Majandusalased süüteod › pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod

6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Mikk Kirsimaa katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel on Mikk Kirsimaa kohustatud katseajal otsima endale töökoha või võtma end 1 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest töötuna arvele Eesti Töötukassas. Samuti on Mikk Kirsimaa kohustatud katseajal järgima talle Tartu Maakohtu 11.01.2024. a otsusega nr 1-23-5489 KarS § 75 lg 2 p 21 ja lg 2 p 8 alusel pandud kohustusi, s.o mitte omama ja tarvitama narkootiliste ja psühhotroopsete aineid ning osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis (täidetud). KarS § 78 p 1 ja KarS § 65 lg 3 alusel lugeda 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust Tartu Maakohtu 11.01.2024. a otsuse nr 1-23-5489 kuulutamisest, s.o alates 11.01.2024.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD plaadid kriminaalasja juurde.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Mikk Kirsimaad süüdistatakse KarS § 385 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pankrotimenetluses vara varjamise toime panemises: Tartu Maakohtu 14. 03.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17395 kuulutati välja Mikk

Kirsimaa kui füüsilise isiku pankrot ning tema pankrotihalduriks määrati Vladimir Kutšmei. Pankrotimenetluse käigus tuvastati nõudeid/kohustusi kokku summas 54 502.01 eurot. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 35 lg 1 p 1 alusel moodustus pankroti väljakuulutamisega Mikk Kirsimaa varast pankrotivara. Tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 läks pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus. Mikk Kirsimaa avas pankrotihalduri nõusolekuta ja teda teavitamata 06.10.2022 Revolut Bank UAB-s konto XXX. Mikk Kirsimaa kasutas pankrotihalduri teadmata kuni 23.05.2023 nimetatud kontot ja sellel asuvaid rahalisi vahendeid olulise ulatuses järgnevalt: Perioodil 06.10.2022-23.05.2023 laekus Mikk Kirsimaa Revolut Bank UAB kontole XXX kokku 33 950,94 eurot ja pangakontolt on tehtud rahalisi tehinguid kokku summas 31 712,03 eurot. Eelnimetatud rahalised liikumised on toimunud ajaperioodil 06.10.2022-23.05.2023 Mikk Kirsimaa pangakontole ja Mikk Kirsimaa pangakontolt erinevatelt eraisikutelt, ettevõtetelt, kaardimaksetagastustena, sularaha sissemaksetena ja muude kannetena järgmiselt: Ajavahemikul 06.10.2022-23.05.2023 tehtud tehingud pangakontol: Suund Detailne grupp Kaardimakse 15 359,16 € Kaardimakse tagastus 0,00 € Kanded eraisikutega 12 752,00 € Kanded ettevõtetega 3 476,28 € Muud kanded 124,59 € Sularaha Üldkokkuvõte 31 712,03 €

+ 0,00 € 2 674,66 € 29 164,60 € 1 075,00 € 12,88 € 1 023,80 € 33 950,94 €

PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus või kutsetegevuse kohta. PnkrS § 87 lg 1 kohaselt peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Sama sätte lõige 2 sätestab, et pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Seega varjas Mikk Kirsimaa pankrotihalduri eest kokku vähemalt 33 950,94 euro väärtuses, so KarS § 121 p 1 sätestatud alusel olulises ulatuses vara. KarS § 121 p 1 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt oluliseks kui kahju või süüteo ulatus ületab 4000 eurot. Oma sellise käitumisega rikkus Mikk Kirsimaa võlgnikuna pankrotiseaduse § 85 lg 1 kohast teabe andmise kohustust ja varjas pankrotivarasse kuuluvat vara, kahjustades sellega pankrotimenetluses võlausaldajate huve. Sellega pani Mikk Kirsimaa enda tahtliku tegevusega teadlikult toime füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses enda vara olulises ulatuses varjamise, s.t KarS § 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus Mikk Kirsimaa süüdi tunnistamist KarS § 385 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning taotleb kohtul mõista süüdistatavale karistuseks 1 aasta, 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 11.01.2024.a. kohtuotsusega nr 1-23-5489 mõistetud karistusega 2 aastat, 6 kuud vangistusega, üksikkaristustes raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks kahe kohtuotse järgi 3 aastat, 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvata Mikk Kirsimaale mõistetud liitkaristusest maha Tartu MK otsusega nr 1-23-5489 osaliselt ärakantud karistus, so 1 päev vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ning KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta kandmata liitkaristus täitmisele pööramata, kui Mikk Kirsimaa ei pane 3 aasta, 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 määratud kontrollnõuded ja kohustused: elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada Mikk Kirsimaad katseajal otsima endale töökoht või ühe kuu jooksul võtta end arvele töötuna Eesti Töötukassas. Samuti on Mikk Kirsimaa kohustatud katseajal järgima talle Tartu Maakohtu 11.01.2024.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-5489 alusel mõistetud täiendavaid kohustusi: KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelatud käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis (TÄIDETUD). KarS § 78 p 1 (§ 65 lg 3) alusel lugeda 3 aasta, 6-kuulise katseaja algust kriminaalasjas nr 123-5489 tehtud kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.01.2024. Käesolevas kriminaalasjas jätta Mikk Kirsimaalt sundraha välja mõistmata. Kaitsja kokkuleppel. Kaitsjatasu menetluskuluna jääb Mikk Kirsimaa enda kanda. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Mikk Kirsimaa aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Mikk Kirsimaa süüdi tunnistada KarS § 385 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Tuginevalt Riigikohtu praktikale1, nõustub kohus kokkuleppes sedastatuga, et Mikk Kirsimaalt tuleb jätta sundraha välja mõistmata, kuna talle mõistetakse käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 11.01.2024. a otsusega nr 1-23-5489 mõistetud karistusega ning selle otsusega on temalt juba sundraha välja mõistetud. Kuivõrd Mikk Kirsimaal on kaitsja kokkuleppel, ei kuulu kaitsjatasu temalt samuti väljamõistmisele. See kulub jääb tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Nt Riigikohtu 02.05.2011. a otsus nr 3-1-1-24-11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.