Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

ASJAOLUD

03.11.2024.saabus Viru Maakohtusse üldmenetluse korras süüdistusakt I U süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. I U süüdistatakse selles, et I U tegutses osta.ee keskkonnas kasutajanime S all aastaid ja osales kauplemiskeskkonnas kaupu müüva müüja Sinu24 OÜ oksjonitel süstemaatiliselt ning ka võitis neid. Kuni 2021. aastani osales I U oksjonitel ja maksis kaupade eest tavapäraselt: ei manipuleerinud makseviisi- ega kättesaamise valikutega ja tasus kaupade eest täies ulatuses. Alates 2021. aasta veebruarist muutis I U oma käitumist ja hakkas moonutama kauba eest tasumise fakti puudutavaid asjaolusid ehk ta hakkas ära kasutama seda, et osta.ee portaalis kuvati eksitavalt, et ostja on kauba eest tasunud, kuigi tegelikkuses oli I U tasunud kauba lõpphinnast üksnes murdosa ja sedagi transpordikuludena. Ajavahemikul 01.02.202114.12.2021 võitis I U 1977 oksjonit ja võidetud oksjonitest 1835 oksjoni puhul manipuleeris ta tasumisel makseviisi ja summadega. I U sisestas osta.ee portaali valeandmed kauba makseviisi kohta, mis võimaldas tal jätta Sinu24 OÜ töötajatele mulje, et kauba eest on justkui täies ulatuses tasutud, tasudes tegelikkuses kauba eest ainult ca 1% ostuhinnast. Eksimusse viidud Sinu24 OÜ tegi varakäsutuse, millega I U sai enda käsutusse kauba, kuid selle eest müügilepingule vastavat hinda ei tasunud. I U poolt vastu võetud kaupade müügihind kokku oli 41984 eurot, millest I U Tasus 524,94 eurot osta.ee portaali kaudu, jättes tasumata 41459,06 eurot. Muid makseviise, sh sularahas tasumist, I U ei kasutanud. I U käis viimast korda Sinu24 OÜ laos kaubal järel 06.12.2021 ja pärast seda jätkas ta oma tegevust ning püüdis ajavahemikul 07.12.2021 – 14.12.2021 saada enda käsutusse veel Sinu24 OÜ kaupa koguväärtusega 2639,45 eurot, tasudes kauba eest ainult 22,2 eurot. Tegu jäi lõpule viimata, kuna ettevõte Sinu24 OÜ avastas I U poolt maksmise viisi andmetega 2 (7)

manipuleerimise ning I U piirati Sinu24 OÜ poolt korraldavatel oksjonitel osalemine. 16.12.2021 saatis I U osta.ee kauplemiskeskkonna vahendusel Sinu24 OÜ-le kirja palvega võtta maha Sinu24 kasutajakonto piirang, sest kogu kauba eest on makstud, üritades jätkuvalt luua teadvalt ebaõige ettekujutuse Sinu24 OÜ töötajate ees, et ta on kaupade eest tasunud, kuigi ta toodete ostuhinda tasunud ei olnud. I U jäi temast olenemata põhjustel ajavahemikul 07.12.2021 – 14.12.2021 oksjonitel võidetud kaup koguväärtusega 2639,45 eurot väljastamata, sest pettuse eelnevalt avastanud kannatanu ei väljastanud talle seda kaupa. Kokku tekitas I U oksjonitel võidetud kaupade eest tasumata jätmisega Sinu24 OÜ-le varalist kahju suurele kahjule vastavas summas, s.o 41459,06 eurot. Sinu24 OÜ on esitanud hagiavalduse I U vastu 41 425,28 eurot varalise kahju hüvitamise nõudes, ning palub välja mõista viivise tsiviilhagi summalt 41 425,28 eurot alates tsiviilhagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. 27.01.2025 määrusega on süüdistatav I U üldmenetluses kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. 03.02.2025 on kannatanu Sinu24 OÜ täiendanud ja täpsustanud hagiavaldust ning Viru Maakohtu 05.02.2025 määrusega võttis kohus tsiviilhagi menetlusse. Kohtuistungid on toimunud 24.04.2025, 26.05.2025 ja 07.10.2025. 08.10.2025 esitas kannatanu esindaja kohtule taotluse kinnitada tsiviilhagi hüvitamise osas kompromissleping, mis asendab kokkulepet. 16.10.2025 määrusega kinnitas kohus süüdistatava ja kannatanu esindaja vahel sõlmitud kompromisslepingu ning osaliselt lõpetas kriminaalmenetluse tsiviilhagi osas.

PROKURÖRI TAOTLUS

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Süüdistatavale I U etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Etteheidetav kuritegu on toime pandud ajavahemikul 01.02.2021-14.12.2021. Kohtueelse menetluse käigus on I U poolt teo toimepanemine veenvalt tõendamist leidnud ja süüdistus põhjendatud. Karistusregistri andmetel puuduvad I U käesoleval hetkel kehtivad karistused, teda ei ole kunagi varasemalt kriminaalkorras karistatud ning uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg – ligi neli aastat. I U pole ei enne kuriteo toimepanemist ega pärast seda süütegusid toime pannud. Lisaks on I U asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama ja tasunud tekitatud kahjude katteks 2000 eurot. I U on sõlminud kannatanu/tsiviilhageja Sinu24 OÜ-ga ka kompromisskokkuleppe, millega on võtnud endale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kompromissiga vähendati tekitatud kahju suurust ja põhinõude lõplikuks suuruseks jääb 18 000 eurot, millest arvestatakse maha juba tasutud summa. Kohus on 16.10.2025 määrusega 3 (7)

sõlmitud kompromisskokkuleppe kinnitanud ning lõpetanud tsiviilhagi menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Neil asjaoludel on alust eeldada õigusrahu saabumist ja avaliku menetlushuvi puudumist. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul oluline eelkõige tekitatud kahju hüvitamine, mitte isiku karistamine. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus, üheltpoolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt n-ö garanteeritakse kahju hüvitamine teatud tähtajaks. Lisaks sellele, et I U puhul on tegemist varem kuritegude eest karistamata isikuga, ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 alusel. Avaliku menetlushuvi hindamise võib siduda preventsiooniga, mistõttu tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. Kahtlustatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu on prokurör seisukohal, et tema puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust ka eripreventiivsest aspektist lähtudes. Prokurör usub, et tegemist oli episoodilist laadi süüteoga, mistõttu pole alust arvata, et kahtlustatav võiks jätkata tulevikus analoogsete tegude toimepanemist. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi ka asjaolu, et kahtlustatava puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Lisaks pole tegemist sellise süüteoga, mille puhul oleks võimalik muudel kaalutlustel jaatada ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks ja teda on võimalik positiivselt mõjutada ka vastavate kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kuludeks on käesolevas kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaat Arri Toomingale kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu summas 219,60 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaat Andres Veskile kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu summas 281,82 eurot ja kohtumenetluses makstud kaitsjatasu summas 934,98 eurot, kokku kaitsjatasu summas 1436,40 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et I U suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine ja isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks I U suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. I U on andnud nõusoleku, mille kohaselt ta on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks eelviidatud kuriteosüüdistuse osas kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (seoses avaliku menetlushuvi puudumisega). Talle on selgitatud ka KrMS § 202 lõpetamise tähendust ja tagajärgi. I U on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja osalema nõustamisel ning raviplaani koostamisel järgima raviplaani 3 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti on ta nõus tasuma sama aja jooksul menetluskulud

4 (7)

kokku summas 500 eurot. Seoses tema varalise seisundiga palub I U jätta ülejäänud kaitsjatasu summas 936,40 eurot riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 4 ning § 206, ringkonnaprokurör taotleb Viru Maakohtult: 1) lõpetada kriminaalasjas nr 1-24-6414 (22730000025) menetlus I U (ik XXX) suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu; 2) kohustada I U (ik XXX):

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Kriminaalasjas on I U esitatud süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi ringkonnaprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub ringkonnaprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava I U suhtes rahuldamisele. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust 5 (7)

menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine kohtu hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt I U osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuritegude eest näeb KarS eriosa ette karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. I U on varem kriminaalkorras karistamata. Oluline on ka see, et ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. Ta on kannatanuga saavutanud kokkuleppe, asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama ja tasunud tekitatud kahjude katteks 2000 eurot. I U on sõlminud kannatanu/tsiviilhageja Sinu24 OÜ-ga ka kompromisskokkuleppe, millega on võtnud endale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kompromissiga vähendati tekitatud kahju suurust ja põhinõude lõplikuks suuruseks jääb 18 000 eurot, millest arvestatakse maha juba tasutud summa. Kohus on 16.10.2025 määrusega sõlmitud kompromisskokkuleppe kinnitanud. Lisaks on I U nõus hüvitama menetluskulud. Kohus on seisukohal, et I U õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja I U vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on süüdistatav 3 kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kuulutamisest nõus: pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja osalema nõustamisel ning raviplaani koostamisel järgima raviplaani; - tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 500 eurot riigituludesse. I U on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kriminaalasjas 1-24-6414 kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (seoses avaliku menetlushuvi puudumisega). Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. I U on selgitatud kriminaalmenetluse 6 (7)

lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS § 202 alusel, sealjuures on talle selgitatud KrMS § 202 lg 6 sätte sisu. Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatava karistamine vajalik. KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised andmekandjad, s.o kuus plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde (I kd tl 83, 136, 140, 170, 173, 183). Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed: andmeid ei kustutata. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatav ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.