Tartu Maakohus 02. aprill 2025, Viljandi kohtumaja 1-25-1362 (24261050767)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Heiko Kulasalu süüdistuses KarS § 214 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Süüdistatav
abiprokurör Valdo Gerassimov Heiko Kulasalu (isikukood: 38808205711; elukoht: Lõuna, XXX-i; töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud, viimati: 18.01.2019.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud ja 5 päeva vangistust alates 05.12.2018.a.; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute esitatud tsiviilhagid täielikult. Välja mõista Heiko Kulasalult 2042 (kaks tuhat nelikümmend kaks) eurot Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu (registrikood 80202381, arveldusarve nr EE672200221001192042, Swedbank AS) kasuks. Välja mõista Heiko Kulasalult 410 (nelisada kümme) eurot Stitch House OÜ (registrikood 14122863, arveldusarve nr EE102200221065143325, Swedbank AS) kasuks. Välja mõista Heiko Kulasalult 50 (viiskümmend) eurot V.U (V.U) (isikukood: XXX, arveldusarve nr XXX ) kasuks.
Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.
Süüdistus Heiko Kulasalu süüdistatakse selles, et tema 08.07.2024.a. kella 20 paiku saatis facebooki kaudu V.U-le sõnumeid, milles nõudis kannatanult 520 euro üleandmist, ähvardades hakata vastasel juhul lõhkuma kannatanu auto aknaid ja rehve, ähvardades teha mittemaksmine kannatanule 10 korda kulukamaks. Seejuures asus Heiko Kulasalu oma ähvardust täide viima, kui 27.07.2024 kella 01:50 paiku lõhkus XXX maja ees seisva V.U-le kuuluva sõiduauto BMW reg. märk XXX XXX vasakpoolse tagumise rehvi, tekitades kahju 50 eurot. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on ähvardatud hävitada vara, pani Heiko Kulasalu toime KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ... selles, et tema 21.08.2024.a. kella 22.20 ja 23.50 vahel, grupis koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis seinapaneeli lõhkumis teel XXX asuvasse angaari ning võttis sealt ära H.K-le kuuluvaid erinevaid tööriistu koguväärtusega 1598 eurot. ... selles, et tema 22.08.2024.a. kella 00.30 paiku, grupis koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis rippluku lõhkumise teel XXX hoovil asuvasse ehitusobjekti konteinerisse ning võttis sealt ära akutööriistad: löökkruvikeeraja DTD153 maksumusega 151.- eurot, akutrelli DDF485Z maksumusega 110.eurot, lööktrelli BHR 202 LXT maksumusega 223.- eurot, lööktrelli DHR 242 maksumusega 217.- eurot, tikksae DJV 180 LXT maksumusega 179.- eurot, universaaltööriista DTM 52 maksumusega 185.- eurot, akuketassae DHS 680 maksumusega 318.- eurot, universaalsae DJR 183 maksumusega 118.- eurot, lihvmasina DBO 180Z maksumusega 131.- eurot ja nurklihvija DGA 506Z maksumusega 149.- eurot; lisaks Stitch House OÜ – le kuuluvad kaks akunurklihvijat Makita DGA 511Z koos akudega kogumaksumusega 410.- eurot. Oma teoga põhjustas Heiko Kulasalu Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidule varalise kahju summas 2042.- eurot ja Stitch House OÜ – le summas 410.- eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, grupi poolt ja sissetungimisega, pani Heiko Kulasalu toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 214 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Heiko Kulasalule liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Heiko Kulasalu 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Heiko Kulasalu peab:
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 214 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2042 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Heiko Kulasalult 2042 eurot Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu kasuks. Stitch House OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 410 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Heiko Kulasalult 410 eurot Stitch House OÜ kasuks. V.U on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 50 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Heiko Kulasalult 50 eurot V.U kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Heiko Kulasalu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 58,56 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 1050 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 1050 eurot jäävad riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1387,56 eurot: sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 58,56 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid 4 DVD plaati salvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.