Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Heino Hansenit süüdistatakse selles, et tema 16.01.2025 Tartu maakonnas Tartu linnas Rahu silla all Tasku keskuse poolsel kõnniteel kella 16.00-16.07 paiku kasutas füüsilist vägivalda kannatanu I. L.’i suhtes, mis seisnes selles, et Heino Hansen lõi oma parema käe rusikaga ühe korra vastu I. L.’i nägu. Löögi tagajärjel kukkus I. L. pikali ja kaotas teadvuse. Heino Hansen põhjustas sellise tegevusega I. L.’ile tervisekahjustused – ninaverejooksu, näoluude hulgimurru (ninaluude murd, vasaku ülalõuaurke seinte murd), turse ninal ja vasakule põsele hematoomi. Seega pani Heino Hansen toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Prokurör palub tunnistada Heino Hansen süüdi KarS § 121 lg 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kohustusi: osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1614,48 eurot: sundraha summas 1329,00 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 285,48 (65,88+131,76+87,84) eurot. Arvestades, et süüdistataval on vähene sissetulek ja võlgnevusi ligikaudu XXX euro ulatuses, on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu, mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 jätta kohtul poole menetluskuludest ehk 807,24 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Heino Hansen aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Heino Hanseni süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Heino Hanseni menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 285,48 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1614,48 eurot. Heino Hansen taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga tasumine käib Heino Hansenile, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid, sh küllaltki suures summas olevaid võlgnevusi, ilmselgelt üle jõu. Seega, võttes arvesse temaga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta Heino Hanseni menetluskuludest poolt riigi kanda ning anda talle tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Heino Hansenilt välja mõista kaitsjatasu 142,74 eurot ja sundraha 664,50 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 807,24 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.