Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris
Kohtuasi
Kriminaalasi E.R-i süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-5661
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.R-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse pooled
Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
30. märts 2011, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsus E.R-i kriminaalasjas KarS § 356 lg 1 järgi E.R-ilt sundraha väljamõistmise osas.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsus samas kriminaalasjas osas, milles jäeti tühistamata Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsus E.R-ilt sundraha väljamõistmise kohta, samuti osas, millega loeti E.R-ile KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi määratud katseaja alguseks 10. detsember 2010.
2.Lugeda E.R-ile Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsusega määratud katseaja alguseks 12. jaanuar 2010.
3.Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Jätta läbi vaatamata kaitsja taotlus Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a otsusega E.R-ilt väljamõistetud kaitsjatasu riigi kanda jätmiseks.
6.Määrata kassatsioonimenetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt E.R-ile osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa makstava tasu suuruseks 172,58 eurot (sada seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend kaheksa senti), sealhulgas käibemaks 28,76 eurot (kakskümmend kaheksa eurot ja seitsekümmend kuus senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsusega tunnistati E.R süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja talle määrati 18-kuuline katseaeg algusega 12. jaanuarist 2010. E.R-ilt mõisteti välja ka sundraha 6525 krooni.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.R-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes märkis, et E.R pani arutatava kuriteo toime enne Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2008. a otsust. Selle otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Katseaeg algas 30. jaanuaril 2008 ja lõppes 29. juulil 2009. Kuna E.R-i poolt toimepandud teod moodustavad kuritegude hiljem tuvastatud kogumi, tuleb talle mõista karistus KarS § 65 lg 1 järgi ja määrata ka üks ühine katseaeg.
3.Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. E.Rilt mõisteti välja ka 2290 krooni kaitsjatasu.
4.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E.R-i kaitsja A. Aasmaa, kes leidis jätkuvalt, et E.R-ile tuli mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi ja määrata üks katseaeg.
5.Riigikohtu 29. oktoobri 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-66-10 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a otsus osas, milles E.R-ile jäeti liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi mõistmata. Selles osas saadeti kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus põhjendas otsust lühidalt järgnevalt. 5.1 E.R-i karistati Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2008. a otsusega KarS § 424 järgi 2007. aastal toimepandud kuriteo eest 3kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsusega karistati teda KarS § 356 lg 1 järgi 2003. - 2004. aastal toimepandud kuriteo eest. Nimetatud kuriteod moodustavad hiljem tuvastatud kogumi KarS § 65 lg 1 mõttes. Riigikohus rõhutas, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi. 5.2 KarS § 65 lg 1 esimesest lausest tuleneb kohtu kohustus mõista süüdistatavale liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Riigikohtu täiskogu muutis varasemat praktikat, mille kohaselt ei saanud tingimisi mõistetud karistus olla üheks liidetavaks KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel ja asus seisukohale, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral tuleb KarS § 64 lg 1 alusel liita ka need üheliigilised põhikaristused, millest isik on tingimuslikult vabastatud. Kohus peab seejuures arvestama, kas eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on liitkaristuse moodustamise ajaks möödunud või mitte. Eelmise otsusega määratud katseaja eduka möödumise korral jääb isikul kanda mõistetud liitkaristusest üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. Juhul, kui esimese kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. 5.3 Kolleegium asus seisukohale, et eeltoodud põhimõtted kohalduvad vaid põhikaristuse liitmisel, katseaegade liitmist või kaetuks lugemist kehtiv seadus ette ei näe, mistõttu tuleb E.R-i vabastamisel mõistetavast liitkaristusest määrata ka uus katseaeg, mille algust tuleb hakata arvestama liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamisest.
6.Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsus osas, millega E.R-ile jäeti mõistmata liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti E.R-ile Tartu Maakohtu
30.jaanuari 2008. a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud 3-kuuline vangistus ja Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsusega KarS § 356 lg 1 järgi mõistetud 3-kuuline vangistus üksikkaristuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti talle viis kuud vangistust. Ringkonnakohus märkis, et sellest karistusest on E.R Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2008. a otsusega mõistetud 3-kuulise vangistuse osas lõplikult vabastatud. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 2 kuud vangistust, jättis ringkonnakohus KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Katseajaks määrati 18 kuud algusega 10. detsembrist 2010. Katseaja määramisel võttis ringkonnakohus arvesse seda, et E.R on juba ühe mõistetava liitkaristusega seotud katseaja edukalt läbinud. KrMS § 185 lg 1 alusel jäeti kaitsjatasu 5508 krooni riigi kanda.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E.R-i kaitsja A. Aasmaa. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Karistusseadustik ei näe otsesõnu ette katseaegade liitmist või kaetuks lugemist. Olukord, kus KarS § 74 lg 1 alusel karistusest vabastamisel ei saa katseaegu liita ega kaetuks lugeda seab isikud ebavõrdsesse olukorda sõltuvalt sellest, kui kiiresti kriminaalasju menetletakse ja kas kriminaalasju arutatakse koos või eraldi. Seadusandja poolt sellise regulatsiooni kehtestamata jätmine, mis võimaldaks KarS § 74 lg 1 alusel isiku karistusest vabastamisel katseaegade liitmist või kaetuks lugemist, on vastuolus Põhiseaduse §-ga 12. 7.2 E.R-i katseaja alguseks määrati valesti 10. detsember 2010. KarS § 78 p 1 kohaselt tuleb hakata katseaega lugema Viru Maakohtu otsuse kuulutamisest, s.o 12. jaanuarist 2010. Kaitsja märgib, et kui ta ei oleks viimatinimetatud otsust vaidlustanud, oleks E.R-ile määratud katseaeg lõppenud 11. juulil 2011, kuid käesoleval juhul lõppeb see alles 9. juunil 2012. 7.3 E.R-i koheldakse ebavõrdselt ka sundraha väljamõistmise osas, võrreldes nende isikutega, kelle süütegusid arutatakse ühe kriminaalasja raames. Kuna Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2008. a otsusega mõisteti E.R-ilt välja sundraha, ei ole Viru Maakohtu otsusega sundraha väljamõistmine enam seaduslik, sest viimatinimetatud kohtuotsustega tehti süüdimõistev otsus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. 7.4 Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsusega mõisteti E.R-ilt välja kaitsjatasu 14068,80 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a otsusega mõisteti talt välja kaitsjatasu 2290 krooni. Riigikohtu 29. oktoobri 2010. a ja Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsustega jäeti kaitsjatasud riigi kanda. Kaitsja palub Riigikohtul teha uue otsuse ja
jätta ka Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a otsusega (kassatsioonis ekslikult nimetatud ka 10. mai 2010. a otsuseks) väljamõistetud kaitsjatasu 2290 krooni KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Seda põhjusel, et süüdistatavalt apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmine on põhjendatud üksnes juhul, kui apellatsioonimenetlus on tingitud süüdistatava või tema kaitsja põhjendamatust apellatsioonist. Riigikohtu otsusest tulenevalt ei olnud aga E.R-i kasuks esitatud apellatsioon põhjendamatu.
8.Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask esitas kassatsioonivastusese, milles ta ei toeta kassaatori väiteid liitkaristuse moodustamise kohta kuid soostub kassatsiooniga katseaja alguse, sundraha ja kaitsjatasu väljamõistmise osas.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-66-10 märgiti, et kui kohus leiab, et isik tuleb KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest tingimuslikult vabastada, tuleb liitkaristusest lähtuvalt määrata uus katseaeg üldistel alustel ning et tulenevalt KarS § 78 p-st 1 hakkab uus katseaeg kulgema üldjuhul liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamisest (vt viidatud otsuse p 11.7). Käesolevas asjas tuleb aga arvestada sellega, et Riigikohtu viidatud otsusega saadeti E.R-i kriminaalasi liitkaristuse moodustamiseks tagasi Tartu Ringkonnakohtule, mitte Viru Maakohtule, kus materiaalõiguse ebaõige kohaldamine tegelikult alguse sai. Seega hakkas E.R-ile liitkaristusest vabastamisega seonduv katseaeg kulgema Viru Maakohtu otsuse kuulutamisest 12. jaanuaril 2010, mil talle oli kohaldatud ühe aasta ja kuue kuu pikkust katseaega KarS § 356 lg 1 alusel mõistetud kolme kuu pikkusest vangistusest vabastamisel KarS § 74 lg 1 järgi. Kriminaalkolleegium tühistab selles osas Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsuse ja E.R-i olukorda raskendamata loeb talle liitkaristust ettenägeva otsusega kohaldatud 18-kuulise katseaja alguseks 12. jaanuari 2010. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et uue katseaja määramisel on põhjendatult võetud arvesse seda, et E.R on ühe liitkaristusega seonduva katseaja edukalt läbinud ja seetõttu on talle määratud uus katseaeg miinimummääras. Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kui E.R-i mõlemat kuritegu oleks arutatud ühes menetluses, oleks kohtul olnud seadusest tulenev võimalus jätta ta mõistetud vangistusest tingimisi vabastamata või karistusest tingimisi vabastamise korral määrata KarS § 74 lg 3 alusel katseaja pikkuseks kuni kolm aastat. Seega ei ole KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisega kaasnenud E.R-i raskemat karistusõiguslikku kohtlemist võrreldes olukorraga, kui talle oleks mõistetud liitkaristus kuritegude kogumi eest kohe ühe kohtuotsusega.
10.Kassaatori hinnangul on E.R-i koheldud sundraha väljamõistmisel ebavõrdselt, võrreldes nende isikutega, kelle kuritegusid arutatakse ühe kriminaalasja menetluses ja kellel seetõttu tuleb KrMS § 179 lg 2 kohaselt maksta vaid üks sundraha suuruses, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Kriminaalkolleegium soostub kassaatoriga osaliselt ja märgib järgmist. 10.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Selle suurus sõltub KrMS § 179 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kuriteo raskusastmest KarS § 4 mõttes. Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. See on alati seotud konkreetse asja menetlemisega, nagu teisedki seaduses loetletud menetluskulud, nt määratud kaitsjale makstud tasu (vt ka Riigikohtu 9. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). Sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. 10.2 Kriminaalmenetluse seadustiku § 216 lg 1 p 2 sätestab, et ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks (Riigikohtu 18. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-118-11). 10.3 E.R-i kuritegusid menetledes ei ole eeltoodud põhimõtet järgitud. Teda karistati 30. jaanuaril 2008 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2007. aastal. Maakohus mõistis E.R-ilt välja ka sundraha 6525 krooni (417,02 eurot). Samal ajal toimetati tema suhtes juba 28. jaanuaril 2005 alustatud kriminaalmenetlust süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi, milles ta oli 2. novembril 2005 ka kahtlustatavana üle kuulatud. Menetledes E.R-i kriminaalasja KarS § 424 järgi pidid menetlejad seega teadma, et talle on esitatud kahtlustus ka KarS § 356 lg 1 järgi. Viimatinimetatud asjas tehti süüdimõistev kohtuotsus Viru Maakohtus aga alles 12. jaanuaril 2010 ja ka selle otsusega mõisteti E.R-ilt välja sundraha 6525 krooni. Kriminaalkolleegium märgib, et menetleja on jätnud alusetult kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-st 2 tuleneva võimaluse ühendada E.R-i kriminaalasjad üheks menetluseks eesmärgiga tagada talle kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestava liitkaristuse mõistmise ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt
sundraha ühekordse väljamõistmise KrMS § 179 sätteid arvestades. Kriminaalasju ühiseks menetlemiseks ei ühendatud ja seetõttu on E.R tunnistatud süüdi kahe kohtuotsusega, millega on kaasnenud ka sundraha väljamõistmine kahel korral olgugi, et sundraha teistkordne, s.o Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a kohtuotsusega väljamõistmine ei olnud KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. Seetõttu tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a kohtuotsuse E.R-ilt sundraha väljamõistmises ja Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsuse selles osas, milles jäeti maakohtu otsus sundraha väljamõistmise kohta tühistamata.
11.Kaitsja on esitanud ka taotluse jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a otsusega E.R-ilt välja mõistetud kaitsjatasu 2290 krooni riigi kanda, põhjendades oma taotlust iseenesest õige väitega, et süüdistatavalt apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmine on põhjendatud üksnes juhul, kui apellatsioonimenetlus on tingitud süüdistatava või tema kaitsja põhjendamatust apellatsioonist (vt ka Riigikohtu 12. veebruari 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06 ja 24. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Kaitsja selle taotluse jätab kriminaalkolleegium KrMS § 350 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on esitanud pärast KrMS §-s 345 sätestatud kassatsioonitähtaja möödumist. Kolleegium selgitab, et käimasolevas kassatsioonimenetluses on vaidlustatud kohtulahendiks kriminaalasjas nr 1-06-5661 Tartu Ringkonnakohtu poolt 10. detsembril 2010, mitte aga 20. mail 2010 tehtud kohtuotsus. Viimatinimetatud, s.o Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a otsusega jäeti Viru Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsus muutmata ja E.R-i kaitsja apellatsioon rahuldamata ning E.R-ilt mõisteti KrMS § 185 lg 2 alusel kohtukuluna välja kaitsjatasu 2290 krooni (146,36 eurot). Kaitsja esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale Riigikohtule kassatsiooni, kuid ei vaidlustanud ringkonnakohtu lahendit kaitsealuselt välja mõistetud kohtukulude osas. Riigikohtu 29. oktoobri 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-166-10 rahuldati kaitsja kassatsioon osaliselt - ringkonnakohtu otsus tühistati KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmata jätmise osas. Muus osas, s.h kohtukulude väljamõistmise osas, jättis kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Nüüd on kaitsja samas kriminaalasjas esitanud kassatsiooni Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a kohtuotsuse peale, kuid see asjaolu ei anna talle võimalust esitada hilinenult taotlusi samas asjas ringkonnakohtu poolt varem tehtud lahendi veelkordseks vaidlustamiseks.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
12.jaanuari 2010. a otsuse osas, millega E.R-ilt mõisteti välja sundraha 6525 krooni (417,02 eurot) ja Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsuse osas, milles maakohtu otsus sundraha väljamõistmise kohta jäeti tühistamata. Samuti tühistab kolleegium ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. a otsuse E.R-ile määratud 18-kuulise katseaja alguse osas ja loeb katseaja alguseks 12. jaanuari 2010. Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kaitsja taotluse jätta samas asjas Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a kohtuotsusega E.R-ilt väljamõistetud apellatsioonimenetluse kulu 2290 krooni riigi kanda, jätab kolleegium läbi vaatamata.
13.Kaitsja on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata tema poolt E.R-ile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaale makstavaks tasuks üheksa pooltunni eest, millele lisandub 20% käibemaksu. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 191,73 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt E.R-ile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa makstava tasu suuruseks määrata 172,58 (sada seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend kaheksa senti), sealhulgas käibemaks 28,76 eurot (kakskümmend kaheksa eurot ja seitsekümmend kuus senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.