Viru Maakohtu 14.10.2026. a määrus Vitali Karpini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Vitali Karpin (isikukood: 50208180298)
Teised määruskaebemenetluse pooled
prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
E
O
O TE
L
Kohus Määruse kuupäev
IS
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
U
M
1.Jätta Viru Maakohtu 14.10.2026. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Vitali Karpini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse uus läbivaatamine kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
ST
Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Maakohtu 03.05.2022. a otsusega tunnistati Vitali Karpin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 6 aastat 7 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.05.2022.
2.Viru Vangla esitas 01.10.2026. a Viru Maakohtule materjalid V. Karpini vangistusest tingimisi vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla toetab tema vabastamist. V. Karpinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab teist korda reaalset vangistust. Kuritegeliku käitumise peamisteks põhjusteks on alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja mõtlematu käitumine, majandusliku kasu taotlemine ning grupi mõju.
3.Vangistuse ajal on V. Karpin osalenud tööhõives, omandanud poolautomaatkeevitaja ja abikoka kutse, sooritanud eesti keele B2 taseme eksami ning läbinud mitu sotsiaalprogrammi, sealhulgas „Viha juhtimine“, „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“. V. Karpinil on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati 18.06.2026 seoses 31.05.2026 toime pandud teoga.
4.V. Karpini varasemat käitumist on negatiivselt mõjutanud tema suhtlusringkond. Kuigi tal on vabanemise korral olemas elukoht ja toetavad lähedased, esinevad jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad tegurid, nagu alkoholi tarvitamine, impulsiivsus, vähene enesekontroll konfliktsituatsioonides, vastuvõtlikkus grupi mõjule ning suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega.
L
5.Prokuratuur ei toetanud V. Karpini tingimisi enne tähtaega vabastamist, leides, et vaatamata mõningatele positiivsetele arengutele ei ole uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt vähenenud. Seda toetavad viis kehtivat distsiplinaarkaristust ning varasemad rikkumised kriminaalhoolduse ajal, sealhulgas alkoholi tarvitamine ja uue kuriteo toimepanemine katseajal. Prokuratuuri hinnangul ei ole V. Karpini hoiakud ja suhtumine õiguskorra nõuetesse piisavalt muutunud.
O
O TE
6.Viru Maakohtu 14.10.2026. a määrusega jäeti V. Karpin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus ei pidanud piisavalt tõenäoliseks V. Karpini õiguskuulekat käitumist vabaduses. V. Karpinil on viis kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta oli varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud selle ajal toime uue kuriteo. Samuti pidas kohus oluliseks, et tema retsidiivsusriski suurendavad tegurid, nagu negatiivne suhtlusringkond, ebakindel majanduslik olukord ja vähene veenvus riskikäitumise vähenemise osas, ei olnud piisavalt maandatud. Kuigi V. Karpini käitumises ilmnes ka positiivseid arenguid, ei olnud need kohtu hinnangul piisavad, et õigustada ennetähtaegset vabastamist.
E
Määruskaebus
ST
U
M
IS
7.V. Karpin esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetava sõnul on vanglas veedetud aeg pannud teda oma tegude ja nende tagajärgede üle tõsiselt mõtlema. Ta mõistab tehtud vigu, kahetseb neid ning on õppinud oma tegude eest vastutama. Vangistuse ajal on ta tegelenud enesearenguga ja kasutanud selleks pakutud võimalusi. Ta leiab, et on valmis elama seaduskuulekalt ning toime tulema ühiskonnas. Samuti on tal olemas perekonna toetus. Tema elukaaslane ootab last ning ta soovib osaleda lapse kasvatamises, töötada ja tagada oma perele stabiilse tuleviku. Kinnipeetava hinnangul näitab see, et ta on muutunud ning valmis jätkama elu vabaduses õiguskuulekalt.
JÕ
U
8.Maakohus ei ole piisavalt arvestanud tema arengut vanglas ega seda, milline inimene ta on praegu. Määruses on keskendutud peamiselt tema varasemale käitumisele. Vähem on hinnatud seda, kas ta kujutab endast ka praegu ohtu ühiskonnale. Iseloomustuses toodud rikkumised ei anna täielikku pilti tema käitumisest ja arengust. Ta on oma vigadest õppinud ning teinud tööd selle nimel, et muuta oma suhtumist ja käitumist. Ta soovib tõendada, et suudab vabaduses elada vastutustundlikult ning järgida seadust.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale V. Karpini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuses. Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 kohaselt tähtsust omavaid asjaolusid ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
10.V. Karpin on vangistuse ajal omandanud kutsehariduse, töötanud, parandanud eesti keele oskust ning arendanud enesekontrolli ja vähendanud riskikäitumist. Kolleegium arvestab, et V. Karpin on 24-aastane ning viibib vangistuses alates 03.05.2022, s.o
alates 19. eluaastast. Seega oli ta karistust kandma asudes alles väga noor, väljakujunemata inimene. Vangistuse algusaastad läksid konarlikult ning ta käitus pikka aega viisil, mis vabaduses õiguskuulekat käitumist prognoosida ei võimalda. Praeguseks on tema käitumine paranenud. Noore ea tõttu on tema puhul suurem potentsiaal positiivseteks muutusteks.
O TE
L
11.Samas tuleb hinnata, kas tema senised positiivsed arengud on piisavalt püsivad ja kinnistunud. Ajavahemikul 2025. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta juunini määrati talle viis distsiplinaarkaristust, sealhulgas ka pärast mõjutusvahendite kohaldamist. Rikkumised seisnesid muu hulgas ametnike korralduste eiramises, töötamiskohustuse rikkumises ja ebaviisakas suhtlemises vanglaametnikega. Samuti ei hoidnud varasema vangistuse ajal läbitud programm „Viha juhtimine“ ära uue vägivallakuriteo toimepanemist.
O
12.Kuigi pärast 31.05.2026 ei ole ta uusi distsiplinaarsüütegusid toime pannud, ei ole ligikaudu viiekuuline rikkumisteta periood piisav, et järeldada senise käitumismustri püsivat muutumist. Lisaks puudub tal kindel töökoht ning tal on rahalisi kohustusi, mida tuleb hinnata koos muude riskiteguritega. Seetõttu ei ole tema õiguskuuleka käitumise prognoos praegu veel piisavalt soodne, et põhjendada tingimisi enne tähtaega vabastamist.
ST
U
M
IS
E
13.KrMS § 426 lg 2 p 2 võimaldab kohtul määrata vabastamise küsimuse uue arutamise tähtaja, mis on vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud ühe aastasest tähtajast pikem või lühem. Võttes arvesse V. Karpini vanust ja seniseid positiivseid arenguid, peab kolleegium põhjendatuks vaadata tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus uuesti läbi kuue kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Selline ajavahemik võimaldab saada usaldusväärsema ülevaate sellest, kas senised positiivsed muutused on kujunenud püsivaks käitumismustriks või on tegemist üksnes lühiajalise paranemisega. Selle aja jooksul on võimalik hinnata, kas ta hoidub uutest distsiplinaarrikkumistest, täidab järjepidevalt vanglaametnike seaduslikke korraldusi, suhtub vangistuse täideviimisse õiguspäraselt ning kinnistab seniseid positiivseid käitumismuutusi. Samuti võimaldab täiendav jälgimisperiood hinnata tema vastutustunnet, enesekontrolli ning valmisolekut õiguskuulekaks käitumiseks vabaduses.
U
14.Seetõttu tuleb KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel jätta Viru Maakohtu 14.10.2026. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohus määrab, et V. Karpini vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse uus läbivaatamine toimub kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
JÕ
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.