1-25-282/28 - Varavastased süüteod - Süüteod vara vastu tervikuna - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

lahend.ee

Seega pani Q ringlema 16 500 eurot ning sai samal päeval tagasi 16 384,17 eurot. OÜ-sse A jäi tehingute tulemusel vaid 335,20 eurot. OÜ A 24.05.2018 arve 36133 summas 59 130 eurot tasumise näivuse loomine Arve tasumise tõendamiseks esitas M L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 20.06.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 29 130 eurot. Samuti esitas M L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 21.06.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 20 000 eurot. Samuti esitas M L EAS-ile maksekorralduse PV04768, mille järgi 25.06.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 10 000 eurot. Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EASile loomaks ebaõige ettekujutus tehtud maksete teostamisest. Nimelt, A OÜ 24.05.2018 arve nr 36133 summas 59 130 eurot tasumiseks kandis 20.06.2018 Q G G OÜ pangakontole 30 000 eurot selgitusega „arvelduskrediit“, millest 29 130 eurot kandis G G OÜ 20.06.2018 edasi A OÜ pangakontole selgitusega „36133“. Seejärel A OÜ 21.06.2018 kandis 29 317,17 eurot üle M OÜ-le selgitusega „M00023“. Seega kandis A OÜ taaskord kogu arve tasumiseks laekunud summa välja. M OÜ kandis omakorda 21.06.2018 20 000 eurot tagasi G G OÜ arveldusarvele, mille G G OÜ kandis edasi 21.06.2018 A OÜ-le. 25.06.2018 kandis M OÜ 16 600 eurot G G OÜ-le, millest 10 000 kandis G G kohe 25.06.2018 A OÜ-le. Sel viisil on raha „ringitamisega“ pangakontodelt näha, et G G OÜ on tasunud A OÜ-le arve summa 59 130 eurot kasutamata selleks oma vahendeid. Pärast 21.06.2018 20 000 euro ja 25.06.2018 10 000 euro ülekandmist G G OÜ poolt A OÜ pangakontole justkui arve nr 36133 tasumisena, tehti 25.06.2018 OÜ A Swedbank AS pangakontolt XXX ülekanne M OÜ Swedbank AS pangakontole XXX summas 29 995 eurot selgitusega „arve M00023“. Seega kandis A OÜ kogu tema arveldusarvele laekunud raha 59 130 eurot justkui 24.05.2018 arve nr 36133 tasumiseks, edasi 21.06.2018 ja 25.06.2018 M OÜ-le. M OÜ kandis 25.06. ja 26.06.2018 tema pangakontole kantud summad tagasi selle esialgsele „ringlusesse saatjale“ Q OÜ-le: 25.06.2018 summas 3400 eurot selgitusega „Arve nr:1701051 kuupäev 6.12.2017“ ja 26.06.2018 summas 19 238,97 eurot selgitusega „Arve nr:1701051 kuupäev 6.12.2017, 1701085 kuupäev 11.12.2017, 1701053 kuupäev 6.12.2017, 1701110 kuupäev 13.12.2017, 1701143 kuupäev 18.12.“ Kokku 22 638 eurot. Samuti, 26.06.2018 G G OÜ Swedbanga pangakontolt tehti ülekanne Q OÜ pangakontole summas 7400 eurot selgitusega „arvelduskrediit tagasi“. OÜ A 24.06.2018 arve 36741 summas 80 892 eurot tasumise näivuse loomine Arve tasumise tõendamiseks esitas M L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 09.07.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 49 892 eurot. Sama arve tasumise tõestamiseks esitas M L EAS-ile ka teise maksekorralduse PV04889, mille järgi 09.07.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 31 000 eurot. Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EASile loomaks ebaõige ettekujutus maksete teostamisest. A OÜ 24.06.2018 arve nr 36741 summas 80 892 eurot tasumiseks teostas G G OÜ 09.07.2018 kaks „raharingi“, millega tekitas

tasumiseks omavahendeid, vaid kasutas 06.08.2018 EAS-i poolt ülekantud toetuse raha arve tasumiseks. 09.11.2018 maksetaotluses esitles G G OÜ aga antud A OÜ arvet nr 37054 summas 53 082 eurot kui tööde arvet, millelt taotles EAS-i poolt 45% ulatuses toetuse väljamaksmist. A OÜ 24.08.2018 arve nr 40236 summas 78 462 eurot tasumise näivuse loomine Arve tasumise tõendamiseks esitas E L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 12.09.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 78 462 eurot. Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus A OÜ arve täismahus tasumisest. A OÜ 24.08.2018 arve nr 40236 summas 78 462 eurot tasumiseks teostas 12.09.2018 Q OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX ülekande G G OÜ-le summas 65 300 eurot selgitusega „arvelduskrediit“, kui samal ajal oli G G OÜ enda pangakonto seis -186 684 eurot. Kasutades ülekantud summat tegi G G OÜ ülekande A OÜ-le summas 78 462 eurot selgitusega „40236“. Samas, kandis A OÜ 13.09.2018 peaaegu sama summa 78 400 eurot edasi M OÜ-le selgitusega „arve M00025“. M OÜ kandis omakorda 35 680 eurot 13.09.2018 selgitusega „Arve nr:14914 kuupäev 31.08.2018“ ja 40 000 eurot 14.09.2018 selgitusega „Arve nr:14914 kuupäev 31.08.2018“, (kokku 75 680 eurot) tagasi G G OÜ-le. Seejärel kandis G G OÜ 13.09. ja 14.09.2018 kahe ülekandega summades 30 000 eurot 35 300 eurot (kokku 65 300 eurot) tagasi Q OÜ Swedbank AS pangakontole XXX. Seega sai G G OÜ kõik A OÜ arve tasumiseks vajaminevad rahalised vahendid OÜ-lt Q. Ehkki näiliselt tasus G G OÜ nende arvelt A OÜ arve, kandis viimane laekunud summast 78 400 eurot edasi ning see jõudis M OÜ vahendusel tagasi G G OÜ-le. A OÜ-sse jäi vaid 62 eurot. A OÜ 24.09.2018 arve nr 40313 summas 122 904 tasumise näivuse loomine Arve tasumise tõendamiseks esitas E L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 11.10.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 18 904 eurot. Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 15.10.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 44 100 eurot. Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 20 000 eurot. Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 20 900 eurot. Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 19 000 eurot. Tegelikkuses A OÜ nimetatud raha ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus A OÜ arve täismahus tasumisest. A OÜ 24.09.2018 arve nr 40313 summas 122 904 eurot tasumiseks teostas G G OÜ kokku 4 raharingi, ühe raharingi 11.10.2018 – 15.10.2018 ja kolm raharingi 22.10.2018 ning seda alljärgnevalt: I Raharing 11.10.2018 -15.10.2018: 11.10.2018 kandis Q OÜ üle G G OÜ pangakontole 15 000 eurot selgitusega „arvelduskrediit“ ja 15.10.2018 G G OÜ pangakontole 45 000 eurot selgitusega „arvelduskrediit“. G G OÜ kandis 11.10.2018 A OÜ pangakontole summa 18 904 eurot selgitusega „40313“ ning 15.10.2018 summa 44 100 eurot selgitusega „40314“. Seega,

G G OÜ kandis kokku 63 004 eurot üle A OÜ-le selgitusega „40313“. A OÜ kandis omakorda 63 000 eurot 15.10.2018 üle M OÜ pangakontole selgitusega „M00026“. M OÜ kandis kahe ülekandega 15.10.2018 G G OÜ-le 63 000 eurot, summa 60 120 eurot selgitusega „Arve nr:15103 7 kuupäev 30.09.2018“ ja summa 2880 eurot selgitusega „arvelduskrediidi tagasimaksmine“. Selle raharingiga sai näilikult pangaülekannete teostamise kaudu arvest nr 40313 summas 122 904, tasutud 63 004 eurot. II Raharingid 22.10.2018: 22.10.2018 kandis Q OÜ G G OÜ-le üle 20 000 eurot selgitusega „arvelduskrediit“. Seejärel kandis G G OÜ A OÜ pangakontole 20 000 eurot selgitusega „40313“. A OÜ omakorda kandis sama summa, 20 000 eurot, edasi C C OÜ pangakontole summas 20 000 eurot selgitusega „arve 3528“. Seejärel C C OÜ pangakontolt tehakse ülekanne G G OÜ-le summas 20 000 eurot selgitusega „Arve 15101“. Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu juhatuse liige Triin Lastik. Seejärel 22.10.2018 G G OÜ pangakontolt tehakse ülekanne A OÜ Swedbanga pangakontole summas 20 900 eurot selgitusega „40313“. A OÜ pangakontolt tehakse seejärel ülekanne C C OÜ Swedbank AS pangakontole summas 20 900 eurot selgitusega „arve 3528“. C C OÜ pangakontolt tehakse ülekanne G G OÜ pangakontole summas 20 900 eurot selgitusega „Arve 15101“. Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu juhatuse liige Triin Lastik. Seejärel 22.10.2018 G G OÜ pangakontolt tehakse ülekanne A OÜ pangakontole summas 19 000 eurot selgitusega „40313“. A OÜ pangakontolt tehakse ülekanne C C OÜ pangakontole summas 18 280 eurot selgitusega „arve 3528“. Seejärel 22.10.2018 C C OÜ pangakontolt tehakse ülekanne G G OÜ pangakontole summas 17 120 eurot selgitusega „Arve 15101 lõplik“. G G OÜ pangakontolt tehakse ülekanne Q OÜ pangakontole summas 17 555 eurot selgitusega „arvelduskrediit tagasi“. Teostatud raharingidega sai näilikult pangaülekannete teostamise kaudu arvest nr 40313 summas 122 904, tasutud täiendavalt 59 900 eurot. Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu juhatuse liige Triin Lastik. J OÜ 02.10.2018 arve nr 364 summas 60 468 tasumise näivuse loomine Arve tasumise tõendamiseks EAS-ile esitas E L maksekorralduse, mille järgi 24.10.2018 oli G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX teostatud ülekanne J OÜ Swedbank AS pangakontole XXX summas 38 468 eurot. Samuti esitas E L maksekorralduse, mille järgi 24.10.2018 oli G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX tehtud ülekanne J OÜ Swedbank AS pangakontole XXX summas 22 000 eurot. Tegelikkuses J OÜ nimetatud raha ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus J OÜ arve täismahus tasumisest. J OÜ 02.10.2018 arve nr 364 summas 60 468 eurot tasumiseks teostas G G OÜ 24.10.2018 kaks „raharingi“, millega tekitas pangaülekannete näol teadvalt vale ettekujutuse OÜ J poolt esitatud arve summas 60 468 tasumise kohta. Esmalt kandis Q OÜ 24.10.2018 G G OÜ-le üle 35 550 eurot selgitusega „arvelduskrediit“. G G OÜ kandis J OÜ-le üle 38 468 selgitusega „364“. Samal päeval, 24.10.2018, kandis J OÜ tema pangakontole justkui arve tasumiseks mõeldud rahasumma 38 400 eurot üle OÜ-le C C selgitusega „3536“. C C OÜ kandis selle summa, 38 400 eurot, samal päeval G G OÜ-le selgitusega „Arve 15183“. Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel MobiilID kaudu juhatuse liige Triin Lastik. Järgmise „raharingi“ teostamiseks kandis G G OÜ samal päeval, 24.10.2018, 22 000 eurot OÜ-le J selgitusega „364“ ja 16 400 eurot tagasi Q OÜ-le selgitusega „arvelduskrediit tagasi“. OÜ J, olles saanud arve tasumisena 22 000 eurot, kandis selle summa samal päeval taaskord OÜ-le C C selgitusega „arve 3536“. Seejärel, 24.10.2018, kandis C C OÜ 21 960 eurot G G OÜ pangakontole selgitusega „Arve 15183“. G G OÜ kandis 24.10.2018 19 150 eurot Q OÜ7

le selgitusega „arvelduskrediit tagasi“, millega on „raharingi“ finantseerija saanud tagasi kogu ringile suunatud 35 550 eurot (16 400 + 19 150). Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu juhatuse liige Triin Lastik. Seega, ehkki näiliselt tasus G G OÜ J OÜ-le kahe maksena kokku 60 468 eurot, jäi sellest summast vaid 68 eurot J OÜ-sse, ülejäänud raha liikus aga tagasi G G OÜ-sse, kust see finantseerija Q OÜ-le tagastati. Viiduna eksitusse E L poolt kooskõlastatult M L 25.10.2018 vahearuandes ning 09.11.2018 maksetaotluses ja nende lisades esitatud valeandmetest maksis EAS G G OÜ-le 28.11.2018 välja struktuuritoetuse summas 118 093,50 eurot. Kahe valeandmeid sisaldanud maksetaotluse alusel maksis EAS G G OÜ-le välja toetuse summas 58 709,70 + 118 093,50 = 176 803,20 eurot. Selleks, et luua näivus 01.08.2018 ja 09.11.2018 esitatud maksetaotlustele lisatud arvete täismahus tasumisest kasutasid M Lastik ja E Lastik eelpool kirjeldatud rahaliste ülekannete tegemiseks järgmiseid nende endi või nende lähikondsete kontrolli all olevaid juriidilisi isikuid: - Q OÜ, registrikood 12418897, ärinimi kuni 22.08.2018 Q, juhatuse liikmed M L (08.02.2013-27.09.2018) ja E L (06.12.2016-22.08.2018 ja 27.09.2018-24.09.2019); - M OÜ, registrikood xxx, ärinimi alates 27.08.2019 S OÜ, suurosanik C C (27.11.201710.09.2021) ning tegelikud kasusaajad M L ja Triin Lastik; - C C OÜ, registrikood xxx, ärinimi alates 07.01.2021 C C OÜ, juhatuse liikmed alates 17.04.2001 M L ja Triin Lastik. Ülekanded C C OÜ pangakontolt XXX välja tegi Triin Lastik (46901282719), M L abikaasa, viimase korraldusel. Triin Lastik on C C juhatuse liige. Triin Lastiku poolne kaasabi soodustuskelmusele Triin Lastik osutas soodustuskelmuse täideviijatele füüsilist kaasabi maksetaotlustes valeandmete esitamisele järgnevaga. Triin Lastik möönis, et tema juhitva äriühingu C tütarettevõte G G OÜ majanduslik seis 2018 aastal ei pruugi võimaldada äriühingul projekti pealkirjaga „G G OÜ arenguplaani elluviimine“ täismahus teostada, sh tagada omafinantseering projektile nõutavas mahus. Selleks, et kaasa aidata G G OÜ-le, et viimane saaks tekitada EAS-ile teadvalt vale ettekujutuse A OÜ ja J OÜ arvete tasumise osas ja seega struktuuritoetuse arvel väljamakse saamiseks nõutava omafinantseeringu nõude täitmise osas, nõustus Triin Lastik sellega, et tema juhitav äriühing C osaleb tehingutes, mille eesmärgiks oli luua EAS-ile näivus antud projektis teenuse osutajate arvete tasumisest. Selleks, et luua EAS-ile näivus projektis teenuse osutajana / tööde teostajana osalenud A OÜ ja OÜ J arvete tasumisest G G OÜ poolt, vormistas ning esitas Triin Lastik Ce nimel A OÜ-le ning OÜ-le J intellektuaalselt võltsitud arved teenuste ja kauba eest, mida tegelikult C ei müünud. Täpsemalt vormistas Triin Lastik Ce nimel järgmised võltsarved -

Järgnevalt tegi Triin Lastik A OÜ-lt ja OÜ-lt J laekunud rahaliste vahendite edasikanded G G OÜ-le viimase väljastatud võltsarvete alusel selleks, et G G OÜ saaks kas tasuda samade rahaliste vahendite arvelt uue osa tööde teostajate arvest või kanda raha tagasi finantseeringu algsele andjale Q OÜle. Eelmainitud rahalisi ülekandeid Ce kontodel kinnitas selle juhatuse liige Triin Lastik, tehes seda kooskõlastatult M L. Triin Lastiku tegutsemine C C OÜ kui juriidilise isiku huvides C C OÜ omas G G OÜ-s 100% osalust kuni 22.08.2018. Alates 22.08.2018 omas G G OÜ-s 100% osalust G G OÜ (registrikood xxx, endine ärinimi G A OÜ, juhatuse liige M L 20.02.2018 – 07.03.2022), milles omakorda omas 100% osalust C C OÜ. Majandusraskuste ületamiseks ning ärilise edu saavutamiseks otsustas G G OÜ arendada välja unikaalse IT-süsteemi, milleks taotles EAS-ilt toetust projektile „G G OÜ arenguplaani elluviimine“. Ce kui emaettevõte huvides oli, et tütarettevõtte arendatav IT-süsteem valmiks võimalikult väikeste kuludega ja oleks maksimaalselt kasumit toov. Ühtlasi oli Ce kui emaettevõtte huvides, et tütarettevõte G G OÜ hangiks EAS antava toetuse abil täiendavad rahalised vahendid, mille abil on võimalik leevendada äriühingu makseraskused. Soodustuskelmuse täideviijatele füüsilist kaasabi osutades tegutses Triin Lastik seega muuhulgas tema juhitava C C OÜ huvides. Subjektiivne koosseis Triin Lastik tegutses soodustuskelmuse täideviijatele füüsilist kaasabi osutades kavatsetult. Nimelt kujutas Triin Lastik endale ette, et Ce võltsarved ja nende tasumine A OÜ ja J OÜ poolt on vajalik selleks, et G G OÜ saaks näidata justkui oleks ta täismahus tasunud EAS-i rahastatava projekti teenuse osutajate arveid, ehkki tegelikkuses liikus teenuse osutajatele tasutud raha ringiga G G OÜ-le tagasi. Ce nimel võltsarveid väljastades, nende tasumisi vastu võttes ning laekunud raha edasi kandes ja selleks vajalikke võltsitud ostuarveid vastu võttes seadis Triin Lastik oma tegevus eesmärgiks selle, et G G OÜ saaks luua näivuse teenuse osutajate arvete tasumisest, seeläbi eksitada EAS-i ning lõpptulemusena saada projekti toetuse väljamakseid. Sellise tegevusega pani Triin Lastik toime KarS § 210 lg 2 ja lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.1.EAS-i poolt makstud struktuurtoetuse vastavus soodustuse mõistele KarS § 210 lg 2 ja lg 3 kontekstis KarS § 210 lg 2 kohaselt saab soodustuskelmuse objektiks olla soodustus, mis vastab sama paragrahvi lõikes 1 toodud legaaldefinitsioonile. Viidatud sätte kohaselt on soodustusena käsitletav muuhulgas tasuta või osaliselt tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest. Süüdistuse kohaselt rahuldas EAS-i hindamiskomisjon 08.05.2018 G G OÜ taotluse nr XXX ning EAS-i juhatuse 16.05.2018 otsusega määrati rahastada G G OÜ projekti Euroopa RegionaAengu Fondi finantsvahendite arvel toetusega summas 326 929,05 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud EAS-i poolt vastusena PPA 19.07.2022 päringule edastatud 15.08.2022 materjalide lisaks 30 oleva EAS-i 14.05.2018 otsusega taotluse rahuldamise kohta (3. köide, tl 153-159). Otsusest nähtub, et G G OÜ (xxx) taotlejana ja tema poolt esitatud taotlus nr XXX tunnistati nõuetele vastavateks ning rahuldati otsuses toodud tingimustel. Sealhulgas on otsuse punktis 2 märgitud, et infokommunikatsiooni tehnoloogiliste arendustegevuste ja ettevõtte teenuste müügi- ja turundustegevuste läbiviimiseks on toetuse maksmaalseks määraks 326 929,55 eurot ning punktis 4.13. viidatud ka Euroopa regionaAengu Fondile kui toetuse rahastamisallikale. EAS-i vastavasisuline otsus on 17.05.2018 edastatud M L epostiaadressile xxx ning G G OÜ esindajana on otsuse kättesaamist samal päeval kinnitanud ka projektijuht K S. Viidatud projekti raames tasus EAS G G OÜ pangakontole 06.08.2018 toetuse summas 58 709,70 eurot ning 28.11.2018 toetuse summas 118 093,50 eurot. 01.08.2018 esitas M L G G OÜ esindajana EAS-le e-iseteeninduse kaudu digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse 58 709,70 euro hüvitamiseks seoses projekti nr XXX elluviimise käigus kantud kuludega (4. köide, tl 30). Nimetatud maksetaotluse hindas EAS korrektseks ja põhjendatuks ning määras tasumisele kuuluvaks toetussummaks 58 709,70 eurot (4. köide, tl 31) ning kandis vastava rahasumma 06.08.2018 G G OÜ arveldusarvele nr XXX LHV Pank AS-s (VI köide, tl 33 päringute vastustest faili „G LHV kontovv2.pdf“ lk 5). Samuti esitas ka E L 09.11.2018 G G OÜ nimel EAS-le e-iseteeninduse kaudu digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse (4. köide, tl 44-45), milles taotles G G OÜ-le 118 093,50 euro hüvitamist seoses projektis nr XXX viimase poolt kantud kulutustega (4. köide, tl 81). Nimetatud maksetaotluse hindas EAS korrektseks ja põhjendatuks ning määras tasumisele kuuluvaks toetussummaks 118 093,50 eurot (4. köide, tl 87) ning kandis vastava rahasumma 28.11.2018 G G OÜ arveldusarvele nr XXX LHV Pank AS-is (6. köide, tl 33 päringute vastustest faili „G LHV kontovv2.pdf“ lk 6). EAS-i poolt 06.08.2018 ja 28.11.2018 G G OÜ-le rahasummade tasumise tingimuseks ei olnud nende tagasimaksmise kohustus ega võrreldava turuväärtusega vastusooritus, vaid selle peamiseks eelduseks oli G G OÜ konkurentsivõimet suurendavate tegevuste läbiviimine. Viimati märgitu nähtub otseselt EAS-i poolsest otsusest, mille punktis 4 loetletud tingimused seovad EAS-i poolse struktuurtoetuse andmise G G OÜ arenguplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise ning sellest lähtuvate eesmärkide saavutamisega ega sea toetuse saamise eelduseks mingisugust turuväärtusest lähtuvat vastusooritust (3.köide, tl 155-156). Seejuures oli G G OÜ aktiivselt tegev projektiga seotud tegevusvaldkonnas (s.o logistika ja veoteenuse valdkonnas). Nimetatud asjaolu nähtub nii G G OÜ äriregistri 2018. aasta aruandest (1. köide, tl 12) kui ka ettevõtte enda poolt esitatud taotlusest (2. köide, tl 9). Eeltoodust saab järeldada, et EAS-i poolt G G OÜ-le väljamakstud struktuurtoetuste näol oli tegemist tasuta väljamaksega majandustegevuses osalevale konkreetsele isikule.

2.2.G G OÜ nimel selle juhatuse liikmete M L ja E L poolt ebaõigete andmete esitamine ja selle alusel EAS-i poolt struktuurtoetuse maksmine G G OÜ-le Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuurtoetusest hüvitatavate kulude abikõlbulikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 11 lg 2 kohaselt tuleb toetuse väljamaksmisele suunatud maksetaotlus esitada rakendusüksusele vastavalt toetustaotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. G G OÜ arenguplaani elluviimisele suunatud projekti rahuldamise otsuse punktis 4.11. on EAS määranud, et struktuurtoetus G G arenguplaani elluviimiseks makstakse toetuse saajale välja tegelike kulude alusel vastavalt ettevõtlusministri 06.01.2016 määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ § 23 lg-le 3 (2. köide, tl 156). Viidatud sätte kohaselt makstakse toetus välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 2 lõikes 4 ja § 14 lõike 1 punktis 1 toodud tingimustele. Ühendmääruse § 2 lg 4 kohaselt saab tegeliku kulu tekkimine lugeda tõendatuks, kui abikõlbulikkuse perioodil tekkinud kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga (sh üleandmisevastuvõtmise aktiga). Ühendmääruse § 14 lg 1 punkti 1 kohaselt makstakse tegelike kulude alusel toetuse andmisel toetus välja maksetaotluse alusel kui abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud. Seega tuli G G OÜ-l toetuse väljamakse saamiseks esitada EAS-le vastavasisuline maksetaotlus ning tõendid selle kohta, et arenguplaaniga hõlmatav töö, teenus või kaup on tema poolt vastu võetud ning sellest lähtuvad kulud abikõlblikkuse perioodil ka reaalselt kantud, mida kinnitas EAS-i ettevõtluskonsultant A K (7. köide, tl 1-6, 7-14). G G OÜ arenguplaani elluviimisele suunatud projekti rahuldamise otsuse (3. köide, tl 156) punktis 4.8 kehtestas EAS taotlejale kohustuse esitada e-teeninduse kaudu vahearuanded muuhulgas hiljemalt 25.07.2018 (kulud 25.03.2018-24.06.2018) ning 25.10.2018 (kulud 25.06.2018-24.09.2018).

18-20) ja A OÜ poolt G G OÜ-le esitatud arved nr 36133 kuupäevaga 02.05.2018, nr 36133 kuupäevaga 24.05.2018 ja nr 36741 kuupäevaga 24.06.2018 (4. köide, tl 1 ja 15-17). Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 29) ja maksekorraldustest (4. köide, tl 18) nähtuvalt tasuti A OÜ 02.05.2018 arve nr 36133 summas 16537,20 eurot G G OÜ poolt ühe maksena, kandes viimase arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) 19.06.2018 rahalisi vahendeid 16 537,20 euro ulatuses ja märkides makse selgituseks „36133“ (4. köide, tl 18). Sellekohane finantsvahendite liikumine nähtub ka Swedbank AS vastusest menetleja päringule, millega viimasele väljastati F F OÜ (endise nimega G G OÜ) pangakonto nr XXX väljavõte ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 108). Samas ei vastanud M L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le tehtud pangaülekande eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nimelt nähtub Q OÜ pangakonto väljavõttest, et 19.06.2018 kanti 16 500 eurot üle G G OÜ pangakontole selgitusega „arvelduskrediit“ ning see toimus samal päeval enne A OÜ-le ülekande tegemist (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 108). G G OÜ pangakonto saldo oli sellel hetkel -199 923,34 eurot ning vastavalt Swedbank AS-ga sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr xxx lisale nr 2 (6. köide, tl 121 ja 128), oli arvelduskonto nr XXX osas sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiriks 200 000 eurot. Eeltoodust järeldub, et G G OÜ-l puudus ilma Q OÜ rahaliste vahendite kaasamiseta võimalus A OÜ arve tasumiseks. G G OÜ pearaamatupidaja M A-M ütluste kohaselt oli ettevõtte 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal majanduslikult väga raskes seisus, tema teada ei olnud vahendeid, et EAS-i projekti omafinantseeringut katta ning selleks, et EAS-i projekti aruandluseks maksekorraldusi saada, tehti rahadega ringe tütar- ja emaettevõtete jt puutuvate ettevõtete vahel, millised mõtles välja M L ja ainult tema korraldusel koostati arveid ja tehti ülekandeid (7. köide, tl 103-109). A OÜ saanud 19.06.2018 G G OÜ-lt rahalisi vahendeid summas 16 537,20 eurot arveldusarvele nr XXX, kandis juba samal päeval saadud rahasummast 16 202 eurot üle OÜ-le C C selgitusega „arve 3446“ (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 76). Oluline on silmas pidada, et A OÜ pangakonto saldo oli miinuses nii enne G G OÜ-lt makse saamist kui ka pärast selle olulises osas edasikandmist C C OÜ-le. Seejuures on tähelepanuväärne, et C C OÜ arve nr 3446 edastab Triin Lastik M L kõigest 5 minutit peale G G OÜ poolt A OÜle makse tegemist ning viidatud arve (koos viitega selle kiire tasumise vajadusele) edastab M L juba kell 11.23 A OÜ esindajale A Aile (5. köide, tl 133), kes arvel näidatud summa ka kell 13.09 C C OÜ-le üle kannab (6. köide, tl 140). Tunnistaja M U ütluste kohaselt väljastas C C OÜ-s arveid Triin Lastik (7. köide, tl 147-148), mistõttu ei oleks olnud vajalik, et arvet edastatakse läbi M L. Vastavalt arvele 3446 (5. köide, tl 134) telliti kontorimööblit, millisel juhul eeldaks, et mööbli tellija suhtleb eelnevalt otse tellimuse täitjaga, et mööbli osas kokku leppida, esitatakse hinnapakkumine jne, mistõttu oleks Triin Lastikul otsene kontakt sellise teenuse pakkumise puhul kliendiga olemas olnud. Kohtu hinnangul viitab nii maksete omavaheline ajaline lähedus kui ka ajaline seotus arve nr 3446 väljastamisega sellele, et G G OÜ ja M L tegelik tahe ei olnud tasuda A OÜ 02.05.2018 arvet nr 36133 summas 16 537 eurot, vaid luua pangaülekandeid kajastava maksekorralduse näol üksnes tõend, mille abil tekitada EAS-ile väär ettekujutus arve tasumisest. Seda kinnitab ka M L ja A Ai omavaheline kirjavahetus, millest on välja loetav kooskõlastatud plaan arvete tasumise osas näivuse loomiseks (11. köide, tl 13). Samuti nähtub kokkulepitud plaani taustal kirjavahetusest ka A OÜ kriitiline vajadus ja soov tehtud tööde osas tasu saamiseks kui ka G G võimetus tegelikkuses tasu maksta ilma EAS-lt taotletava toetuseta. Selle asemel, et ka tegelikult tasuda A OÜ-le arendustööde eest liikus A OÜ poolt C C OÜ-le ülekantud summa olulises ulatuses (16 384,17 eurot) veel samal päeval läbi viimase tagasi Q pangakontole „selgitusega arve 14890 ja 15082“, kust see summa algselt G G OÜ-le arvelduskrediidi nime all kanti (6. köide, tl 28 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „C Swed konto vv“ lk 31). Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 29) ja maksekorraldusest (4. köide, tl 18-19) nähtuvalt tasuti A OÜ 24.05.2018 arve nr 36133 summas 59 130 eurot G G

24.05.2018 arve nr 36133 tasumiseks tehtud maksed kajastuvad kirjeldatud kujul ka Swedbank AS vastusele lisatud G G OÜ ja A OÜ pangakonto väljavõtetest (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 108-110 ja fail „A Swed konto vv“ lk 77-78). Samas ei vastanud M L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nimelt nähtub Q OÜ pangakonto väljavõttest, et 20.06.2018 kanti 30 000 eurot üle G G OÜ pangakontole selgitusega „arvelduskrediit“ ning see toimus samal päeval enne A OÜ-le ülekande tegemist (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CDplaadil faili „F Swed konto vv“ lk 108). Asjaolu, et G G OÜ sai A OÜ-le teha väljamakse 20.06.18 (kell 09.29.18) pärast selleks Q OÜ poolt rahaliste vahendite saamist (20.06.18 kell 09.28.37), kinnitavad vastavate pangatehingute teostamise kellaajad (6. köide, tl 140). G G OÜ pangakonto saldo oli enne Q OÜ poolt rahaliste vahendite ülekandmist -199 867,36 eurot ning vastavalt Swedbank AS-ga sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr xxx lisale nr 2 (6. köide, tl 121 ja 128), oli arvelduskonto nr XXX osas sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiriks 200 000 eurot. Eeltoodust järeldub, et G G OÜ-l puudus ilma Q OÜ rahaliste vahendite kaasamiseta võimalus A OÜ arve tasumiseks. A OÜ saanud 20.06.18 G G OÜ-lt rahalisi vahendeid summas 29 130 eurot arveldusarvele nr XXX, kandis juba järgmisel päeval ettevõtte M OÜ arveldusarvele nr XXX rahalised vahendid summas 29 317 eurot selgitusega „M00023“ (6. köide, tl tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 77). Sellekohase numbriga arve ja sellega seotud kirjavahetus on leitud ka A OÜ tegevuskoha läbiotsimise käigus e-posti aadressiga xxx seotud postkastist (8. köide, tl 71) ning selle vaatluse käigus nähtub, et 20.06.2018 on G G OÜ pearaamatupidaja M A edastanud M L kirja, mille viimane edastab samal päeval A OÜ esindaja A Aile ning mille manuses on fail nimega M00023, mis kujutab endast M OÜ poolt 31.05.2018 A OÜ-le esitatud arvet nr M00023 (5. köide, tl 176). Viidatud arve kohaselt tuleb A OÜ-l tasuda M OÜ-le projektijuhtimise (mai 2018) eest ühes käibemaksuga 59 312,17 eurot. Nimetatud arvet on tutvustatud ka arve väljastamise hetkel M OÜ juhatuse liikmeks olnud tunnistaja M Sile tema ülekuulamise käigus ning viimase ütluste kohaselt ettevõte sellel ajal arveid üldse ei väljastanudki ja arvel näidatud töid teostatud ei ole (7. köide, tl 88). M. Si ütlustega haakuvad ka teise tolleaegse M juhatuse liikme tunnistaja M Ai ütlused, mille kohaselt M OÜ EAS projektijuhtimisega seotud teenust A OÜ-le ei osutanud ja EAS projektijuhtimisega ei tegelenud (7. köide, tl 72). Sestap ei pea kohus usaldusväärseks A Ai poolt kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et M OÜ poolt esitatud arve M00023 aluseks on allhanke korras osutatud projekti juhtimisteenus (seoses G G OÜ EAS-i esitatud projektiga) ning A OÜ poolt M OÜ-le ülekantud rahalised vahendid summas 29 995 eurot tasuks selle teenuse osutamise eest (12. köide, tl 30). Eeltoodust lähtuvalt on leidnud tõendamist, et G G OÜ poolne rahaülekande tegemine A OÜ-le summas 29 317,17 eurot ei olnud kantud soovist tasuda A OÜ poolt esitatud arvet, vaid kandis eesmärki luua pangaülekande teostamisega seotud asjaolude läbi EAS-le väär ettekujutus arve tasumisest. Seda kinnitab üheselt ka G G OÜ, A OÜ, M OÜ ja Q OÜ kooskõlastatud tegevus järgmiste pangaülekannete (raharingi) tegemisel. Kuivõrd A OÜ 24.05.2018 arve nr 36133 alusel tasutavaks summaks oli 59 130 eurot, siis ei piisanud Q OÜ poolt G G OÜ-le ülekantud arvelduskrediidi summast (30 000 eurot) vastava arve tasumise osas näivuse loomiseks ning samu rahalisi vahendeid tuli kasutada arve täieliku tasumise osas näivuse loomiseks korduvalt. Nii kandis M OÜ A OÜ-lt 21.06.18 saadud rahalised vahendid summas 20 000 eurot juba samal päeval oma arveldusarvelt nr XXX (Swedbank) edasi G G OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank) selgitusega „Arve nr: 14288 kuupäev 6.06.2018“. Seda kinnitab muuhulgas M OÜ (praegune S OÜ) vastava konto väljavõte (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S Swed konto vv“ lk 5), milles nähtub

muuhulgas ka tõsiasi, et 2018. aastal on enamus rahaülekannetest M OÜ-le on teinud G G OÜ ja Q OÜ ning nendele tehingutele vastavad ajaliselt ja summaliselt M OÜ poolt tehtud ülekanded teistele isikutele (maksed juhatuse liikmetele, sideettevõtetele, teistele logistikafirmadele jne), mis viitab selgelt asjaolule, et M OÜ ei tegelenud otseselt äritegevusega ning omas pigem tähtsust teiste ettevõtete (ennekõike G G OÜ) administreerimisel. Sellekohase järeldusega haakuvad muuhulgas tunnistaja M. Si ütlused ettevõttes sisulise äritegevuse puudumise kohta - sh klientide puudumine ning raamatupidamise korraldamine läbi G Gi raamatupidaja (7. köide, tl 88). M OÜ poolt edasi kantud rahaliste vahendite saamisel, teostas G G OÜ juba samal päeval ja samas ulatuses (st 20 000 eurot) pangaülekande A OÜ arveldusarvele nr XXX selgitusega „36133“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 109). Seejuures on tähelepanuväärne jällegi asjaolu, et arvestades G G OÜ arvelduskrediidi lepingu limiiti (200 000 eurot), ei ole ettevõttel ilma M OÜ-poolse ülekandeta Au OÜ arve tasumist näitavat ülekannet võimalik teha, kuna vastava arveldusarve saldo seis on -194 274,43 eurot (enne M OÜ ülekannet). G G OÜ teostab 24.05.2018 arve nr 36133 tasumise osas näivuse loomiseks 25.06.2018 veel kolmandagi makse summas 10 000 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 109). Selle makse teostab G G OÜ juba aga omavahenditest. Nimelt toimub ajavahemikul 21.06-25.06.18 G G OÜ arveldusarvele nr XXX terve rida ilmselt tavapärase majandustegevusega seotud laekumisi, mis kujundavad arveldusarve saldoks (enne A OÜ-le 10 000 euro suuruse makse tegemist) -188 178,23 eurot ning võimaldab arvelduskrediidilepingu limiiti silmas pidades ka 10 000 euro suuruse makse teha. Seejuures on konto väljavõttelt näha selgesti, et laekumine M OÜ kontolt summas 16 600 eurot toimub pärast ülekande tegemist A OÜ-le (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 109-110). Seega ei vasta tõele süüdistusaktis toodud väide nagu oleks teiste hulgas ka 25.06.2018 makse A OÜ-le teinud G G OÜ raharingitamise tulemusena saadud vahenditest. A OÜ saanud enda käsutusse G G OÜ poolt nii 21.06.2018 kui ka 25.06.2018 ülekantud rahalised vahendid kogusummas 30 000 eurot, kannab need 29 995 euro ulatuses 25.06.2018 arveldusarvelt nr XXX edasi jällegi M OÜ arveldusarvele nr XXX selgitusega „M00023“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 77-78). Pearaamatupidaja M A-Mu ütluste kohaselt andis kõigile arvetele, mh M OÜ arvetele, sisendi M L (7. köide, tl 108). Arvestades seejuures juba eelnevalt tuvastatud asjaolusid (M OÜ-l sisulise äritegevuse puudumine, A OÜ soov saada arendustöö eest tasu koos teadmisega, et G G OÜ seda ilma EAS-ilt toetust saamata tasuda ei suuda, milline hinnang on vastavuses G G OÜ selleaegsele finantsseisundiga) ning pangaülekannete ajalist lähedust ja summade sarnasust ja samade finantsvahendite korduvat kasutamist, on kohtu hinnangul tõendatud, et G G OÜ poolt A OÜle tehtud ja EAS-ile presenteeritud maksed ei olnud kantud soovist A OÜ-le tasuda osutatud teenuste eest, vaid pelgalt kavatsusest luua EAS-le sellekohane väärarusaam. Pärast A OÜ-le 24.05.18 arve nr 36133 tasumise näivuse osas vajalike ülekannete tegemist ning A OÜ poolt vastavas ulatuses summade ülekandmist M OÜ arveldusarvele, toimus Q OÜ poolt algselt G G OÜ-le arvelduskrediidina kantud summade tagastamine Q OÜ arveldusarvele nr XXX. Selleks kannab M OÜ pärast A OÜ-lt 29 995 euro suuruse pangaülekande laekumist Q OÜ arveldusarvele 25.06.2018 maksena 3400 eurot ning 26.06.2018 maksena 19 238,97 eurot ehk kokku 22 638 eurot (6. köide, tl 33 asuval CDplaadil faili „S konto vv“ lk 5). Samuti teeb M OÜ 25.06.2018 G G OÜ arveldusarvele nr XXX ülekande summas 16 600 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S konto vv“ lk 5). Peale M OÜ-lt 16 600 euro suuruse pangaülekande saamist, kannab G G OÜ 26.06.2018 arveldusarvelt XXX Q OÜ arveldusarvele üle 7400 eurot selgitusega „arvelduskrediit tagasi“ (ülekanne nähtub 6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „Swed konto vv“ lk 111). Eelpool kirjeldatud tehingute tulemusena, tagastatakse Q OÜ-le ajavahemikul 25.06-26.06.2018 rahalisi vahendeid kokku 30 038 euro ulatuses ehk kogu summa, mille viimane oli 20.06.2018 kandnud üle G G OÜ-le A OÜ 24.05.18 arve nr 36133 tasumise osas näivuse loomiseks. Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 29) ja maksekorraldusest (4. köide, tl 20) nähtuvalt tasuti A OÜ 24.06.2018 arve nr 36741 summas 80 892 eurot G G

A OÜ 24.06.2018 arve nr 36741 tasumiseks tehtud maksed kajastuvad kirjeldatud kujul ka Swedbank AS vastusele lisatud G G OÜ ja A OÜ pangakonto väljavõtetes (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116 ja fail „A Swed konto vv“ tl 84). Samas ei vastanud M L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Praktiline vajadus selleks tuleb esmalt asjaolust, et ülekande tegemisele eelnenud G G arveldusarve saldo seis (-149 633,07 eurot, mis sisaldab ka 09.07.2018 Q OÜ arvelduskrediidi nime all tehtud 12 000 euro suurust makset, mille G G OÜ tagastab juba samal päeval peale esimese raharingi toimumist) ei võimalda arvelduskrediidilepingu limiiti silmas pidades (200 000 eurot) teostada A OÜ-le 80 892 euro suurust makset. Sellest tulenevalt ei jäägi arve tasumise osas näivuse loomiseks G G OÜ-l üle muud kui kasutada samu rahalisi vahendeid ülekannte teostamiseks korduvalt. Nii nähtub A OÜ arveldusarve nr XXX ja M OÜ arveldusarve nr XXX konto väljavõtetest, et G G OÜ poolt A OÜ-le ülekantud 49 892 eurost 48 360 eurot kannab viimane pärast raha laekumist juba 20 minuti pärast (6. köide, tl 140) edasi M OÜ arveldusarvele (6. köide, tl 33 asuval CDplaadil faili „S Swed konto vv“ tl 6 ja fail „A Swed konto vv“ tl 85), märkides selgituseks „M00024“. Nagu kohus juba varasemalt viitas, ei teadnud M OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed M A ja M S midagi M OÜ poolt A OÜ-le esitatud arvetest (sh arvest M00024) ega pidanud võimalikuks, et M OÜ A OÜ-le mingisugust teenust osutab (7. köide, tl 72 ja tl 88). Küll aga oli G G OÜ pearaamatupidaja M A-Mu ütluste kohaselt kõikide M OÜ poolt esitatud arvetega kursis M L, kelle juhtimisel ja korraldusel raharingide teostamiseks vajalike arvete koostamine ka toimus (7. köide, tl 108). Tunnistaja poolt esitatud väidet kinnitab ka M OÜ arve nr M00023 A OÜ-le edastamisega seotud isikute ring (5. köide, tl 176). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et M OÜ poolt A OÜ-le esitatud arve nr M00024 (7. köide, tl 91) ei põhinenud tegelikult teenuse osutamisel ning selle tasumiseks A OÜ poolt raha ülekandmine iseloomustab asjaolu, et enne seda G G OÜ poolt Aule ülekantud summad ei olnud mõeldud A OÜ-le teenuste eest tasumiseks vaid selle osas näivuse loomiseks. A OÜ-lt M OÜ arveldusarvele laekunud rahalistest vahenditest kandis viimane 45 760 eurot üle G G OÜ arveldusarvele nr XXX (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116), millest G G OÜ jälle omakorda kandis teise raharingi teostamiseks A OÜ arveldusarvele nr XXX üle 31 00 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116). Tähelepanuväärne on ka ülekannete teostamise kellaajad – kui A OÜ kannab G Gilt laekunud raha edasi 09.07.2018 kell 10.11 M OÜ-le, siis viimane kannab selle ringiga G G OÜ-le tagasi 09.07.18 kell 12.59, misjärel G G OÜ kasutab samu rahalisi vahendeid A OÜ arve näiliseks tasumiseks (teine raharing summas 31 000 eurot) juba 09.07.2018 kell 13.08 (6. köide tl 140). Tehingute sedavõrd suur ajaline lähedus üksnes kinnitab veendumust, et kirjeldatud raharingluse aluseks olnud tehingud olid pelgalt näilised. Samasoodu kandis A OÜ ka teisel raharingil pärast G Gilt 09.07.2018 arveldusarvelt raha (31 000 eurot) laekumist (justkui arve nr 36741 tasumiseks) rahalisi vahendeid 32 440 euro ulatuses juba samal päeval edasi C C OÜ arveldusarvele nr XXX, märkides selgituseks „3469 (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ tl 85). Seejuures nähtub epostkastist xxx leitud kirjavahetusest (manuses olev arve), et C C OÜ 29.06.2018 arve nr 3469 kogusummas summas 32 440 eurot oli koostatud tasumiseks IT-alase projektijuhtimise eest A OÜ-le maksetähtajaga 09.07.2018 ehk raharingi toimumise ajaks (5. köide, tl 305). Samas e-kiri, millega M L edastab arve A Aile küsimusega „Kas see?“, on dateeritud 10.02.2023 kuupäeva seisuga, mistõttu esineb selles vastuolu raharingide toimumise ajaga. Samas kohtu hinnangul saab arvel näidatud andmetest (sh maksetähtaja kokkulangevus raharingi toimumise ajaga) siiski järeldada, et see edastati A OÜ-le tasumiseks 09.07.2018 toimunud raharingi läbiviimise tarvis. Asjaolu, et seda hiljem (st 10.02.2023 enne läbiotsimist

kriminaalmenetluse toimetamise ajal) poolte vahel veel edastati, annab tunnistust sellest, et tegemist oli asjaosaliste jaoks olulise dokumendiga. C C OÜ arve nr 3469 tegelikkusele vastavuse osas, aitavad olukorda selgust tuua tunnistajate M Ui (7. köide, tl 147-148) ütlused. Tunnistaja M U märgib oma ütlustes, et C C OÜ tegevusvaldkonnaks on alates tema tööle asumisest (st alates 2017) on olnud ruumide interjööriga seotud kaubad ja teenused ning see tegevusvaldkond ei ole tänini muutunud. Samuti ei ole ettevõttes teisi töötajaid peale tunnistaja ja Triin Lastiku ning talle teadaolevalt ei ole C C OÜ küll mingeid IT-alaseid konsultatsioone, töid ega projektijuhtimisi teinud. Kohtu hinnangul haakuvad tunnistaja ütlused ka arve nr 3469 lõpus toodud andmete (sh kauba väljastamine ja omandiõigus) õiguslik tähendus, mis ei ole iseloomulik IT-alaste teenuste osutamisele. Tõsi, C C OÜ 2018. majandusaasta aruande tegevusvaldkonnana on märgitud programmeerimine konsultatsioone hõlmav tegevusvaldkond (1. köide, tl 116 pöördel), kuid arvestades tunnistajate ütlusi ning C C OÜ tegevusala enne ja pärast 2017. majandusaastat, siis on pigem usutav, et 2018. majandusaasta aruandesse tehtud tegevusala muudatus ei ole seotud ettevõtte reaalse tegevusvaldkonnaga. Ka tunnistaja M Ae (kellel oli ülevaade C C OÜ raamatupidamisest) märgib, et C C OÜ (xxx) ei osutanud 2018. aastal IT-teenuseid, vaid tegemist oli mööblipoega (7. köide, tl 106-107). Veel kinnitavad C C OÜ mitte osalemist EAS-i projektiga seotud töödes projektijuht K H (7. köide, tl 145), projektijuht tehnilise poole pealt M S (7 köide, tl 86) ja M A (7. köide, tl 69). Tunnistajate ütlusi kinnitavad ka konkreetse projekti koordineerimiseks korraldatud koosolekute memod, millest nähtuvalt tegelesid projekti koordineerimisega tellija (G G OÜ) poole pealt enamasti M, M ja K ning täitja poole pealt (A OÜ) A P ja S P (5. köide, tl 214-237). Seejuures ei ole C C OÜ ega sellega seotud isikuid kordagi memode jooksul mainitud (v.a M L üksikutel juhtudel G Gi esindajana). Sellest hoolimata on A OÜ juhatuse liikmed tunnistaja M N (7. köide, tl 44-45) ja süüdistatav A A (12. köide, lk 26, 30) on oma ütlustes kinnitanud, et C C OÜ tegeles siiski EAS-i projekti juhtimisega allhanke korras. Kohus nimetatud ütlusi eeltoodut arvestades usaldusväärseks pidada ei saa ning leiab, et tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist see, et C C OÜ esitas A OÜ-le raharingide korraldamise eesmärgil arveid (teiste hulgas arved nr 3449, 3524, 3528, 3536), milles näidatud teenuseid tegelikkuses ei osutatud ning A OÜ kandis nende arvete alusel ja raharingide võimaldamise eesmärgil üle arvel näidatud rahasummad. Samuti on A A andnud ütlusi (12. köide, tl 26), et A OÜ pakkus C C OÜ-le vaid lihtsamaid ITalaseid teenuseid ehk serveri majutust, kodulehe hooldust ja IT-hooldusteenuseid, mistõttu on vägagi küsitav, et kui C C OÜ lihtsalt IT-teenuseid sisse ostab, suudaks pakkuda samale ettevõttele IT-alast projektijuhtimist. Viidatud asjaolu näitab omakorda seda, et G G OÜ poolt A OÜ-le arve nr 36741 kontekstis 09.07.2018 tehtud rahaülekanded ei olnud kooskõlastatud plaani kohaselt mõeldud vastava arve tasumiseks, vaid EAS-i eksitusse viimiseks. Sellekohast järeldust süvendab veel seegi asjaolu, et C C OÜ arveldusarvele 09.07.2018 kell 14.14 (6. köide, tl 140) A OÜ poolt laekunud summa kanti C C OÜ poolt praktiliselt samas ulatuses veel samal päeval kell 14.57 tagasi G G OÜ arveldusarvele nr XXX (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116; ülekande kellaaja osas tl 140). Eeltoodust järeldub, et G Gi poolt ringlusesse lastud rahast laekus sellest suurem osa tagasi tema kontole juba sama päeva pärastlõunaks, seejuures kandis A OÜ talle laekunud summad praktiliselt täies ulatuses (A OÜ arvele jäi üksnes 92 eurot) edasi M L kontrolli all olevatele ettevõtetetele M OÜ ja C C OÜ. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kirjeldatud raharingides osalenud ettevõtete nimel kinnitanud pangaülekannete maksekorraldused järgmised isikud: -

Kuivõrd peale 12.07.18 vahearuande esitamist, tuli toetuse aluseks oleva EAS-i ootuse kohaselt esitada järgmine vahearuanne hiljemalt 25.10.2018 (vaata punkti 2.2), siis allkirjastas E L 09.11.2018 EAS-ile e-iseteeninduse kaudu projekti nr XXX raames maksetaotluse, mille raames taotles kokku 262 430 euro ulatuses abikõlbulike kulude hüvitamist ning toetust summas 118 093,50 (4. köide, tl 43-45, 80-81). Maksetaotlusele 09.11.2018 lisas M L tegelike kulude kandmist tõestavate dokumentidena kümme maksekorraldust (4. köide, tl 75-79) ja J OÜ poolt G G OÜ-le esitatud arve nr 364 kuupäevaga 02.10.2018 (4. köide, tl 71) ning A OÜ poolt G G OÜ-le esitatud kolm arvet nr 37054 kuupäevaga 24.07.2018, nr 40236 kuupäevaga 24.08.2028 ja nr 40313 kuupäevaga 24.09.2018 (4. köide, tl 72-74). Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 80) ja maksekorraldustest (4. köide, tl 75-79) nähtuvalt tasuti A OÜ 24.07.2018 arve nr 37054 summas 53 082 eurot G G OÜ poolt kahe maksena, kandes 07.08.2018 viimase arveldusarvel nr XXX (LHV AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) rahalisi vahendeid 51 500 euro ulatuses (makse selgitus „37054“) ja arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) rahalisi vahendeid 1582 eurot. Sellekohane finantsvahendite liikumine nähtub ka LHV AS vastusest menetleja päringule, millega viimasele väljastati G G OÜ pangakonto nr XXX väljavõte ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 33 asuval CDplaadil faili „G LHV konto vv 2“ lk 5) ning Swedbank AS vastusest menetleja päringule, millega viimasele väljastati F F OÜ (endise nimega G G OÜ) pangakonto nr XXX väljavõte ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 129). Viidatud G G LHV panga konto väljavõttest nähtub, et 06.08.2018 laekus kontole Rahandusministeeriumist EAS-i projekti toetusraha summas 58 709,70 eurot, enne toetuse laekumist oli kontojääk 514,73 eurot. Seejärel 07.08.2018 tasuti LHV kontolt L H OÜ-le 5400 eurot (K Hi osutatud projekti sisulise juhtimise teenuse eest, 7. köide, tl 143-145), OÜ K 1830 eurot (K S osutatud projektijuhtimise teenuse eest, 7. köide, tl 131-135) ja A OÜle 51 500 eurot. Pärast makseid oli kontojääk alla 500 euro, mis ei võimaldanud A OÜ poolt esitatud arve ülejäänud osas tasumist, mistõttu tasuti see Swedbanki kontolt. A OÜ pangakontolt ei nähtu raha ringile suunamist (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 95) ja G G OÜ pangakontolt seda, et raha oleks G G OÜ-ni tagasi jõudnud. Seega kasutati ära kogu EAS-i poolt kantud toetus. A OÜ 24.08.2018 arve nr 40236 summas 78 462 eurot tasuti G G OÜ poolt ühe maksena, kandes 12.09.2028 arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) rahalisi vahendeid summas 78 462 eurot, makse selgitusena „40236“ (4. köide, tl 77, 80). Sellekohane finantsvahendite liikumine nähtub ka Swedbank AS vastusest menetleja päringule, millega viimasele väljastati F F OÜ (endise nimega G G OÜ) pangakonto nr XXX väljavõte ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 148). Samas ei vastanud E Lastiku poolt G G

kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nimelt nähtub viidatud F F OÜ (endise nimega G G OÜ) pangakonto väljavõttest, et 12.09.2018 kanti 65 300 eurot üle Q OÜ pangakontolt selgitusega „arvelduskrediit“ ning see toimus samal päeval enne A OÜ-le ülekande tegemist (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 148). Pangakonto väljavõtte kohaselt tegi G G OÜ A OÜ-le väljamakse pärast selleks Q OÜ poolt rahaliste vahendite saamist, vastavate pangatehingute teostamiste kellaaegade kohaselt on kanne A OÜ-le (kell 15.09.22) toiminud isegi 36 sekundit enne selleks saadi rahaliste vahendid Q OÜ-lt (kell 15.09.58) (6. köide, tl 140). Ajalise järjekorra mõttes pidid aga kanded toimuma vastavalt pangakonto väljatrükil nähtuvale, kuivõrd enne Q OÜ-lt ülekande saamist oli G G OÜ-l pangakontol rahalisi vahendeid –186 684 eurot ning vastavalt Swedbank AS-iga sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 16-127886-KT lisale nr 2 (6. köide, tl 121 ja 128), oli arvelduskonto nr XXX osas sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiriks 200 000 eurot, mistõttu ei oleks G G OÜ saanud A OÜ-le 78 462 eurot kanda. Eeltoodust järeldub, et G G OÜ-l puudus ilma Q OÜ rahaliste vahendite kaasamiseta võimalus A OÜ arve tasumiseks ning vajalikud kanded tehti ajaliselt vähem kui minutilise vahega. Nagu ka eelnevalt viidatud (vaata p 2.2.1.) G G OÜ pearaamatupidaja M A-M ütluste kohaselt oli ettevõte 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal majanduslikult väga raskes seisus, ei olnud vahendeid EAS-i projekti omafinantseeringut katta ning selleks, et EAS-i projekti aruandluseks maksekorraldusi saada, tehti rahadega ringe, millised mõtles välja M L ja ainult tema korraldusel koostati arveid ja tehti ülekandeid (7. köide, tl 103-109). Järgnevalt nähtub A OÜ pangakonto väljavõttest, et arve tasumisele järgneval päeval ehk 13.09.2018 kanti 78 400 eurot üle M OÜ pangakontole selgitusega „arve M00025“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 108). Arve nr M00025 kohaselt osutas M OÜ IT-alast projektijuhtimist augustis 2018 (7. köide, tl 76). Nagu kohus juba varasemalt viitas, ei teadnud M OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed M. A ja M. S midagi M OÜ poolt A OÜ-le esitatud arvetest (sh arvest M00025) ega pidanud võimalikuks, et M OÜ A OÜ-le mingisugust teenust osutab (7. köide, tl 72 ja tl 88). Küll aga oli G G OÜ pearaamatupidaja M A-Mu ütluste kohaselt kõikide M OÜ poolt esitatud arvetega kursis M L, kelle juhtimisel ja korraldusel raharingide teostamiseks vajalike arvete koostamine ka toimus (7. köide, tl 108). E-kirjade vaatlusest nähtub, et 12.09.2028 edastas M OÜ arve M00025 M L A Aile, kirja koopiasse on lisatud ka raamatupidaja M A-M. M L e-posti aadress, kirja jalus kui ka arvel toodud M OÜ kontakt viitab üheselt G G OÜ-le (5. köide, tl 261-263). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et M OÜ poolt A OÜ-le esitatud arve nr M00025 ei põhinenud tegelikult teenuse osutamisel ning selle tasumiseks A OÜ poolt raha ülekandmine iseloomustab asjaolu, et enne seda G G OÜ poolt A OÜ-le ülekantud summad ei olnud mõeldud A OÜ-le teenuste eest tasumiseks vaid selle osas näivuse loomiseks. M OÜ arveldusarve nr XXX konto väljavõttest nähtub, et G G OÜ-le kantakse A OÜ-st ülekande laekumise päeval ehk (13.09.2018) 35 680 eurot ja järgneval päeval (14.09.2018) 40 000 eurot, mõlemal korral selgitusega „arve nr 14914 kuupäev 31.08.2028“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S vv“ lk 7). Taas tehakse ülekanded ka ajaliselt väga lähestikku, nimelt ülekanne M OÜ-le tehakse kell 10.06, kes kannab osa summast edasi G G OÜ-le juba kell 10.54 (6. köide, tl 140). Järgnevalt kannab laekumistega samadel päeval G G OÜ Q OÜ-le 35 300 eurot ja 30 000 eurot, selgitustega „arvelduskrediit tagasi“. Ülekannete tegemise järgselt oli G G OÜ pangakonto taas pangaga sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiri lähedal. Sellise eelpool kirjeldatud tegevusega sai raharing kahe päevaga täis. Kohtu hinnangul viitab nii maksete omavaheline ajaline lähedus, tunnistajate ütlused seotud ettevõtete tegeliku tegevuse ja võimekusega teenust osutada ning G G OÜ majandusliku võimekuse ning selle juhtimisega M L poolt, et G G OÜ ja M L tegelik tahe ei olnud tasuda A OÜ 24.08.2028 arve nr 40236 summas 78 462 eurot, vaid luua pangaülekandeid kajastava maksekorralduse näol üksnes tõend, mille abil tekitada EAS-ile väär ettekujutus arve tasumisest.

A OÜ 24.09.2028 arve nr 40313 summas 122 904 eurot tasuti G G OÜ poolt viie maksena, kandes arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) 11.10.-22.10.2018 rahalisi vahendeid kokku summas 122 904 eurot, maksete selgitusena „40313“ (4. köide, tl 78-79, 80). Rahade liikumine oli sarnane, kuidas see toimus augusti kuu arvega seonduvalt. 11.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid selgitusega „arvelduskrediit“ summas 15 000 eurot, viimane kannab samal päeval A OÜ-le 18 904 eurot, selgitusega „40313“. 15.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid selgitusega „arvelduskrediit“ summas 45 000 eurot, viimane kannab samal päeval A OÜ-le 44 100 eurot, selgitusega „40313“. Kuupäeval 22.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid kolmel korral selgitusega „arvelduskrediit“ summades 20 000 eurot, 20 000 eurot ja 20 900 eurot, viimane kannab samal päeval A OÜ-le 20 000 eurot, 20 900 eurot ja 19 000 eurot, kõigil kordadel selgitusega „40313“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 160-165). A OÜ kannab pärast 11.10.2018 ja 15.10.2018 saadud ülekandeid (kokku 63 004 eurot) 15.10.2018 M OÜ-le 63 000 eurot, selgitusega „arve M00026“ (6. köide, tl 33 asuval CDplaadil faili „A Swed konto vv“ lk 119). Arve M00026 sisuks on taas sarnaselt augusti kuu arvega IT-alane projektijuhtimine (september 2018) (5. köide tl 197-199), mille kohta on tunnistajad öelnud, et sellist teenust ei pakutud. M OÜ arveldusarve nr XXX konto väljavõttest nähtub, et G G OÜ-le kantakse A OÜ-st ülekande laekumisega samal päeval (15.10.2018) 60 120 eurot ning 2880 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S vv“ lk 8). A OÜ kannab pärast 22.10.2018 saadud kolme ülekannet (kokku 59 900 eurot) samal päeval C C OÜ-le kolme ülekandega rahalisi vahendeid kokku summas 59 180 eurot, selgitusega „arve 3528“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 120-121). Eelpool on ka kohus välja toonud, kuidas C OÜ oli M L otseselt seotud. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et raha kanti edasi varsti pärast rahaliste vahendite saabumist, sest üldiselt ei jõudnud enne raha edasikandmist pangakontol teisi raha liikumisi olla. Pangaülekannete aegade kohaselt toimusid C C OÜ-le kannate tegemised vastavalt 34 minutit, 12 minutit ja 19 minutit pärast G G OÜ-lt rahaliste vahendite saamist (6. köide, tl 140). C C OÜ arve nr 3528 sisuks on IT-alane projektijuhtimine (september 2018), summas 59 180 euro ning selle arve palub raamatupidaja M A-M Triin Lastikul vastavas summas esitada Aule, e-maili koopias on ka M L. Triin Lastik saadab arve A Aile, pannes koopiasse raamatupidaja ja M L. A A vastab e-kirjavahetusega järgmine päev ehk 16.10.2018 M AMule ja tunneb huvi EAS-i aruandluse esitamisega ning maksekorralduste tegemisega, sest on seisus, kus peavad ootama (5. köide, tl 128-129). Tunnistaja M Ui ütluste kohaselt töötas C C OÜ-s ainult tema koos Triin Lastikuga ning 2018. aastal pakkus ettevõte sisekujundusega seotud teenuseid ja kaupu ning IT-alasid töid ei teinud (7. köide, tl 146-148). Seega asjaolud, et C C OÜ ei tegelenud IT-alaste konsultatsioonidega ning arve teenuse eest palub saata hoopis A OÜ-ga mitte seotud raamatupidaja ja väidetav teenuse ostja ei suhtle teenuse pakkujaga otse, annab aluse järeldada, et tegemist ei olnud tegelikult teenuse osutamisega. C C OÜ kannab samal päeval iga ülekande järgselt raha kolme kandega edasi G G OÜ-le (kokku summas 58 020) kõigil selgitusega „arve 15101“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „C Swed konto vv“ lk 51). G G OÜ arve 15101 sisuks on IT-alane projektijuhtimine (septemb) (9. köide, tl 135). Seega algselt A OÜ-le kantud summad jõudsid G G OÜ-ni läbi erinevate ettevõtete tagasi ning A OÜ pangakontole jäi ülekannete tulemusel 724 eurot. Seega nähtub eelpool välja toodud raharingidest, et ei vastanud E L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le 24.09.2028 arvega nr 40313 seonduvalt summas 122 904 eurot tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nagu kohus on ka varasemalt viidanud tunnistajate ütluste kohaselt oli maksete tegemise ajal G G OÜ majanduslikult raskes seisus, EAS-i projekti omafinantseeringuks vahendeid ei olnud, tehti rahadega ring, millised mõtles välja M L ning ainult tema korraldusel koostati arveid ja tehti ülekandeid. Raharingidega seonduva ettevõtte M OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed ei teadnud

A OÜ poolt esitatud arvetest midagi ning arvetel kajastuvate teenuste osutamine ei olnud võimalik, samas oli nende arvetega kursis M L. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et A OÜ, M OÜ ja C OÜ poolt esitatud arved ei põhinenud tegelikult teenuse osutamisel vaid selle osas näivuse loomiseks. Kohtu hinnangul viitab nii maksete omavaheline ajaline lähedus, tunnistajate ütlused seotud ettevõtete tegeliku tegevuse või võimekusega teenust osutada ning G G OÜ majandusliku võimekuse ning selle juhtimisega M L poolt, et G G OÜ ja M L tegelik tahe ei olnud tasuda A OÜ 24.09.2028 arve nr 40313 summas 122 904 eurot, vaid luua pangaülekandeid kajastava maksekorralduse näol üksnes tõend, mille abil tekitada EAS-ile väär ettekujutus arve tasumisest. J OÜ 02.10.2028 arve nr 364 summas 60 468 eurot tasuti G G OÜ poolt kahe maksena, kandes 24.10.2018 arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) J OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) rahalisi vahendeid kokku summas 60 468 eurot, maksete selgitusena „364“ (4. köide, tl 79, 80). Arve 364 kohaselt pakkus J OÜ G G OÜ-le erinevaid turundusteenuseid. Rahade liikumine oli sarnane, kuidas see toimus augusti ja septembri kuu arvetega seonduvalt. 24.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid selgitusega „arvelduskrediit“ summas 35 550 eurot (ilma milliste vahenditeta ei oleks saanud arvet tasuda, kuna arvelduskrediit oli lubatu piiri lähedal), viimane kannab samal päeval J OÜ-le 38 468 eurot, selgitusega „364“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S konto vv“ lk 165). Seejärel kannab samal päeval J OÜ 38 400 eurot C C OÜ-le selgitusega „3536“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „J Swed vv“ lk 30) ning viimane omakorda sama summa samal päeval G G OÜ-le selgitusega „arve 15183“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „C Swed konto vv“ lk 51). Samal päeval, 24.10.2018, toimub veel üks samasugune raharing ehk G G pärast C C OÜ-lt ülekande saamist, kannab see J OÜ-le 22 000 eurot, selgitusega „364“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 166). J OÜ kannab samal päeval sama summa C C OÜ-le, selgitusega „3536“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „J Swed vv“ lk 31) ning viimane kannab samal päeval G G OÜ-le 21 960 eurot selgitusega „arve 15183“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „C Swed konto vv“ lk 51). C C OÜ 23.10.2018 arve nr 3536 kohaselt osutati J OÜ-le interjööri projekti ning sisekujundusnõustamise teenust, mille eest tuli tasuda 60 400 eurot (10. köide, tl 45a, kaust „218881 J“, fail „A 3536 J OÜ“). Arve saatis J 13.11.2018 M L (10. köide, tl 54-55), mitte aga C C OÜ-ga tegelev Triin Lastik, kes tunnistaja M Ui ütluste kohaselt ettevõttes arveid väljastas (7. köide, tl 146-148). Kuidagi ei ole ka usutav, et J tasus suures summas arve, kuid arve mille tasus sai rohkem kui kaks nädalat pärast tasumist. Samuti nähtub J OÜ pangakonto väljavõttest (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili J Swed vv“), et suuremad kulutused ja sissetulekud jäävad sadadesse eurodesse, mõned paari tuhande euro juurde, mistõttu endale interjööri projekti tellimine nii suures summas ei tundu kuidagi usutav. Seda enam, et 2017. aastal oli ettevõte registreeritud xxx kortermajja (12. köide, tl 113). Arve nr 15183 kohaselt osutas G G OÜ C C OÜ-le projektijuhtimist (oktoober 2018) (10. köide, tl 135), olles aga ise logistika ettevõte. Antud juhul saab pidada võimalikuks seda, et J OÜ G Gile turundusteenust pakkus, kuid arvega nr 364 seotud maksed J OÜ kätte ei jäänud vaid kanti M L seotud ettevõtetele edasi ning rahalised vahendid jõudsid juba samal päeval G G OÜ-sse tagasi. Seega nähtub eelpool välja toodud raharingidest, et ei vastanud E L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt J OÜ-le 02.10.2028 arve nr 364 summas 60 468 eurot tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nagu kohus on ka varasemalt viidanud tunnistajate ütluste kohaselt oli maksete tegemise ajal G G OÜ majanduslikult raskes seisus, EAS-i projekti omafinantseeringuks vahendeid ei olnud, tehti rahadega ring, millised mõtles välja M L ning ainult tema korraldusel koostati arveid ja tehti ülekandeid. C C OÜ arve

2.2.4.Põhjuslik seos vahearuannetes ja maksetaotlustes ebaõigete andmete (kulude kandmist tõendavad dokumendid) esitamise ja EAS-i poolt 06.08.2018 rahalise toetuse (58 709,70 eurot) ülekandmise vahel G G OÜ jaoks oli vastavalt projekti nr XXX tingimusele ja kehtivale õigusele toetuse väljamaksmise eeldusena kehtestatud tingimus, et G G OÜ peab projekti läbiviimise käigus tekkinud abikõlbulikud kulud esmalt ise kandma ning esitama ka vastavasisulised tõendid (vt punkt 2.2.). Seega oli muidu piisavat omafinantseeringut mitteomava G G OÜ jaoks toetuse väljamaksmiseks vajalik luua EAS-ile ettekujutus sellest, et ta on abikõlbulike kuludena A OÜ ja L OÜ poolt esitatud arved täies ulatuses tasunud (vt punkt 2.2.3.). Nimetatud asjaolu kontrollis enne toetuse välja maksmist ka EAS ning ka EAS pidas seda toetuse väljamaksmise vältimatuks eeltingimuseks. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest, et EAS on G G OÜ poolt esitletud kulusid kontrollides leidnud, et täidetud on kriteeriumid, mille kohaselt on kulud põhjendatud ning ka G G OÜ poolt tähtaegselt reaalselt kantud (4. köide, tl 84-86). Samuti nähtub maksetaotluse osas koostatud kontroll-lehelt, et EAS-il on tekkinud veendumus G G OÜ 09.11.2018 maksetaotluse (summas 118 093,50 eurot) korrektsuse osas (4. köide, tl 87). EAS-is ettevõtluskonsultandina töötanud A Ki ütluste kohaselt esitasid G G OÜ nimel vahearuandeid M L ja E L. Samuti märkis tunnistaja, et vahearuannetes esitati muuhulgas arved ja maksekorraldused ning andmete õigsust kontrollitigi pelgalt ettevõtte enda poolt esitatud andmete põhjal (7. köide, tl 12). Eeltoodust lähtuvalt on leidnud tõendamist, et pärast E L poolt esitatud kulu- ja maksedokumentide kontrollimist tekkiski EAS-il nende samade dokumentide alusel ebaõige ettekujutus sellest, et G G OÜ poolt presenteeritud abikõlbulikud kulud on ka reaalselt viimase poolt kantud. Sellekohase veendumuse ootuspärane tagajärg oli toetuse 28.11.2018 ülekandmine G G arveldusarvele summas 108 093,50 eurot (6. köide, tl 33 päringute vastustest faili „G LHV konto vv 2.pdf“ lk 5).

Triin Lastikule heidetakse süüdistuses ette füüsilise kaasabi osutamist G G OÜ ja selle juhatuse liikmete M L ja E L soodustuskelmuse toimepanemisel selliselt, et Triin Lastik C C OÜ võltsarvete alusel võttis viimase arveldusarvele vastu rahalisi makseid G G OÜ alltöövõtjatelt A OÜ-lt ja J OÜ-lt neile eelnevalt G Gi poolt tasutud rahasummade arvelt ning suunas saadud rahalised vahendid G G OÜ võltsarvete alusel tagasi viimase pangakontole selleks, et G G OÜ saaks tagastatud rahalisi vahendeid korduvalt kasutada A OÜ ja J OÜ poolt projektiga seotud arvete näiliseks tasumiseks ja seeläbi luua EAS-ile ebaõige ettekujutuse projektiga seotud abikõlbulike arvete tasumisest vastavate maksekorralduste esitamise läbi. Süüdistuse kohaselt tegutses Triin Lastik kaasaaitamistegu toime pannes ühiselt ja kooskõlastatult M L. Süüdistusakti pinnalt seondub kaasaaitamistegu nelja arve koostamise ja esitamisega C C OÜ nimel A OÜ-le ja J OÜ-le ning viimaste poolt tehtud rahaliste vahendite ülekandmiste vastuvõtmisega C C OÜ arveldusarvele. Samuti on süüdistuse kohaselt kaasaaitamistegu seotud C C OÜ-le laekunud rahaliste vahendite edasikandmisega G G OÜ arveldusarvele viimase poolt väljastatud võltsarvete alusel. Kohus on juba soodustuskelmuse põhiteo juures lugenud tõendatuks, et C C OÜ nimel esitati arved nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 ja G G nimel esitati arved nr 14425, 15101, 15183 - nende sisu ei vastanud tegelikkusele (st tegelikkuses ei toimunud arvel näidatud teenuse osutamist ega kaupade müümist) ning viidatud arvete alusel toimusid süüdistuses kirjeldatud rahaliste vahendite ülekanded A OÜ ja J OÜ arveldusarvetelt C C OÜ arveldusarvele ja C C OÜ arveldusarvelt edasi G G OÜ arveldusarvele. Tõendite pinnalt ei saa olla vaidlust ka selles, et kõigi nelja C C OÜ arve alusel laekusid rahalised vahendid A OÜ ja J OÜ arveldusarvelt C C OÜ arveldusarvele, mille Triin Lastik C C OÜ arveldusarvelt G G OÜ arveldusarvele edasi kandis (9. köide, tl 102). G Gi poolt C C OÜ-le esitatud arvete leidmises Triin Lastiku juhatatavast kauplusest (8. kd, lk 40 ja 9. kd, lk 133-135) ei ole midagi üllatavat, sest C C OÜ-le raamatupidamist teinud tunnistaja T V sõnutsi tõigi raamatupidamiseks vajalikke arveid talle Triin Lastik (7. kd, lk 155). Kriminaalasja lahendamisel on aga vaidlus tekkinud selles, et kas Triin Lastik koostas kõik C C OÜ poolt A OÜ-le ja J OÜ-le esitatud neli arvet või mitte. Triin Lastikule heidetakse ette, et tema koostas C C OÜ nimel arved nr 3446, 3469, 3528 ja 3536. Kaitsja nõustus sellega, et arved nr 3446 ja 3528 on tõesti Triin Lastiku poolt C C OÜ nimel koostatud. Ka kohtu hinnangul ei ole tõendikogumi pinnalt alust teistsuguseks järelduseks (5. kd, lk 128-129, 133-134 ja 11. kd, lk 57 ja 22). Prokurör ja kaitsja on aga eriarvamusel selles, et kas arved nr 3469 ja 3536 on süüdistatava poolt koostatud või mitte. Iseenesest on täpne kaitsja osundus, et konkreetselt viidatud arvetega seonduvad M L kirjavahetused vastavalt A Ai (5. kd, lk 305) ja J (10. kd, lk 55), milles aga viited Triin Lastikule puuduvad. See aga ei tähenda, et olemasolevaid arveid ei saaks hinnata kogumis teiste tõendite ja Triin Lastiku eelneva käitumisega. Kuivõrd arved on oma olemuselt raamatupidamise alusdokumentideks, siis on arvete koostamisega seotud asjaolude selgitamisel olulised konkreetse ettevõtte raamatupidaja ütlused. Tähelepanuväärne on, et C C OÜ osas ei olnud M. A-M 2017. ja 2018. a raamatupidajaks (7. kd, lk 107), vaid vastavat teenust osutas tunnistaja T V. Viimati mainitu ütluste kohaselt esitas C C OÜ nimel raamatupidajale arveid Triin Lastik ning arved seondusid 2018. aastal põhiliselt Tallinnas xxx tänaval asuvas kaupluses müüdavate sisustuskaupadega (7. kd, lk 155). Oluline on seegi, et tunnistaja ütluste kohaselt koostas just tema C C OÜ osas 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanded, millest saab järeldada, et raamatupidajana omas ta ka terviklikku ülevaadet C C OÜ majanduskäibest. Tunnistajana on ütlusi andnud ka kaupluses Triin Lastiku assistendina töötanud M U, kelle ütluste kohaselt tegeles kauplus sisekujunduskaupade pakkumisega ning sisearhitektuuri alase konsultatsiooniga. Oluline on tunnistaja ütluste kohaselt ka see, et muid töötajaid tema teada C C OÜ-s ei töötanud (7. kd, lk 147). Tunnistaja määratles öeldu kontekstis ära ka oma tööülesanded, milleks olid klientide vastu võtmine ja kaupluses toodete müümine ning välismaiste klientidega suhtlemine. Kaupade müümine ettevõtte majandustegevuses seondub vältimatult ka arvete edastamisega – seejuures tuleb arve koostamiseks kellelegi ka sisend anda. Öeldu kontekstis on oluline, et kui tunnistaja M U teab

kinnitada, et C C OÜ-s töötas peale tema veel üksnes Triin Lastik, siis järeldub sellest ühtlasi, et müügiarvete koostaja ei saanud olla veel keegi kolmas isik peale kaupluse juhatajaks oleva Triin Lastiku enda. Sellega haakub otseselt ka arvete nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 kirjapildist välja loetav asjaolu, et kõikide C C OÜ asjakohaste arvete puhul on koostajana märgitud Triin Lastik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et C C OÜ nimel koostas arved nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 Triin Lastik. Usutav on kaitsja vastuväide, et praktikas kasutataksegi arvete koostamisel dokumendi malle, kuid seejuures ei saa salata tõsiasja, et igasuguste mallide koostamise eesmärgiks on sama sisuga teksti uuesti ja uuesti kirjutamise vältimine olukorras, kus kirjutatu aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Nii on viimase arve nr 3536 (10. köide, lk 45A plaadil olev alamkaust 218881 ja fail „A 3536 J OÜ“) puhul täheldatav jaluses olevate rekvisiitide lisamisel tekkinud vormistuslik viga (rekvisiitide nihkumine dokumendi vasakule küljele).. See viitab asjaolule, et C C OÜ arvega seotud rekvisiidid nagu aadress (mis on ühtlasi ka Triin Lastiku kaupluse aadressiks), pangaarve number on ühtse plokina olnud seotud Triin Lastiku kui arvel selle koostajana näidatud isikuga ning täiendavalt ilmestab asjaolu, et praktikas C C OÜ nimel koostaski arveid Triin Lastik, mis haakub ka nii raamatupidaja kui kaupluse töötaja ütlustest väljaloetavaga. Seejuures on täheldatav, et muudatusi arve kirjapildis tegi samuti Triin Lastik ise – nii on kaks esimest arvet nr 3446 (5. köide, tl 134) ja nr 3469 (5. köide, tl 305) rekvisiidid eestikeelse kirjapildiga (millest esimese koostamise omistamisega Triin Lastikule ei ole mingit vaidlust ega kahtlust) ning kahe viimase arve nr 3528 ja 3536 rekvisiidid inglise keelse kirjapildiga koos rekvisiitide nimetusega (millest esimese koostamise omistamisega Triin Lastikule ei ole jällegi mingit vaidlust ega kahtlust). Kuigi kaitsja ei taha nõustuda mõlema nii eesti- kui ka inglisekeelsete arvete osas kummastki viimase omistamisega Triin Lastikule, siis ometigi järeldub eeltoodust, et vaidluse alt on väljas asjaolu, et Triin Lastik koostas nii esimese eesti- kui ka esimese inglisekeelsete rekvisiitidega arve, mis näitab seda, et Triin Lastiku käitumisest lähtuvalt kujunes iga järgneva arve vormistuslik ilme. Kohtu hinnangul on need asjaolud, mida saab täiendavalt arvestada ühtse teoviisi hindamisel seoses arvete koostaja määratlemisega. Iseenesest õige on kaitsja vastuväide ka selle osas, et ka M L oli juhatuse liikmena iseseisev võimalus C C OÜ-d esindada (sh näiteks arvete väljastamisel). Samuti märkis kaitsja, et 2018. aasta majandusaasta aruande esitajaks oli just nimelt M Lastik. Seejuures ei ole ka vähe tähtis, et 2018. majandusaasta aruandes tuuakse senise tegevusala kõrval uue tegevusalana välja ka projektijuhtimisteenuste osutamine (1. köide, lk 116-117). C C OÜ osas koostas aga vastava majandusaasta aruande raamatupidaja T V, kelle sõnutsi suhtles ta alusandmete osas just Triin Lastikuga. Oluline on seegi, et äriseadustik § 168 lg 1 punktile 5 tuleb majandusaasta aruanne kinnitada osanikel (ainuosanikuks tol hetkel oli Triin Lastik). Seega ei saa öeldu pinnalt kuidagi väita, et C C OÜ reaalse igapäevase majandustegevusega seotud sammude puhul oleks M L toimetanud kuidagi Triin Lastikust iseseisvalt (v.a ühinguõigusliku iseloomuga tehingud tütarettevõtetega). See ei haaku ka juba eelnevalt esitatud analüüsis toodud asjaoludega selle kohta, et sisustuskaupade ja -teenuste osas tegeles igapäevasele majandustegevusele omaste toimetamistega Triin Lastik (sh arvete väljastamisega). Täiendavalt viitab sellele ka asjaolu, et kauplusega seoses oli loodud eraldiseisev brändi kuvand – „xxx“, milline kujundusmärk oli toodud kõigil süüdistusest hõlmatud C C OÜ arvetel ning ilmestab, et arved justnimelt konkreetse ettevõtlussuuna alt on esitatud. Hilisemalt kandis kaupluse uus juriidiline keha justnimelt xxx nime (7. kd, lk 147). Kohus nõustub siinkohal ka prokuröriga selles, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et M L oleks üldse arvete koostamisega tegelenud. Nii märgib tõesti ka näiteks kõikide M L seotud ettevõtete (v.a C C OÜ) raamatupidamist korraldanud M A-M, et kõikideks arveteks andis sisendi just M L (7. kd, lk 108). Seega M L, mitte ei koostanud ise arveid, vaid korraldas selleks vajaliku sisendi andmise raamatupidamisega tegelevatele isikutele, mistõttu on ebatõenäoline, et ta C C OÜ nimel mingeid arveid ise koostama asunuks. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist süüdistuses toodud väide, et A OÜ-le ja J OÜ-le esitatud arved koostas Triin Lastik.

2.6.Triin Lastikul tahtluse puudumine põhiteo osas Kaasaaitamisteo puhul moodustab subjektiivse koosseisu kahekordne tahtlus, mis eeldab, et lisaks tahtlusele panna toime kaasaitamise tegu, ulatub kaasaaitaja tahtlus ka sellega soodustatava toimepanija põhiteoni. Kohtu hinnangul saab tõendite pinnalt lugeda tõendatuks, et Triin Lastik pani kaasaaitamisteo toime tahtlikult. Seda kinnitab ühelt poolt asjaolu, et kõik C C OÜ-d läbinud rahavood on maksekorraldustega kinnitanud Triin Lastik. Triin Lastik pidi olema teadlik ka rahaliste vahendite ülekandmisega seotud arvetest ning asjaolust, et arvetel märgitud teenuseid ei osutatud ja kaupu tegelikult ei müüdud (vaata kaasaaitamisteo analüüs). Prokurör viitas kohtuvaidlustes õigustatult, et küsimusi võib tekkida selles, kas Triin Lastik pidas vähemalt võimalikuks, et võltsitud arvete alusel rahaülekannete teostamist on tarvis selleks, et G G saaks luua EAS-ile ebaõige ettekujutuse abikõlbulike kulude tasumisest. Prokuröri hinnangul annab alust sellekohaseks järelduseks Triin Lastiku pikk ettevõtluskogemus, C C OÜ ühinguõiguslik seotus G G OÜ-ga, Triin Lastiku seotus M L ning lõpuks ka võltsarvete koostamise/esitamise ja rahaülekannete operatiivne teostamine kooskõlas G G OÜ teoviisiga. Iseenesest vastab tõele, et Triin Lastikul on pikaajaline ettevõtluskogemus (12. köide, tl 109-110), tal olid suhted M L (12. köide, tl 97), G G OÜ oli C C OÜ tütarettevõtteks (12. köide, tl 102-105) ja võltsarvete edastamine ning nende alusel rahaliste vahendite ülekannete korraldamine korreleerus G G OÜ poolt A OÜ ja J OÜ-le maksete tegemise ning sellega seotud asjaolude pinnalt EAS-ile arvete tasumisest ebaõige ettekujutuse loomise viisiga (vaata palun põhiteo analüüsi). Samas tuleb kohtu veendumuse kohaselt hinnata tõendikogumi pinnalt lähemalt, et kas nimetatud asjaolud siiski piisavalt konkreetselt osundavad sellele, et Triin Lastik pidas vähemalt võimalikuks projektiga seoses EAS-ile ebaõigete andmete esitamist ega jäta ruumi võimaluseks ja mõistlikuks kahtluseks, et G Giga seotud juhtimisotsustega seoses (sh EAS-i toetust puudutava projekti elluviimine) toimetas M L Triin Lastiku teadmata. Seoses asjaoluga, et Triin Lastik oli G G OÜ

emaettevõtteks oleva C C OÜ omanik ja juht, tuleb arvestada täiendavalt asjaolu, et ka M L kuulus mõlema ettevõtte omanike ja juhatuse liikmete ringi. Seejuures on tuvastatav, et M L oli mõlema ettevõtte iseseisev esindamise õigus (12.kd, lk 109 ja 104), mis võimaldanuks EAS projektiga seotud asjaajamisi ja G G OÜ arendamist korraldada ka ilma emaettevõtte teise juhatuse liiget kaasamata. Seega faktist, et Triin Lastik oli C C OÜ omanik (seda alates 07.08.2018) ja juhatuse liige, ei saa veel otseselt järeldada nagu viimane G G OÜ tegemistega lähemalt kursis oleks olnud. Seda, et G G OÜ ja selle tegevusega seotud ettevõtete otsest ühinguõiguslikku majandamist korraldas just M L koos E L, nähtub ilmekalt ka kuriteokaebusele lisatud notariaalsetest ühinguõiguslikest võõrandamistehingutest G Gi ja sellega seotud ettevõtete vahel (1. kd, lk 120). Raamatupidaja M. Ae ütlustest selgub, et nii raharingide väljamõtlemine kui nende koordineerimine toimus M L juhtimisel (7. kd, lk 108). Samuti selgub viidatud tunnistaja ütluste pinnalt, et M OÜ-le, C C OÜ-le, G G OÜ-le ja Q OÜ-le arvete koostamiseks andsid sisendi M või E L. Asjaolu, et nimetatud C C OÜ tütarettevõtetete tegelik juhtimine ja projektiga seotud otsuste tegemine oli M L kontrolli all (sh ka teadmine erinevatest projektidest ja nendega seotud kohustustest), nähtub ilmekalt ka erinevatest meilivestlustest, kus M L on keskne roll nii projektiga seotud lepingute sõlmimisel, juhiste andmisel, tööde näiliku akteerimise koordineerimisel, näilike arvete ja raharingide koordineerimisel (või on ta suuremal või vähemal määral olnud informeeritud elluviidavatest sammudest) (5. kd, lk 1-19, 75, 121-127, 135-138, 151-168, 171-177, 210-213, 217, 233, 238, 244, 251-254, 257-260, 264-268, 282-287, 298-303, 309-311 ja 11. kd, lk 7-8, 12-14, 119-121). Seevastu Triin Lastiku puhul on täheldatav tema lülitumine meilivestlustesse üksnes siis kui antakse korraldus mingi arve väljastamiseks/edastamiseks või ta on seda korraldust parasjagu täitmas (5. kd, lk 128, 133). Seejuures edastab Triin Lastik algselt arve just M L (näiteks 5. kd, lk 133), mis näitab selgelt, et Triin Lastiku infovälja on piiratud kitsalt arve väljastamiseks või selle edastamiseks seotud asjaoludega. Erinevalt M ja E L, ei nähtu Triin Lastiku osalust ka IT-arendusega seotud töögrupi koosoleku protokollidest (5. köide, tl 201-250). Ka IT-arenduse osas lähteülesande kirjutaja ja lõppkasutaja testija ülesandeid täitnud M A märkis oma ütlustes, et Triin Lastik ei olnud EAS-i projektiga mitte kuidagi seotud (7. kd, lk 71). Täpselt sama kinnitab ka EAS-i projekti raames arendatava ITsüsteemi projektijuht M S (7. kd, lk 86). Ka projekti aruandluse koordineerimisega tegelenud K S loetles isikud, kellelt ta sai sisendi oma ülesannete täitmiseks (7.kd. 131-135) ning Triin Lastikut nende isikute hulgas nimetatud ei ole. Asjaolu, et fiktiivsete arvete väljastamine ja nende alusel rahaliste vahendite edasikandmine toimus operatiivselt kooskõlas G G OÜ poolse tegevusega, ei saa teha järeldust, nagu Triin Lastik oleks olnud teadlik sellest, et G G OÜ tegeleb raharingitamise abil EAS-ile abikõlbulike kulude tasumise osas ebaõige ettekujutuse loomisega. Kuivõrd Triin Lastik ei olnud EAS-i projektiga seotud infoväljas ja talle edastati konkreetsed juhised konkreetsete arvete koostamise ja edastamise osas ning ülekannete tegemise osas, siis on ka igati loogiline, et Triin Lastiku panus kõlas nii ajaliselt kui sisuliselt kokku G G OÜ ja selle juhatuse liikmete poolt orkestreeritud tegevusega A OÜ ja J OÜ arvete tasumise osas EAS-ile ebaõige ettekujutuse aluseks olevate asjaolude loomisel. Põhjendatud on prokuröri küsimus, et miks Triin Lastik nende arvete ja nende alusel liikuvate rahavoogude kohta midagi ei küsinud, kuigi oli nende tõele mittevastavusest teadlik. Triin Lastik on otsustanud nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses hoiduda ütluste andmisest ja otsene põhjus ei ole välja loetav ka kohtule esitatud tõenditest. Seetõttu jäävad Triin Lastiku käitumise motiividele antavad võimalikud selgitused suuremal või vähemal määral spekulatiivseteks. Kohtu hinnangul võib Triin Lastiku käitumist selgitada aga ilmselt erinevate alternatiivsete põhjustega, millest mitte kõigi eelduseks ei ole teadlikkus konkreetse võltsarve kasutamise täpsest eesmärgist. Näiteks võib põhjus seisneda kasvõi selleski, et sellisel viisil ongi konkreetsed isikud harjunud pereringis äriasju ajama, üksteist usaldades ja ilma suuremaid selgitusi küsimata. Erinevate kontrolli all olevate ettevõtete raha kasutamine nende ettevõte väliselt ning ühinguõiguslikud ja raamatupidamislikud skeemid vastutusest ja riskidest hoidumiseks ei olnud pereringi ettevõtetega seotud isikutele võõrad ka enne EAS-i projekti. Raamatupidaja M. A-M märgib oma ütlustes, et selline praktika, kus raha võetakse tütarettevõttest oli juba enne tema tööle asumist (asus tööle 2017. a) ning, et ettevõtet juhtis M L ja kõik otsused tegi tema (7. kd, lk 105). Kaitsja märkis kohtuvaidlustes õigustatult, et

2.7.Süüdistuse hindamine KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 kontekstis Süüdistaja on kohtuvaidlustes palunud süüdistuses toodud asjaolusid hinnata alternatiivselt ka KarS § 344 ja § 345 kontekstis. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 6 võib kohus süüdistuses toodud asjaolude pinnalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud piisav võimalus sellise kvalifikatsiooni vastu ennast kaitsta. Prokurör on süüdistuse muutmisel lisanud teksti viited C C OÜ-ga seotud arvete intellektuaalse võltsituse kohta. Muudetud süüdistuse tekst oli kaitsjale kättesaadav juba enne kohtuistungi toimumist ning kohtuvaidlustes esitasid kohtumenetluse pooled ka oma seisukohad seoses süüdistuse võimaliku ümberkvalifitseerimisega. Seega loeb kohus, et süüdistatavale on olnud tagatud piisav kaitseõigus ka süüdistuse ümberkvalifitseerimise juhuks. Kohtuvaidlustes selgitas prokurör, et KarS § 345 kontekstis nähakse Triin Lastiku poolse võltsitud dokumendi kasutamisena nii võltsitud arvete esitamist, nende alusel maksete vastuvõtmist kui ka arvete kajastamist C C OÜ raamatupidamises. Lisaks näeb prokurör võltsitud dokumendi kasutamisena ka G G OÜ võltsitud arvete alusel viimasele maksete tegemist ning võltsitud arvete kajastamist raamatupidamises. Kohtu hinnangul ei saa võltsitud dokumendi kasutamiseks lugeda C C OÜ pangaarvele maksete vastuvõtmist ega ka makse teostamist G G OÜ-le. KarS § 345 sätestatud kuriteokoosseisu puhul on tegemist tegevusdeliktiga ning võltsitud dokumendi kasutamine loetakse lõpuleviiduks selle dokumendi esitamisega pädevale subjektile vastavalt dokumendi otstarbele (õiguste omandamine või kohustustest vabanemine) ning süüteokoosseisu mõttes ei ole tähtis, kas võltsitud dokumendi alusel ka mingi õigus tegelikult omandati või kohustusest vabaneti. Puutuvalt dokumendi kasutamist C C OÜ raamatupidamises, leiab kohus, et sellekohane etteheide väljub süüdistuse raamidest. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 5 saab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel võtta aluseks süüdistuses toodud asjaolud selliselt nagu need kirjalikult kohtule esitatud on. Prokuröri poolt kohtulikul uurimisel muudetud süüdistuse terviktekstist ei ole võimalik lugeda välja mitte ühtegi asjaolu, mis käsitleks võltsitud arvete kajastamist raamatupidamises. Tegemist on asjaoluga, mis kaitseõiguse seisukohalt oleks oluline muudatus ning mis eeldanuks süüdistuse teksti vastavat muutmist. Kuivõrd süüdistuse muutmist selle osas toimunud ei ole, siis kohus võltsitud arvete kajastamist raamatupidamises ka süüdistuse analüüsimise käigus ei käsitle. Seega piirdub KarS § 345 lg 1 kontekstis kontrollitavate asjaolude ring võltsitud arvete C OÜ nimel esitamise faktiga ning KarS § 344 lg 1 kontekstis muidugi ka sellega, et kas süüdistatav C C OÜ nimel süüdistuses märgitud arveid nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 intellektuaalselt võltsis või mitte. Süüdistuse hindamise

Kohus on kaasaaitamisteo kontekstis juba analüüsinud, et kas Triin Lastik koostas C C OÜ nimel arved nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 ning leidnud, et vastav asjaolu on tõendikogumi pinnalt tõendamist leidnud. C C OÜ nimel väljastatud ja süüdistusaktis märgitud arved vastavad oma olemuselt KarS § 344 märgitud dokumendi mõistele – need on koostatud võlausaldajast ettevõtte nimel ja nendest selguvad nõude adressaadiks oleva võlgniku suhtes võlaõigusliku täitmisnõudega seotud asjaolud (sh võlasuhte objektiks olev kaup või teenus, rahalise kohustuse suurus ning selle täitmise viis ja tähtaeg jne) ning ettevõtte nimel arve väljastamiseks õigustatud isik ja arve väljastamise aeg. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul kui dokumenti kantakse sisult ebaõigeid andmeid selle koostajana näidatud ja selleks õigustatud isiku poolt. Kohus on juba põhiteo analüüsimise käigus lugenud tõendatuks, et C C OÜ nimel väljastatud arvetes nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 märgitud kaupu ja teenuseid tegelikkuses A OÜ-le ja J OÜ-le ei müüdud ning arved olid vajalikud üksnes raharingidele formaalse ja näiliku põhjuse loomiseks. Seetõttu ei hakka kohus ka seda kinnitavaid tõendeid ja asjaolusid uuesti üle kordama. Kuigi arvetel näidatud teenuseid ja kaupu tegelikkuses A OÜ-le ja J OÜ-le ei müüdud, siis oli arvetega tõendatava kohustustehingute eesmärgiks luua näilik võlaõiguslik alus tegelikkuses asetleidnule käsutustehingule ehk rahaliste vahendite kandmisele A OÜ või J OÜ pangakontolt C C OÜ pangakontole. Sellest tulenevalt oli C C OÜ nimel väljastatud arvetele nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 Triin Lastiku poolt ebaõigete andmete kandmine käsitletav õiguste omandamisele suunatud dokumendi võltsimisena, mis täidab KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje. Kuigi süüdistuses märgitud arveid koostas C C nimel Triin Lastik, ei saa kindlasti väita nagu puudunuks M L igasugune seos C C OÜ nimel arvete võltsimisega. Nimelt on oluline arvestada, et arveid koostas Triin Lastik ikkagi kitsalt lähteandmete pinnalt, mille sai M L endalt või viimase poolt instrueeritud raamatupidaja käest. Seejuures on oluline, et nii Triin kui M L mõlemad valitsesid tegu, kuna Triin Lastik koostas arveid C C nimel, kuid M L omas jällegi infot, et mida tuleks võltsitud arvele kirjutada, et põhiteo juures analüüsitud raharingid saaksid üldse toimuda. Seega on arvete nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 intellektuaalne võltsimine pandud toime KarS § 22 lg 2 tähenduses kaastäideviimise vormis.

2.7.3.Triin Lastiku tahtlus ja eesmärk arvete intellektuaalsel võltsimisel ja nende kasutamisel KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise subjektiivne koosseis eeldab täideviijal kaudse tahtluse olemasolu ning KarS § 345 lg 1 sätestatud võltsitud dokumendi kasutamise kuriteokooseis juba otsese tahtluse olemasolu. Lisaks eeldab võltsitud dokumendi kasutamine ka õiguste omandamisele või kohustustest vabanemisele suunatud eesmärki. Kohus on põhiteo analüüsimise käigus juba tuvastanud, et C C OÜ nimel Triin Lastiku poolt väljastatud arvete alusel ei toimunud kaupade ega teenuste tegelikku müüki ning arvete koostamise eesmärgiks oli lihtsalt luua näiline õiguslik alus raharingide toimumisele. Kuivõrd Triin Lastik omas selget ülevaadet, milline oli C C OÜ tegelik majandustegevus (s.o sisutusega seotud kaupade ja teenuste pakkumine) ning arusaama, et arvetel näidatud kaupu ja teenuseid tegelikult arvetel näidatud isikutele ei müüdud, siis saab lugeda tõendatuks, et Triin Lastik koostas tegelikkusele mittevastavaid arveid C C OÜ nimel ka tahtlikult. Kohtu hinnangul esineb kõikide süüdistuses viidatud ja C C OÜ nimel koostatud arvete võltsimise osas Triin Lastikul ühtne tahtlus. Arvete võltsimine oli osa terviklikust käitumisest. Kuigi kohus on seisukohal, et Triin Lastiku puhul ei saa tõenditele tuginevalt väita, et ta teadis sellest, et raharingide korraldamine on vajalik EAS-ile ebaõige ettekujutuse loomiseks ja toetuse saamiseks, siis ei tähenda see seda, nagu Triin Lastik ei oleks tajunud, et kõik raharingid on omavahel ühtsest motiivist kantud ning seotud rahaliste vahendite edasikandmiseks õigusliku aluse olemasolus näilisuse loomisega. Raharingide toimumisel kujunes välja selge muster - väljastatav arve pidi sobituma adressaadi majandustegevusega, võltsitud arvete alusel rahasummade liikumisring pidi toimuma sama kuupäeva sees, raharingid toimusid kindlate ajavahemike järel, arve adressaatide ring oli väga piiritletud ning raharingide koordineerimine toimus M L või viimase korraldusel M. A-Mu sisendinfo põhjal. Seega tegemist ei olnud üksikute ja eraldiseisvate arvete koostamisega Triin Lastiku poolt, vaid süsteemse, sama eesmärki silmas pidava ning ajaliselt piiritletud käitumisaktide kogumiga, mida kõrvaltvaataja silmade läbi saab käsitleda ühtse teona. Sellest lähtuvalt jääb tagajärjetuks ka kaitsja vastuväide aegumise osas. Vähemalt kaks viimast võltsitud arvetest (3528 ja 3536) on koostatud peale 2018. aasta teist oktoobrit ja arvestades, et kõikide arvete koostamist kannustas ühtne tahtlus ning Triin Lastiku kohtu alla andmine toimus 02.10.2023

2.8.Karistuse mõistmise motiivid Karistuse süü suuruse hindamisel ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide määratlemisel arvestab kohus, et: - dokumendi võltsimise ja selle kasutamise puhul ei olnud Triin Lastikule otseselt ette nähtav, et sellega tekiks kellelegi kolmandale isikule kahju; - arvete võltsimine oli küll süsteemne, suuremahuline, kuid siiski ajaliselt piiritletud konkreetne episoodiline käitumine; - arvete võltsimine ja nende kasutamine on pandud toime kaastäideviimise vormis, kuid teiseks kaastäideviijaks on olnud abikaasa, kelle initsiatiivil ja kelle juhiste kohaselt Triin Lastik tegutses; - teo toimepanemisest kuni käesoleva lahendini on möödunud pikk aeg, mistõttu kohus peab vajalikuks rakendada Triin Lastiku suhtes kergemaliigilist karistust; - Triin Lastikul puuduvad kehtivad karistused (12. kd, lk 128). Eeltoodust leiab kohus, et Triin Lastikule on võimalik nii KarS § 344 lg 1 kui ka § 345 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista kergemaliigiline, s.o rahaline karistus ning seda alla sanktsiooni keskmist määra. Juhindudes KarS § 63 lg -st 2 mõistab kohus Triin Lastikule KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse 150 päevamäära ning KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistab kohus Triin Lastikule samuti rahalise karistuse määras 100 päevamäära. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel moodustab kohus üksikkaristuste pinnalt liitkaristuse, suurendades raskemat üksikkaristust ning mõistab liitkaristuseks rahalise karistuse 180 päevamäära. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus Triin Lastikule mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks liitkaristuseks kujuneb rahaline karistus 120 päevamäära, mis Triin Lastiku päevamäära (12. kd, lk 123 – s.o 62,81 eurot) arvestades tähendab 7 372,20 eurot. Arvestades asjaolu, et Triin Lastik on isikuks, kellel puuduvad kehtivad karistused, kohtule ei ole teada täiendavate süütegude toimepanemist pärast 2018. aastal toimepandud kuritegusid ning, et kriminaalmenetluses pikaajaline osalemine omab samuti distsiplineerivat toimet, leiab kohus, et põhjendatud on jätta mõistetud rahaline karistus Triin Lastiku suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata tingimusel, et Triin Lastik ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ära kandmisele kuuluv liitkaristuse osa on 80 päevamäära, so 5 024,80 eurot.

2.9.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kohtuliku arutamise lõpus esitas süüdistatava valitud kaitsja kohtule menetluskulude nimekirja ja arved, millede kohaselt on süüdistatava valitud kaitsja advokaadibüroo osutanud süüdistatavale õigusteenust kokku summas 14 144 eurot. Lisaks palus kaitsja hüvitada ka 14.08.2025 kohtuistungil osalemise tasu tunnihinnaga 230 eurot, kohtuistung kestis 3 tundi ja 3 minutit, seega on taotlus hüvitada 701,50 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude süüdistatava kasuks välja mõistmist Eesti Vabariigilt. Taotluse kohaselt on õigusteenust osutatud vandeadvokaatide ja juristi poolt tunnihindadega 150-230 eurot, mis vastavad kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kohtu hinnangul ka kuluarvestuses näidatud toiminguid ja nende mahtu saab pidada vajalikuks ja mõistlikuks õigusteenuse osutamisel. Riik hüvitab menetluskulu KrMS § 181 lg 1 sättest tulenevalt vaid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral ja süüdimõistva kohtuotsuse puhul jääb süüdistatava KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses kantud menetluskulu KrMS § 180 lg 1 põhimõtte kohaselt süüdistatava enda kanda. Kohus küll mõistab süüdistatava süüdi, kuid muutis süüdistusaktis toodud süüdistuse kvalifikatsiooni. Kaitsja leidis, et süüdistusaktis põhiteole kaasaaitamine Triin Lastiku puhul ei ole tõendatud, millega kohtuotsuses ka nõustus ja leidis, et põhjendatud on hoopis Triin Lastiku süüdimõistmine KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Arvestades asja mahtu, süüdimõistmisel aluseks võetud asjaolude väiksemat ulatust (ja ka sellest tulenevat ebaõigussisu vähenemist - RKKK 1-20-470, punkt 29) võrreldes kogu süüdistusega ning kaitsja argumentide põhjendatuse ulatust leiab kohus, et on põhjendatud mõista riigieelarve vahenditest Triin Lastiku kasuks välja valitud kaitsjatele makstava tasu katteks kokku 5000 eurot. Kuivõrd menetluskulude hüvitamise taotluses ei ole toodud süüdistatava makserekvisiite, peab süüdistatav otsuse jõustumise järgselt ise pöörduma kohtusse või Rahandusministeeriumisse hüvitise saamiseks, esitades oma arvelduskonto numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu.

Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid