1-25-5851
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. november 2025 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-25-5851
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Edvin Soosalu süüdistatuna KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Dagne Mihkels
Süüdistatav
Edvin Soosalu – isikukood 37504030236, xxx kodanik, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, e-post: xxx, telefon xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.
Süüdi tunnistada Edvin Soosalu KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Edvin Soosalu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.04.2025, s.o 1 päev. Edvin Soosalu suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Edvin Soosalult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 178,56 eurot riigituludesse. Kohustada Edvin Soosalu tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 125,63 eurot.
Menetluskulud, kogusummas 1507,56 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700030709. Selgitusse võib märkida: „Edvin Soosalu, kriminaalasi 125-5851, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - nuga plastkarbis (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Edvin Soosalu süüdistatakse selles, et 31.03.2025 ajavahemikul 08:00 – 18:00 lõi ta xxx oma xxx kuuluvat koera nimega xxx korduvalt noaga, rusikatega ja viskas puuhaluga, millega tekitas loomale füüsilist valu ja kehavigastusi: 2 cm sügava, lihaseid rebestava torkehaava vasakul reiel, 1,5 cm haava kõhuõõnes, verevalumi rasvikus, peaaegu rinnaõõnde ulatuva torkehaava vasakul rinnakul, haava ninapiirkonnas, pindmise haava vasakul jalal. Vigastatud ja hirmunud loom leiti 31.03.2025 kell 19:34 kodust eemal tänavalt, xxx. Edvin Soosalu tegevuse tõttu vajas koer operatsiooni. Sellise julmal viisil toime pandud tegevusega tekitas Edvin Soosalu loomale füüsilist valu ja vaimseid kannatusi, rikkudes sellega Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõudeid, mille järgi loetakse looma suhtes lubamatuks teoks looma hukkumine, vigastamine või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Seega pani Edvin Soosalu toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, so KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused
Süüdistatava Edvin Soosalu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.10.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Edvin Soosalu süüdi tunnistamist KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Edvin Soosalu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.04.2025, s.o üks päev, seega kandmisele kuulub 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Edvin Soosalu ei pane KarS § 73 lg 3 määratud 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-st 1 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - nuga plastkarbis (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 178,56 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“
Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.