1-25-2155/7 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 74 lg 1 alusel määrata Garri Grauberg katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 78 p 1 alusel kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Välja mõista Garri Graubergilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 10 alusel ekspertiisikulud 1872 eurot ja sõiduki teisaldamise kulud 451,20 eurot riigituludesse. Kohustada Garri Graubergit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja sõiduki teisaldamise kulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks vähemalt 378,18 eurot. Menetluskulud, kogusummas 4538,20 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700026519. Selgitusse võib märkida: „Garri Grauberg, kriminaalasi 1-25-2155, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Garri Grauberg maksma Politsei- ja Piirivalveametile tagasi kuriteo matkimise käigus kasutatud 48 000 eurot järgmiselt: Garri Grauberg on tasunud Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx summa 22 725 eurot. 03.07.2024 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega asjas 1-24-3777 arestitud 2275 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Swedbank xxx kanda pärast kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx. Summa 23 000 eurot tuleb G. Graubergil tasuda ühe aasta ja kuue kuu jooksul Politseija Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx igakuise summana esimesel seitsmeteistkümnel kuul 1300 eurot ning 18. kuul viimase maksena 900 eurot. Selgitusse märkida kriminaalasi 1-25-2155.

Asitõendid: -narkootiline aine – hävitada - Läbiotsimisprotokolli juures asuvad seifi paroolid - hävitada. Hävitada Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas xxx olevad järgmised esemed: - ekspertiisist tagasi saadetud pakend nr xxx: - MM35/11 pakend nr 7, nr 8 ja nr 10 – erinevad ravimid; - MM35/11 pakend nr 1 – e-sigar; - MM35/11 pakend nr 12 – taimepurustaja ja klaasist piip; - MM35/11 pakend nr 5 – kaks kaalu, taimepurustaja, karp seemnetega; - MM35/11 pakend nr 6 – kanepi suitsetamise piip. G. Gaubergilt ära võetud esemetest tehtud koopia andmefailid (PPA andmehoidlas) hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Garri Graubergi süüdistatakse selles, et tema sooviga müüa isikliku kasu saamiseks ostjale „xxx“ kokaiini, pidi selleks esitama tellimuse ja enda ostja kontakti Läti Vabariigis elavale S Lsile. Nimelt riskide maandamiseks toimus kokaiini üleandmine otse S. Lsi poolt korraldatud skeemi järgi ja tema poolt kaasatud isikute poolt, kus tehingu eest tasumisele kuuluva summa garanteerimine ehk kauba eest tasumine S. Lsile oli G. Graubergi kohustuseks. Nimelt kohtus G. Grauberg 30.11.2023 ostjaga selleks, et leppida kokku tulevase narkootilise aine kokaiini müügitehingu tingimused. G. Graubergi poolt selgitati, millise skeemi järgi toimub kauba üleandmine ja et tasumine peab toimuma sularahas. Kohtudes uuesti 19.12.2023, lepiti kokku, et ühe kilogrammi kokaiini hind on 48 000 eurot. 10.01.2024 kohtumisel andis G. Grauberg täpsemalt selgitused selle kohta, kuidas uus kontakt võtab ostjaga ühendust ning edastab info kodeeritult, mille mõistmiseks tuleb kasutada G. Graubergi poolt antud valemit. Kuigi ostja tahtis G. Graubergilt osta ühte kilogrammi kokaiini, sooviti 20.01.2024 talle ühendust võtnud kontakti poolt, so S. Ls, üle anda G. Graubergi poolt tellituna kaks kilogrammi kokaiini. Nimelt selgus, et G. Grauberg oli tellinud S. Lsilt Eestisse saatmiseks kaks kilogrammi kokaiini ja andnud nõusoleku seda ise rahaliselt garanteerida, mistõttu see ka kolmandatelt isikutel telliti ja tehti toiminguid selle edasi saatmiseks. Kui aga ostja keeldus kahe kilogrammi vastuvõtmisest, toodi pärast G. Graubergiga infot vahetades S. Lsi korraldatud skeemi ja saadetud kulleriti poolt Läti Vabariigist 21.01.2024 Eesti Vabariiki üks kilogramm kokaiini. Riskide maandamiseks pandi see peidukohta aadressile xxx juurde. Alles seejärel teatati ostjale kauba asukoha koordinaadid ning nõue tasuda 24 tunni jooksul G. Graubergile. Viimane tuligi ja võttis 23.01.2024 ostja käest saadud info järgi peidukohast 48 000 eurot. 24.01.2024 läks G. Grauberg Läti Vabariiki, et tasuda ostetud kauba eest summas, millest oli maha arvatud temale jäänud kasu. Kuna G. Grauberg oli tellinud S. Lsilt kaks kilogrammi kokaiini, kuid tasus viimasele ühe kilogrammi eest, lubas S. Ls ka teise

kilogrammi eest summa viimaselt sisse nõuda. Samuti avaldas S. Ls, et G. Grauberg tegi kas kauba tellimisel vea või tahtis teda petta, kuna teenis sellelt tehingult ilma riskita rohkem kui S. Ls ise. Ostjale müüdud ühe kilogrammi kokaiini eest sai seega G. Grauberg tasu, mis kohtupraktika kohaselt võib olla sellistes tehingutes 7-25% müügihinnast, so 3360 eurot kuni 12 000 eurot. Samas Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti teabel oli 2024 aastal ühe kilogrammi kokaiini keskmiseks hulgihinnaks 30 000 kuni 80 000 eurot. Selliselt võis G. Graubergi vahendatud 48 000 eurot tehingus puhaskasu olla kuni 18 000 eurot. Peidupaika pandud valge kokku pressitud pulbri võttis politsei ära ning 01.02.2024 ekspertiisiakti nr 24E-AN00127-01 kohaselt oli tegemist ainega, mille massiks 1012 grammi ja mis sisaldas 81% kokaiini, so puhast ainet 820 grammi. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 0,65 grammist kokaiinist. Seega G. Graubergi poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 ́1 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks ära võetud kokaiinist keskmiselt 820/0,065=12 615 isikut). Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. G. Graubergil puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õigustav luba, kuid siiski müüs ta kokaiini, mis liikus S. Lsilt otse ostjale ning mille eest tasus G. Grauberg ostjalt saadud summa arvelt, pani G. Grauberg narkootikumidega ebaseadusliku käitlemise teo toime kavatsetult. Seega G. Grauberg grupis S. Lsiga suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Garri Graubergi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.09.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Garri Graubergi süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2p1 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 aastat. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel pöörata G. Graubergile mõistetud karistus täitmisele osaliselt, koheselt kuulub ärakandmisele kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G. Graubergi 29.05.2024 kuni 18.06.2024 kinnipidamisel viibitud aeg, s.o kakskümmend üks päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks viis kuud üheksa päeva vangistust. Ülejäänud vangistus neli aastat ja kuus kuud jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel koos käitumiskontrolliga G. Graubergi suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et G. Grauberg temale määratud viie aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti lubab G. Graubergi vastavalt KarS § 75 lg 4, et on oma käitumist parandanud ning võtab endale kohustuse tasuda Politsei- ja Piirivalveametile tagasi kuriteo matkimise käigus kasutatud 48 000 eurot järgmiselt: enne kokkuleppe sõlmist korraldas Garri Grauberg Politseija Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx summa 22 725 euro üle kandmise; 03.07.2024 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega asjas 1-24-3777 arestitud 2275 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Swedbank xxx tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist kanda üle Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx; ülejäänud summa, so 23 000 eurot tuleb G. Graubergil tasuda ühe aasta ja kuue kuu jooksul Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx igakuise summana 1300 eurot ning viimase maksena 900 eurot Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine- hävitada - ekspertiisist tagasi saadetud pakend nr xxx - hävitada - MM35/11 pakend nr 7, nr 8 ja nr 10 – erinevad ravimid- hävitada - MM35/11 pakend nr 1 – e-sigar - hävitada - MM35/11 pakend nr 12 – taimepurustaja ja klaasist piip - hävitada - MM35/11 pakend nr 5 – kaks kaalu, taimepurustaja, karp seemnetega- hävitada - MM35/11 pakend nr 6 – kanepi suitsetamise piip- hävitada - Läbiotsimisprotokolli juures asuvad seifi paroolid- hävitada G. Gaubergilt ära võetud esemetest tehtud koopia andmefailid - hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3,10 alusel ekspertiisikulud 1872 eurot ja sõiduki teisaldamise kulud 451,20 eurot riigituludesse.

7.detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNAekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku