Liiklussüüteod

1-25-4989 K.Z-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

1-25-4989 § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus K.Z isikuna, keda Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja karistas 21.05.2019 otsusega nr 1-19-4034 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduva toimepanemise eest KarS § 424 lg 2 järgi, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepannud isikuna, juhtis 13.10.2024 kella 20.08 ajal XXX maja juures L.H’le kuuluvat ja tema enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – mopeedi RHON LH50QT-19 registreerimismärgiga XXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARMD-0151, (taatlustunnistuse number TTRC-24/00083), mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1.56 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,14 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,42 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis K.Z mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud juhtimisega toime ja sõitis vastu XXX asuvat maja. Peale selle tema, varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 29.01.2025 kella 18.40 ajal XXX maja juures osaühingule W kuuluvat mootorsõidukit – kaubikut Citroen Berlingot registreerimismärgiga XXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EE seerianumbriga ARDM-0082, (taatlustunnistuse number TTRC-24/00129), mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,49 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,14 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,35 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis K.Z mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti rikkus ta liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani K.Z toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle tema ajavahemikul 25.01.2025 kuni 29.01.2025 menetlusega täpselt kindlaks tegemata kuupäeval, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära XXX külas asuva töökoja juurde pargitud W osaühingule kuuluva kaubiku Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX väärtusega 2000 eurot ning kaubikust W osaühingule kuuluvad käivitusjuhtmed, akunurklihvija Makita väärtusega 250 eurot, aku koos USB-vaheadaptriga koguväärtuses 25 eurot, 20 liitrit diiselkütust koguväärtusega 30 eurot, autoaku väärtusega 100 eurot, akumäärdepritsi Wurth väärtusega 427 eurot. Kuriteoga põhjustas K.Z kannatanule W OÜ varalise kahju kokku 2832 eurot. Sellise tegevusega pani K.Z toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 17).

1-25-4989 Kohtus nõudis prokurör K.Z-i süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-31.1.2025 ja 13.-14.10.2024, s.o kokku 5 päeva vangistust, ja kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel pöörata vangistus täitmisele ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 25 päeva (715 päeva) vangistust asendada üldkasuliku tööga 715 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.Z kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 5 ja 8 sätestatud kohustusi: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; pöörduma ühe kuu jooksul vaimse tervise õe vastuvõtule Läänemaa Haiglas ja ravi määramisel selle läbima (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend); osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema ÜKT-d ja pöörduma vaimse tervise õe poole ja ravi määramisel selle läbima. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab K.Z-i süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kannatanule W OÜ on kuriteoga tekitatud varaline kahju 2832 eurot, varastatud esemed on osaliselt tagastatud, mistõttu kannatanu tsiviilhagi ei esitanud /tl 20-22/. Tõkendit ei ole kohaldatud. K.Z on kahtlustatavana kinni peetud 29.-31.1.2025 ja 13.-14.10.2024, s.o 5 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendid. 31.1.2025 läbiotsimisel äravõetud autoaku Varta, käivitusjuhtmed, määrdeprits Würth, kaks Makita akut koos USB laadija ja juhtmetega on tagastatud kannatanule /tl 29-36, 22/; sõiduk Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX on tagastatud omanikule /tl 39/; DVD-plaadid salvestistega jäävad kriminaalasja juurde /tl 37-38, 84-90/. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb K.Z-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse

1-25-4989 teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale K.Z-i kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 223,20 eurot (tl 114-116). K.Z-ilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1552,20 eurot. Menetluskulu tuleb K.Z-il tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.