Liiklussüüteod

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700002425. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Argo Partsi süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille karistati teda Tartu Maakohtu 10.02.2016. a otsusega, Tartu Maakohtu 24.10.2016. a otsusega, Tartu Maakohtu 10.08.2017. a otsusega ja Tartu Maakohtu 15.09.2017. a otsusega, juhtis: – 25.11.2022 kella 07:49 ajal xxxxxxxxxxxx tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 milligrammi alkoholi; – 03.01.2023 kella 16:43 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxx. kilomeetril tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,20 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus A. Parts liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Parts toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Argo Parts ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Parts tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A. Partsi eelvangistuses viibitud aeg 25. – 26.11.2022 ja 03. – 05.01.2023, s.o 5 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 535 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada A. Partsi järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 pdes 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Samuti kohustada A. Partsi KarS § 75 lg 4 alusel tegema peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorse alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth)

vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Esimesel kuuel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates seitsmendast kuust kord kvartalis s.o iga kolme kuu tagant. Vereanalüüside näidud peavad kinnitama alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist, seega peavad PEth analüüsi näidud kõikidel kordadel olema 50ng/mL või väiksemad. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A. Partsilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida A. Partsilt sõiduauto Suzuki Swift, mis asub Kagu politseijaoskonna parklas Võru linnas Räpina mnt 20.a. Mõista A. Partsilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 141,60 eurot, asitõendi teisaldamise ja hoiustamise kulud 199 eurot ja sundraha 687,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1028,10 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 400 euro ulatuses. Võimaldada A. Partsil tasuda menetluskulud summas 1028,10 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendasid kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.