Liiklussüüteod

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 6, 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1, 3 alusel AnnaElizabeth Vetemaalt välja mõista menetluskuludena riigituludesse määratud kaitsja tasu ja kulud 307,44 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 22 eurot, asitõendi saatekulud (sõiduki teisalduskulud) 76,25 ning sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot, kokku 1734,69 eurot.

Välja mõistetud menetluskulud 1734,69 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Anna-Elizabeth Vetemaad tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 10. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 144,50 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 145,19 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700011883 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1991“.

Kohtuotsus saata Transpordiametile.

süüdimõistetule

ja

prokurörile

ning

jõustumisel

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Anna-Elizabeth Vetemaad süüdistatakse selles, et tema 25.09.2024 kella 02.08 ajal juhtis tahtlikult X maakonnas, X linnas, X tn 34 juures mootorsõidukit BMW 530d registreerimismärgiga X, olles alkoholijoobeseisundis ja omamata vastava kategooria

1-25-1991 juhtimisõigust. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti kohaselt leiti tema 25.09.2024 kell 02.37 võetud verest etanooli 2,17 mg/g +/- 0,06 mg/g, seega oli alkoholisisaldus veres mitte väiksem kui 2,11 mg/g. Seega juhtis Anna-Elizabeth Vetemaa mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Samuti rikkus Anna-Elizabeth Vetemaa oma sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Anna-Elizabeth Vetemaa oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri allkirjastatud kokkuleppe kohaselt teeb prokurör kohtule ettepaneku Anna-Elizabeth Vetemaa KarS § 424 lg 1 alusel süüdi tunnistada ning kandmata karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Kokku on lepitud ka menetluskulude tasumises. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kriminaaltoimiku materjalide ning kohtuliku arutamise käigus tuvastatu pinnalt tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja mõista kokkulepitud karistus. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.