Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Henriks Ralfs Mitrauskist süüdistatakse selles, et tema katseajal, 01.07.2025.a kella 16:16 paiku, avalikus kohas, XXX kortermaja juures lõi D.J-ile ühel korral rusikaga peapiirkonda. Edasi liikus D.J XXX kortermaja ette. Kannatanule järgnes Henriks Ralfs Mitrauskis, kes lõi D.J-ile kahel korral kurikaga vastu paremat õlapiirkonda, millega tekitas D.J-ile füüsilist valu. Henriks Ralfs Mitrauskis häiris oma tegevusega kortermaja rõdult ja akendelt sündmust pealtnäinud L. Pi, K.Pi , A.Vi , samuti teiste kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Oma tegevusega rikkus Henrik Ralfs Mitrauskis korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega kui see on toime pandud vägivallaga, pani Henriks Ralfs Mitrauskis toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 20.02.2025.a. kohtuotsusega 1-24-7421 Henriks Ralfs Mitrauskisele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 2 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust. Seega mõista Henriks Ralfs Mitrauskisele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Henriks Ralfs Mitrauskise karistuse kandmise aja alguseks 03.07.2025.a. s.o alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest käesolevas kriminaalmenetluses. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Henriks Ralfs Mitrauskise kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 807,24 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2136,24 eurot: sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 807,24 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Henriks Ralfs Mitrauskis on kahtlustatavana kinni peetud 03.07.2025 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 04.07.2025. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates 03.07.2025, s.o alates Henriks Ralfs Mitrauskise kahtlustatavana kinnipidamisest käesolevas kriminaalmenetluses. Kriminaalasja juures olevad asitõendid 5 DVD-R plaati salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.