lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-25-5862/27

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-5862/27
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-25-5862/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

10.märtsil 2026. a, Tallinnas

Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellandid

1-25-5862 Janika Kallin, Orvi Koik ja Sten Lind Kristina Marhio süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 199 lg 2 p 9 - järgi Harju Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus lühimenetluses süüdistatav Kristina Marhio süüdistatava kaitsja Leelo Viil

Süüdistatav

Kristina Marhio, isikukood 48704120309, isikuandmed maakohtu otsuses (tlk 109)

ülejäänud

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Hendrik Rätsep

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1.Jätta süüdistatava Kristina Marhio ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.
2.Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot ja jätta see summa Kristina Marhio kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud.

1.Prokuratuur esitas Kristina Marhiole süüdistuse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, sest süstemaatiliselt vargusi toime panev süüdistatav varastas uuesti 27.09.2025 kell 11.17 Tallinnas Ülemiste keskuse kauplusest xxx kirjatarbeid, mille väärtus oli kokku 178,35 eurot. Selles summas tekitati ka X OÜ-le varalist kahju.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.07.20261-26-4967/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20261-26-9/16Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 08.07.20261-26-4415/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.07.20261-26-4931/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20261-26-209/23Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20261-26-4681/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus tunnistas Kristina Marhio 09.12.2025 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 3 kuud, millest arvati KrMS § 238 lg 2 alusel maha 1/3. Kandmisele kuuluvat vangistust 2 kuud suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise, 12.08.2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 4 kuu 9 päeva

vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud 9 päeva. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ja karistuse kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 27.09.2025. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii.

3.KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kristina Marhio on varem varavastaste kuritegude eest karistatud ning ta jätkas vahetult pärast eelmise kohtuotsust 12.08.2025 varguste toime panemist. Sealjuures pani ta kuriteo toime katseajal. Järelikult on süüdistatavat võimalik mõjutada üksnes vangistusega. Rahalise karistuse välistab ka Kristina Marhio maksevõimetus, pealegi kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud ja kohustus tasuda tsiviilhagi. Karistuse võib mõista alla sanktsiooni keskmist määra, sest tegu on ühe episoodiga, varastatu väärtus pole suur, tsiviilhagi on süüdistatav omaks võtnud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, ning kergendavaks asjaoluks on Kristina Marhio kahetsus. Eeltoodut silmas pidades tuleb süüdistatavat karistada vangistusega 3 kuud. Lühimenetluse tõttu tuleb sellest maha arvata 1/3 ning olukorras, kus süüdistatav pani uue kuriteo toime pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmist, tuleb talle mõista KarS § 65 lg 2 sätestatut silmas pidades liitkaristus, mis on 1 aasta 4 kuud 9 päeva vangistust. Karistusest tingimisi vabastamine kõne alla ei tule. Süüdistatav pani kuriteo toime katseajal. Talle anti võimalus, kuid selle asemel, et täita kontrollnõudeid (sh võtta võõrutusprogrammi läbimiseks ühendust MTÜ-ga Lootuse Küla), jätkas Kristina Marhio harjumuspärast eluviisi.
4.Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks 16. jaanuaril 2026. a. Vanglas viibiv süüdimõistetu sai motiveeritud ja emakeelde tõlgitud kohtuotsuse kätte 27. jaanuaril 2026. a. Süüdistatava apellatsioon.
5.Maakohtu otsus tuleks tühistada talle mõistetud karistuse osas ning vangistus asendada KarS 691 lg 1 alusel elektroonilise valvega Lootuse küla rehabilitatsioonikeskuses. Vangistus ei täida eesmärki, sest ta on sõltlane ning ta on elektrooniliseks valveks nõusoleku andnud MTÜ-ga Lootuse küla kokku leppinud, et ta saab seal läbida võõrutusprogrammi. Süüdistatava kaitsja apellatsioon.
6.Maakohtu otsus tuleks tühistada osaliselt, süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Tühistatud osas peaks ringkonnakohus tegema uue otsuse ja mõistma Kristina Marhiole kergema karistuse, kohaldades KarS §-de 69 või 74 või 75 sätteid. Oma taotlust põhjendab kaitsja nii.
7.Mõistetavat karistust peab mõjutama süüdistatava suhtumine toimepandusse. Maakohus tuvastas, et Kristina Marhio tunnistas süüd ja tsiviilhagi. Olukorras, kus süüdistatav on oma teo keelatusest aru saanud, saab tema püüdlusi õiguskuuleka elu suunas toetada läbi kriminaalhoolduse, üldkasuliku töö tegemise kohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu. Kristina Marhio lubas, et hoidub uute kuritegude toime panemisest ning ta võttis juba eelmise vangistuse kandmise ajal ühendust SA-ga Viljandi Haigla selleks, et sinna pärast vabanemist ravile minna. Edasi võttis ta omale kohustuse läbida rehabilitatsioon MTÜ-s Lootuse küla. Süüdistatava arvates on sõltuvusravi vajalik ja seeläbi väheneb oht uuteks kuritegudeks. Eeltoodut silmas pidades on Kristina Marhio motiveeritud oma elu ja käitumist muutma. Üksnes varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Oluline on, et inimene tunnistab

sõltuvusprobleeme ja soovib minna ravile ning edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kokkuvõtlikult võivad karistuse eesmärkide saavutamisele tulemuslikult kaasa aidata KarS §-de 69, 74 ja 75 kohaldamine. Sealjuures ei pea kehtiva kohtupraktika järgi vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuvastama mingisuguseid erandlikke asjaolusid (RKKKo 3-1-1-83-12). Vangistus on kõige raskem ja kahjulikum karistusliik, mis toob kaasa süüdlase kohanemise passiivse vanglaeluga. Vabanemisejärgselt võib tema resotsialiseerumine osutuda problemaatiliseks, ka ei ole siis, kui süüdimõistetu kannab talle mõistetud karistuse ära, teda võimalik kontrollida ja toetada. Ringkonnakohtu seisukoht.

8.Kolleegium leiab, et Kristina Marhio ja tema kaitsja apellatsioonidel pole edulootust.
9.Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Sekkumisvajadust käsiloleval juhul pole.
10.Kristina Marhio taotlus kohaldada KarS § 691 lg 1 sätestatut on perspektiivitu, sest norm võimaldab elektroonilise valvega asendada kuni 1 aasta pikkuse vangistuse. Kristina Marhiole mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 9 päeva vangistust. Sealjuures pole olukorras, kus süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, KarS § 65 lg 2 alusel üksikkaristuste liitmine mitte kohtu kaalutlusõigus, vaid kohustus.
11.Kaitsja taotlusel kohaldada KarS §-des 69, 74 ja 75 sätestatut, pole edulootust. Kehtiva kohtupraktika järgi on KarS § 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-18-11). Maakohus kirjeldatud erandlikke asjaolusid ei tuvastanud ning neile ei tugineta ka apellatsioonis. Mis puudutab karistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis KarS § 69 kohaldamisel allutataks süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. Neid Kristina Marhio alles lähiminevikus täita ei suutnud, sest ta pani katseajal toime uue kuriteo ja eiras kohustust minna sõltuvusravile. Sellises olukorras pole alust öelda, et maakohus eksis, kui jättis süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamata.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioonid läbi vaatamata.
13.Kristina Marhio kaitsja esitas taotluse 89,28 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning kulutas nendele toimingutele 1 tund ja 15 minutit. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane pole ning apellatsiooni pidi kaitsja kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse ning määrab Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot. See summa tuleb jätta Kristina Marhio kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20261-26-4231/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20261-26-4814/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja