Liiklussüüteod

ASJAOLUD

Süüdistus: Romet Kallast (Kallas) süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.09.2023 kell 23.40 xxx juures mootorsõidukit Škoda Fabia registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,88 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Romet Kallas kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Romet Kallas toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Veel süüdistatakse Romet Kallast selles, et tema, internetikeskkonna vahendusel avalikkuse poole pöördudes ning eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning omamata kavatsust tehingut täita, pani toime kelmuse, pakkudes 24.08.2024 Facebooki grupis „Passat b6/b7 varuosad ost ja müük“ Mart Eri nime all müüa Volkswagen Passati plokikaant hinnaga 200 eurot. Nimetatud pakkumist nägi C.I, kes leppis Mart Eriga (Romet Kallas) kokku, et ostab nimetatud plokikaane koos postikuluga 215 euro eest ning 26.08.2024 kandis kannatanu S.P. nimelise isiku SEB Panga pangakontole nr xxx eurot. C.I ei ole kaupa kätte saanud, samuti ei ole temale raha tagastatud ning seoses sellega on temale põhjustatud varalist kahju 215 euro väärtuses. Seega pani Romet Kallas toime KarS § 209 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse ehk teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu C.I esitas tsiviilhagi 215 euro nõudes. Nõue on põhjendatud ning kuulub välja mõistmisele VÕS § 1043 alusel Romet Kallaselt. Süüdistatav kinnitab, et võtab esitatud nõude omaks ning on nõus, et kohus mõistab kannatanu kasuks tsiviilhagi välja VÕS § 1043 alusel. Asitõendite loetelu ja nende asukoht: ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 209 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 (üks) aasta. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.-06.09.2023, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ulatuses Romet Kallas ei pane 18(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Kristjan Lee kohtueelses menetluses määratud tasu summas 442,73 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 1329 eurot ja kaitsjatasu summas 442,73 eurot, s. o kokku 1771,73 eurot.

Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 1771,73 eurot, tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

Romet Kallas tunnistas ennast talle etteheidetavates kuritegudes süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh tõendusliku alkomeetri väljatrüki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli, kannatanu ülekuulamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, kahtlustatava Romet Kallase ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Romet Kallas nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 13.10.2025 kokkuleppe. Süüdistatav Romet Kallas kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Romet Kallas süüdistuses kuritegudes KarS § 209 lg 2 p 5 ja § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Romet Kallase süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.