Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kuna käesolevas kriminaalmenetluses olev kuritegu pandi toime varem kui 29.11.2023 kuritegu, siis oli J. K. õiguspärane ootus, et tema suhtes menetletavad kuriteod lahendatakse ühe kriminaalasja raames. Tulenevalt sellest peab prokurör võimalikuks taotleda seaduses sätestatud minimaalse üldkasuliku töö tundide arvu rakendamist J. K. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et menetluskulud (DNA ekspertiis) on antud asjas 2100 eurot. Prokuröri hinnangul ei ole J. K. võimeline kriminaalmenetluse kulusid täies mahus tasuma. J. K. puhul on tegemist noore inimesega, kes on XXX, kellel XXX ning kelle igakuine sissetulek koosneb XXX – isiku igakuine sissetulek on umbes XXX eurot. J. K. on määratud XXX poolt eluruumi tagamise teenus. Igakuisest sissetulekust peab ta tagama enda ülalpidamise ning tasuma ka kommunaalkulusid. J. K. avaldas, et ta on võimeline maksma 50 eurot menetluskulusid. Suuremate lisaväljaminekute tasumine ei ole J. K. jõukohane. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel on võimalik jätta menetluskulud isikult osaliselt välja mõistmata vaid kohtu loal, siis arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, taotleb prokurör kohtult KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o 2050 eurot riigi kanda ning J. K. välja mõista 50 eurot menetluskulude tasumiseks. Kriminaalasjas on M. V. esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju nõudes summas 2533 eurot. M. V. on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju nõudes summas 642,67 eurot. M. S. on esitanud tsiviilhagi sissetungimisega tekitatud varalise kahju nõudes 80 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on 13.11.2024 J. K. suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et J. K. oleks toime pannud varguse grupis ja sissetungimisega. Seega puudub alus M. V. ja M. V. tsiviilhagide välja mõistmiseks J. K. Kriminaalasjas jätkati menetlust KarS § 266 lg 2 p 1 osas, kuid kriminaalmenetluse toimiku materjalidest nähtub, et ei ole võimalik tõendada, et M. S. kuuluv põrandalamp, mille osas ta on tsiviilhagi esitanud, on lõhutud J. K. poolt. Seega ei ole võimalik J. K. välja mõista M. S. poolt esitatud tsiviilhagi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, taotleb abiprokurör lõpetada kriminaalasjas nr 23278050779 kriminaalmenetlus. Jätta M. V., M. V. ja M. S. tsiviilhagid läbi vaatamata. Kohustada J. K. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma DNA ekspertiisi maksumusest 50 eurot ja tegema KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel 10 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 11.06.2026. PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laus akti nr 24ATT00101 alusel hoiul olevad suitsukonid (pakendid nr 1, 2, 3, 4) plekkpurk (pakend nr 5) ja alkoholipudel (pakend nr 6) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtu seisukoht Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud.

3 (5)

Kohus, tutvunud lisaks prokuratuuri taotlusele ka kriminaalasja materjalidega, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks J. K. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub prokuröriga, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja J. K. karistamine vajalik. Kriminaalasjas J. K. etteheidetav kuritegu on pandud toime 2023 aasta suvel ehk siis enam kui 2,5 aastat tagasi, mil J. K. oli vaid 18-aastane. Ühtlasi nähtub materjalidest, et kui esialgu heideti J. K. ette ka korteritest – mida ei kasutatud püsivalt elamiseks ja kannatanud käisid neis harva – asjade varastamist, lõpetati tema suhtes selles osas menetlus 13.11.2024. Talle jäi etteheidetavaks vaid korterisse omavoliliselt sissetungimine. Selle teo pani ta asja materjalide kohaselt toime pigem uudishimust ja sõbraga ajaveetmise käigus. Seega võib kohtu hinnangul nentida, et tema süü teo toimepanemisel ei olnud suur. Lisaks eelnevale selgub, et see tegu on pandud toime ka enne seda, kui J. K. mõisteti Tartu Maakohtu 22.05.2024. a otsusega nr 1-24-2515 süüdi ja peeti võimalikuks tema karistusest vabastamist ühes käitumiskontrollile allutamise ja talle lisakohustuste panemisega. Tallinna Vangla 30.06.2025. a ettekandest ja 14.10.2025. a vastuskirjast nähtub, et J. K. läbis kriminaalhoolduse igati edukalt, täites selle jooksul korrektselt nii registreerimiskohustust kui ka muid talle pandud kohustusi. Lisaks on kriminaalhooldaja leidnud, et J. K. hakkas aru saama õigusrikkumiste toimepanemise mõjust nii talle endale kui ka ühiskonnale. Viimases pole kohtu hinnangul ka alust kahelda. Eriti arvestades, et J. K. karistusregistri andmetest selguvalt pani ta viimased õigusrikkumised toime aprillis 2024 ja on nende eest mõistetud väärteokaristused ka juba täitnud. Seega, arvestades eelnevat kogumis, nendib kohus, et J. K. on pärast etteheidetava teo toimepanemist toimunud positiivsed muutused ja ta on nii selle kui ka talle rakendanud käitumiskontrolli foonil olnud pikema aja jooksul seaduskuulekas. Seetõttu, nagu kohus juba märkis, ei ole tema kriminaalkorras karistamine tingimata vajalik, vaid nende muutuste kinnistamiseks ja tema edasise seaduskuulekuse tagamiseks piisab kohustuste määramisest. Käesolevas asjas on menetluskuluks DNA-ekspertiisi maksumus 2100 eurot. Arvestades, et J. K. ei ole asja materjalide kohaselt XXX ja tema igakuiseks sissetulekuks on vaid XXX eurot, millest tuleb katta igakuised vajadused, sh kulud toidule ja elamisele, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud sellest kulust enamus, s.o 2050 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud 50 euro tasumine peaks J. K. olema jõukohane. Ühtlasi nõustub kohus prokuröriga selleski, et sobilikuks kohaldatavaks meetmeks on üldkasuliku töö tegemine. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus käesolevalt J. K. KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 3 alusel kohustuseks: 1) hüvitada kriminaalmenetluse kuludest 50 eurot ja 2) teha 10 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses märgitut ja vastavalt KrMS § 202 lg-s 3 sätestatule tuleb J. K. need kohustused täita hiljemalt 11. juuniks 2026. J. K. on andnud nende kohustuste täitmiseks enda nõusoleku. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega, kui J. K. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

4 (5)

PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite laos on akti nr 24ATT00101 alusel hoiul suitsukonid, alkoholipudel ja plekkpurk (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6). Kohus on seisukohal, et eelloetletu tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast seda, kui J. K. on täitnud talle käesoleva kohtumäärusega pandud kohustused. Kriminaalasjas on J. K. vastu esitanud tsiviilhagid M. V. 2533 euro, M. V. 642,67 euro ja M. S. 802 euro nõudes. Materjalide kohaselt on kriminaalmenetlus osaliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 alusel lõpetatud nii J. K. kui ka tema kaaskahtlustatava suhtes (vastavalt 13.11.2024. a ja 23.10.2023. a määrustega), kuna polnud tuvastatav, et korterist kadunud asjad varastasid nemad. Seega, arvestades eelnevat ja seda, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral jäävad tsiviilhagid (üldjuhul) läbi vaatamata (KrMS § 2962, § 310 lg 2), toimib kohus nendega nii ka käesolevalt. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras (KrMS § 2962). /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.