatuse liikmena vastutas ettevõttes finantsvaldkonna eest, mistõttu oli ta teadlik nii tööandja kutses võetud kohustuste sisust kui ka nende täitmisega kaasnevast rahalisest koormusest ettevõttele. Sellest võib välja lugeda, et kui D. Kilievoi oli palgakohustusest teadlik, siis järelikult oli tal varalise kasu saamise eesmärk.
5.22.Ka töötasukohustuse täitmata jätmise periood ei saa iseseisvat tähtsust omada ning kohustuse tagantjärele täitmine järelevalvemenetluses enne kriminaalmenetluse alustamist toetab kaitsja hinnangul pigem seisukohta, et varalise kasu saamise lootuses ei tegutsetud, vaid kohustusest ei oldud varasemalt lihtsalt teadlik.
1-25-3514
5.23.Varalise kasu eesmärki puudutavate maakohtu põhjenduste deklaratiivse iseloomu võtab kokku kohtu selleteemaline lõppjäreldus, mille kohaselt on alust asuda seisukohale, et objektiivse koosseisu tunnused olid tervikuna hõlmatud kavatsetusega, sealhulgas varalise kasu saamise eesmärk, mida kinnitavad tööandja kutses antud lubadused ning nende mittetäitmisest tulenev majanduslik mõju äriühingule. Seega on maakohus sisuliselt objektiivse koosseisu täidetuse põhjal järeldanud subjektiivse koosseisu olemasolu.
O TE
L
5.24.Süüdistuses etteheidetav tegu on tänaseks aegunud. Süüdistatavate kohtu alla andmine ei ole käsitatav aegumist katkestava menetlustoiminguna, sest sellega rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
M
IS
E
O
5.25.Kaitsja juhtis korduvalt maakohtu tähelepanu asjaoludele, mis tingivad vajaduse kontrollida, kas süüdistatavate suhtes koostati kohtueelses menetluses KrMS § 200 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kui selline tühistamata määrus on olemas või kui selle olemasolu ei ole võimalik toimiku puudulikkuse tõttu välistada, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kaitsja osutab sellele, et kohtueelse menetluse käigus kinnitas uurija talle, et koostab kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Prokuratuur ei võtnud kaitsja sellekohasele taotlusele vaatamata seda määrust kriminaalasja materjalide juurde. Samas ei ole prokurör sõnaselgelt kinnitanud, et sellist määrust ei ole koostatud. Maakohus ei kontrollinud seda küsimust sisuliselt. Kohus ei nõudnud prokuratuurilt ega PPA-lt välja teavet selle kohta, kas KM koostas lõpetamise määruse projekti või määruse, kas see edastati prokurörile, kas prokurör andis loa või keeldus loa andmisest ning kas koostatud dokument hävitati, jäeti toimikusse kandmata või jäi menetleja valdusse. Kaitsja palub ringkonnakohtul seda asjaolu kontrollida.
U
ST
U
5.26.Kui ringkonnakohus peab süüdimõistvat otsust põhjendatuks, on kaitsja arvates süüdistatavatele mõistetud liiga raske karistus. Lisaks ei ole maakohus mõistetud karistusi nõuetekohaselt põhjendanud. Kohtu põhistused ei võimalda aru saada, kuidas on just selliste karistusmääradeni jõutud ning kas karistusmäära kujundamisel on võetud arvesse kõiki asjaolusid, mida seaduse järgi tuleb arvesse võtta. Kohus ei ole korrektselt arvestanud ei süüdistatavate süü suurust ega preventsioone.
JÕ
5.27.Kaitsja märgib karistuse individualiseerimise kohta, et arvestades süüteo asjaolusid ja süüdistatavate isikuid, ei ole rahaliste karistuste kohene täitmisele pööramine otstarbekas. Süüteoetteheide puudutab ühte töötajat ja ühte elamisloa menetlust, mõlemad süüdistatavad on varasemalt karistamata ning OÜ Vecta Design tegi täiendavad töötasumaksed vabatahtlikult juba enne kriminaalmenetluse alustamist.
5.28.Seoses menetluskuludega heidab kaitsja maakohtule ette seda, et kohus ei ole otsustanud, milline osa süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasust on käsitatav menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Selline küsimus tulnuks lahendada juba seetõttu, et osaliselt jäi D. Kilievoile ja OÜ-le Vecta Design tehtud süüteoetteheide tõendamata ning lisaks oli Riigiprokuratuur edastanud maakohtule lahendamiseks kaitsja 1. juuli 2025. a kaebuse seonduvalt menetluskuludega. Kuna praegusel juhul heideti D. Kilievoile ja OÜ-le
1-25-3514 Vecta Design süüdistuses ette tööandja kutses kahe asjaolu kohta valeandmete esitamist – Xl tippspetsialistina kvalifitseerumiseks vajaliku erialase ettevalmistuse olemasolu ja temale maksma hakatav töötasu –, millest esimese osas kohus valeandmete esitamist tõendatuks ei lugenud, pidanuks kohus hindama, kas sellel on mõju ka menetluskulude otsustusele. Kaitsja hinnangul vähendas kohus oluliselt süüditunnistamise ulatust võrreldes süüdistuses toodud etteheidetega. Suur osa kaitsja kaitsetegevusest oli seotud vahetult süüdistuse etteheite kummutamisega, et X ei olnud erialase ettevalmistuse poolest käsitatav tippspetsialistina.
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
5.29.Arutatavas kriminaalasjas kahtlustati algselt lisaks D. Kilievoile ja OÜ-le Vecta Design ka V. Kilievoid. Kõiki neid kaitses vandeadvokaat D. Tšasovskih, tehes õigusabitoiminguid kõigi kaitsealuste huvides. Kohtueelses menetluses esitas kaitsja kaks taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlust juhtinud ringkonnaprokurör rahuldas need taotlused osaliselt, mistõttu esitas kaitsja ringkonnaprokuröri määruste peale 1. juuli 2025. a kaebuse Riigiprokuratuurile. Kuna selleks ajaks oli kriminaalasjas koostatud süüdistusakt ja see oli edastatud Pärnu Maakohtule, edastas Riigiprokuratuur kaitsja kaebuse lahendamiseks kriminaalasja menetlevale kohtukoosseisule. Seega pidanuks kohus hiljemalt kohtuotsuses võtma seisukoha ka kaitsja viidatud kaebuse osas, kuid maakohus seda teinud ei ole. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioonist on leitav kohtu seisukoht, et V. Kilievoi menetluskulu taotlused, sh sellekohane alternatiivne taotlus jääb läbi vaatamata, mis on arusaamatu ega haaku esitatud menetlusdokumentidega. Jättes D. Kilievoid ja OÜ-d Vecta Design puudutavas osas kaebuse kohta seisukoha võtmata, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ka V. Kilievoi menetluskulude küsimust lahendades rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust: leides, et kohtul pole pädevust seda küsimust lahendada, ei saanud maakohus jätta V. Kilievoi nimel esitatud kaebust läbi vaatamata (eeldades, et kohtu otsustus V. Kilievoi taotluste läbi vaatamata jätmise kohta puudutab tegelikult V. Kilievoi nimel esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist), vaid pidanuks tagastama selles osas kaebuse lahendamiseks Riigiprokuratuurile. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus võtaks selleski osas menetluskulude kohta seisukoha.
U
6.Prokuratuur esitas apellatsiooni peale vastuse, milles märgib apellandi väidete ja seisukohtade kohta järgmist.
JÕ
6.1.Esmalt ei nõustu prokuratuur kaitsjaga, nagu oleks maakohtu otsuses rikutud põhjendamiskohustust, märkides, et pelgalt maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei tähenda põhjenduste puudumist. Ka see, kui kaitsja hinnangul esinevad kohtuotsuses kvaliteediprobleemid, ei tähenda veel, et otsus oleks jäänud põhistamata. Maakohtu otsus on loogiliselt üles ehitatud ning struktureeritud - peatükkide kaupa on käsitletud süüteo koosseisu elemente paralleelselt iga koosseisu elementi puudutava kaitsja esitatud vastuväidetega; samuti on otsuses läbivalt selgitatud argumentatsiooni ülesehitust ning selle tagamaid. Seega on põhjendamatu kaitsja väide, nagu ei oleks maakohtu siseveendumuse kujunemine otsuses jälgitav. Samuti ei ole asjakohased kaitsja etteheited otsuses esitatud põhistuste veenvuse osas.
1-25-3514
O TE
L
6.2.Seoses väitega, et maakohus pole kohtu alla andmise eeldusi kontrollinud märkis prokuratuur, et kaitsja esitas 21. juuli 2025. a maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles kohtumääruse tühistamist osas, milles kohus andis süüdistatavad kohtu alla ja jättis rahuldamata kaitsja taotluse kohtualluvuse kohta. Tallinna Ringkonnakohus jättis esitatud määruskaebuse läbi vaatamata ning selgitas, et „hoolimata sellest, et maakohus on süüdistatavad juba kohtu alla andnud, saab kaitsja kuni eelmenetluse lõpuni taotleda nii kriminaalasja kohtualluvuse muutmist, KrMS § 154 nõuetele mittevastava süüdistusakti prokuratuurile tagastamist kui ka kriminaalmenetluse lõpetamist mõnel KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 sätestatud alusel. Vaidlustatava määrusega määras maakohus eelistungi toimumise aja, kus on võimalik kaitsja taotlusi arutada“. Eelistung toimus 14. oktoobril 2025, kus kohus tegeles kaitsja esitatud taotluste lahendamisega ning jõudis seisukohale, et puudus vajadus süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile, kohtualluvuse muutmiseks ja/või kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kuivõrd kohtu alla andmisel kohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust, ei ole süüdistuses kirjeldatud teo aegumistähtaeg möödunud.
IS
E
O
6.3.Apellatsioonivastuses nõustutakse maakohtu seisukohaga, et arutatavas asjas kohtueelset uurimist läbi viinud politseiametnikul oli olemas selleks vastav pädevus, mis tulenes PPA peadirektori 9. juuli 2015. a käskkiri nr 1.1-1/202. Asjaolu, et V. Kilievoi oli KMi õega enam kui 20 a tagasi lähedastes suhetes on tähtsusetu. Menetleja erapoolikut ega halba suhtumist ei ole kaitsja välja toonud. Kaebusest jääb arusaamatuks, millised konkreetsed kohtutoimikusse esitatud tõendid on KM haldusmenetluses kogunud viisil, mis välistab nende kasutamise kriminaalmenetluses.
U
ST
U
M
6.4.Prokuratuur märgib, et ei ole näidatud asjaolusid, millest nähtuks kohtu kallutatus, vaid kaitsja üksnes ei nõustu kohtu tehtud menetlusotsustusega, pannes rõhu ühele fraasile. Ka vaidlused kriminaalmenetluse lõpetamise määruse väljastamise ja koopiafailidega tutvumise võimalikkuse kohta alust järeldada, et kohus oleks asunud ühe menetluspoole huve eelistama. Kohus tuvastas eelistungil, et kaitsjal ei ole olnud iseenesest takistust koopiafailidega tutvuda ning et puudub lõpetamise määrus, millest saaks järeldada, et menetlus oleks lõpetatud. Prokuratuuri loal ega prokuratuuri poolt ei ole kriminaalmenetlust lõpetatud D. Kilievoi ega OÜ Vecta Design osas, küll aga lõpetati 3. juulil 2026 kriminaalmenetlus V. Kilievoi suhtes.
JÕ
6.5.Prokuratuur ei nõustu kaitsja hinnanguga, nagu oleks vaidlusalune läbiotsimistaotlus rajatud ilmselgelt ekslikule kuriteokahtlusele ning jäänud põhjendamata. Esiteks sisaldab taotlus kirjeldatud kuriteokahtlust. Välja on toodud konkreetsed faktilised asjaolud, millele kahtlus tugineb: elamisloa taotlus, tööandja kutse, kinnitatud töötasu suurus. Samuti asjaolu, et MTA andmetest nähtuvalt ei vasta X sissetulekud välismaalasest tippspetsialistile seadusega kehtestatud töötasu suurusele. Jättes seadusega kehtestatud töötasu maksmata, oli see äriühingule kasulik. Seega ei ole tegemist üldsõnalise või abstraktse kuriteokahtlusega, vaid faktiliselt põhjendatud kahtlusega. Samuti on taotluses selgitatud läbiotsimise vajadust ja eesmärki. Prokuratuur on põhjendanud, miks riikliku järelevalve käigus kogutud materjalid ei ole kriminaalmenetluses samaväärselt kasutatavad ning miks on vajalik koguda tõendeid kriminaalmenetluslikus korras. Samuti on määratletud, milliseid dokumente, andmekandjaid
1-25-3514 ja muid tõendeid soovitakse leida ning kuidas nende leidmine on seostavad läbiotsitava kohaga. Läbiotsimise taotlusest nähtub mh see, et kriminaalmenetlust on toimetatud samadel faktilistel asjaoludel. Menetluse jooksul kuriteo kvalifikatsiooni muutmine ei muuda läbiotsimisega kogutud tõendeid ebaseaduslikuks.
O
O TE
L
6.6.Prokuratuuri hinnangul ei ole esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud selliseid vigu, mis oleks viinud kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega, millest tulenevalt saaks samade tõendite hindamise pinnalt teha maakohtu otsusega võrreldes kardinaalselt vastupidised järeldused. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis, neid loogiliselt järjestanud, toonud välja omavahelised seosed ning teinud eluliselt usutavad järeldused. Maakohtu otsus ei tugine oletustele ega ole arvestanud elulist usutavust iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Praegusel juhul ei esine sellist tõsiselt võetavat tõenduslikku alust hindamaks põhjendatud kahtluse tekkimist, kus kohtul tulnuks süüdistatavate süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon. Erinevalt kaebuses esitatud hinnangutest, on võimalik jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist.
U
M
IS
E
6.7.Maakohus on tõenditele tuginedes tuvastanud, et X on välismaalane, kes viibis Eesti Vabariigis, kuid alates 1. detsembrist 2020 ilma seadusliku aluseta. 10. septembril 2020 esitas X tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks. Sellise taotluse läbivaatamisel on nõutavaks dokumendiks tööandja kutse. Viimase allkirjastas ja edastas PPA-le 07. septembri 2020. a ekirjaga D. Kilievoi. Tööandja kutsesse märgiti, et välismaalane asub tööle Vecta Design OÜ-s tippspetsialistina töölepingu alusel projekteerija töökohal brutotöötasuga 2 814 eurot kuus. Uuritud tõendid kinnitavad, et X osas PPA-le esitatud andmed ei olnud tõesed, tippspetsilistile vastavad tingimused märgiti kutsele eesmärgiga saada isikule õigus viibida Eesti Vabariigis ning sellega tagada tema töötamise jätkamine OÜ-s Vecta Design.
JÕ
U
ST
6.8.Apellatsioonivastuses ei nõustuda kaitsjaga selles, et süüdistusest peaks nähtuma X enda tegu, teadmist, tahet ja initsiatiivi viibida Eestis olukorras, mis ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele, ja et ilma selleta ei saa tuvastada ka D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design tegu. KarS § 259-1 kaitse-eesmärk on karistatavaks lugeda tegevus, millega aidatakse kaasa välismaalase Eestis viibimise seadusliku aluse saamisele või säilitamisele õigusvastaste vahenditega. Koosseis on suunatud kaasaaitaja tegevusele, mitte välismaalase enda süülisuse tuvastamisele. Etteheidetav tegu on just tööandja tegevus, st valeandmete esitamine elamisloa saamiseks. Kaasaaitamine seisneb siin õigusvastase viibimisaluse loomises või säilitamises, mitte välismaalase teadliku õigusvastase käitumise toetamises.
6.9.Järgnevalt toob kaitsja välja selle, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, kui viis vastutuse hilisema kohustuse täitmata jätmisele, asendades sellega süüdistuses kirjeldatud faktilised alused uue etteheitega. Prokuratuuri hinnangul süüdistuse piiridest väljumist ses oas ei esine, sest süüdistuses on kirjas seegi, et Xle ei makstud nõutavat palka.
6.10.Apellatsioonivastuses leitakse, et mõistetud karistused on mõistetud korrektselt ja nende kergendamiseks, samuti tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks puudub alus.
1-25-3514
6.11.Prokuratuur nõustub maakohtuga esimese astme kohtu menetlust puudutavate menetluskulude osas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
O TE
L
7.Kriminaalkolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks süüdistatavate süüdimõistmise ja nende karistamise osas, kuid maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulusid puudutavas osas. Oma seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
O
8.Kaitsja arvates on arutatava kriminaalasja menetlemisel aset leidnud terved rida olulisi kriminaalmenetluse õiguse rikkumisi, mis said alguse juba kohtueelse menetluse algfaasis, sest esmalt on arutatavas kriminaalasjas kohtueelset uurimist läbi viinud tema hinnangul vastava pädevuseta isik, kes tagatipuks pidanuks ka taanduma. Nende väidetega ei saa nõustuda.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
8.1.Maakohtu vaidlustatud otsuses on juba asjakohaselt viidatud sellele, et kohtueelse menetleja KMi pädevus kohtueelse menetluse läbiviimiseks tulenes PPA peadirektori 9. juuli 2015. a käskkirjast nr 1.1-1/202, mille p 1.1. kohaselt on kõigil politseiametnikel õigus kriminaalmenetluses osaleda. Puudub vaidlus selles, et KM oli kriminaalmenetluse alustamise ja läbiviimise ajal Politsei- ja Piirivalveameti teenistuses politseiametnikuna. Kaitsja käsitlus, nagu võiks kohtueelset menetlust läbi viia üksnes politseiametnik, kelle ametijuhendisse on sõnaselgelt niisugune ametiülesanne lisatud, ei rajane kehtivale õigusele, sest sellist kitsendust ei ole ühegi õigusaktiga kehtestatud. Ametijuhendi eesmärk on teenistuja ja ametiasutuse sisesuhtes määratleda teenistuja ülesanded, temalt nõutavad oskused ja teadmised jms, kuid ametijuhendi olemasolu, selle puudumine või ametiasutuse ülesandel ametijuhendist väljapoole jäävate ülesannete täitmine ei võimalda teha järeldust, nagu tegutseks ametiisik ultra vires. Kaitsja osutus sellele, et KM oli sisuliselt ebapädev, sest kriminaalmenetlust alustati väidetavalt vale süüteokoosseisu järgi, on hoopiski asjakohatu. Kriminaalmenetluse alustamisel ei ole veel kogutud kõik tõendid ning seetõttu võivad õiguslik versioon, millele tuginedes mingit juhtumit kriminaalmenetluses kohtueelselt uurima asutakse ning õiguslik hüpotees, mis väljendub isikule esitatud süüdistuses, olla erinevad. Teo õigusliku määratluse otsustabki lõppastmes alles kohtueelset menetlust juhtiv prokurör ning see asjaolu peaks oma varasema töökogemuse põhjal olema kaitsjale hästi teada. Viimaks on sellele kaitseväitele vastates kohane osutada sellelegi, et väidetav vale kuriteokoosseis, mille alusel kriminaalmenetlust alustati, oli KarS § 280 ehk ametiasutusele valeandmete esitamine. Süüdistatavatele ette heidetav käitumine aga kujutabki endast objektiivselt ametiasutusele valeandmete esitamist. See, et kohtueelse menetluse käigus oli põhjust tegu ümber kvalifitseerida KarS § 2591 järgi, kujutab endast üksnes kahtlustuse täpsustumist ja sellele täiendavate tunnuste lisandumist, mitte aga olemuslikult teistsuguse käitumisakti või õiguslikus mõttes täiesti erineva teo väljaselgitamist võrreldes kriminaalmenetluse alustamisel tööversiooniks võetule.
1-25-3514
U
M
IS
E
O
O TE
L
8.2.Ringkonnakohus peab alusetuks ka kaitsja etteheidet, nagu pidanuks kohtueelset menetlust läbi viinud politseiametnik taanduma, sest süüdistatava D. Kilievoi vend Vitalii Kilievoi oli enam kui 20 aastat tagasi lähedases suhtes politseiametniku õe Cga ning selle suhte lõppemisega kaasnes konflikt, mille raames olevat C ähvardanud, et tema õde „aitab Vitalii vangi panna“. Esmalt nõustub kolleegium selle vastuväite osas maakohtu vaidlustatud otsuses väljendatud seisukohaga, et väidetav taandamisalus oli süüdistatavatele ja V. Kilievoile teada juba enne kriminaalmenetluse alustamist toimunud haldusmenetluses, mida viis läbi samuti politseiametnik KM, kuid selle ametniku taandamist on kaitsja taotlenud alles kriminaalmenetluses. Seega on taandamistaotlus esitatud hilinenult. Samuti leiab kolleegium, et kaitsja osutatud taandamisalust ei esine. KM ei ole süüdistatavat ega tema venda millegagi ähvardanud, samuti puudub igasugune teave, et ta oleks enam kui 20 aasta jooksul midagi väidetava ähvarduse realiseerimiseks ette võtnud. Abstraktne ning paljasõnaline väide, et keegi kolmas isik olevat kunagi lubanud politseiametnikku ära kasutada seadusevastase teo toimepanekuks teise kolmanda isiku vastu, ei ole käsitatav taandamisalusena, vaid üksnes menetlustaktikalise katsena kriminaalmenetlust venitada, mistõttu ei nõustu kolleegium apellandiga, nagu pelgalt juba sellise väite esitamise tõttu pidanuks kohtueelse menetluse juht või hiljem maakohus läbi viima sisulise taandamiskontrolli. Kolleegiumi hinnangul on taandamisaluse puudumine ilmselge. Arutataval juhul on süüdistatavate suhtes haldusmenetluse ja hiljem kriminaalmenetluse alustamise põhjuseks olnud asjaolu, et D. Kilievoi esitas PPA-le objektiivselt ebaõigeid andmeid sisaldanud kinnituse. Ebaõigeid andmeid sisaldanud dokumendi esitamise asjaolude kohta andmete kogumine ning rahuldavate vastuste saamata jäämisel kriminaalmenetluse alustamine ei sõltunud seega mitte eeskätt PPA, saati siis veel politseiametniku KMi suvast, vaid eeskätt just D. Kilievoi käitumisest. Veel on asjakohane osutada sellele, et C väidetava kättemaksuähvarduse adressaadi V. Kilievoi suhtes kriminaalmenetlus sootuks lõpetati.
JÕ
U
ST
9.Arvestades kaitsja mõttekonstruktsiooni, mille kohaselt võib tegemist olla kättemaksumenetlusega, oleks asjakohane, kui oleks võimalik osutada mingitele erapoolikutele toimingutele või otsustustele, mida taandatav isik on teinud. Mingeid selliseid erapoolikusele viitavaid samme aga arutataval juhul tuvastada pole võimalik. Maakohus on seda küsimust asjakohaselt käsitlenud vaidlustatud otsuse p-des 1.1.1. ja 1.1.2. Maakohtu otsuse märgitule täiendavalt osutabki kolleegium veel vaid üksnes sellele, et kui menetlust läbi viiva isiku kõrvaldamiseks menetlusest piisakski vaid paljasõnalisest väitest, et keegi kolmas isik on lubanud ametiisiku kaudu süüdistatavale probleeme tekitada, siis ei olekski realistlikult lootust, et riik suudaks edaspidi mingi isiku jaoks ebamugava menetluse lõpule viia, sest kontrollimatute väidete alusel võiks menetlusest kõrvaldada iga ametniku.
10.Kolleegium ei jaga apellandi arusaama süüdistatavate kohtu alla andmisel väidetavalt aset leidnud minetustest. Kaitsja arvates ei kontrollinud maakohus kohtuasja kohtualluvust ning kohtualluvus on vale. Maakohus siiski on kohtualluvuse küsimusega tegelenud nii 21. juuli 2025. a määrusega süüdistatavaid kohtu alla andes kui ka 14. oktoobri 2025. a toimunud eelistungil ja asunud põhjendatud seisukohale, et arutatav asi allub Pärnu Maakohtule
1-25-3514 tulenevalt KrMS § 24 lg-le 1. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga, et ka KrMS § 24 lg 3 kohaselt tuli asja arutamiseks kohaseks kohtuks lugeda just Pärnu Maakohut.
O TE
L
11.Kaitsja väide selle kohta, nagu ei saaks kohtu alla andmisel toimunud minetuste tõttu kohtu alla andmist lugeda kuriteo aegumist katkestanud menetlustoiminguks, on eeltoodu valguses ainetu. Mingeid minetusi, millele kaitsja osutab D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design kohtu alla andmisel aset ei leidnud. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul alust ka kaitsja väitel, nagu oleks süüdistatavatele ette heidetavad kuriteod tänaseks aegunud. Süüdistuses kirjeldatud kuritegu pandi toime 7. septembril 2020, süüdistatavad anti kohtu alla Pärnu Maakohtu 21. juuli 2025. a määrusega, s.o enne KarS § 81 lg 1 p-s 2 märgitud tähtaja möödumist. Seega vastavalt sama paragrahvi lg 5 p-le 2 kuriteo aegumine katkes ja algas sellest kuupäevast uuesti.
M
IS
E
O
12.Pole põhjust nõustuda kaitsja seisukohaga, justkui oleks arutatavas asjas koostatud süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Erinevalt kaitsja väidetust on prokuratuur maakohtus eelistungil selgitanud, et niisugust määrust ei eksisteeri (vt 14. oktoobri 2025. a maakohtu eelistungi protokoll, lk-d 2-3). Kaitsja spekulatsioon, nagu võinuks olla koostatud sellise määruse projekt, kuid see on jäänud prokuröril kinnitamata, on põhjendamatu. Isegi kui uurija oleks asunud kriminaalasja lõpetamise määrust koostama, kuid kui prokurör ei ole kriminaalmenetluse lõpetamiseks luba andnud, pole tegemist kehtiva menetlusdokumendiga, mis tuleks kriminaalasja materjalide juurde lisada, vaid tegemist oleks sisuliselt menetleja töiste märkustega, mis ei kuulu kriminaalasja materjalide koosseisu ning mida ei ole kohustust kaitsjale tutvustada ega isegi mitte säilitada.
JÕ
U
ST
U
13.Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega selle kohta, nagu oleks prokuratuur süüdistust pärast süüdistusakti kohtule esitamist, aga enne kohtuliku uurimise algust muutes rikkunud kriminaalmenetluse õigust. Sedagi küsimust on maakohus käsitlenud nii süüdistatavaid kohtu alla andes kui ka põhjalikumalt 14. oktoobri 2025. a eelistungil (vt eelistungi protokoll, lk 4). Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega ning peab põhjendamatuks kaitsja arusaama, nagu tohiks prokuratuur pärast süüdistuse kohtule esitamist seda muuta alles pärast kohtuliku uurimise algust. Selline asjade käik üksnes venitaks menetlust arusaamatult ega kannaks mingisugust arusaadavat eesmärki. Süüdistuse muutmisel on oluline, et muudetud süüdistuse tekst tehtaks menetlusosalistele ja kohtule kirjalikult kättesaadavaks, vajadusel terviktekstina. Kaitsja käsitlusest jääb arusaamatuks, mil viisil rikub kaitseõigust asjaolu, et süüdistusakt esitatakse juba enne kohtuliku uurimise algust, jättes nõnda kaitsjale enam aega süüdistuse vastu vajalike kaitsetoimingute kavandamiseks ja asjakohaste tõendite esitamiseks. Arutataval juhul väärib märkimist, et süüdistuse muutmine seisnes selles, et süüdistuse teksti lisati sõnaselgelt viide äriühingu asukoha kohta, milles tippspetsialistina töötamiseks välismaalasele elamisloa taotlemisel vajalik tööandja kutse PPA-le esitati. Samuti lisati süüdistusse viide selle kohta, et elamisloa taotluse esitas välismaalane just PPA Lääne Prefektuuri Pärnu teeninduses. Kolleegiumi hinnangul pole niisuguste täienduste lisamine süüdistusse isegi rangelt võttes käsitatav süüdistuse muutmise või täiendamisena, vaid KrMS § 268 lg 3 mõttes pelgalt faktiliste väidete täiendamine või
1-25-3514 parandamine, ilma et oleks muudetud süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni.
IS
E
O
O TE
L
14.Kolleegiumi hinnangul eksib kaitsja, kui leiab, et süüdistatavate suhtes eelnevalt järelevalvemenetluse läbiviimine on asjaolu, mis keelanuks politseiametnikul hiljem samade isikute suhtes kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse läbiviimist. Selles, et politseiametnik viib läbi riiklikku järelevalvet ning järelevalve käigus süüteotunnustega teo tuvastamise korral jätkab ka süüteomenetluse läbiviimisega, ei ole midagi eriskummalist ega olemuslikult taunitavat. Ebaõige on kaitsja arusaam, nagu keelaks süüteomenetluse läbiviimist asjaolu, et eelnevas haldusmenetluses kehtis isikule kaasaaitamiskohustus. Kaasaaitamiskohustuse raames antud selgituste puhul on tõesti mõistetav, et neid ei saa järgnevas süüteomenetluses isikut süüstavate tõenditena arvesse võtta, kuid haldusmenetluses isikul lasuv kohustus välja anda dokumente, mis peavad tal kehtiva õiguse kohaselt olemas olema (nt äriühingu raamatupidamisdokumendid, töötajate töölepingud jms) ei tähenda, et neid dokumente ei võiks hiljem süüteomenetluses tõendina kasutada ning et need tuleks süüteomenetluse raames uuesti koguda. Kaitsja ei ole menetluse kestel kordagi arusaadavalt selgitanud, millest võiks järeldada, et kohtueelne uurimine oleks KMi poolt olnud erapoolik. Samuti jääb nii varasemates menetlusetappides avaldatust kui ka apellatsioonist arusaamatuks, millised konkreetsed kriminaalmenetluses käsitletud tõendid on KM kogunud eelnenud haldusmenetluses sellisel viisil, mis välistaks nende kasutamise kriminaalmenetluses. Kõik apellandi sellekohased väited on pelgalt paljasõnaline spekulatsioon.
JÕ
U
ST
U
M
15.Nõustuda ei saa ka kaitsja etteheitega, nagu oleks 9. veebruari 2026. a kohtunõudele saadetud PPA vastuskirja täisteksti kaitsjale edastamata jätmisega kahjustatud kaitseõigust ja poolte võrdsust. Vastuskirjas on PPA ametnik juhtinud tähelepanu, et kohtu väljanõutud dokumentide näol (politseiametnik KMi ametijuhendid) on tegemist PPA asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidega. Kohus ei ole neid dokumente tervikuna edastanud ühelegi menetlusosalisele. Seetõttu ei ole võimalik rääkida poolte võrdsuse põhimõtte rikkumisest – nii kaitsja kui ka prokuratuur on olnud samas olukorras. Samas on kohus 13. veebruari 2026. a kohtuistungil avaldanud, mis ajast sisaldub KMi ametijuhendites sõnaselgelt süüteomenetluse läbiviimise ülesanne ning et varasemalt on see õigus tulenenud tal vahetult PPA peadirektori 9. juuli 2015. a käskkirja nr 1.1-1/202 p-st 1.1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellega on kaitsjale piisaval määral tagatud kaitseõiguse teostamise jaoks vajalik teave.
16.Alusetu on apellandi etteheide, mille kohaselt ei võimaldatud kaitsjale täielikku ligipääsu kriminaaltoimikule – nimelt ei olevat kaitsjal olnud võimalik tutvuda kohtueelses menetluses läbiotsimisel ära võetud elektroonilistest andmekandjatest tehtud koopiatega. Kohus tuvastas eelistungil, et kaitsjal ei ole olnud iseenesest takistust koopiafailidega tutvuda (vt 14. oktoobri 2025. a eelistungi protokoll, lk-d 14-15). Kolleegium märgib sellele täiendavalt üksnes, et apellatsioonis esitatud väited, nagu ei oleks prokuratuur arutataval juhul kaitsjale kõiki kriminaaltoimiku materjale tutvustanud, on alusetu. Prokuratuur ei ole kõnealuseid materjale tõendite hulka arvanud, kuid need asuvad PPA andmelaos ja
1-25-3514 prokuratuur ei ole teinud mingit takistust kaitsjal nende materjalidega tutvuda. Samas kinnitas kaitsja eelistungil ka ise, et ta ei olegi PPA poole materjalidega tutvumise sooviga pöördunud (samas, lk 15).
O
O TE
L
17.Apellatsioonis heidetakse maakohtu otsusele muu hulgas ette nõuetekohaste põhjenduste puudumist ning väidetakse, et kohtuotsus on deklaratiivne. See etteheide jääb tagajärjetuks. Võib küll nõustuda, et maakohtu otsuse põhjenduste stiil, samuti lahendis tehtavad siseviited ja aset leidvad kordused raskendavad lahendi lugemist. Ometi ei saa teksti kohatisest raskepärasusest teha nõnda kaugeleulatuvaid järeldusi, nagu soovib apellant. Maakohtu otsuse sisu on ilma eriettevalmistuseta lugejalegi hoomatav, kohus põhjendab enda järeldusi väga põhjalikult ning kohtu seisukoha kujunemine on nende valguses jälgitav. Tuleb mh osutada sellelegi, et maakohtu otsuse mahukuse ja osaliselt ka selle raskepärasuse on tinginud kaitsja enda ülimalt detailne argumentatsioon, millega on püütud kahtluse alla seada mitte üksnes süüdistuse materiaalõiguslik sisu või tõendid, vaid ka menetlejate tegevus tervikuna alates uurijast ja prokurörist kuni maakohtuni välja. Kuivõrd maakohus on pidanud kõigile neile mahukatele väidetele vastama, on see olemuslikult ja mahult väikse, üheepisoodilise kriminaalasja paisutanud väga suureks.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
18.Kaitsja väited, nagu käitunuks maakohus süüdistatavate suhtes erapoolikult ja kallutatult, on paljasõnalised ning vastuolus kohtuistungite protokollidest või kohtu koostatud määrustest ning kohtuotsusest nähtuvaga. Etteheited, nagu võtnuks maakohus juba kohtulikus eelmenetluses süüdistust toetava hoiaku, ei põhine maakohtu koostatud määrustest ja kohtuotsusest nähtuval ega ka sellel, mis kajastub kohtuistungite protokollidest. Kohus on süüdistatavad süüdi tunnistanud üksnes ühes süüdistuse sisuks olnud alternatiividest. Samuti jättis kohus lubamatutena kõrvale osa süüdistust kinnitavaid tõendeid. Samuti on maakohus kaitsja taotlusel esitanud PPA-le kohtunõude saamaks teavet kriminaalasjas kohtueelset menetlust läbi viinud politseiametniku pädevuse kohta. Sellistest sammudest ei ole kuidagi võimalik järeldada kohtu eelhäälestatust süüdistuse kasuks. Kaitsja väide, nagu näitaks kohtu eelhäälestatust eelistungil kohtu avaldatu, mille kohaselt tuleb süüdistusakti materiaalõiguslikke puudusi puudutavad vastuväited – sealhulgas KarS § 259 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu kirjeldamise puudulikkus – tuleb sisuliselt läbi arutada kõigis kohtuastmetes. Ringkonnakohus tutvus kaitsjat häirinud maakohtu seisukohavõtuga ja on selle põhjal veendunud, et mingit eelhäälestatust ei ole kohtu avaldatust võimalik parimagi tahtmise korral tuvastada. Kohus on üksnes selgitanud enda arusaama sellest, et pea puuduva kohtupraktika tingimustes on väga tõenäoline, et vaidlus süüdistuse sisuks oleva kuriteokoosseisu üle kandub läbi kolme kohtuastme. Maakohtu hinnangul oli perspektiivitu kaitsja taotlus süüdistusakti tagastamiseks, kuna selles sisalduv etteheite kirjeldus ei vastavat KrMS § 154 nõuetele (vt 14. oktoobri 2025. a eelistungi protokoll, lk 2; eelistungi salvestuse
21.minut).
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusteni seoses läbiotsimisel saadud tõendite lubatavusega ning apellatsioonis esitatud vastupidised väited ei anna alust neid hinnanguid muuta.
1-25-3514
O TE
L
19.1.Esmalt ei ole õige kaitsja arusaam, nagu muudaks läbiotsimise tervikuna ebaseaduslikuks asjaolu, et kriminaalmenetlust oli arutatud ilmselgelt vale süüteokoosseisu tunnustel, sest KarS § 280 lg-tes 2 ja 4 sätestatud kuriteokoosseisude asemel oli ilmne, et süüdistatavatele etteheidetav tegu saanuks vastata üksnes VMS §-s 305 sätestatud väärteokoosseisule. Esialgne uurimisversioon valeandmete esitamise üldkoosseisust on kriminaalmenetluse käigus täpsustunud KarS § 2591 lg-te 1 ja 2 järgi karistatavaks erikoosseisuks. See, et esialgne uurimisversioon ei pruugi olla täpne ning võib menetluse käigus täpsustuda või sootuks muutuda, on tavapärane ning sellest ei saa teha järeldust, nagu ei võikski enne lõpliku uurimisversioonini jõudmist läbiotsimist läbi viia. Läbiotsimiseks on arutataval juhul loa andnud kohtunik, mistõttu ei tõusetuks isegi teoreetiliselt vaidlust selle üle, kas läbiotsimisloa võiks olla andnud selleks õigustamata isik.
U
M
IS
E
O
19.2.Ebaõige on seegi, nagu oleks läbiotsimistaotluses tuginenud üksnes trafaretsetele põhjendustele ega ole toodud välja konkreetse juhtumi spetsiifilisi asjaolusid, mis põhjendavad läbiotsimise vajalikkust ja proportsionaalsust. Läbiotsimistaotluses on selgelt välja toodud seni tehtud toimingute valguses kujunenud olukord ning osutatud vajadusele saada kätte dokumendid, millel on tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamise seisukohast tähtsust (vt 6. märtsi 2024. a läbiotsimistaotluse lk-d 2-3). Neis selgitustes ei ole midagi abstraktset ning arusaamatuks jääb ka kaitsja märkus, et kuriteokahtlus tuleb läbiotsimise lubatavuse küsimuse lahendamiseks tuvastada ex ante, mitte ex post. Prokuratuur on taotluse selgesõnaliselt lahti kirjutanud, miks on alust rääkida kuriteokahtlusest ning mida täpselt läbiotsimisega leida loodetakse, samuti, miks ei ole võimalik otsitavaid dokumente saada põhiõigusi vähem riivavate menetlustoimingutega. Maakohus on neid kaitsja väiteid käsitlenud, mistõttu on alusetu etteheide, et seda tehtud ei ole (vt maakohtu vaidlustatud otsuse p 5.1.4.).
JÕ
U
ST
19.3.Kaitsja on maakohtu otsust kritiseerinud veel põhjusel, et kuigi maakohtu väitel ei olnud läbiotsimisega saadud tõenditel asjas lõppjärelduste tegemisel määravat tähtsust ning et neil puudus iseseisvalt oluline või määrav kaal, siis on maakohus siiski neile tõenditele tuginenud. Ringkonnakohus siin mingit vastuolu ei näe. Maakohus ongi läbiotsimise lubatavaks tunnistanud ja suures osas ka tunnistanud tõenditena lubatavateks tõenditeks ka läbiotsimisel leitud ja äravõetud dokumendid. Kõiki selliseid tõendeid on maakohus vaidlustatud otsuses sisuliselt analüüsinud, paigutanud need omavahelisse konteksti teiste asjas uuritud tõenditega ja teinud järeldused tõendite kogumi põhjal. Seepärast jääb arusaamatuks kaitsja maakohtu aadressil tehtud kriitika läbiotsimisel saadud tõendite olulisusele eraldivõetuna.
20.Puudub igasugune alus nõustuda kaitsja kriitikaga, justkui oleks maakohus hinnanud arutatavas asjas tõendeid ühekülgselt ja selektiivselt. Pelgalt asjaolu, et kaitsjale maakohtu järeldused ei meeldi, ei tähenda, et tõendeid ei oleks hinnatud või et seda oleks tehtud ühekülgselt. Tegelikkuses on maakohus tõendeid käsitlenud väga põhjalikult, arvestanud kaitseväiteid sisuliselt ja sellest tulenevalt jätnud osa tõendeid tõendikogumist välja (läbiotsimisel kahtlustatavatelt ära võetud digiseadmetest pärinevad tõendid), samuti lugedes süüdistuse osaliselt tõendamata jäänuks (tippspetsialisti sisunõuete järgimine). Kaitsja väited
1-25-3514 kaitseversiooni toetavate tõendite süüdistust toetavate tõenditega samas tõendikogumis arvestamata jätmise kohta on ilmselgelt alusetud. Samavõrd on alusetu etteheide, justkui poleks maakohtu vaidlustatud otsusest selge, millise kaaluga maakohus kaitseversiooni toetavaid tõendeid hindas. Erinevatele tõenditele kogumis antud hinnang, samuti erinevatele tõenditele omistatav kaal on maakohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtav.
E
O
O TE
L
21.Ekslik on apellandi käsitlus, mille kohaselt sõltub KarS § 259 1 objektiivse koosseisu realiseerimine sellest, kas eelnevalt on tuvastatud, et välismaalane tegi ise midagi süülist, et seadusliku aluseta Eestis viibida või oli sellisest tegevusest vähemalt teadlik. Nimelt leiab kaitsja, et süüdistuses peaks olema kirjeldatud ja kohtumenetluses tõendatud tahtlik õigusvastane tegu, mille soodustamisele D. Kilievoile ja OÜ Vecta Designile ette heidetav tegu oli suunatud. Niisugust nõuet KarS §-s 259 1 sätestatud kuriteokoosseisu rakendamiseks ei eksisteeri. Selle kuriteokoosseisuga on seadusandja muutnud iseseisva käitumisaktina karistatavaks hoopis selle, kui keegi aitab õigusvastaste vahenditega kaasa välismaalase Eestis viibimise seadusliku aluse saamisele või säilitamisele. Seega mingit nn välismaalase enda põhitegu ei ole vajalik tuvastada. Arutataval juhul esitas süüdistatav tööandjana PPA-le elamisloa taotlemise menetluse raames valeandmeid selle kohta, missugustel tingimustel X OÜ-s Vecta Design töötamist jätkab. Selline käitumine on käsitletava täidab kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused, sest sellega soodustati välismaalasele ebaseadusliku viibimisaluse loomist.
U
M
IS
22.Kolleegiumi hinnangul tuleb tõdeda, et alust on apellandi etteheitel, nagu väljunuks maakohus süüdistuse piiridest ja asunuks süüdistatavatele lisaks süüdistuses kirjeldatud 7. septembri 2020. a tööandja kutse allkirjastamisele ja PPA-le edastamisele neile ette heitma veel hilisemat tegevusetust – tööandja kutses antud kinnituste täitmata jätmist pärast elamisloa andmist.
JÕ
U
ST
22.1.Muudetud süüdistusaktis heidetakse OÜ-le Vecta Design ja Diana Kilievoile ette seda, et D. Kilievoi allkirjastas OÜ Vecta Design seadusliku esindajana 7. septembril 2020 tööandja kutse, millega esitas PPA-le valeandmeid isiku tippspetsialistina tööle võtmise kohta eelnimetatud äriühingus (vt 11. juuli 2025. a muudetud süüdistus, lk 1). Aktis on D. Kilievoile tehtud etteheidet avades märgitud mh, et ta esitas PPA-le tööandja kutsega valeandmeid selle kohta, et X on tippspetsialist erialase ettevalmistuse ja töötasuga 2 814 eurot. Valeandmeid sisaldava kutsega kinnitas D. Kilievoi PPA-le, et elamisloa andmise alused on täidetud. Seejärel märgitakse süüdistuses, et väljastatud elamisluba andis võimaluse Xl jätkata töötamist OÜ Vecta Design heaks ning äriühingul kasutada teda enda majandustegevuses, mis on kantud varalise kasu saamise eesmärgist. On tõsi, et seejärel märgitakse süüdistuses veel, et kuivõrd OÜ Vecta Design ei täitnud VMS § 178 lg-s 11 ette nähtud kohustust tasuda Xle igakuiselt töötasu brutosummas 2 814 eurot ega sõlminud vastavat töölepingut enne 22. novembrit 2023, hoidis äriühing nõnda kokku ligikaudu 36 825 eurot (samas lk 3). Samad vastutuse faktilised eeldused on avatud ka OÜ-le Vecta Design esitatud süüdistuses.
22.2.Tuleb aga möönda, et maakohus on vaidlustatud otsuse punktis 6.1. ebaõnnestunult ning segadust tekitavalt käsitlenud KarS § 2591 objektiivse koosseisu iseseisva tunnusena
1-25-3514
E
O
O TE
L
ebaseadusliku olukorra kestmist, mis johtus sellest, et OÜ Vecta Design ei maksnud Xle kolme aasta jooksul tippspetsialisti töötasu. Kohus märgib samas veel ka, et tuvastab süüteokoosseisu objektiivsete tunnustena järgnevat: (1) välismaalane (X), (2) tema Eestis viibimise ja töötamise aluse kujundamine tööandja kutses ja sellele järgnenud elamisloa andmise kaudu, ning (3) kaasaaitamine/soodustamine sel viisil, et süüdistuse järgi võimaldas tööandja kutse ning sellele järgnenud olukorra kulg välismaalasel elamisloa alusel Eestis elada ja töötada, kuigi elamisloa eeldustena kinnitatud tingimusi OÜ Vecta Design 1. detsembrist 2020 – 22. novembrini 2023 tegelikkuses täitnud. Sellisest formuleeringust võib aga tõesti jääda mulje, et maakohus on heitnud süüdistatavatele ette nii tegevust (ebaseadusliku Eestis viibimise soodustamine valeandmete esitamisega tippspetsialisti palga maksmise lubaduse näol) kui ka tegevusetust (tippspetsialisti palgalubaduse täitmata jätmine kolme aasta jooksul). Sellist etteheidet süüdistatavatele teha ei saa, sest neile ei ole esitatud süüdistust tegevusetusdelikti toimepanemises ning maakohus ei ole ka mitteehtsa tegevusetusdelikti kohaldamise eeldusi terviklikult kontrollinud ega süüdistatavaid sõnaselgelt tegevusetuses süüdi tunnistanud. Lisaks tuleb aga ka märkida, et nõutava töötasu mittemaksmist ei saa KarS § 2591 koosseisuteona käsitada juba seetõttu, et niiviisi pole võimalik seadusliku aluseta viibimisele kaasa aidata: nõutava palga maksmata jätmine ei soodusta kuidagi ebaseaduslikku riigis viibimist. Sellegipoolest on asjaolu, et tippspetsialisti palka kunagi maksma ei hakatud, iseenesest siiski oluline, kuna aitab täiendavalt kinnitada järeldust, et sellist plaani ei olnud algusest peale ja elamisloa saamiseks riiki eksitati.
ST
U
M
IS
22.3.Selle segaduse kõrvaldamiseks tuleb maakohtu vaidlustatud otsuse p-st 6.1. jätta välja põhjendused, mille kohaselt aitasid D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design välismaalase X ebaseaduslikule Eestis viibimisele kaasa sellega, et tööandja kutsele järgnenud olukorra kulg võimaldas välismaalasel elamisloa alusel Eestis elada ja töötada, „kuigi elamisloa eeldustena kinnitatud tingimused ei olnud 01.12.2020–22.11.2023 tegelikkuses täidetud OÜ Vecta Design poolt“. Kolleegiumi hinnangul on viimatinimetatud käitumise puhul tegemist juba mittekaristatava järelteoga, sest kuriteo panid D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design toime juba PPA-le tööandja kutses tippspetsialisti palga maksmise kavatsuse kohta valekinnitust andes.
JÕ
U
23.Edasiselt seab apellant kahtluse alla maakohtu järelduse, et D. Kilievoi esitas PPA-le tööandja kutses valeandmeid tahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu sellekohased järeldused siiski korrektsed ning veenvalt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse jõudnud põhjendatud järeldusele selles, et D. Kilievoi tegutses PPA-le valeandmeid esitades kavatsetusega. Ta teadis välismaalaste seadusest tulenevatest tippspetsialisti nõuetest ja sellest, et Xle makstav töötasu ei vasta neile nõuetele. Seega teadis ta, et PPA-le esitatud tööandja kutse ei vasta seetõttu tegelikule olukorrale alates tippspetsialistina töötamiseks elamisloa andmisest. Ta tegutses seejuures äriühingu huvides.
23.1.Maakohus on selle küsimuse lahendamisega tegelenud harvanähtava põhjalikkuse ja detailsusega. Enda sellekohased järeldused rajas maakohus tunnistaja Q (Q) ütlustele; asjaolule, et D. Kilievoi allkirjastas ebaõigeid andmeid sisaldava tööandja kutse ning edastas selle PPA-le; D. Kilievoi ja Q vahelisele kirjavahetusele. Kaitsja vastuargumendid tahtlikult valeandmete esitamisele seisnevad kokkuvõtlikult selle eitamises, nagu oleks D. Kilievoi
1-25-3514 olnud teadlik, millise sisuga dokumendi ta enda allkirjaga PPA-le 7. septembril 2020 edastas. Dokumenti kandis andmed tegelikkuses Q, kes ka vahetult suhtles Xle elamisloa taotlemisega vajalike tööandja tegevuste kohta ametiasutusega. D. Kilievoi küll allkirjastas dokumendi, kuid ei olnud selle sisust teadlik ega ole seetõttu teadlikult mingeid kinnitusi PPA-le andnud. Ta võis küll tegutseda hooletult, kuid see ei ole kriminaalkorras karistatav.
E
O
O TE
L
23.2.Kolleegium kaitsja käsitlusega ei nõustu ja märgib, et maakohtu mahukatest põhjendustest omab ses küsimuses olulisimat tähtsust asjaolu, et Q täitis PPA-ga elamisloa taotluse teemadel suheldes ühekordset lisaülesannet, mis ei kuulunud tema igapäevaste töökohustuste hulka. Oma igapäevatöös pidi ta rahaliste väljaminekutega seotud otsustes saama enda vahetu juhi D. Kilievoi nõusoleku. Sellises kontekstis on ebareaalne, et tavapärastest ülesannetest väljapoole jääva kohustuse täitmisel tal D. Kilievoi kinnitust vaja ei olnud. Samuti on ju ilmne, et D. Kilievoi kinnitus on objektiivselt olemas – PPA-le edastatud tööandja kutsel on tema allkiri. Kutse lõpposas sisaldub kinnitus, et esitatud andmed on õiged ja allkirjastaja on teadlik valeandmete esitamise karistatavusest. Kui D. Kilievoi siiski väidab, et sellest hoolimata ei olnud ta dokumendi sisuga kursis, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mille kinnituseks peab tõendid esitama tema ise. Selliseid tõendeid, mis tekitaksid vähemalt kahtluse D. Kilievoi teadlikkusest ning eesmärgipärasest käitumisest tööandja kutse ettevalmistamisel, allkirjastamisel ja PPA-le esitamisel, ei ole.
JÕ
U
ST
U
M
IS
23.3.Asjaolu, et OÜ-s Vecta Design oli juhatuse sisemise töökorralduse kohaselt hoopis V. Kilievoi isik, kes sõlmis töölepinguid, omaks D. Kilievoid õigustavat tähendust eeskätt olukorras, kus V. Kilievoi oleks D. Kilievoi OÜ Vecta Design nimel PPA-le antud kinnitust vähemalt nõuetavat minimaalset töötasu maksma hakata eiranud. Tuvastamist on aga leidnud hoopis see, et V. Kilievoi ning OÜ Vecta Design raamatupidaja isegi ei teadnud, et Xle peab senisest suuremat igakuist töötasu maksma. See aga osutab taas kord asjaolule, et D. Kilievoi esitas PPA-le tööandja kutses valeandmeid teades, et äriühing võetud kohustust täitma hakata ei kavatse, sest ta ei edastanud kinnitusega võetud kohustuse täitmise vajaduse kohta teavet isikutele, kellest see osaühingus sõltus. D. Kilievoi andis juhatuse liikmena dokumendile isiklikult allkirja, kinnitades seejuures dokumendis sisalduvate andmete õigsust ja võetud kohustusi, aga samuti teadlikkust valeandmete esitamise eest. Kui isik sellises olukorras vaatamata eeltoodud asjaoludele enda antud kinnitust eirab, saab rääkida raskeima tahtluse liigi tekkest. Niisuguses olukorras tuleb hiljem süüdistatavate vastuväiteid nende kohta käsitleda aktiivsete kaitseväidetena, mida tuleb väite esitajal endal piisavalt veenvalt tõendada, (s.t miks vaatamata eeltoodule jäid kinnituses lubatud asjaolud tagamata). Kaitsja sellekohased väited on aga läbivalt olnud paljasõnalised. Selleks, et vältida võimalikku vastutust valeandmete esitamise eest, pidanuks juhatuse liige D. Kilievoi aktiivselt hea seisma selle eest, et ametiasutusele antud kinnitused realiseeruksid. Kui kinnituste realiseerumine sõltus kellegi teise tööpanusest, siis tähendanuks see aktiivset kohustust tagada, et vastav isik vajalikud otsustused või toimingud ka teeks. See on ametiasutusele hoiatustega varustatud kinnituste andmisel üldarusaadav ning vastasel korral kaotaks sellekohase kinnituse andmine üldse oma mõtte, kui isikul oleks hiljem võimalik ennast lihtsalt suvalise väitega enda antud kinnitusest distantseerida.
1-25-3514
O TE
L
23.4.Kaitsja on Q ütluste valguses mh spekuleerinud teemal, et aga äkki andis talle ülesande X elamisloa taotlusega tegeleda hoopis V. Kilievoi. Ringkonnakohus märgib, et sellisel juhul jääks üldse arusaamatuks, kuidas sai dokumendile just D. Kilievoi allkiri ning et V. Kilievoi ei olnud isiku tippspetsialistina palkamisest ja sellega seonduvast teadlik väidetavalt kuni 2023. a novembrini. Kaitsja püüab tekitada segadust – justkui ühelt poolt objektiivselt tegutses D. Kilievoi, kellel puudus teemaga puutumus, teadlikkus sellest ja äriühingu siseselt ka pädevus. Teisalt oli tegemist V. Kilievoi töövaldkonda kuuluva ülesandega ja korralduse sellega tegeleda võis Qle anda hoopis tema, kuid hiljem ei kontrollinud ta enda antud ülesande täitmise tulemust (ehkki X jätkas töötamist osaühingus. Sellises tegevuste hargnemises puuduks elementaarne loogika ning kolleegium peab sellist kaitsja osutatud võimalikku stsenaariumit täielikult ebareaalseks.
O
23.6.Nõustuda saab ka maakohtu järeldusega, et hilisemate, 2021. ja 2022. a toimunud elamisloa taotluse protsesside raames aset leidnud suhtlus D. Kilievoi ja Q vahel ka kaudselt kummutab kaitsja väite, nagu olnuks elamisloaga seonduvate kinnituste andmisel keskne roll OÜ-s Vecta Design olnud reatöötaja Ql, mitte aga juhatuse liikmel D. Kilievoil.
U
M
IS
E
23.6.Viimaks toetab ka sündmuste ajatelg seda, et D. Kilievoi tegutses kinnitusi andes tahtlikult. Süüdistuse jaoks kriitilisel kuupäeval 7. septembril 2020 saatis Q migratsiooninõustajalt sama päeva hommikul kell 9.11 kell 10.57 D. Kilievoile edasi ja kell 16.26 saatis ta D. Kilievoile enda vormistatud tööandja kutse. D. Kilievoi allkirjastas selle kutse kell 17.28, edastas allkirjaga PPA-le ja andis kell 17.30 Qle ka tagasiside, et kutse on PPA-sse saadetud. Juba hommikul PPA kirja saamine, seejärel õhtupoolikul allkirjastamisvalmis dokumendi saamine, selle allkirjastamine, edastamine ja tehtu kohta Qle tagasiside andmine osutavad ühemõtteliselt koordineeritud tegevusele, mitte juhuslikule, kiirustades toimunud kogemata allkirjastamisele.
U
ST
24.Kaitsja arvates asus maakohus ebaõigele seisukohale, nagu saaks süüdistatavate tegevuses näha varalise kasu saamise eesmärki võimaluses kasutada Xd OÜ Vecta Design majandustegevuses ning maksta talle nõutavast väiksemat töötasu, hoides selle võrra raha kokku. Kaitsja leiab, et varalise kasu peab tulenema vahetult kaasaaitamisteost e siis valeandmete esitamisest.
JÕ
24.1.Sellega seoses tuleb esmalt märkida, et kaitsja segab omavahel eksitavalt ära varalise kasu kui objektiivse tunnuse ning varalise kasu saamise eesmärgi kui subjektiivse tunnuse. D. Kilievoi tegutses PPA-le OÜ Vecta Design huvides valeandmeid esitades eesmärgiga saada varalist kasu. See, kas mingi kasu ka tegelikkuses tekkis, ei ole kuriteokoosseisust hõlmatud. Kolleegiumi hinnangul on veenvalt tõendamist leidnud see, et valeandmeid sisaldav kutse edastati PPA-le põhjusel, et OÜ Vecta Design saaks ka edaspidi Xd enda majandustegevuses kasutada – seega tema tööpanuse arvelt tulu teenida. See on vaieldamatult varalise kasu saamisele suunatud eesmärk ning ringkonnakohtu hinnangul on selge seegi, et niisugust varalise kasu saamise eesmärki kandis just toime pandud tegu ise. Sestap on apellandi edasised mõttearendused toimepanija varalise seisu hilisema (juhusliku) paranemise kohta sootuks ainetud ja eksitavad.
1-25-3514
O TE
L
24.2.Maakohtu otsuses on süüdistatavatel varalise kasu saamise eesmärgina tuvastatud see, et tööandja kutses antud kinnituste esitamine ja nendele mittevastav tegelik käitumine võimaldas jätkata välismaalase töötamist äriühingus perioodil, mil ilma nimetatud kinnitusteta ei oleks elamis- ja töötamisluba antud. Seeläbi teenis kõnealune tegevus otseselt äriühingu majandushuvi, võimaldades säilitada töötaja panuse ettevõtte tegevusse (vt maakohtu otsuse p 7.5.1.). Tõsi, maakohus on varalise kasu saamise eesmärgina välja toonud ka taotluse vältida äriühingul tippspetsialisti töötasu maksmise kohustuse täitmata jätmisega märkimisväärset tööjõukulu ning sellega kaasnevaid maksukohustusi. Kuid seegi kavatsus on ju pelgalt mingi töötaja äriühingu majandustegevuses kasutamisega immanentselt seotud osaeesmärk, mistõttu ei pea kolleegium sedagi maakohtu otsuses tehtud osutust kuidagi ebaõigeks või süüdistuse piiridest väljuvaks.
M
IS
E
O
24.3.Maakohus on mh vastanud kaitsja kriitikale seoses sellega, nagu ei oleks arutatavalt juhul D. Kilievoi puhul võimalik varalise kasu saamise eesmärgist rääkida, sest KarS § 24 lg 3 kohaselt on tegemist erilise isikutunnusega, mille saab omistada üksnes toimepanijale, kellel vastav isikutunnus endal olemas on. Kolleegium leiab, et D. Kilievoi, tegutsedes OÜ Vecta Design huvides, evis varalise kasu saamise eesmärki just ise – tema tegevus oli suunatud sellele, et saavutada varalist eelist enda esindatavale äriühingule. Kaitsja eksib, kui segab omavahel ära varalise kasu saamise eesmärgi kui isiku ettekujutuse sellest, mida ta enda tegevusega lõppastmes taotleb ja selle, kelle jaoks ta mingit lõpptulemust saavutada soovib. Varalist eelist on võimalik taotleda ka teise isiku kasuks ning ka sellise suunitlusega tegutsedes saab rääkida varalise kasu saamise eesmärgi olemasolust isikul, kes soovib varalise eelise tekkimist mitte vahetult endal, vaid teisel isikul.
JÕ
U
ST
U
24.4.Samuti nõustub ringkonnakohus täiel määral maakohtu käsitlusega sellest, et varalise kasu saamise esemärk ei pea olema ainus ega isegi keskne taotlus, miks süüdistuses kirjeldatud tegu toime pandi. Seega ka asjaolu, et toimepanija tegevust ajendavad samaaegselt ka muud, sh ka mittevaralised motiivid, ei välista KarS § 2591 tähenduses varalise kasu saamise eesmärgi olemasolu. Keskse tähtsusega on see, kas toimepanija käitumine on suunatud varalise kasu saavutamisele või seda võimaldava olukorra loomisele ning niisugune eesmärgipüstitus on süüdistatavate käitumises tuvastamist leidnud. Varalise kasu saamise eesmärgi puudumist süüdistatavate teos ei näita pelgalt asjaolu, et äriühingu majandustulemused on olnud head ja ühing on olnud kasumis nii enne kui ka pärast süüdistuses kirjeldatud perioodi ja seega puudus majanduslik vajadus süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemiseks. Kolleegium märgib, et hoolimata asjaolust, et puudus kitsikusest või majanduslikest raskustest tulenev motivatsioon kuriteo toimepanemiseks, on süüdistatavad sellise otsustuse siiski teinud. Kas seda on põhjustanud ahnus, hoolimatus või mõni muu sisemine tegur, ei kuulu aga tõendamiseseme asjaolude hulka ning ei vaja seetõttu välja selgitamist.
25.Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, nagu oleks süüdistatavatele mõistetud nende teosüüle ja isikule mittevastavalt raske karistus.
1-25-3514
25.1.On küll õige, et karistuse mõistmisel on maakohtu põhjendused olnud napivõitu, ent kohus on siiski osutanud konkreetsetele D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design süü suurust puudutavatele asjaoludele; valinud D. Kilievoi suhtes võimalikest kergema karistusliigi; tuvastanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise; võtnud arvesse üldja eripreventsiooni kaalutlusi; samuti tuvastanud, et puuduvad erandlikud asjaolud, mille esinemise tõttu võiks mõistetud karistused jätta osaliselt või täielikult täitmisele pööramata.
O
O TE
L
25.2.D. Kilievoid karistas maakohus 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega, OÜ-d Vecta Design aga 50 000 euro suuruse rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt on rahalise karistuse suurus 30 kuni 500 päevamäära. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib juriidilisele isikule rahaliseks karistuseks mõista 4000–40 000 000 eurot. KarS § 2591 lg 1 kohaselt karistatakse selles sätestatud kuriteo toime pannud füüsilist isikut karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juriidilist isikut aga rahalise karistusega. Seega on D. Kilievoid karistatud kergemat karistusalternatiivi kohaldades ning selle alternatiivi puhul vähem kui ühe kolmandikuni küündiva karistusmääraga. Süüdistatavate süü suurust hinnates märkis maakohus, et toimepandud teo tagajärjel tekkis juriidilisele isikule ettenähtavalt majanduslik kokkuhoid tööjõukuludelt, sest nõutav minimaalne töötasu jäi välja maksmata ligi kolme aasta jooksul.
ST
U
M
IS
E
25.3.Kolleegium ei ole nõus kaitsja arusaamaga, nagu ei võiks seda kokkuhoidu süüdistatavate süü suurust hinnates arvesse võtta, kuivõrd varalise kasu saamise eesmärk on neile süüks arvatud kuriteo koosseisuline tunnus. Osutada tulebki, et kuriteokoosseisu element on varalise kasu saamise eesmärk, tegelikult genereeritud varaline kasu pole aga koosseisust hõlmatud. Nii või teisiti puudub keeld karistuse mõistmisel arvesse võtta tegelikult kuriteoga saavutatud eelist. Nõustuda saab küll kaitsja märkusega, et maakohus ei ole sõnaselgelt karistusi põhjendades välja öelnud, kui suureks ta süüdistatavate süüd peab. Ometi on see selge juba ka valitud karistusmäärast, mis osutab, et ehkki süüd ei saa pidada miinimumilähedaseks, jääb see ikkagi alla keskmise. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus nii maakohtu põhjenduste kui ka järeldustega D. Kilievoile ja OÜ-le Vecta Design karistuse mõistmisel.
JÕ
U
25.4.Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavate asjaolude esinemist. Seejuures spetsiifiliselt ei lugenud maakohus kergendavaks asjaoluks täiendavate töötasumaksete tegemist pärast järelevalvemenetluse alustamist. Samuti ei pidanud maakohus seda tegevkahetsuseks. Kolleegium nõustub selle järeldusega, ehkki möönab, et maakohus on jäänud põhjendamatult üldsõnaliseks oma selgituses, et KarS §-ga 2591 kaitstavat õigushüve rünnati väga pika perioodi vältel ja selle õigushüve sisu ei kätke endas pelgalt rahalisi küsimusi, vaid laiemaid ja sisulisemaid väärtusi. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks ja võimalikuks täiendavalt märkida, et KarS §-ga 2591 kaitstav õigushüve on avalik julgeolek – konkreetsemalt riigi kontroll sisserände ja tööturutingimuste ning sotsiaalsüsteemi toimimise üle. Neid kollektiivseid õigushüvesid aastate pikku kahjustanud olukorda välismaalasest töötajale tagantjärgi tehtud töötasumaksetega heastada ei ole võimalik ning Xle tippspetsialisti miinimumtöötasu maksma hakates on üksnes lõpetatud riigi jaoks aktsepteerimatult riskantse olukorra jätkumine.
1-25-3514
25.5.Kolleegium rõhutab, et karistust mõistval maakohtul on suur diskretsiooniruum, millesse apellatsioonimenetluses on ringkonnakohtul põhjendatud sekkuda üksnes siis, kui mõistetud karistus ilmselgelt ei vasta karistuse mõistmise üldsätetele, eeskätt aga mitte süüdistatava süüle. Niisuguseid asjaolusid apellatsioonis välja toodud ei ole, mistõttu puudub alus mõistetud karistusi muuta.
L
26.Apellatsioonis vaidlustatakse veel maakohtu menetluskulude suhtes tehtud otsustusi. Selle kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
ST
U
M
IS
E
O
O TE
26.1.Esmalt väärib tähelepanu apellandi osutus sellele, et maakohtul tulnuks võtta seisukoht kaitsja 1. juulil 2025. a Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses sisalduvate väidete kohta, mis puudutasid V. Kilievoi kohtueelse menetluse kulusid. Riigiprokuratuur saatis selle kaebuse lahendamiseks maakohtule, kuid maakohus märkis, et tal puudub pädevus V. Kilievoi kohtueelse menetluse kulude küsimuse lahendamiseks ja jättis kaitsja sellekohased taotlused läbi vaatamata. Kolleegium osutab, et nõnda on välja kujunenud olukord, kus Riigiprokuratuur, kellele 1. juuli 2025. a kaebus oli adresseeritud, saatis kaebuse lahendamiseks maakohtule, sest KrMS § 228 lg 6 kohaselt edastatakse pärast süüdistusakti kohtusse saatmist esitatud kaebus lahendamiseks kriminaalasja arutavale kohtule. Teisalt maakohus aga eitab enda pädevust seda kaebust V. Kilievoi suhtes lahendada, sest V. Kilievoi suhtes on kriminaalmenetlus ilma süüdistust esitamata lõpetatud. Sellises olukorras ei oleks maakohus tohtinud kaitsja taotlust tähelepanuta jätta, vaid pidanuks V. Kilievoid puudutavas osas jätma kaebuse läbi vaatamata ja tagastama selle pädevuse järgseks lahendamiseks Riigiprokuratuurile. See maakohtu viga on kõrvaldatav käimasolevas menetluses, mistõttu ringkonnakohus jätab küll samuti kaitsja 1. juuli 2025. a kaebuse läbi vaatamata osas, millega vaidlustati V. Kilievoile kohtueelses menetluses kantud kaitsjatasu hüvitamise otsustust, kuid ringkonnakohus märgib siiski, et nimetatud küsimus peab saama sisulise lahendi ja selle lahendi saab teha üksnes Riigiprokuratuur. Seetõttu tagastab kaebuse selles osas alluvusejärgseks lahendamiseks Riigiprokuratuurile.
JÕ
U
26.2.Nõustuda tuleb ka apellandi seisukohaga, et maakohus pidanuks süüdimõistvat otsust tehes ja kaitsjatasusid süüdistatavate endi kanda jättes siiski kindlaks määrama, millises osas saab kaitsjatasu lugeda KrMS § 175 lg 1 p-le 1 vastavaks menetluskuluks. Selles osas aset leidnud maakohtu eksimus on ringkonnakohtul võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
26.2.1.Esmalt tuleb seisukoht kujundada kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu osas. Prokuratuur on 26. mai ja 26. juuni 2025. a määrustega selles osas seisukoha kujundanud, kuid kolleegium märgib, et kriminaalasjas, mille prokuratuur saadab süüdistusega kohtusse, peab kulud kindlaks määrama ja nende põhjendatuse üle otsustama just kohus. Selles osas tuleb nõustuda kaitsja 1. juuli 2025. a kaebuses märgituga. Samuti tuleb märkida, et prokuratuur on jõudnud põhjendamatutele järeldustele selles osas, milliste kaitsja toimingute eest ja millises ulatuses saab süüdistatavatel kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulusid pidada põhjendatuks. Kuivõrd prokuratuuril puudus pädevus menetluskulusid ise kindlaks määrata, jätab kolleegium eelviidatud määrused tähelepanuta ja kujundab ise seisukoha,
1-25-3514
U
M
IS
E
O
O TE
L
millises osas saab kaitsja esitatud arvete ja kuluspetsifikatsioonide alusel kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu lugeda mõistlikuks menetluskuluks. Kaitsja on kohtueelses menetluses esitanud järgmiste numbritega arved: 241148, 241780, 242107, 242286, 242679, 242690, 243106, 243403, 244111, 244692, 245209, 250450, 251921 ja 252228. Arvetelt kajastub õigusabi kogukuluna 38 158,5 eurot (käibemaksuta). Kuluspetsifikatsioonidest nähtuvalt on õigusabi tunnihind olnud vahemikus 210 eurot (kui õigusteenust osutas jurist, kes pole advokatuuri liige) kuni 295 eurot (büroo partnerist vandeadvokaadi teenus). Peamise osa õigusteenusest on osutanud vandeadvokaat tunnihinnaga 260 eurot. Sellist õigusabi tunnihinda ei pea kolleegium mõistlikuks, iseäranis arvestades asjaolu, et madalaimat, 210 euro suurust tunnihinda näidatakse juristi osutatud teenuse eest, kes pole isegi advokatuuri liige. Kolleegium peab põhjendatud keskmiseks õigusabiteenuse tunnihinnaks 200 eurot. Tunniarvestuses on kaitsjal õigusabile kulunud 157,5 tundi. Ka osutatud õigusabitoiminguid ei pea kolleegium täiel määral vajalikuks ega seetõttu põhjendatuks nende eest makstud tasu menetluskulu hulka lugemist. Eeskätt ei saa põhjendatuks lugeda kaebemenetlusi, mille kaitsja on kohtueelses menetluses algatanud ja millega seoses on tekkinud märkimisväärne kulu (ajalises arvestuses 49 tundi). Samuti nähtub arve nr 250450 juurde lisatud spetsifikatsioonidest üksnes väikse osa ajakulu selgitused tehtud õigusabitoimingute ja kantud kulude kohta. Sellises olukorras deklareeritud õigusabi osutamisega seotud kulu 27,17 eurot ning tehtud õigusabitoiminguid 12 tunni ulatuses põhjendatuks lugeda ei saa. Edasiselt on kolleegiumi hinnangul küll selge, et õigusabi hulka kuulub olemuslikult ka analüüs ning kaitsealusega suhtlemine, kuid ka seda mitte piiramatult. Praegusel juhul tuleb kaitsjapositsiooni loomisele kulutatud aega ka ilma otseselt kaebemenetlustele kulutatud ajata lugeda ülemääraseks. Seega loeb kolleegium põhjendatud toimingutega seotud ajakuluks 50 tundi ja arvestusega, et mõistlikuks keskmiseks õigusabi tunnihinnaks saab lugeda 200 eurot, tuleb põhjendatud menetluskuluks kohtueelses menetluses lugeda 10 000 eurot.
JÕ
U
ST
26.2.2.Kolleegiumi hinnangul on ka kohtumenetluses osalemise eest esitatud kaitsjatasu nõue tugevalt üle paisutatud. Kaitsja osutatud õigusabiteenuse hind on jäänud vahemikku 210 kuni 295 eurot tund, millele lisandub veel ka käibemaks. Kuivõrd OÜ Vecta Design on käibemaksukohuslane ja taotluse kohaselt on nii D. Kilievoi kui ka OÜ Vecta Design kaitsjatasu kandnud just äriühing, siis on asjakohane edaspidi käsitleda kaitsjatasu ilma käibemaksuta n-ö netosuuruses. Taotletud määras õigusabiteenuse tunnihinda peab kolleegium põhjendamatult kõrgeks. Sarnaselt eelmises punktis märgituga peab kolleegium neil asjaoludel põhjendatud keskmiseks õigusabiteenuse tunnihinnaks 200 eurot. Ülemäärane on ka õigusabiteenuse osutamisele kulunud aeg ning põhjendatuks ei saa pidada rea toimingute tegemist. Nii on kaitsja esitanud kuni Riigikohtuni välja edutult määruskaebusi, vaidlustades kohtu alla andmise määrust, mida kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 16 kohaselt vaidlustada ei saa. Kaitsja põhiargumendid (kohtueelse menetleja erapoolikus; uurijal pädevuse puudumine; teo mittevastavus kuriteokoosseisule; läbiotsimise lubamatus; väidetav kriminaalmenetluse lõpetamine) korduvad juba kohtueelsest menetlusest alates igas menetlusetapis. Nende seisukohtade uuesti väljendamiseks ei ole olnud vaja korduvalt teha mahukat ettevalmistust. Suur osa kaitsja argumentidest on osutunud pelgalt menetlust venitavateks ja tarbetuteks sammudeks, mille puhul jääb arusaamatuks selliste sammude vajalikkus kaitseõiguse seisukohast. Väga mahuka osa osutatud õigusabist hõlmavad
1-25-3514
M
IS
E
O
O TE
L
kaitseakti koostamine ning kaitsekõne koostamine. Kummalgi juhul ei pea kolleegium kaitsja näidatud suurt ajakulu (ca 50 tundi kaitseakti puhul ja 150 tundi kaitsekõne puhul) ligilähedaseltki põhjendatuks. Arvestades maakohtu istungite kestust (neid toimus kokku 8), istungiteks valmistumiseks vajalikku aega, samuti kaitseakti ja kaitsekõne koostamiseks vajalikku mõistlikku aega, loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks 100 tundi. Kaitsja on esitanud õigusteenuse täis tunnihinnaga arve ka aja eest, mis on tal kulunud advokaadibüroo asukohast kohtuistungi toimumiskohta ja sealt tagasi liikumiseks. Kolleegium peab seda põhjendamatuks, leides, et õigustatud on küll liikumiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, samuti mõistlikus ulatuses hüvitis liikumiseks kulunud aja eest, kuid see hüvitis ei saa olla võrdne õigusteenuse osutamise täishinnaga. Riigi õigusabi osutava kaitsja puhul on 101-150 km kaugusel asuvasse õigusteenuse osutamise asukohta liikumiseks kulunud aja eest ette nähtud hüvitis 25 eurot ühe suuna kohta. Sellises määras saab liikumisele kulunud aja eest hüvitist põhjendatuks lugeda ka praegusel juhul. Kuivõrd kaitsja on spetsifikatsioonide kohaselt liikunud Tallinnas asuva advokaadibüroo ja Pärnus asuva kohtumaja vahel edasitagasi 8 korda ja Tallinna ning Pärnu vahekaugus on 133 kilomeetrit, siis on põhjendatud sellele kulunud aja eest mõistlikuks hüvitiseks kokku lugeda 200 eurot. Seega saab kaitsjale makstud tasust põhjendatud menetluskuluks lugeda 20 200 eurot. Kaitsjal on lisaks õigusteenuse osutamisel tekkinud kulud tõlkele ning kohtuistungi toimumiskoha ja advokaadibüroo asukoha vahel liikumiseks. Kulusid on kokku spetsifikatsioonides ja esitatud arvetel toodud 917,99 euro ulatuses. Kolleegium loeb bussipiletite ning dokumentide tõlkimisega seotud kulud põhjendatuks ja märgib, et needki tuleb lugeda KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskuluks. Seega kokku tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt süüdistatavate põhjendatud menetluskuluks maakohtus lugeda 21 117,99 eurot.
JÕ
U
ST
U
26.3.Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, selles, et kuivõrd maakohus sidus D. Kilievoid ja OÜ-d Vecta Design süüdi tunnistades nende PPA-le esitatud valeandmed üksnes tippspetsialistile ebakohase palga maksmise, mitte aga tema töökohustuste mittevastavusega tippspetsialisti töökoha kriteeriumitele, siis pidanuks maakohus seda arvesse võtma ka menetluskulude jaotusel. Esiteks ei ole kuriteosündmuse ebaõigussisu sel põhjusel märkimisväärselt madalam kui juhul, kui tuvastamist leidnuks ka asjaolu, et X töökohta ei saa pidada tippspetsialisti töökohaks. Teiseks on silmatorkav, et nimetatud asjaoluga seoses spetsiifiliselt ei ole mingeid iseseisvaid menetluskulusid tekkinud ning kogu õigusvaidluse mahust moodustab see küsimus väikse osa. Nii käsitletakse ca 47 lk pikkusest maakohtu otsusest seda küsimust kokku ca 1 lk-l. Tegemist ei ole kahe eraldiseisva etteheitega või alternatiivse faktilise alusega, kus maakohus ühe neist täielikult kõrvale jättis. Pelgalt süüdistuse sõnastuse ühe fakti tõendamata jäämine ei too kaasa eraldi kaitsekulude väljamõistmist. Erialase ettevalmistuse puudumine oli üks faktiline väide süüdistuse põhjenduseks, mille osas maakohus leidis, et see väide ei ole tõendatud, kuid töötasu tingimuse rikkumise tõendamine oli piisav isikute süüditunnistamiseks. Tegemist pole isiku esitatud süüdistuses osalise õigeksmõistmisega.
26.4.Kuivõrd ringkonnakohus siiski tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb proportsionaalselt selle osaga hüvitada ka kaitsjatasu nii kohtueelses menetluses kui ka maakohtus tekkinud õigusabikulu eest, sest tühistatud osas on kaitsja argumendid olnud
1-25-3514
L
põhjendatud ning viinud süüdistatavatele soodsa kohtulahendini. Arutataval juhul puudutab süüdimõistva kohtuotsuse tühistamine siiski väga väikest osa eelnenud menetlusest – üksnes küsimust kaitsjatasu põhjendatud suuruse kindlaksmääramisest ja V. Kilievoi kohtueelses menetluses kantud kaitsjatasu põhjendatud suuruse kindlaksmääramise peale esitatud kaebuse ebaõiget käsitlemist. Hinnanguliselt saab neid kahte üksikküsimust pidada kohtumenetluse kogumahuga võrreldes tõesti perifeerseteks ja väikest töömahtu ning ajakulu põhjustanuteks, mistõttu süüdistatavatele tuleb kantud põhjendatud mahus kaitsjatasust hüvitada samuti üksnes väike osa. Kolleegium hindab selle põhjendatud määraks 5% kaitsjale makstud tasust, s.t 1 500 eurot.
IS
E
O
O TE
27.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 27. juuli 2026. a otsuse osaliselt ja rahuldab kaitsja apellatsiooni osaliselt. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulude mõistliku suuruse, samuti osas, milles maakohus jättis tähelepanuta V. Kilievoi kaitsja 1. juuli 2025. a kaebuse V. Kilievoi kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu mõistlikku suurust puudutavas osas. Kolleegium jätab maakohtu põhjenduste p-st 6.1. välja põhjendused, mille kohaselt seisnes D. Kilievoi ja OÜ Vecta Design kaasaaitamistegu välismaalase X ebaseaduslikule Eestis viibimisele mh selles, et tööandja kutsele järgnenud olukorra kulg võimaldas välismaalasel elamisloa alusel Eestis elada ja töötada, „kuigi elamisloa eeldustena kinnitatud tingimused ei olnud 01.12.2020–22.11.2023 tegelikkuses täidetud OÜ Vecta Design poolt“.
U
M
28.Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KarS § 185 lg-s 1 sätestatu kohaselt kannab juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend, apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.
JÕ
U
ST
29.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluna käsitatavad valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Ebavajalikeks hinnatavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12).
30.Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Samuti tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Veel tuleb hinnata kaitsja tasumäära mõistlikkust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on
1-25-3514
O TE
L
kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt 18. mai 2010. a RKTKo asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt 18. mai 2009. a RKHKm asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt 14. detsembri 2011. a RKKKo asjas nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Kõiki neid asjaolusid peab kolleegium silmas ka süüdistatavate kaitsja menetluskulu hüvitamise taotluse puhul.
31.Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavatele kaitsjatasu apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Taotluse kohaselt on kulu kandnud OÜ Vecta Design, kelle arveldusarvele kaitsja palub ka tasu välja maksta.
IS
E
O
32.Kaitsja märgib, et eelmärgitud summas sisaldub tasu maakohtu otsusega tutvumise ja selle analüüsi eest; tasu nii büroosiseselt kui klientidega aruteluks kulunud aja eest; tasu tõendite täiendavaks analüüsiks kulunud aja eest; tasu apellatsioonkaebuse koostamise eest. Taotluse kohaselt on kaitsjal kokku kulunud õigusabile 70 tundi, mille eest ta taotleb tasuna 17 500 euro väljamõistmist. Samuti on õigusabi hinnale lisatud veel 2% haldustasu (kokku 350 eurot). Õigusabi on kaitsja osutanud tunnihinnaga 250 eurot.
U
M
33.Kaitsja märgitud tunnitasumäära kolleegium mõistlikuks ei pea, leides, et tasumäär on ülemäärane, iseäranis, et suures mahus on apellatsioonimenetlusega seonduvat õigusteenust osutanud büroos töötav jurist, kes pole isegi advokatuuri liige. Neil asjaoludel võib põhjendatud tunnitasu suuruseks lugeda 200 eurot.
JÕ
U
ST
34.Kolleegium ei vaidle vastu toimingutele, mida kaitsja on esitatud nimekirjas kajastatult kaitsealuse huvide eest seismisel apellatsioonimenetluses teinud. Küll aga tuleb märkida, et aeg, mis spetsifikatsioonidest tulenevalt on maakohtu otsuse analüüsimiseks, büroosisesteks nõupidamisteks ning nõupidamisteks kliendiga, samuti apellatsiooni koostamiseks kulunud, on selgelt üle paisutatud. Küsimused, mida apellatsioonis käsitletakse, kordavad paljuski juba kohtueelsest menetlusest alates kaitsja esitatud seisukohti. Suures osas on kaitsja püstitanud vaidlusküsimusi, mille perspektiivikust tuleb hinnata viletsaks ning mille osas pole kohtueelsest menetlusest alates kaitsjat ka edu saatnud. Seetõttu peab kolleegium mõistlikuks kaitsetoimingutele kulunud aega järgmiselt: maakohtu otsuse analüüs 5 tunni ulatuses; nõupidamine kliendiga vastavalt spetsifikatsioonis toodule 1,3 tunni ulatuses; apellatsiooni koostamine 15 tunni ulatuses.
35.Eraldi haldustasu kolleegium mõistlikuks ja hüvitamisele kuuluvaks kuluks ei pea. Õigusteenuse osutamisega seondub terve rida kõrvalkulusid (nt büroo üürikulu, elektri ja kommunaalteenuste kulud, sidekulud, kulu büroo tugipersonali palkamiseks jne). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Ettevõtjast õigusteenuse
1-25-3514 osutaja puhul eeldab kohus, et ta hinnastab oma teenuse selliselt, et õigusteenuse hind sisaldab kõiki märgitud ja muid võimalikke kulukomponente, mitte et menetluskulude hulka hakatakse tooma ka kõrvalisi kulusid. Ka Riigikohus on varem selgitanud, et büroo üldkulu pole alust menetluskulu hulka arvata, sest ei ole võimalik hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulu sisaldub advokaadi teenuse hinnas (RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63, p 85; vt ka RKHK 15.12.2022, 3-201310/52, p 37.2).
O TE
L
36.Seega saab põhjendatud ajakuluks lugeda 21,3 tundi ja mõistlikuks peetava õigusabi tunnihinna juures teeb see kaitsjale makstud tasu põhjendatud suuruseks 4 260 eurot. See summa kuulub süüdistatavatele hüvitamisele.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.