Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-25-446 19. mai 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Vahistamise ja lisapiirangute vaidlustamine Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2025. a määrus Jüri Aia kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määruskaebus Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv 7. mai 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tunnistada Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2025. a ja Tartu Maakohtu 10. veebruari 2025. a määrus õigusvastaseks osas, millega jäeti muutmata Jüri Aia suhtes kohaldatud lisapiirangud.
2.Jätta ringkonnakohtu määrus muutmata osas, millega loeti Jüri Aia vahi all pidamine seaduslikuks.
3.Rahuldada kaitsja määruskaebus osaliselt.
4.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Jüri Aiale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 197 eurot 64 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
1.Jüri Aia peeti 12. novembril 2024 kinni kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Tartu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrusega anti luba tema vahistamiseks kaheks kuuks ning
10.jaanuari 2025. a määrusega pikendati vahi all pidamise tähtaega ühe kuu võrra. Samuti kohaldas prokuratuur 15. novembri 2024. a määrusega J. Aia suhtes vahistamise tähtaja lõpuni lisapiiranguid, keelates tal lühi- ja pikaajalised kokkusaamised ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise.
2.Tartu Maakohtu 10. veebruari 2025. a määrusega anti J. Aia süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kohtu alla. Tõkendina kohaldatud vahistamine ja lisapiirangud jäeti muutmata. Maakohus märkis, et vahistamise alus pole ära langenud. J. Aiat on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 5. aprilli 2023. a otsusega KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ning 3 järgi. Nende tegude eest mõistetud karistus jäeti osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Uued kuriteod pani J. Aia toime katseajal ning sama kannatanu suhtes, mis näitab, et ta pole eelmisest
1-25-446 karistusest järeldusi teinud. J. Aia võib kannatanuga vabaduses kokku puutuda ning seepärast on suur oht uue kuriteo toimepanekuks. Ka lisapiiranguid ei saa leevendada. Prokurör avaldas eelistungil, et temani jõudnud teabe kohaselt üritas J. Aia vaatamata lisapiirangutele kannatanuga suhelda. Pole võimatu, et lisapiirangute tühistamisel mõjutab süüdistatav kannatanut andma teistsuguseid ütlusi. Isikuline tõend tekib alles kohtuliku uurimise käigus. Lisapiiranguid ei saa tühistada ka osaliselt, sest kaitsja ei osanud nimetada ühtegi inimest, kellega J. Aia sooviks suhelda.
3.Maakohtu määruse vaidlustas J. Aia, taotledes selle tühistamist vahistamise ja lisapiirangute muutmata jätmise osas.
4.Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2025. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et J. Aia kuriteokahtlus on põhjendatud ning esineb arvestatav uue kuriteo toimepanemise oht. Seetõttu peab süüdistatav jääma vahi alla. Lisapiiranguid tuleb kohaldada põhjusel, et J. Aia võib hakata kannatanut mõjutama. Prokuröri sõnade kohaselt on süüdistatav üritanud kannatanuga suhelda. Lisapiirangute kohaldamine pole senise kestuse tõttu ülemäärane.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas J. Aia kaitsja, taotledes lisapiirangute tühistamist ning süüdistatava vahi alt vabastamist. Kaitsja hinnangul põhjendas ringkonnakohus vahistamisaluse olemasolu ebapiisavalt ja jättis määruskaebuse väidetele vastamata. Välja ei toodud seda, milles seisneb uue kuriteo toimepanemise arvestatav tõenäosus ning miks on vahistamine vältimatu. Süüdistataval ja kannatanul pole kokkupuuteid ning sellega on vägivallakuritegude oht maandatud. Ka lisapiirangute tühistamata jätmine on väär. Varasem karistatus ei anna alust oletada, et süüdistatav võib hakata kannatanut mõjutama või on teda mõjutanud. J. Aia pole varem õigusemõistmisevastaseid kuritegusid toime pannud.
6.Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et J. Aia vahi all pidamine on seaduslik ning seetõttu tõkendi tühistamise taotlust edu ei saada. Kohtumäärused vastavad vahistamismäärusele esitatavatele nõuetele (vt nt RKKK 10.05.2019, 1-19-401/34, p 9) ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 363 lg 4 p 1 kohaselt ei ole tarvis selles osas kohtute põhjendusi korrata.
9.KrMS § 1431 lg 1 võimaldab lisapiiranguid kohaldada muu hulgas siis, kui on piisav alus oletada, et vahistatud kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Kriminaalmenetluse kahjustamise vältimiseks tohib prokuratuur või kohus määrusega piirata või täielikult keelata ka kahtlustatava või süüdistatava lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust (p 1) ja/või kirjavahetuse ning telefoni kasutamise õigust (p 2). KrMS § 1431 lg 2 kohaselt peab selliste kitsenduste kohaldamise määruses muu hulgas ära näitama õiguste piiramise põhjenduse ning ulatuse. Järelikult on tegemist kirjalikult vormistatud ning põhistatud menetlusotsustusega KrMS § 145 lg 1 p 1 mõttes, milles on kohustuslik kirjeldada asjaolusid ja tõendeid, mis osutavad kriminaalmenetluse kahjustamise ohule, ning ka põhjendada, miks on kahtlustatava või süüdistatava õiguste piiramine tarvilik just sellises ulatuses.
2(4)
1-25-446
10.KrMS § 1431 lg 1 alusel rakendatavad kriminaalmenetluse tagamise meetmed riivavad eeskätt vahistatu põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatust. Kuigi neid põhiõigusi riivatakse ulatuslikult juba kahtlustatava või süüdistatava vahistamisega, loob see säte aluse täiendavaks riiveks. Perekonna- ja eraelu puutumatus on olulised põhiõigused, mille suhtes tuleb rakendada võimalikult vähe piiranguid vaatamata sellele, et vahistatu võis toime panna kuriteo. (RKKK 27.02.2012, 3-1-1-9-12, p 14.2; 12.11.2014, 3-1-1-69-14, p 9.4) Ka kohaldatud lisapiirangute põhjendatuse hindamisel peab kohus kaaluma, kas süüdistatava isoleerimine tema perekonnast on kriminaalmenetluse huvides jätkuvalt proportsionaalne (RKKK 07.02.2019, 1-16-2411/677, p 40). Kohtupraktikas on KrMS § 1431 alusel suhtlemise keelamise proportsionaalsust jaatatud nt siis, kui on oht, et kahtlustatav või süüdistatav võib enne kohtulikul arutamisel toimuvat ülekuulamist mõjutada tunnistajaid või kannatanuid. Sellega seoses on leitud, et kui suhtlemise lubamist kasutatakse teiste isikute õiguste rikkumiseks või kannatanute või tunnistajate turvalisuse ohustamiseks, kaaluvad lisapiirangu eesmärgid PS §-s 26 sätestatud õiguste riive üles. Küll peab lisapiirangute leevendamist või tühistamist kaaluma pärast seda, kui kannatanud või tunnistajad on kohtus üle kuulatud. (Vt nt viidatud 3-1-1-69-14, p 9.4.)
11.J. Aiale kohaldati lisapiiranguid prokuratuuri 15. novembri 2024. a määrusega. Kriminaalasja materjalist ei nähtu, et see määrus oleks esitatud tutvumiseks ka kohtule. Seega ei olnud maakohtul võimalik vahetult kontrollida, kas lisapiirangute kohaldamise aluseks olev määrus vastab KrMS § 1431 ja § 145 lg 1 p 1 nõuetele, s.t missuguste asjaolude ja tõendite põhjal lisapiiranguid rakendati. Maakohus toetus lisapiiranguid muutmata jättes pelgalt prokuröri selgitustele. Need ei võimalda aga järeldada, et lisapiirangute kohaldamise eeldused olid täidetud.
12.Eelistungil viitas prokurör sellele, et J. Aia üritas lisapiirangute kehtivuse ajal kannatanuga suhelda. Prokuratuurini jõudnud teabest järeldati, et tekkinud on kannatanu ütlustega manipuleerimise oht. Prokuröri vastustest maakohtule jäi aga selgusetuks, missugune tõendusteave seda väidet kajastab, millal ja kuidas see saadi, kunas ning kuidas süüdistatav kannatanuga kontakti otsis ja millisel eesmärgil ta seda tegi. Prokuröri väidete üldsõnalisuse tõttu võib need lugeda sisuliselt kuulujutuks. Sedavõrd ebamäärasele teabele süüdistatava õiguste piiramisel toetuda ei saa.
13.Sootuks arusaamatud on prokuratuuri põhjendused küsimuses, miks on tarvis kohaldada täielikku kokkusaamis- ja suhtlemispiirangut. Kriminaalmenetluse kahjustamist põhjendatakse kannatanu ütluste manipuleerimise ohuga. Viidatud pole sellele, et süüdistatav võiks püüda kannatanut mõjutada teiste inimeste kaudu või kahjustada kriminaalmenetlust muul moel. Seega ei ole osutatud ühelegi asjaolule, mis annaks KrMS § 1431 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt aluse piirata lisaks kannatanule ka teiste isikutega kokkusaamise ja suhtlemise õigust. Lisapiirangute kohaldamist ning osalist tühistamata jätmist ei põhjenda argument, mille kohaselt pole kaitsepool nimetanud ühtegi inimest, kellega J. Aia suhelda sooviks. KrMS § 1431 võimaldab kahtlustatava või süüdistatava õigusi piirata vaid niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatult tarvilik kriminaalmenetluse kahjustamise vältimiseks. Kui menetluse kahjustamist saab ära hoida kindla(te) inimes(t)ega suhtlust piirates, pole seaduslikku alust keelata kontakti kellegi teisega. Niisamuti ei saa lisapiirangute ulatust õigustada asjaoluga, et süüdistatav ega kaitsja pole eraldi taotlenud nende kohaldamist kitsamalt.
14.Kolleegium asub seisukohale, et praeguses asjas ei vasta lisapiirangute kohaldamise aluseks olevate kohtumääruste põhjendused KrMS § 1431 lg-te 1 ja 2 ning § 145 lg 1 p 1 nõuetele. Nendele nõuetele ei vasta määrused ainuüksi põhjusel, et prokuratuur jättis kohtule esitamata andmed, mis võimaldanuks lisapiiranguid kohaldada. Seetõttu rikkusid kohtud lisapiiranguid tühistamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
15.Tavaliselt tingib kriminaalmenetluse tagamise abinõu ebaseaduslikkus kohtumääruse tühistamise, kuid praegu ei ole see võimalik, sest süüdistatavale kohaldatud lisapiirangud tühistati prokuratuuri 3(4)
1-25-446 taotlusel Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025. a määrusega. Seetõttu saab kolleegium üksnes sedastada, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus ei vastanud lisapiiranguid puudutavas osas nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t need on õigusvastased (RKKK 13.03.2020, 1-19-9448/32, p 11).
16.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tunnistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse õigusvastaseks osas, millega jäeti muutmata J. Aia suhtes kohaldatud lisapiirangud. Osas, millega ringkonnakohus luges süüdistatava vahi all pidamise seaduslikuks, jääb vaidlustatud määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
17.Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse J. Aiale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 197 eurot 64 senti (käibemaksuga). Kohtumäärused jäävad lisapiirangute osas tühistamata üksnes põhjusel, et nende toime on praeguseks lõppenud, kuid määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Seda arvestades juhindub kolleegium KrMS § 187 lg-st 1, jättes kõnealuse menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.