Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Kristjan Maasleppa süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse K. Maasleppa selles, et tema isikuna, keda on varem Pärnu Maakohtu 24.03.2022. a otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise korduva toimepanemise eest ja kelle karistus pole kustunud, võttis 08.10.2024 kella 9 paiku eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata kellaajal xxx vahelisel teel F.V tahte vastaselt

korduvalt kätest kinni, väänas kannatanut kätest ja pigistas, vedades kannatanut metsa suunas. Oma tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu labakäele ja randmetele ning sinikad randmetele. Seega pani K. Maaslepp toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse K. Maasleppa selles, et tema 25.10.2024 kella 16.00 ja 16.24 vahel xxx poe parklas s.o avalikus kohas kiskus tekkinud konfliktolukorras ägestudes H.N.-i riietest, tõmmates ta autost välja, lõi kannatanut vähemalt ühel korral rusikaga näkku vastu paremat põske, rebis katki kannatanu pusa ja T-särgi, kriimustades kannatanut rinna piirkonnast, karjus kannatanule tapmisähvardusi ja ropendas valjult ning lõi kannatanut vasakule poole kaela piirkonda ja keresse. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – parema pöidla distorsioon, parema õla eespinnal 3 paralleelset 5x0,5cm hõõrdumisjälge, vasaku õlavarre eespinnal 3 paralleelselt joonjat 15 cm hõõrdumisjälge 10x15 punetava nahaga alal ja vasaku rinnalihase piirkonnas nahal 1x5 cm punetav laik. Samuti ajas ta kannatanut auto pukseerimise köiega, mille otsas oli metallkonks, vehkides mööda parklat taga, üritades korduvalt kannatanut lüüa. Oma agressiivse tahtliku käitumisega pani ta toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, häiris sündmust pealt näinud asjasse mittepuutuvate kõrvaliste isikute rahu ja ohustas nende turvatunnet, sest vähemalt üks sündmuse pealtnägija helistas häirekeskusesse, ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku pihta teda ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani K. Maaslepp toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Kristjan Maaslepp ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta 6 kuulise vangistusega. K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta ja 8 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb osaliselt suurendada raskemat karistust ning mõista K. Maaslepa liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K. Maaslepp ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1043 alusel mõista K. Maaslepalt varalise kahju katteks välja 52,98 eurot H.N.-i kasuks. Mõista K. Maaslepalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 190,32 eurot ja sundraha 1329 eurot. Võimaldada K. Maaslepal tasuda menetluskulud summas 1519,32 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanud on kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 9 ja 56). K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Kohtuistungil avaldas K. Maaslepp, et tasus kannatanule 13.03.2025 kahju katteks tsiviilhagis nõutud summa 52.98 eurot. Vastava info saatis K. Maaslepp koheselt ka sekretäri meilile. Kohus kontrollis raha laekumist kannatanule ka telefonitsi ning sai kinnituse, et kannatanu on nimetatud summa kätte saanud. Seega on kahju täies ulatuses hüvitatud. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 190,32 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Maaslepal tasuda menetluskulud kogusummas 1519,32 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kannatanud H.N. ja F.V on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse teavitada neid K. Maaslepa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 8 ja 55). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.