Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Menetluskulud summas 613,88 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700021750. Selgitusse võib märkida: „Vadim Skultšus, kriminaalasi 1-25-4123, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Vadim Skultšus`t süüdistatakse KarS § 212 lõikes 1 sätestatud kuriteo toimepanemises, mis seisnes kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, nimelt: 13.01.2023.a. esitas Vadim Skultšus Swedbank P&C Insurance AS- ́ile avalduse, mille kohaselt 07.12.2022.a. sõiduauto BMW, reg nr XXX, sõitis otsa Vadim Skultšus`ele kuuluvale sõidukile BMW, reg nr XXX ning teavitas, et avaldus selle sündmuse kohta on politseis olemas. Väärteomenetluse nr 230222018331 käigus on 14.12.2022.a. teostatud Vadim Skultšus`e ülekuulamine tunnistajana. Tunnistaja ülekuulamisel Vadim Skultšus andis ütlusi, millest lähtuvalt 07.12.2022.a. Tallinnas, Läänemere tee 64 läheduses asuvas parklas sõitis sõiduk BMW 730D, reg nr XXX, otsa Vadim Skultšus`ele kuuluvale sõidukile BMW 730D, reg nr XXX, mille tulemusena sõidukil BMW 730D, reg nr XXX, sai viga juhiuks ja juhipoolne esitiib. Tegelikult nimetatud asjaoludel 07.12.2022.a. Tallinnas, Läänemere tee 64 asuvas parklas liiklusõnnetust ei toimunud, vaid 07.12.2022.a. Tallinnas, Läänemere tee 64 läheduses asuvas parklas sõiduk BMW 730D, reg nr XXX, sõitis otsa samas parklas viibinud sõiduki BMW 730D, reg nr XXX parempoolsele (kõrvalistuja poolsele) küljele. Enne politsei sündmuskohale saabumist muudeti kindlushüvitise saamise eesmärgil sõiduki BMW 730D, reg nr XXX, asukohta ja antud sõiduk pargiti parklas seisva sõiduauto BMW 730D, reg nr XXX, ette seisma vasakpoolse (juhipoolse) küljega, eesmärgiga luua ebaõige ettekujutus, mille kohaselt sõiduk BMW 730D, reg nr XXX, sõitis otsa samas parklas viibinud sõiduki BMW 730D, reg nr XXX, juhipoolsele küljele. Kahjukäsitluse käigus on OÜ Heimarus esitanud eelkalkulatsiooni, mille kohaselt kindlustusjuhtumi toimumise korral oleks Swedbank P&C Insurance AS pidanud hüvitama sõiduki BMW 730D, reg nr XXX, taastusremondi kulud summas 1752.79 eurot.

Seega oma tegevusega Vadim Skultšus pani toime kindlustuskelmuse, s.o KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Vadim Skultšuse, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.08.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Vadim Skultšuse süüdi tunnistamist KarS § 212 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud. Harju Maakohtu 21.01.2025 otsusega nr 1-25-50 karistati Vadim Skultšust tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskemat ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja § 65 lg 3 alusel jätta mõistetav vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdlane ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 613,88 eurot riigituludesse. Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.