(Resolutiivosa) Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. september 2025, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-3702
Kohtukoosseis
Anu Vilt
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
Argo Parts süüdistuses lühimenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks
Süüdistatav
Argo Parts isikukood: 36610092747; elukoht: xxx; xxxharidus; töökoht: alates 14.07.2025. a xxx; emakeel: xxx keel xxx kodanik; 1 kehtiv väärteokaristus; karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust: 1) 10.02.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 116-1102 karistati KarS § 424 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga; 2) 24.10.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 116-6918 karistati KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.02.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-1102 mõistetud karistuse ärakandmata osa , s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 535 tunni ulatuses, mis tuli ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Määrati lisakohustused; 3) 10.08.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-
KarS
§
424 lg
järgi
17-6552 karistati KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 24.10.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-6918 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust; 4) 15.09.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 117-8351 karistati KarS § 424 ja § 329 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.08.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17- 6552 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust; 5) 25.01.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 123-260 karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 5 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 535 tunni ulatuses, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul. Määrati lisakohustused. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2025-25.05.2025 Kaitsja
vandeadvokaat Otto Preem (määratud kaitsja)
Kohtuistungi toimumise aeg 17. september 2025
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas:
KarS § 69 sätete alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva (360+90+28) 478 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
Argo Partsil tasuda menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde kriminaalasja materjalide juures asuv: DVD+R plaat, millel abipolitseiniku vormikaamera kaks videosalvestist. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 25. septembrist 2025. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaegade jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab maakohus tervikotsuse, mis on pooltele kättesaadav 16.10.2025. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Süüdistuse sisu Argo Partsi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 10.02.2016 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-1102, 24.10.2016 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-6918, 10.08.2017 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-17-6552, 15.09.2017 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-17-8351 ja 25.01.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-23-260 ning millised karistused on kehtivad: 24.05.2025 kella 10.51 paiku Põlva maakonnas xxx kinnistul juhtis tahtlikult mootorsõidukit Škoda Yeti registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,10 mg/l kohta. (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,22 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,12 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Argo Parts kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Argo Parts toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. (allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik Anu Vilt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.