Liiklussüüteod

määratud

ajavahemike

järel

Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus eelduslikult 13. juunil 2025 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 13. juunil 2026. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Avo Eriltit süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema juhtis 22. novembril 2024 kella 03.36 ajal Jõgeva linnas Põik tn 2 juures mootorsõidukit Ford Transit 350L Van registreerimisnumbriga XXX XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l kohta. Avo Erilt rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudus Avo Eriltil juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Prokurör palub Avo Erilt süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 päev karistusaja hulka, mistõttu lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud alluma vabatahtlikult Politsei- ja Piirivalveameti teostatavale alkoholijoobe kontrollimisele ja registreeruma 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks.

Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1438,80 eurot – sundraha summas 1329 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 109,80 eurot. Arvestades, et Avo Eriltil on XXX, väike sissetulek ja on mitmed võlgnevused pärast mille tasumist jääb igakuiseks äraelamiseks alla 600 euro, millest tuleb katta veel mh elamis- ja söögikulud, on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu, mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 jätta kohtul poole menetluskuludest ehk 719,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkulepe on temale arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti kokkuleppe juurde ning palus selle kinnitada. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel on kokkulepe sõlmitud, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tegelikku tahet ning ta sai aru kokkuleppe sisust. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada A. Erilt süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. A. Erilti menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 109,80 eurot. Lisaks kuulub A. Eriltilt väljamõistmisele KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o otsuse tegemise ajal 1329 eurot. Pool kaitsja tasust, s.o 54,90 eurot, tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel tuleb A. Eriltilt välja mõista pool sundraha, s.o 664,50 eurot, ja pool määratud kaitsjale makstud tasust, s.o 54,90 eurot. Menetluskulu kogusummas 719,40 eurot tuleb A. Eriltil tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.