Priit Sander süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi käskmenetluses
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Priit Sander – isikukood 39104060303; elukoht: xxx xxx Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; xxx; töökoht: xxx Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Mart Sikut
KOHUS OTSUSTAS:
1.Süüdi tunnistada Priit Sander KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot.
2.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Priit Sander ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26. augustist 2026.
3.Mõista Priit Sanderilt Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale määratud tasu 111,60 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1419 eurot.
4.KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Priit Sander võib välja mõistetud menetluskulud summas 1530,60 eurot tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest
arvates makseinfos näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Priit Sanderit süüdistatakse selles, et tema pööras enda kasuks tema valduses olnud K.A-le kuuluvad tööriistad koguväärtusega 554,35 eurot. Nimelt andis K.A 2022. a märtsikuus Priit Sanderi kasutusse xxx asuva korteris remondi tegemiseks järgmised tööriistad: akunaelpüstoli Ryobi R18N18G-0 väärtusega 214,20 eurot, värvipüstoli Wagner 2361538 väärtusega 185,35 eurot, liistunaelad Essve 1.2x30mm väärtusega 14,80 eurot, aku Ryobi väärusega 60 eurot, akulaadija Ryobi väärusega 60 eurot ja tööriistakohvri väärtusega 20 eurot. Priit Sander ei tagastanud kannatanule eelpoolnimetatud tööriistu, vaid omastas need. Antud teoga tekitas Priit Sander K.A-le varalist kahju kokku 554,35 eurot.
2.Sellega pani Priit Sander toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.
3.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maiken Mardim taotleb 08. juunil 2026 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada Priit Sanderit KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Priit Sander ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
4.Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud. Väljamõistmisele kuulub määratud kaitsja kaitsjatasu 111,60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 1530,60 eurot, tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Süüdistusakti kohaselt edastati süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.
6.KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaitsja süüdistusakti kätte saanud 08.06.2026 ja süüdistatav 11.08.2026. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.
7.KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
9.Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.
10.KarS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Priit Sanderit süüdistatakse valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Priit Sanderile etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
11.Priit Sander tunnistab, et pani talle etteheidetava teo toime, põhjendades seda asjaoluga, et tööandja ei maksnud talle töötasu. Süüdistatav selgitas ülekuulamisel, et paar aastat tagasi tellis K.A temalt ehitustöid ja andis tööde tegemiseks tema kasutusse tööriistad. P. Sander tegi kannatanule soovitud töid, kuid tema sõnul tekkis kannatanuga vaidlus töötasu maksmise üle ning kannatanu vältis tema hinnangul tasu maksmist. P. Sander tunnistas, et kannatanu nõudis tööriistu tagasi, kuid tema palus enne tasuda töö eest võlgnetava summa. Kannatanu tasus selle süüdistatava sõnul üksnes osaliselt. Kuna P. Sanderil oli elamiseks raha vaja, viis ta kannatanult saadud tööriistad pandimajja ja sai nende eest ligikaudu 100 eurot. Süüdistatava sõnul ei katnud see isegi saamata jäänud töötasu.
12.Eelkirjeldatud ütlustega on kooskõlas kannatanu K.A avaldatu. Kannatanu pöördus 15.09.2022 süüteoteatega politsei poole ja selgitas, et andis 2022. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses Priit Sanderi kasutusse tema korteris remonditööde tegemiseks tööriistad. Kannatanu sõnul kinnitas ta süüdistatavale, et tööriistu ei tohi remonditavast korterist ära viia ja need peavad olema vajaduse korral kohal. Hiljem sai kannatanu teada, et tööriistad ei olnud enam korteris ning süüdistatav esitas nende asukoha kohta erinevaid selgitusi. Kannatanu nägi seejärel Viljandi pandimaja veebilehel müügis tööriistakomplekti, mis vastas tema tööriistadele. Samuti märkis kannatanu, et Priit Sander on lubanud tööriistad hüvitada, kuid ei ole seda teinud.
13.Kannatanu jäi 15.09.2022 ülekuulamisel süüteoteates avaldatu juurde. Ta märkis, et Priit Sander oli talle varemgi ehitustöid teinud ning et 2022. aasta veebruari lõpus või märtsi alguses ostis ta uued tööriistad: akunaelpüstoli Ryobi R18N18G-0 väärtusega 214,20 eurot, värvipüstoli
Wagner 2361538 väärtusega 185,35 eurot, liistunaelad Essve 1,2 x 30 mm väärtusega 14,80 eurot, Ryobi aku väärtusega 60 eurot, Ryobi akulaadija väärtusega 60 eurot ja tööriistakohvri väärtusega 20 eurot. Kannatanu sõnul tekitas tööriistade äraviimine talle kahju kokku 554,35 eurot. Priit Sander on korduvalt lubanud tööriistad hüvitada, kuid ei ole seda teinud.
14.Kannatanu ütlustele on lisatud fototabelid Luutari pandimaja veebilehel müügis olnud tööriistade kuvatõmmistest ning tööriistade ostuarved. Arvetest nähtub, et K.A soetas 23.02.2022 naelapüstoli Ryobi R18N18G-0 maksumusega 214,20 eurot, 03.03.2022 värvipüstoli Wagner 2361538 maksumusega 185,35 eurot ja 20.02.2022 ühe paki liistunaelu Essve 1,2 x 30 mm maksumusega 14,80 eurot. Fototabelitest nähtub, et sellised esemed olid müügis Luutari pandimaja veebilehel. Kannatanu on edastanud ka soetatud värvipüstoli seerianumbri.
15.KarS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, et: teo objektiks oli toimepanija valduses olev võõras vallasasi või isikule usaldatud muu võõras vara; toimepanija pööras selle ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks; tegu ei ole käsitatav väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud süüteona KarS § 218 lg 1 tähenduses.
16.Seega tuleb P. Sanderi käitumises kuriteokoosseisu täitmiseks tuvastada, et tööriistad olid süüdistatava valduses, need kuulusid kannatanule ning süüdistatav käitus nendega viisil, millest nähtub soov käsutada neid edaspidi omanikuna või välistada omaniku faktiline võim asja üle. Kohtu hinnangul on need tunnused täidetud. Kannatanu K.A andis tööriistad Priit Sanderi kasutusse üksnes remonditööde tegemiseks ega lubanud neid remonditavast korterist välja viia või edasi anda. Süüdistatav käitus sellele vastupidiselt, viis K.A-le kuulunud tööriistad pandimajja ja sai nende eest raha. Ta ei tagastanud tööriistu kannatanule, kuigi kannatanu neid tagasi nõudis. Selline käitumine väljendab süüdistatava tahet käsutada kannatanule kuuluvaid tööriistu enda kasuks ning välistada kannatanu võimalus oma vara kasutada. Seega pööras Priit Sander tema valduses olnud võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda kasuks KarS § 201 lg 1 tähenduses. Tööriistade koguväärtus 554,35 eurot ületab KarS § 218 lg 4 järgi väheväärtusliku asja piiri, mistõttu ei ole tegu käsitatav KarS § 218 lg 1 järgi väärteona.
17.Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et Priit Sander pööras tema valduses olnud kannatanule kuuluvad võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda kasuks. Priit Sanderi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi.
18.Kohtu hinnangul pani Priit Sander teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Süüdistatav teadis, et tööriistad kuuluvad K.A-le ning need olid antud tema valdusse üksnes remonditööde tegemiseks. Samuti teadis ta, et kannatanu ei olnud lubanud tööriistu korterist välja viia ja nõudis ära viidud tööriistade tagastamist. Sellest hoolimata viis P. Sander tööriistad ilma omaniku loata pandimajja ja sai nende eest raha. Selline käitumine näitab, et süüdistatav mõistis, et pöörab kannatanule kuuluvad võõrad vallasasjad õigusliku aluseta enda kasuks, ning soovis seda teha. Seega tegutses Priit Sander otsese tahtlusega.
19.Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
20.Kohtu hinnangul vastab Priit Sanderi tegu omastamise (KarS § 201) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus
21.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
22.KarS § 201 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks miinimummäära 10 eurot, seega rahalise karistusega 1000 eurot.
23.Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse teo toimepanemise asjaolusid. Omastatud vara väärtus oli 554,35 eurot, mis ületab küll KarS § 218 lg 4 järgi väheväärtusliku asja piiri, kuid ei ole KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate omastamiste kontekstis suur. Samuti arvestab kohus, et tööriistad sattusid süüdistatava valdusse algselt kannatanu nõusolekul remonditööde tegemiseks. Süüdistatav viitab teo toimepanemise motiivile, mis tulenes võimalikust töötasuvaidlusest, kuid isegi kui see tõele vastab (vastavaid tõendeid kohtule esitatud pole), ei õigusta see asjaolu süüdistatava käitumist ega anna talle õigust kannatanu vara enda kasuks pöörata. Süüdistatav on teo toimepanemist tunnistanud, ta on varem kriminaalkorras karistamata ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 2 alusel tekitatud kahju hüvitamist, mida kinnitab kannatanu 02.06.2025 prokuratuurile saadetud e-kiri, ning KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Neil põhjustel hindab kohus süüdistatava süüd väikeseks.
24.KarS § 201 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Arvestades süüdistatava süü suurust, teo asjaolusid, süü tunnistamist, varasema kriminaalkaristatuse puudumist, kahju hüvitamist ning karistuse eripreventiivset eesmärki hoida Priit Sanderit edaspidi kuritegude toimepanemisest, peab kohus põhjendatuks mõista talle kergemaliigiline karistus rahalise karistusena. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad andmed süüdistatava 2021. aasta tulude kohta ning 2021. aasta deklareeritud tulu puudub. Seetõttu on põhjendatud lähtuda KarS § 44 lg 2 alusel miinimumpäevamäärast 10 eurot. Kohus peab põhjendatuks mõista Priit Sanderile prokuröri taotletud rahaline karistus 100 päevamäära ehk 1000 eurot.
25.Samuti peab kohus põhjendatuks jätta mõistetud rahaline karistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Priit Sander ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatava varasema kriminaalkaristatuse puudumist, teo tunnistamist, kahju hüvitamist ja hinnangut tema süü suurusele, on alust arvata, et karistuse täitmisele pööramine ei ole uute kuritegude ärahoidmiseks vältimatult vajalik ning kontrollitähtajaga tingimisi karistus on karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav.
26.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Priit Sanderilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 111,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
27.Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ning §-st 254.