1-25-522/26 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. Samuti tema, juhtis uuesti 15.05.2022 kella 19.15 ajal X maakonnas X vallas X linnas X tn X juures ning seejärel kella 19.28 ajal X tn X juurest X linnas X tn X juurde mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga X , olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt nr 600T lisa 2 hinnangu kohaselt esines Madis Vaksil amfetamiini tarvitamisest tingitud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine joove. Seega juhtis Madis Vaks mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Madis Vaks pani oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Madis Vaks süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada nimetatud karistus üldkasuliku tööga 450 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Madis Vaks üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Madis Vaksale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Madis Vaksale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta Madis Vaksalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtu seisukoht Lääne Ringkonnaprokuratuur on 29.01.2025.a saatnud kohtusse süüdistusakti Madis Vaksa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses ning 11.02.2025 määrusega on Madis Vaks antud kohtu alla. Enne kohtuliku uurimise algust on esitatud prokurör kohtule 27.05.2025 taotluse kriminaalasja nr 1-25-522 lahendamiseks kokkuleppemenetluses ja kinnitamiseks süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud karistuskokkulepe. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Madis Vaksa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada ja isik vabastada vahi alt kohtusaalis kohtuotsuse kuulutamise järgselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Arvata menetluskuludeks sundraha 1329 eurot, joobe tuvastamise kulu 340 eurot ning määratud kaitsjate tasu ja kulud 1136,44 eurot, kokku 2805,44 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Madis Vaksalt riigituludesse menetluskulud 2667,92 eurot, menetluskulud summas 137,52 eurot (so vastavas summas kaitsja tasu osas) jätta riigi kanda. Riigi kasuks menetluskulud 2667,92 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Madis Vaksa tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 10-daks kuupäevaks 222,33 eurot ning viimase osamaksena 222,29 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik