Jevgeni Kutuzovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning Vitali Talovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 9. oktoobri 2025 otsus
Apellatsioonide esitajad
süüdistatav Jevgeni Kutuzov ja tema kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov ning süüdistatav Vitali Talov
Prokurör
abiprokurör Ragnar Plistkin
Süüdistatavad
Jevgeni Kutuzov, isikukood: 38408222210, elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Vitali Talov, isikukood: 38312243737, asukoht: Viru Vangla; varem kriminaalkorras karistatud kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. oktoobri 2025 otsus osas, millega maakohus kohustas süüdistatavaid Jevgeni Kutuzovit ja Vitali Talovit tasuma välja mõistetud menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohustada süüdistatavaid Jevgeni Kutuzovit ja Vitali Talovit tasuma nendelt välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Jevgeni Kutuzovil tuleb iga kuu maksta 170,86 eurot ja Vitali Talovil 205,54 eurot.
5.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 89,28 eurot, sealhulgas käibemaks 17,28 eurot vandeadvokaat Oleg Gorškaljovile süüdistatavale Jevgeni Kutuzovile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6.Punktis 5 toodud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Jevgeni Kutuzov ja Vitali Talov, kes on mõlemad varem karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 2 ja 9 järgi, anti kohtu alla süüdistatutena karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi selles, et nemad, kelle jaoks on vargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, tegutsesid taas 12. augustil 2025 kell 14.19 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult. J. Kutuzov võttis 12. augustil 2025 kell 14.49 Narvas Kangelaste prospekt 29 asuva AS-ile Prisma Peremarket kuuluva kaupluse Prisma müügisaalis viibides müügiriiulitelt kolm pudelit konjakit Martell XO Supreme kogumaksumusega 365,58 eurot. Eelneval kokkuleppel V. Taloviga sisenes J. Kutuzov konjakipudelitega kaupluse müügisaalis asuvasse riiete proovikabiini, kus võttis konjakipudelid karpidest välja. J. Kutuzov jättis kolm konjakipudelit proovikabiini, kuid tühjad karbid pani kaupluse müügisaalis riiulitele tagasi. Pärast J. Kutuzovi väljumist proovikabiinist sisenes sinna V. Talov, kes pani kõik kolm konjakipudelit endale seljakotti. Kella 15.08 paiku väljus J. Kutuzov kaupluse müügisaalist, kuid ei maksnud kassas kolme konjakipudeli eest. Vahetult pärast kassajoone ületamist pidas kaupluse töötaja J. Kutuzovi kinni. Kella 15.09 paiku väljus V. Talov seljakotis oleva kolme konjakipudeliga kaupluse müügisaalist, kuid ei maksnud kassas alkoholitoodete eest. Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitasid J. Kutuzov ja V. Talov kannatanule AS-ile Prisma Peremarket varalist kahju kokku summas 365,58 eurot.
2.V. Talov anti kohtu alla veel järgmistes varguse episoodides:
2.1.23. juunil 2025 kella 12.29 ja 12.30 vahelisel ajal võttis ta Narvas Kreenholmi tn 39h asuva Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kaupluse Maxima müügisaalis viibides müügiriiulilt kolm pudelit viskit Whisky Bushmills Original (40%, 700ml) kogumaksumusega 78,93 eurot ning kella 12.31 paiku väljus kolme viskipudeliga kaupluse müügisaalist, jättes alkoholitoodete eest kassas maksmata, tekitades sellise teoga kannatanule Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju 78,93 eurot;
2.2.21. augustil 2025 kella 20.37 paiku võttis Narvas Soldina tn 1c asuva A1M OÜ-le kuuluva kaupluse A1000 Market müügisaalis viibides müügiriiulilt ühe pudeli viskit Jack Daniel ́s (1 L) maksumusega 42,59 eurot ning kella 20.38 paiku väljus viskipudeliga kaupluse müügisaalist, jättes kassas alkoholitoote eest maksmata. Kaup on kauplusele tagastatud. Maakohtu otsus
3.Maakohus karistas J. Kutuzovit KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ning mõistis J. Kutuzovile karistuseks 6 kuu 20 päeva pikkuse vangistuse. Kohus luges KarS § 68
lg 1 alusel J. Kutuzovi eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algus oli 12. august 2025.
4.Kohus mõistis J. Kutuzovilt riigi kasuks välja menetluskulud kokku 2050,28 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus kaitsjatasu 50 eurot riigi kanda.
5.Sama kohtuotsusega karistas maakohus V. Talovit KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel ning mõistis V. Talovile karistuseks 9 kuu 10 päeva pikkuse vangistusega. Kohus luges KarS § 68 lg 1 alusel V. Talovi eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algus oli 21. august 2025.
6.Kohus mõistis V. Talovilt riigi kasuks välja menetluskulud kokku 2466,42 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus kaitsjatasu 50 eurot riigi kanda.
7.Maakohu rahuldas kannatanute AS Prisma Peremarket ja Maxima Eesti OÜ tsiviilhagid võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel mõistis J. Kutuzovilt ja V. Talovilt solidaarselt kannatanu AS-i Prisma Peremarket kasuks kuriteoga tekitatud kahju 365,58 eurot ning V. Talovilt kannatanu Maxima Eesti OÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju 78,93 eurot.
8.Kohus leidis, et süüdistused on tõendamist leidnud. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes mõistetud karistused ja menetluskulud.
9.Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab praegusel juhul rahalise karistuse kohaldamise. V. Talovil puuduvad maksustatavad sissetulekud. Ta töötas viimati ametlikult 2019. aastal. Sama on olukord J. Kutuzovil, kes ei ole kunagi ametlikult töötanud. Ka tuleb süüdistatavatel tasuda varaline kahju ja menetluskulud.
10.J. Kutuzovi süü ei ole küll suur, kuivõrd tegemist oli ühe vargusega, mille toimepanemiselt ta koheselt tabati. Prokuröri taotletud karistus 5 kuud vangistust ei ole vastavuses aga süüdistatava süü suurusega. J. Kutuzovi ja V. Talovi poolt ühiselt varastatud kauba väärtus oli 365,58 eurot, seega oleks ka süstemaatilisuse puudumisel tegemist olnud kuriteoga, mitte väärteoga väheväärtusliku asja vastu. Just tema võttis vitriinist kolm karbis konjakit, tegu viidi lõpuni ning tekitati märkimisväärne kahju. Asjaolu, et tegu pandi toime grupis ja süstemaatiliselt suurendab süüd. J. Kutuzovit on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati 10. aprillil 2025. Kohe vanglast vabanemisele järgneval päeval on ta toime pannud grupis uue süstemaatilise varguse. Ehk varasem vangistus ei avaldanud tema õiguskuulekusele mingit mõju. Arvestades eripreventiivseid kaalutlusi pidas maakohus põhjendatuks koos lühimenetluse kohaldamisega karistada J. Kutuzovit 6 kuu 20 päeva pikkuse vangistusega. Maakohus ei pidanud süüdistatava kahetsust siiraks. Pärast vanglast vabanemist kohe uue kuriteo toimepanemine ei ole eluraskustest tingitud tagasilangus, vaid täiesti teadlik ja kaalutletud õigusvastane tegevus.
11.Sisuliselt samale seisukohale asus maakohus ka V. Talovi varguse osas. V. Talovi süüd suurendab kahe täiendava varguse toimepanemine. Ühel juhul tagastati kaup hiljem kauplusele, mistõttu varalist kahju sellega ei tekitatud. Kuna need teod oli isik toime pannud üksi, siis puudub neis täiendav kvalifitseeriv tunnus grupi näol. Ka V. Talovit on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, kuid need ei ole talle mõju avaldanud. V. Talovi kahetsus ei olnud kohtu hinnangul siiras, kuivõrd ta on iga kord pärast kinnipidamist ülekuulamisel avaldanud kahetsust, kuid vaatamata sellele otsustanud siiski jätkuvalt käituda
ebaseaduslikult. Isiku süüd kui eripreventiivset kaalutlust arvestades tuleb V. Talovile mõista karistuseks, arvestades lühimenetluse eripära, 9 kuu 9 päeva pikkune vangistus.
12.J. Kutuzovi ega V. Talovi suhtes ei esinenud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda karistusest tingimisi vabastamist. Seega tuleb karistusena kõne alla vaid reaalne vangistus.
13.Maakohus jättis kummagi süüdistatava puhul kaitsjakuludest 50 eurot riigi kanda. Kuna neile tõlgiti kohtuistungi alguses süüdistusakt ning selle juures ei ole vajalik kaitsja juuresolek, kuid kaitsjad olid selle toimingu juures, siis sellele kulunud aja osas jäeti tekkinud kulud riigi kanda. Sellest enamas osas ei pidanud maakohus vajalikuks menetluskulusid riigi kanda jätta. Menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaateid. J. Kutuzov ja V. Talov on varem korduvalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega nende elus. Pigem nähtub kriminaalasjast, et tegemist on süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toime panevate isikutega. Seega on süüdistatavad üheselt teadlikud sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas nende kanda.
14.Süüdistatavad ega kaitsjad ei taotlenud kohtult menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Vaatamata sellele leidis kohus, et menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja andmine oleks põhjendatud vaid olukorras, kus esineks ka reaalne perspektiiv selleks, et isikud on motiveeritud pikendatud tähtaja jooksul menetluskulusid tasuma. Süüdistatavate puhul nende varasemat käitumist arvestades sellist perspektiivi ei esine.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Süüdistatav J. Kutuzovi apellatsioon
15.J. Kutuzov vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude tasumise tähtaja osas ning palub selleks rohkem aega. Veel leiab süüdistatav, et lühimenetluses ei tohi maakohus eirata prokuröri taotlust karistuse osas ega suurendada seda. Süüdistatava kaitseõigust on rikutud, kuna ta ei saanud sellise karistuse osas oma seisukohta öelda. Süüdistatav palub mõista karistuseks prokuröri taotletud karistuse. Süüdistatava J. Kutuzovi kaitsja vandeadvokaadi Oleg Gorškaljovi apellatsioon
16.Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse karistuse ja menetluskulude osas. Karistus on ebaproportsionaalne. Kaitsja palub ka menetluskulude tasumine ajatada ühe aasta peale. J. Kutuzovi rahaline olukord on kehv ja ta oli töötu enne vahistamist. Kaitsja palub vähendada karistust, piirates seda otsuse tegemise ajal kantud karistusajaga. Süüdistatav V. Talovi apellatsioon
17.V. Talov ei nõustu mõistetud karistuse ning väljamõistetud menetluskuludega. Seoses asjaoluga, et süüdistatav on pensionär ja tema rahaline olukord on raske, palub ta vähendada vangistuse aega kuni kuus kuud. Samuti vähendada menetluskulusid ja võimaldada tasuda menetluskulusid 1 aasta jooksul. V. Talovi süü on väike, ta tunnistas oma süüd ning kahetseb. Karistus ei ole proportsionaalne. Karistus tuleks piirata otsuse tegemise ajal kantud karistusajaga. Vastus apellatsioonidele
18.Prokurör hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb süüdistatavatele anda võimalus tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Maakohtu otsus tuleb menetluskulude tasumise tähtaja osas tühistada, kuna kohus ei arvestanud menetluskulu hüvitamist otsustades süüdistatavate varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Karistuse muutmise osas apellatsioone edu ei saada.
20.Maakohus on karistust mõistes arvestanud kõiki KarS § 56 toodud asjaolusid. Seejuures on kohus põhjendanud, miks süüdistatavale ei sobi karistuseks rahaline karistus ning miks kohus ei mõista J. Kutuzovile ja V. Talovile vangistust prokuratuuri taotletud määras. J. Kutuzov leiab, et maakohus oleks prokuröri karistusettepaneku puhul pidanud lähtuma samast põhimõttest nagu siis, kui prokurör loobub süüdistusest – mõistma sellise karistuse nagu küsiti. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. (RKKKo asjades nr 3-1-1-40-04, p 7 ja nr 3-1-1-113-12, p 9.1.) Sealjuures ei ole kohus seotud prokuröri ega kaitsja taotlusega ning lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus võib kohaldada ka prokuröri küsitust rangemat karistust (RKKKo asjas nr 3-1-1-113-12, p 10). Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud väited, et J. Kutuzov ei saanud ennast raskema karistuse eest kaitsta, karistused ei ole proportsionaalsed või neid tuleks vähendada otsuse tegemise ajal kantud karistuseni. Maakohus on põhjendanud, miks ta ei arvesta kahetsusi kui karistust kergendavat asjaolu.
21.Kõigis kolmes apellatsioonis on rõhutud sellele, et süüdistatavatel puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, neil polnud enne vahistamist tööd või ei ole neil praegu tööd. KrMS § 180 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama lõike teine lause sätestab, et kui menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 ei näe ette võimalust jätta menetluskulu täielikult riigi kanda. Nii on maakohus ka osaliselt jätnud kaitsjakulud riigi kanda. Toimikusse on lisatud väljavõte maksukohuslaste registrist, mille kohaselt on V. Talovi osas leitud andmeid aastast 2024 ning isiku deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 35 eurot ning töötamise registri järgi ta vahetult enne kuritegude toimepanemist ei töötanud (kd 2, lk 1-2). J. Kutuzovi kohta puuduvad maksukohuslaste registri järgi andmed, sest ta ei ole 2023. aastal ega 2024. aastal tuludeklaratsioone esitanud (kd 2, lk 82) ning puuduvad andmed ka töötamise registris (kd 2, lk 83). Apellatsioonimenetluse ajal esitas J. Kutuzov kohtule teate, et tal on garantiikiri OÜ-lt LIK Ehitus, et ta võetakse ennetähtaegsel vabanemisel tööle. Maakohus võttis seda küll arvesse, kuid leidis, et lisaks resotsialiseerumise väljavaadetele tuleb arvestada ka seda, et isikud teadsid, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud ning puudub reaalne perspektiiv, et nad asuksid menetluskulusid tasuma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning sellest tuleneva vea saab kohtukolleegium parandada.
22.Mõlemat süüdistatavat iseloomustab korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemine ning vaidlust ei ole selles, et nende majandusliku toimetuleku vahendid ja oskused on
puudulikud. J. Kutuzov on aga esitanud garantiikirja, kus OÜ LIK Ehitus garanteerib talle ennetähtaegsel vabanemisel töökoha. Seega on alust arvata, et tal on nüüdseks töökoht, tal on sissetulek ning ta on võimeline menetluskulusid tasuma osamaksetena. Apellatsioonide alusel soovivad süüdistatavad menetluskulusid tasuda ehk ringkonnakohtu hinnangul tuleb anda neile võimalus. Praeguseks ajaks on J. Kutuzov oma karistuse ära kandnud ning V. Talovi karistuse lõpp on saabumas. Seega on lootust, et ühel juhul on isik asunud tööle ja teisel juhul võib olla süüdistataval võimalik vangistuses töötada. Arvestades aga süüdistatavate praegust varalist seisu, eeskätt piisava sissetuleku puudumist, tuleb võimaldada neil tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul ning anda neile võimalus varguste korduva toimepanemise ringist väljuda.
23.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 9. oktoobri 2025 otsuse osas, millega kohustati süüdistatavaid tasuma menetluskulusid 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega kohustab süüdistatavaid tasuma menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiste maksetena J. Kutuzovi puhul 170,86 eurot ja V. Talovi puhul 205,54 eurot. Apellatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
24.Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat O. Gorškaljov esitas ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 60 minuti ulatuses tasu 89,28 eurot, sh käibemaks 17,28 eurot.
25.Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kulunud ajale ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude tasumise korra osas, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.