Eneke Roots süüdistuses KarS § 345 lg 1, § 3811 lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 121 lg 1, § 3311 lg 1 järgi, üldmenetluses
Kaitsja
vandeadvokaat Kaire Hänilene, riigi õigusabi korras
Süüdistatav
Eneke Roots (Eesti Vabariigi kodanik, isikukood: X ; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309, § 310-314, § 315 lg 4, § 180 lg 1,2 ja § 182 kohus otsustas: 1) Mõista Eneke Roots karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
RESOLUTSIOON
Mõista Eneke Roots KarS § 3811 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Süüdi tunnistada Eneke Roots KarS § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Eneke Roots KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Eneke Roots KarS § 331 1 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 2 (kaks) aastat vangistust.
1-24-6059 KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 2 (kaks) aastat vangistust täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Eneke Roots ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, s.o 02.04.2025. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada alates kohtuotsuse jõustumisest Eneke Rootsu suhtes ettevõtluskeeldu 2 (kaheks) aastaks.
2) Tsiviilhagid
Jätta kannatanu G.Q esitatud tsiviilhagi Eneke Roots suhtes summas 4026 eurot seoses süüdistuses õigeksmõistmisega KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Jätta kannatanu Z.L esitatud tsiviilhagi Eneke Roots suhtes summas 5783,93 eurot seoses süüdistuses õigeksmõistmisega KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Jätta kannatanu E.L esitatud tsiviilhagi Eneke Roots suhtes summas 1380,62 eurot seoses süüdistuses õigeksmõistmisega KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Kannatanu B.U esitatud tsiviilhagi Roots suhtes rahuldada täies ulatuses ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista süüdistatavalt Eneke Rootsult kannatanu kasuks 215 eurot, mis tuleb Eneke Rootsul hüvitada kannatanu B.U arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena „E. Roots, kriminaalasi 1-24-6059, tsiviilhagi hüvitamine.“
Kannatanu J.U esitatud tsiviilhagi Roots suhtes rahuldada ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista süüdistatavalt Eneke Rootsult kannatanu kasuks 630 eurot, mis tuleb Eneke Rootsul hüvitada kannatanu J.U arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena „E. Roots, kriminaalasi 1-24-6059, tsiviilhagi hüvitamine.“
Kannatanu J.U esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdistatavalt Eneke Rootsult kannatanu J.U kasuks mittevaraline kahju 500 (viissada) eurot. Tsiviilhagi tuleb hüvitada kannatanu J.U arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena „E.Roots, kriminaalasi 1-24-6059, tsiviilhagi hüvitamine.“
3) KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel Eneke Rootsult välja mõista menetluskuludena riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmises 1329 eurot ning määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas (124,44 + 437,65 + 620) 1182,09 eurot (koos käibemaksuga), s.o menetluskulud kokku kogusummas 2511,09 eurot.
1-24-6059 Välja mõistetud menetluskulud 2511,09 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Eneke Rootsu tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 210 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 201,09 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank) või EE957700771001523585 (LHV Pank) ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700010415 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-6059“. Seoses õigeksmõistmisega jätta määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ulatuses summas (124,44 + 1021,20 + 1446,68) 2592,32 eurot (koos käibemaksuga) riigi kanda. Määratud kaitsjale majutuse sõidu ja sõidule kulutatud aja kulu summas (728,92 + 164,70) 893,62 (koos käibemaksuga) eurot jätta riigi kanda.
4) Mõista KrMS § 180 lg 1, 2 ja 175 lg 1 p 1 alusel Eneke Rootsult välja kannatanu J.U kasuks valitud esindajale määratud mõistliku suurusega tasu summas 3025,60 eurot. Kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis kanda J.U arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena „E. Roots, kriminaalasi 1-24-6059, menetluskulu.“ 5) Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse jõustumisel Rahandusministeeriumile.
pooltele
ning
Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine 2. aprill 2025. I Süüdistus
1-24-6059 Eneke Rootsu (Roots) süüdistatakse selles, et - tahtlikult eesmärgiga tõendada oma sobivust võlanõustajana töötamiseks, saatis teadlikult X linnas 10.01.2020.a kl 19:36 e-posti aadressilt X MTÜ P juhataja C.Y e-posti aadressile XXX kirja pealkirjaga „Dokumendid“ ja millise manus sisaldas muuhulgas skaneeritud koopiat Eneke R ik-X nimele väljastatud võltsitud Tartu Ülikooli diplomist nr X . Lisaks oli manuses Eneke Roots võlanõustaja täiendkoolituse tunnistus ja Rahvastikuregistri andmete väljatrükk, kus hariduseks oli märgitud kõrgem. Eneke Rootsu ega ka Eneke R nimele – isikukoodiga X , ei ole Tartu Ülikool diplomit nr X kunagi väljastanud ning seega on tegemist võltsitud diplomiga (dokumendiga). Juriidilise kõrghariduse omandamist tõendava diplomi esitamisega soovis Eneke Roots tõendada, et on täitnud õigusteaduse diplomiõppekava täies mahus, ning jätkata võlanõustamisteenuse osutamist, mille oli omandanud ebaseaduslikult. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lg 1 p 2 järgi on muuhulgas nõutav võlanõustamisteenust osutaval isikul riiklikult tunnustatud kõrghariduse olemasolu. Teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus osutada võlanõustamisteenust, pani Eneke Roots toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. tahtlikult eesmärgiga tõendada oma sobivust võlanõustajana töötamiseks, saatis teadlikult X linnas 03.11.2021.a kl 17:33 e-posti aadressilt X MTÜ S juhataja G.N e-posti aadressile X kirja, millise manus sisaldas muuhulgas skaneeritud koopiat Eneke R X nimele väljastatud võltsitud Tartu Ülikooli diplomist nr X , eesmärgiga tõendada oma sobivust võlanõustajana töötamiseks ja omandada tulevikus õigus töötada MTÜ-s S võlanõustajana. Lisaks olid manuses Eneke Roots võlanõustaja tunnistus, Rahvastikuregistri andmete väljatrükk ning Eneke Roots eluloo kirjeldus, kus hariduseks oli märgitud kõrgem. Eneke Rootsu ega ka Eneke R nimele – isikukoodiga X , ei ole Tartu Ülikool diplomit nr X kunagi väljastanud ning seega on tegemist võltsitud diplomiga (dokumendiga). Juriidilise kõrghariduse omandamist tõendava diplomi esitamisega soovis Eneke Roots tõendada, et on täitnud õigusteaduse diplomiõppekava täies mahus, mille läbi omandada õiguse võlanõustamisteenuse osutamiseks. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lg 1 p 2 järgi on muuhulgas nõutav võlanõustamisteenust osutaval isikul riiklikult tunnustatud kõrghariduse olemasolu. Teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus töötada võlanõustajana, pani Eneke Roots toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. olles 2021. a jaanuaris ametlikult käsunduslepingu alusel tööl MTÜ-s P võlanõustajana, ning esitles ennast võlanõustajana, sõlmis 2021.a jaanuaris, tegutsedes MTÜ N esindajana, kuid mittetulundusühingu huvide vastaselt, isiklikke huve eelistades E.L-iga suusõnalise kokkuleppe, mille järgi pidi tasuma E.L-i pankrotimenetluses makstavaid kohustusi ja esitama võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande, teostas E.L-i eest tagasimakseid võlausaldajatele ja koostas E.L-ile Pärnu
1-24-6059 Maakohtule esitatavad aruanded. E.L teostas Pärnu linnas oma usaldusisiku arvelduskontolt ülekandeid Eneke Roots poolt etteantud erinevatele arvelduskontodele alljärgnevalt: E.L kandis 11.01.2021. a MTÜ N arvelduskontole X summa 1483 eurot selgitusega „ 2-1910673 E.L“. 15.02.2021. a tasuti E.L-i võlgnevusi kokku 770,70 euro ulatuses. Ülejäänud raha summas 712,30 eurot, milline oli Eneke Rootsu valduses ja E.L-i poolt temale rahaliste nõuete täitmiseks usaldatud, omastas Eneke Roots ebaseaduslikult. E.L kandis 10.01.2022. a X linnas MTÜ N arvelduskontole X summa 1615 eurot selgitusega „ Arve nr. 5“. 13.01.2022. a tasuti E.L-i võlgnevusi MTÜ Eesti Võlanõustajate Nõukogu arveldusarvelt kokku 991,09 euro ulatuses. Ülejäänud raha summas 623,91 eurot, milline oli Eneke Rootsu valduses ja E.L-i poolt temale rahaliste nõuete täitmiseks usaldatud, omastas Eneke Roots ebaseaduslikult. E.L kandis 11.01.2023.a X linnas K.O arvelduskontole X summa 1263 eurot, selgitusega „ Eneke“. 24.01.2023. a tasuti E.L-i võlgnevusi M. R arveldusarvelt kokku 229,78 euro ulatuses, E.Lile tagastati 23.02.2023. a M. R arveldusarvelt 985,66 eurot. Ülejäänud raha summas 44,42 eurot, milline oli tema valduses ja E.L-i poolt temale rahaliste nõuete täitmiseks usaldatud, omastas Eneke Roots ebaseaduslikult. Isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani Eneke Roots toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - olles varem toime pannud omastamise, olles 07.06.2021. a ametlikult käsunduslepingu alusel tööl MTÜ-s P võlanõustajana, esitles ennast Z.L-ile (Z.L) võlanõustajana ja tegutsedes Eneke Rootsule, st temale endale kuuluva MTÜ N esindajana, sõlmis 07.06.2021. a Z.L-iga X käsunduslepingu (Käsundusleping nr 4), mille järgi ta pidi ümber kujundama või tasuma Z.L-i vastu esitatud rahalisi nõudeid erinevatelt võlausaldajatelt. Eneke Rootsu ja Z.L-i vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel, kandis Z.L 08.06.2021. a Eneke Rootsu kontrolli all oleva MTÜ N arvelduskontole X summa 10 000 eurot ja 11.06.2021 Eneke Rootsu kontrolli all oleva MTÜ N arvelduskontole X summa 4000 eurot, kokku kandis Z.L MTÜ N arveldusarvele X rahalisi vahendeid 14 000 eurot, millest Eneke Roots tasus ajavahemikus 08.06.2021. a kuni 17.06.2021. a MTÜ N kontolt Z.L-i võlausaldajatele rahalisi nõudeid 8186.07 euro ulatuses ja lisaks tasutud 30 eurot riigilõiv. Ülejäänud raha summas 5783,93 eurot, milline oli tema valduses ja oli Z.L-i poolt temale Z.Li rahaliste nõuete täitmiseks usaldatud, omastas Eneke Roots ebaseaduslikult, võttes muuhulgas 2800 eurot sularahas MTÜ N kontolt X välja (09.06.2021 väljamaksed summas 2100 eurot, 14.06.2021. a 500 eurot ja 21.06.2022. a 200 eurot) ja 3036.95 euro ulatuses kandis 18.06.2021. a kohtutäitur E. C. . arveldusarvele Eneke Rootsu suhtes läbiviidavate täitemenetluste nr 175-20122264, 175-2013-341, 175-2014-2085, 175-2013-342 ja 175-2015809 nõuete katteks.
1-24-6059 Vaatamata Z.L nõudmistele ei ole Eneke Roots raha tagastanud. Isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani Eneke Roots toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - olles varem toime pannud omastamise, olles 28.07.2021. a ametlikult käsunduslepingu alusel tööl MTÜ-s P võlanõustajana, esitles ennast G.Q-le võlanõustajana ja tegutsedes Eneke Rootsule, st temale endale kuuluva MTÜ N esindajana, sõlmis 28.07.2021. a X linnas G.Q-ga käsunduslepingu (Käsundusleping nr 5), mille järgi ta pidi ümber kujundama või tasuma G.Q vastu esitatud rahalisi nõudeid erinevatelt võlausaldajatelt. Eneke Rootsu ja G.Q vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel kandis G.Q
MTÜ N
arveldusarvele X : 18.07.2021. a summas 70 eurot (arve nr 34) 29.07.2021. a summas 10 000 eurot (Käsundusleping nr 5) 30.07.2021. a summas 7 000 eurot (Käsundusleping nr 5) 30.07.2021. a summas 50 eurot (arve nr 40 1. osamakse) 30.07.2021. a summas 700 eurot (Käsundusleping nr 5) 01.08.2021. a summas 1 303,78 eurot (Käsundusleping nr 5) Rahalisi vahendeid summas kokku 19 123,78 eurot, millest Eneke Roots tasus ajavahemikus 29.07.2021.a kuni 03.08.2021.a G.Q võlausaldajatele rahalisi nõudeid 11 961,77 euro ulatuses ja lisaks 30 eurot riigilõivu. 20.08.2021. a tagastas Eneke Roots MTÜ N arvelduskontolt X G.Q-le 3 106,01 eurot, selgitusega “Käsunduslepingu nr 5 lõpetamisel tagastus“. Ülejäänud raha summas 4026 eurot, milline oli tema valduses ja G.Q poolt temale rahaliste nõuete täitmiseks usaldatud, omastas Eneke Roots ebaseaduslikult, võttes 29.07.2021. a 3000 eurot sularahas MTÜ N kontolt X välja ning tasus iseendaga seotud teenuste ja kaupade eest. Isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani Eneke Roots toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - kellel oli 14.04.2022. a Pärnu Maakohtu tsiviilasja määrusega nr. 2-22-1159, keelatud avaldada kohtutäiturina töötava E. C. . kohta infot kõrvalistele isikutele, jätkas avalikkusele info edastamist E. C. . kohta, tegutsedes järgnevalt: Eneke Roots avaldas 25.06.2022. a peale Pärnu Maakohtu 14.04.2022. a lahendit – E. C. . ga sõlmitud kompromissleping - internetiportaali www.youtube.com keskkonnas video pealkirjaga „Infotund K. L “, milles avaldas korduvalt infot kohtutäitur E. C. . kohta, mis oli vabalt kättesaadav kolmandatele isikutele.
1-24-6059 14.04.2022. a Pärnu Maakohtu tsiviilasja määruse nr 2-22-1159 mittetäitmise suhtes avati kohtutäitur Rocki Alberti poolt täitemenetluseasi nr 176/2022/1976, milles määrati Eneke Rootsule 16. august 2022. a ja 26.08.2022. a sunniraha, millist ta ei tasunud ega täitnud. Eneke Roots jätkas peale sunniraha määramist sihilikult ja järjekindlalt kohtutäitur E. C. . kohta (väär)info avaldamist kõrvalistele isikutele. Eneke Roots on kohtulahendi täitmata jätnud teadvalt, seda kinnitab üheselt 16.08.2022. a kohtutäitur S. I. büroosse Eneke Roots poolt saadetud kiri ja 27.08.2022. a saadetud e-kiri sunniraha määramise otsuse peale. Eneke Roots on järjekindlalt ja teadvalt jätkanud kohtutäitur E. C. . kohta (valeinfot) sisaldavate postituste tegemist, eesmärgiga solvata ja alandada, 03.01.2023. a postitus X Facebook lehel, mida haldab ja kontrollib Eneke Roots, 06.01.2023. a postitus X Facebook lehel, mida haldab ja kontrollib Eneke Roots, 13.02.2023. a postitus X ja SS Facebook lehel, mida haldab ja kontrollib Eneke Roots. Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmisega, kui isiku suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha, pani Eneke Roots toime KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - olles ajavahemikul 22.09.2020 kuni 03.07.2023 N MTÜ (registrikood X, äriregistrist kustutatud pankroti raugemise tõttu 03.07.2023, registrijärgne aadress 22.09.202029.04.2022 X, alates 29.04.2022–03.07.2023 X) juhatuse liige, olles mittetulundusühingute seaduse ( edaspidi MTÜS) § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 alusel ühingu juhtiva organi liikmeks ning MTÜS § 35 ühingu raamatupidamist korraldavaks isikuks, rikkus teadlikult raamatupidamise kohustust. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 2 p 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks on iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik. RPS § 4 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. MTÜ N pangakontodelt nähtub, et ühing tasus korduvalt Eneke Rootsu kohustusi, Eneke Roots nimele väljastatud ühingu pangakaardiga tasuti erinevates ettevõtetes peamiselt temaga
1-24-6059 seostatavate (olmeliste) kulutuste eest ning võetud ühingu arvelduskontolt sularaha, kuid tehingud ei olnud raamatupidamise nõuete kohaselt dokumenteeritud. Samuti peab raamatupidamiskohustuslane koostama iga lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande (MTÜS § 36 lg 1, RPS § 4 p 4 ja § 14). Majandusaasta kestab üldjuhul 12 kuud (RPS § 13) ning aruanne tuleb äriregistrile esitada kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (MTÜS § 36 lg 5). Äriregistri andmetel algas MTÜ N majandusaasta 01.01 ja lõppes 31.12. Järelikult pidi Eneke Roots korraldama MTÜ N majandusaasta aruannete esitamise ühingu majandusaastale järgnenud aasta 30. juuniks. Äriregistrist nähtub, et ajaperioodi 22.09.2020 (esmakanne) kuni 07.07.2022. a lõpetamiskanne, 03.07.2023.a (kustutamiskanne) kohta ühingu majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole. Eneke Roots oli kohustatud esitama MTÜ N majandusaasta aruanded 2020 aasta kohta hiljemalt 30.06.2021 ja 2021 aasta kohta äriregistrile hiljemalt 30.06.2022. Samuti tuli majandusaasta aruanne esitada 2022. a kohta, seda siis kuni 07.07.2022. a (alustati Ühingu lõpetamist). Eneke Roots jättis oma kohustuse täitmata, millega rikkus teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid ning raskendas oluliselt ülevaate saamist MTÜ N , kui raamatupidamiskohustuslaste varalisest seisundist. Pankrotiseaduse § 85 sätete alusel kohustati 25.01.2023. a võlgnikku MTÜ N andmeid vara ja võlgade kohta ning esitama raamatupidamise dokumente.
esitama
Alates 16.02.2023. a esitas pankrotihaldur L.K Eneke Rootsile nõudeid N MTÜ dokumentatsiooni üleandmiseks. Eneke Roots pankrotihalduri dokumentide esitamise nõudmistele ei vastanud ning küsitud dokumente ei edastanud. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Eneke Roots rikkus teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid ning varjas teadvalt ja ebaseaduslikult raamatupidamisdokumente, mille tulemusena oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, samuti pankrotimenetluse läbiviimine, kuivõrd pankrotihaldur ei saanud aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest varalisest seisundist, ei saanud ülevaadet MTÜ N tegevusest, et nõuda sisse võlgasid, müüa vara ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. MTÜ N likvideeriti 03.07.2023. a pankrotimenetluse raugemise tõttu. Oma sellise tegevusega pani Eneke Roots toime KarS § 3811 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - 20.06.2023 kella 15.50 paiku X asuva kohtumaja kolmanda korruse ootesaalis ründas B.U-d järgmisel viisil: lõi kätega mitu korda vastu B.U käsi ja suu piirkonda, lõi peast prillid, mis kukkusid põrandale, millele peale astus ning need jalgadega katki tegi, seejärel lõi kannatanut jalaga vasaku jala reie piirkonda, mille tagajärjel tundis B.U valu. 20.06.2023 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati B.U parema käe randmel kriimustus. Seejärel tema 20.06.2023 kella 15.55 paiku X asuva kohtumaja kolmanda korruse kohtusaalis nr X ründas uuesti B.U-d kätega, seejärel haaras kinni kohtusaalis viibinud J.U käest ja tõukas ta vastu seina, mistõttu lõi J.U ära oma pea ning tundis käes ja peas valu, seejärel võttis J.U
1-24-6059 käest mobiiltelefoni IPhone 13 ja viskas selle vastu maad ja trampis jalgadega mobiiltelefoni peal, siis võttis maast üles, väljus kohtusaalist ning viskas selle kolmanda korruse avatud õhuruumiga alalt alla. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani Eneke Roots toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
II Menetluse käik
2.1.Pärnu Maakohtu 18.11.2024 määrusega anti süüdistatav Eneke Roots süüdistuses KarS § 345 lg 1, § 3811 lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 121 lg 1, § 3311 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kohtu alla andmise määrusega lahendati kaitseakti taotlused, menetluse korralduslikud küsimused ning võeti menetlusse kannatanute G.Q, Z.L, E.L ja B.U esitatud tsiviilhagid varalise kahju hüvitamise nõudes ning kannatanu J.U tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes süüdistatava Eneke Rootsi vastu.
2.2.Süüdistatav kinnitas kohtuliku arutamise avaistungil süüdistusest arusaamist, eitades süüdistuses nimetatud tegude toimepanemist, kaitsja toetas süüdistava positsiooni. Kaitseakti kohaselt vaieldakse süüdistusele vastu kogu ulatuses. Poolte avaldustest nähtus, et kriminaalasja arutamise üldmenetluses tingib pooltevaheline vaidlus kõige klassikalisemas võistleva menetluse küsimuses, s.o vaidluse all on süü küsimus. Kaitsja ja süüdistatav avaldasid, et vaidlustades süüküsimuse, vaidlevad kogu ulatuses ka hagidele vastu.
2.3.Kohtuliku arutamise järgselt taotles prokuratuur Eneke Rootsu süüdi tunnistamist KarS § 345 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat, KarS § 3811 lg 1 järgi karistusega 6 kuud vangistust, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi karistusega 3 aastat vangistust ning KarS § 121 lg 1 järgi 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks taotleb prokurör 3 aastata ja 6 kuud vangistust, milline jätta KarS § 73 alustel tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Eneke Roots ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks taotles riiklik süüdistus Eneke Rootsule KarS § 49 1 lg 1 alusel 4-aastase ettevõtluskeelu kohaldamist. Prokurör esitas ka oma seisukohad menetluskulude ja tsiviilhagide osas.
2.4.Kaitsja taotles Eneke Rootsu õigeksmõistmist ning kannatanute tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist ja õigeksmõistmisel menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist.
2.5.Kannatanu J.U esindaja taotles Eneke Rootsu KarS § 121 lg 1 alusel süüdi tunnistamist. Lisaks taotles kannatanu esindaja hagi rahuldamist ning Eneke Rootsult varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist. Menetluskulude osas taotles kannatanu esindaja tekkinud menetluskulude väljamõistmist Eneke Rootsult või alternatiivselt Eesti Vabariigilt, mõistes need välja J.U kasuks.
1-24-6059 III Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Kuulanud ära isikulised tõendid ning uurinud kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale KarS § 345 lg 1, § 121 lg 1 ja § 3311 lg 1 alusel inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on vaatamata süü eitamisele kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud, kuid süüdistatava süü temale KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 3811 lg 1 alusel inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist ei leidnud, ning kohtu veendumus põhineb järgnevatel motiividel. KarS § 345 lg 1
3.2.Eneke Rootsule esitatud süüdistuse kohaselt esitas ta võlanõustajaks kvalifitseerumise tõendamiseks (süüdistuses: võlanõustajana töötamiseks sobivust/tõendamaks võlanõustamisteenuse osutamiseks õiguse omamist) 10.01.2020 MTÜ P juhataja C.Y-le ja 03.11.2021 MTÜ S juhataja G.N-ile võltsitud Tartu Ülikooli diplomi, mille kohaselt on Eneke Rootsule omistatud kõrgharidus. KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu täitmine eeldab võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamist. Võltsitud dokumendi kasutamine on realiseeritud juba selle dokumendi esitamisega (RKKKo 1-20-1599, p 33).
3.3.Kohtuliku arutamise ja uuritud tõendite kogumis hindamise pinnalt puudub vaidlus, et Eneke Rootsule ei ole Tartu Ülikooli poolt õigusteaduse bakalaureusekraadi 1996. aastal omistatud. Diplomi väljastamiseks õigustatud isik Tartu Ülikool seda väljastanud ei ole ning E. Roots on teadlik temal vastava hariduse puudumisest. Eneke Roots on hariduse puudumist avaldanud muuhulgas 06.12.2021 e-kirjas aadressilt /I kd, tl 56-57/ (XXX), selgitades, et sama dokument läks kogemata koostööpartneritele ning see oli isiklikuks tarbeks mõeldud ja sai naljaga koostatud, viitega irooniliselt - „tundes arvutit“. Ekirjas avaldab Eneke Roots, et: „Ma ei ole kunagi Teile (E. C. . ) öelnud, et olen kõrgharidusega.“ MTÜ S juhataja G.N-ile on Eneke Roots 30.11.2021 e-kirjas /I kd, tl 75-80/ (XXX) avaldanud, et on oma tööd edukalt teinud 3,5 aastat ja on üks parimaid. Omandanud vastava kvalifikatsiooni, võlanõustaja koolituse ja on kogemustega. „Mis puudutab õigusteaduskonna diplomit, siis see oli moonutatud, õpingud toimusid (Tartu Ülikooli vastuskirja kohaselt on tegemist valeväitega, vt otsuse p 3.8), aga ei saanud lõpetada.“ Eneke Roots möönab e-kirjas, et ei saa vaid KOV-idele otse teenust pakkuda, aga tiimis on juristid, kes omavad õigusteaduskonna diplomit, ja niiviisi moodustatakse ühine hea tiim. Tunnistaja E. C. . 21.01.2025 ütluste /II kd, tl 160-163/ kohaselt puutus tema Eneke Rootsuga kokku 2017. aastal, kui Eneke Roots osutas võlanõustaja teenust, kuivõrd tunnistajal olid kohtutäiturina Eneke Rootsuga samad kliendid. Eneke Rootsu Facebooki postituses oli kirjas, et tal on kõrgharidus, tunnistaja kontrollis kahtluse tõttu TÜ avalikest andmebaasidest, seal Eneke Rootsu nime ei nähtunud. Kahtlus tekkis, kuna isikute esindamisel ei olnud tunnistaja hinnates E. Rootsu teadmised sellised, mida Tartu Ülikool annaks. Tunnistaja kirjutas
1 Tõenditest läbivalt on leidnud kinnitust, et tegemist on Eneke Rootsu kasutuses oleva e-posti aadressiga.
1-24-6059 ka Eneke Rootsule, et tal puudub kõrgharidus, mille peale E. Roots vastas, et ta pole kunagi väitnudki, et tal kõrgharidus on.
3.4.Üheselt mõistetav on seegi, et ebaõige sisuga kõrgharidust tõendav Tartu Ülikooli diplom on võltsitud dokument KarS § 345 lg 1 tähenduses. KarS §-de 344 ja 345 tähenduses on dokument inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja (RKKKo 1201599 1-18-5732). Käesoleval juhul on diplomi puhul tegemist isikule omistatud kõrgharidust tõendava mõtteväljendusena, millel Tartu Ülikooli kui väljaandja garantiifunktsioon.
3.5.Samuti puudub kohtu hinnangul vaidlus asjaolus, et süüdistuses nimetatud ajal ja viisil E. Roots nimetatud Tartu Ülikooli diplomi esitas.
3.6.Tunnistaja C.Y 19.12.2024 ütluste /I kd, tl 120-123/ kohaselt kandideeris Eneke Roots 2017. aasta suvel MTÜ-sse P võlanõustajaks. Teenuse osutamine eeldas kõrgharidust ja lisaks oli nõutud kaheaastane võlanõustaja kogemus (ideaalis). Esmalt saatis Eneke Roots tunnistajale 2017. aasta suvel CV, milles oli viide kõrgharidusele, ning esialgu avaldatule toetudes eeldas tunnistaja, et Eneke Rootsul on kõrgharidus, mistõttu Eneke Roots suunati koolitusele. Kuivõrd koostööpartnerite juures tuleb võlanõustajana registreerimiseks dokumendid saata, sh teenuse osutaja kõrgharidust tõendav dokument, saatis Eneke Roots esmalt 2017. aasta septembris kahel korral fotod diplomist. Kahel korral saatis Eneke Roots ka Rahvastikuregistri väljavõtted, kus oli samuti kirjas, et tal on kõrgharidus. Võlanõustaja koolitus oli 2017. aasta septembris, pärast mida tegi MTÜ P lepingu OÜ-ga NordLan, hiljem MTÜ-ga N /I kd, tl 124/, mille kaudu Eneke Roots võlanõustamisteenust osutas. Tunnistaja sõnade kohaselt tuleb tavaliselt kord aastas lepingute uuendamisel uuendada lepingud ka koostööpartneritega, mille eelduseks on võlanõustajate pädevusdokumentide edastamine, mis tingis ka 2020. aastal Eneke Rootsu dokumentide uuesti edastamise ja seeläbi pädevuskinnituse saamise. C.Y poolt 11.01.2022 menetlejale edastatud e-kirja kohaselt saatis 10.01.2020 kell 19.36 Eneke Roots e-posti aadressilt (XXX) C.Y-le (XXX) /I kd, tl 87-90/ dokumentidena pealkirjastatud e-kirjas manustena MTÜ TK & X 29.09.2017 tunnistuse nr 24, mille kohaselt on Eneke Roots (isikukood X ) ajavahemikul 04.-29.09.2017 läbinud koolituse „Võlanõustaja täiendkoolitus“ ja sooritanud lõpueksami, diplomi allkirjastaja T. K.; foto rahvastikuregistrist enda andmete päringu kohta, mille kohaselt Eneke Rootsu haridustase on bakalaureus (rakendus ja/või kutsekõrg, diplomiõpe õigusteadus); ning Tartu Ülikooli 16.06.1996 väljastatud diplomi nr X /I kd, tl 90/, mille kohaselt on Eneke R 2 (isikukood X ) täitnud õigusteaduskonna diplomiõppekava täies mahus. Varasemalt oli 16.12.2020 e-kirjas /I kd, tl 91-94/ Eneke Roots edastanud C.Y-le CVKeskus.ee tööportaali kaudu oma CV tutvumiseks, CV-d viimati uuendatud 16.12.2020 ning CV-s haridusena märgitud kõrgharidus 1992-1996 TÜ (Eesti) – bakalaureusekraad – eriala: tsiviilõigus. 2 Süüdistatav Eneke Roots, varasemate nimedega Eneke Roots-Kangro ja Eneke Rohula – otsuses on viidatud tõendites nähtuvale nimele ja on läbivalt jälgitav, et tegemist on sama isikuga.
1-24-6059
3.7.Tunnistaja G.N 19.12.2024 ütluste /I kd, tl 116-120/ kohaselt tutvus tema Eneke Rootsuga 2021. aasta oktoobris-novembris, kui Eneke Roots soovis tulla võlanõustajaks MTÜsse X, mis tegeleb Pärnus sotsiaal- ja nõustamisteenuse osutamisega ning mille juhataja G.N oli. Võlanõustajaks saamise tingimused tulenesid seadusest: s.t võlanõustajal peab olema kõrgharidus või võlanõustaja kutse või siis kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja baaskoolitus ettenähtud tundide arvuga. Pädevusdokumentide edastamise palve peale saatis Eneke Roots G.N-ile võlanõustamist tõendava väljaõppe dokumendi, kõrgharidust tõendava dokumendi ja täienduskoolituste tunnistused. Saadetud dokumentide pinnalt oli alus olemas, et koostööd proovida; samuti olid nad kohtunud ja ka eelmine tööandja, kelle juures Eneke Roots enne töötas, on tunnustatud ühing Eestis. S MTÜ-le diplomi edastamine nähtub 28.01.2022 e-kirjast, manusega /I kd, tl 67-74/, mille kohaselt 03.11.2021 kell 17.33 saatis Eneke Roots e-posti aadressilt X e-kirja G.N-ile (XXX). Sisus avaldab Eneke Roots: „Saadan manusena käsunduslepingu...Saadan oma kvalifikatsiooni tunnistused juurde.... Kui lisad õigusnõustamise teenuse juurde, siis tunnihinnaks märgi 30 eurot.“ Kirja allkiri kinnitab saatjana Eneke Roots-Kangro, võlanõustaja, Eesti Juristide Liidu liige, MTÜ N . Manuses olid Tartu Ülikooli 16.06.1996 väljastatud diplom nr XXX /I kd, tl 68/ ja MTÜ TK & X 29.09.2017 tunnistus nr 24 /I kd, tl 69/ ning foto rahvastikuregistrist enda andmete päringu kohta, mille kohaselt Eneke Rootsu haridustase on bakalaureus (rakendus ja/või kutsekõrg, diplomiõpe õigusteadus). Lisaks oli manusena esitatud CV (väljatrükk portaalist CVKeskus.ee), millest nähtub, et Eneke Roots-Kangro on õigusnõustaja, võlanõustaja/jurist, osutades võla- ja õigusabi vähekindlustatud inimestele. Haridus TÜ (Eesti, kõrgharidus), õigusteadus 1992-1996. CV-s viide MTÜ N Facebooki lehele.
3.8.Vaidlusaluse Tartu Ülikooli diplomi näol on kohtu hinnangul tegemist intellektuaalse võltsimisega ehk olukorraga, kus dokumenti on kantud andmed, mis ei ole sisult õiged. PPA 19.01.2022 nõudekirjale on Tartu Ülikool 21.01.2022 vastuskirjas /I kd, tl 95-98/ vastanud, et Eneke Roots-Kangro (isikukood X , endiste nimedega Eneke Roots ja Eneke R ) ei ole õppinud Tartu Ülikoolis ega lõpetanud Tartu Ülikooli. Tartu Ülikooli diplom XXX ei ole Tartu Ülikooli poolt väljastatud. Ebaõigete andemete esinemist dokumendis kinnitab samuti Tartu Ülikooli õppeosakonna õppekorralduse ja kvaliteeditalituse juhataja Ü. H. 30.11.2021 vastuskiri /I kd, tl 47-48; 6264/, mille kohaselt ei ole Eneke Rootsu esitatud diplom Tartu Ülikooli poolt väljastatud. Esiteks nähtub vastuskirjast, et riiklikult tulid diplomi plangid kasutusele alles aastal 2002 ja väljastati esmakordselt 2005. aastal lõpetanutele – Eneke Rootsu poolt edastatud diplomi järgi on see eelnimetatud plangil väljastatud 1996. aastal ehk 6 aastat enne diplomi plankide kasutuselevõtmist. Teiseks ei vasta Eneke Rootsu poolt edastatud diplomi number – XXX – riiklikult reguleeritud numeratsioonile ehk esimene täht peab olema L (bakalaureuseõpe), M (magistriõpe), O (doktoriõpe) ja E (rakenduskõrgharidusõpe) ning teiseks täheks Tartu Ülikooli puhul on alati A, millele järgneb kuuekohaline number. Kolmandaks ei ole Tartu Ülikoolis E. Rootsu poolt edastatud diplomil nähtuvat õppekava – õigusteaduskonna
1-24-6059 diplomiõppekava – kunagi olnud. Lisaks ei ole Eneke R nimelist õppurit Tartu Ülikooli lõpetanute nimekirjas ega ka õppinute andmebaasis (andmed alates aastast 1941).
3.9.KarS § 345 lg 1 järgi peab võltsitud dokumendi kasutajal olema eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtuliku uurimise käigus Eneke Roots põhjuseid, miks dokumendid esitas, avaldanud ei ole, kasutades õigust ütlusi mitte anda. MTÜ-le S dokumendi esitamisel on E. Roots e-kirjas aga avaldanud, et saadab oma kvalifikatsiooni tunnistused juurde. Kaitsepositsiooni kohaselt sattus diplom ekslikult koostööpartneritele edastatud e-kirja manusesse ning oli koostatud vaid isiklikuks otstarbeks, nalja tehes. MTÜ S juhataja selgitas 19.12.2024 ütlustes /I kd, tl 116-120/, et võlanõustajaks kvalifitseerumise tingimused tulenevad seadusest, sh kõrghariduse nõue. Seega MTÜ S vahendusel võlanõustamisteenuse osutamiseks pidi Eneke Rootsul olema kõrgharidus, mida kinnitav dokument tuli esitada ka MTÜ S rahastajatele, omavalitsusele (Pärnu linna puhul Pärnu Linnavalitsus), Eesti Töötukassale. Sama avaldas oma ütlustes ka tunnistaja C.Y 19.12.2024 /I kd, tl 120-123/, kelle ütluste kohaselt tuleb koostööpartnerite juures võlanõustajana registreerimiseks saata dokumendid, sh kõrgharidust tõendav dokument. 2020. aastal uuesti dokumentide edastamise tingis koostööpartneritega lepingute uuendamine, mida tehakse tavaliselt üks kord aastas. Lepingute uuendamine eeldas seega koostööpartneritele Eneke Rootsu kui võlanõustamisteenuse osutaja pädevuse kinnitamist. Kohus ei nõustu kaitsekõnes avaldatuga, et tunnistaja C.Y ei oleks suutnud kohtuistungil põhjendada, miks diplomit oli vaja 2020. aastal uuesti esitada. Kohus sai eelpool analüüsitu pinnalt aru, et Eneke Rootsu poolt võlanõustamisteenuse osutamiseks MTÜ P kaudu oli vajalik koostööpartneritega lepingute uuendamiseks tõendada, et Eneke Roots täidab sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 45 lg 1 p 2 sätestatud tingimusi, sh Eneke Rootsul pidi olema kõrgharidus. Eneke Roots esitas Tartu Ülikooli diplomi olukorras, milles oli teadlik, et Tartu Ülikool temale kõrgharidust omistanud ei ole, teades seeläbi ka vastava kvalifikatsiooni (haridusnõude) puudumisest. Eneke Roots esitas Tartu Ülikooli diplomi teadvalt selleks, et kinnitada MTÜ-le P ja MTÜ-le S ning nimetatud MTÜ-de vahendusel teenuse rahastajatele, kohalikule omavalitsusele ja Töötukassale näilist pädevust tegutseda võlanõustajana. SHS-i 10. jaotise võlanõustamisteenus § 45 lg 1 p 2 kohaselt peab teenust vahetult osutav isik omama riiklikult tunnustatud kõrgharidust ja olema läbinud võlanõustaja täiendkoolituse. Seega peavad olema täidetud mõlemad tingimused nii omistatud kõrgharidus kui ka läbitud koolitus. Puudub vaidlus, et Eneke Roots oli läbinud võlanõustaja koolituse, mida kinnitab kohtule esitatud MTÜ TK & X29.09.2017 tunnistus nr 24, mille kohaselt on Eneke Roots (isikukood X ) ajavahemikul 04.-29.09.2017 läbinud koolituse „Võlanõustaja täiendkoolitus“ ja sooritanud lõpueksami, diplomi allkirjastaja T. K. . Tunnistaja C.Y on 19.12.2024 ütlustes /I kd, tl 120-123/ avaldanud, et võlanõustajana sai Eneke Roots tegutseda, kuna ta läbis koolituse, aga ta ei oleks koolitusele üldse saanudki, kui oleks algusest peale olnud teada, et tal ei ole kõrgharidust. Siiski aga kõrghariduse puudumine välistab SHS § 45 lg 1 p 2 tähenduses teenuse osutamiseks õiguse omamise ning ilma haridusnõude täitmata ei ole koolituse läbimine käsitletav kvalifikatsiooni andmisega, mis on uuritud tõendite pinnalt saanud kinnitust 03.12.2021 MTÜ X & P juhatuse liikme T. K. vastuskirjast tulenevast /I kd, tl 50-53/, mille kohaselt ei
1-24-6059 võimalda MTÜ X & P väljastatud tunnistus isikul töötada võlanõustajana, kuivõrd Eneke Rootsule väljastatud võlanõustaja tunnistus kehtib vaid koos kõrgharidust tõendava dokumendiga. Viimast on kinnitanud ka sotsiaalministeerium, avaldades 27.12.2021 süüteoteates /I kd, tl 61-66/, et võlanõustaja täienduskoolituse saab läbida ja võlanõustajana saab töötada vaid isik, kellel on omandatud kõrgharidus. Tunnistaja C.Y 19.12.2024 ütluste /I kd, tl 120-123/ kohaselt sai Eneke Roots võlanõustajana tegutseda, kuna ta läbis koolituse, aga ta poleks koolitusele saanudki, kui oleks algusest peale olnud selge ja teada, et E. Rootsul ei ole kõrgharidust. E. Roots esitas Tartu Ülikooli diplomi süüdistuses nimetatud ajal ja viisil, eesmärgiga tõendada SHS § 45 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimuste täitmist ning seeläbi enda sobivust võlanõustamise teenuse osutajaks. Nimetatud nõuded – isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus – on nende olemusest omistatavad vaid võlanõustamisteenust vahetult osutavale füüsilisele isikule, mitte juriidilisele isikule tervikuna, mistõttu väited selle kohta, et MTÜ-s N oli juriidilise haridusega isik, ei välista E. Rootsu rikkumist ja selle eesmärki. MTÜ P ja MTÜ S sõlmisid lepingud küll MTÜ-ga N ja OÜ-ga N, aga teenuse osutajaks oli füüsiline isik ehk teenust osutas Eneke Roots, mida kinnitavad nii tema isiku kohta dokumentide edastamine, sh kolmandatele isikutele aktsepti saamiseks, aga ka võlanõustaja koolitusel osalemine, kus Eneke Roots osales isiklikult. Kaitsekõnes avaldatu kohaselt osutas nõustamisteenust MTÜ N , kus õigusteenuse osutajaks oli olemas K. L. MTÜ-l N oli 01.10.2020. aastal sõlmitud käsundusleping /III kd, tl 68-71/ MTÜ-ga D (esindaja K. L.) õigusteenuse osutamiseks (nõustamine, esindamine k.a kohtus). Kõrghariduse vajadus on nendel inimestel, kes vahetult osutavad kohalikule omavalitsusele võlanõustamisteenust, aga ei Eneke Roots ega MTÜ N ei osutanud vahetult teenust. Nimetatud väited on kohtu hinnangul ümber lükatud nii eelpool analüüsituga kui ka järgnevalt viidatud tõenditega, mis kinnitavad, et teenust osutas Eneke Roots isiklikult. 21.04.2023 on vaadeldud /I kd, tl 111-112/ Eneke Rootsu kanalil 21.04.2021 kell 13.10 nähtuvad Youtube’i postituste salvestised „Korrumpeerunud K. paal, kes esindab EJL!“ ja „Kohtu kuninganna K. L.“. Lehe omanik on Eneke Roots kasutajanimega @XXX. „Kohtu kuninganna K. L.“ postituses avaldab Eneke Roots, et osutas võlanõustaja teenust koostöös koostööpartneriga ning kui partner rikkus kvaliteedinõudeid, on see tema probleem. „Korrumpeerunud K., kes esindab EJL“ postituses avaldab Eneke Roots, et tema firmad on pakkunud võlanõustamisteenust alates 2017. aasta oktoobrikuust, mis on ajaks, mil Eneke Roots oli läbinud võlanõustaja koolituse ja täitis näiliselt võltsitud kõrgharidust tõendava dokumendi esitamisega SHS § 45 lg 1 p 2 nõudeid. Muuhulgas puudusid kohtule teadaolevalt perioodil 2017 kuni 2020 Eneke Rootsu MTÜ-del lepingud ka võimalike õigusteenuste osutajatega – käsundusleping õigusteenuse osutamiseks sõlmiti 01.10.2020 MTÜ-ga JS.
3.10.SHS § 44 lg 1 kohaselt on võlanõustamisteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Sama sätte lg 3 kohaselt hõlmab võlanõustamisteenus isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. Seega on teenuse
1-24-6059 osutamine eelpool viidatud eesmärkidel isikute nõustamine. Nii C.Y kui ka G.N ütlustes avaldatu kohaselt tegi Eneke Roots n-ö klienditööd ka iseseisvalt, osutades seeläbi kohtu hinnangul teenust vahetult. Veel enam kinnitab nimetatut Eneke Rootsu enda poolt 30.11.2021 G.N-ile edastatud ekirjas avaldatu, mille kohaselt: „Olen oma tööd edukalt teinud 3,5 aastat ja olen üks parimaid ja omandanud vastava kvalifikatsiooni, võlanõustaja koolituse ja kogemustega, seega olen kvalifitseeritud nõustaja.“ Kaitsja esitas kohtule e-kirjavahetuse oktoobrist 2017 /III kd, tl 87-88/, millest nähtub, et Eneke Roots suhtluses C.Y-ga avaldab, et on teinud töid augustist oktoobrini, aga et saab ametlikult tunnid kirja panna alates 20.10, ning küsib, mis saab eelnevatest tundidest, s.t kelle nimele need tunnid panna, kuna tehtud töödele on allkirju ka enne 20. oktoobrit. Nimetatust nähtub, et teenust on Eneke Roots osutanud juba enne koolituse läbimist. Tunnistaja C.Y ütluste kohaselt sõlmiti leping tõenäoliselt pärast koolituse läbimist, kuivõrd enne seda ei olnud võimalik Eneke Rootsu rakendada. Kaitsja küsimustele vastates järeldab tunnistaja, et ajaline kronoloogia oli tööle asumine alles pärast koolituse läbimist, viitega, et tööle asudes töötas Eneke Roots alguses järelevalve all, s.t koos vaadati dokumendid üle. Ekirjas avaldatu kohaselt oleks Eneke Roots justkui osutanud võlanõustaja teenust enne 04.– 29.09.2017 koolituse läbimist. Kuigi kohtule ei ole küll esitatud teavet selle kohta, kas E. Roots osutas nimetatud perioodil teenust vahetult või kas teenuse osutamine toimus kohaliku omavalitsuse või Töötukassa poolt rahastatud isikutele, siis isegi, kui möönda teenuse osutamist SHS § 45 lg 1 p 2 sätestatud koolitusnõuet rikkudes, ei muuda see kohtu antud hinnangut süüdistuses nimetatud rikkumisele.
3.11.Võltsitud diplomi alusel omistatud ning koostööpartneritele lepingu uuendamise/sõlmimise eesmärgil avaldatult oli võlanõustaja kutse Eneke Rootsu isikuga seotud. Tema esines võlanõustajana, mistõttu oli eelduslikult vajalik SHS § 45 lg 1 p 2 nõuete täitmine. Asjaolu, et võlanõustajana tegutses Eneke Roots, mitte MTÜ N , kinnitab ka asjaolu, et Eneke Roots oli isiklikult Eesti Võlanõustajate Liidu liige. Füüsilised isikud võivad tegutseda juriidiliste isikute kaudu, kuid juriidiliste isikute tegu või tegevusetus on alati omistatav kellelegi ühinguga seotud füüsilistest isikutest. Seega mõne ühingu, mis sama tegevusvaldkonnas on registreeritud, liikmeks olemine ei välista füüsilise isiku vastutust ehk juriidilise isiku kui kehandi taha ei saa pugeda. Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2022 nõudekirjale on 09.02.2022 Eesti Võlanõustajate Liit vastanud /I kd, tl 58-60/, et liidu liikmeks saab põhikirja kohaselt olla füüsiline isik, kelle tegevuseks on võlanõustamisteenuse osutamine. Eneke Roots oli liidu liige oktoobrist 2017 kuni maini 2021. Avalduse liikmeks astumiseks esitas Eneke Roots e-posti teel 02.10.2017, märkides, et on läbinud võlanõustaja täiendkoolituse ja pakub võlanõustamisteenust Nordlan Grupp OÜ-s. Lähtudes Eneke Rootsu teadlikkusest otsuses eelpool analüüsitud asjaoludest, esitas Eneke Roots MTÜ P ja MTÜ S juhatajatele SHS § 45 lg 1 p 2 sätestatud eelduste kinnitamiseks sisult ebaõige – võltsitud – dokumendi, millega püüdis viia C.Y ja G.N vahendusel eksimusse MTÜ P ja MTÜ S lepingupartnerid, kes võlanõustamisteenust rahastasid, mis võimaldaks tal saada võlanõustaja täienduskoolitusele ning osutada koostööpartnerite vahendusel võlanõustamise teenust.
1-24-6059
3.12.Seega pani Eneke Roots toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada sellega õigusi ehk KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Võltsitud dokumendi esitamine oli kavatsetud, sest see seondus otseselt Eneke Rootsu eesmärgi ja sooviga osutada võlanõustamis teenust. Subjektiivset külge kinnitab kohtu hinnangul ka Eneke Rootsu käitumine aastatel 2017 kuni 2021 teistele isikutele ja avalikkusele oma haridustaseme kohta teabe avaldamisel, mis nähtub järgnevatest kohtulikult uuritud tõenditest. 03.12.2021 E. C. . süüteoteate lisast 1 /I kd, tl 43-44/ nähtub, et 20.10.2020 (volituses kuupäev 19.10.2020) H. R. on volitanud Eneke Roots-Kangrot (08.05.1973) ajama tsiviil-, kriminaalja muid asju kõigis kohtu- ja administratiivasutustes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 218 lg 1 p 2 näeb lepingulisele esindajale ette nõude vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni tähenduses, halduskohtumenetluse seadustiku § 32 lg 1 p 1 ja KrMS § 41 lg 4, § 42 lg 1 p 1, § 671 lg 1 näevad mitteadvokaadist esindajatele ette samasisulised haridusnõuded, mida Eneke Rootsul ei olnud, aga millest sõltumata oli ta sõlminud isikuga lepingu ning saanud isikult volituse õigusteenuse osutamiseks. Näilikku kõrgharidust tõendavat diplomit (teises redaktsioonis) oli Eneke Roots esitanud ka varem. C.Y poolt 11.01.2022 menetlejale edastatud e-kirja kohaselt saatis Eneke Roots (XXX) /I kd, tl 81-83/ 19.07.2017 võlanõustaja ametikohale kandideerides oma CV, milles haridustasemena nimetatud Tartu TÜ õigusteadus 1996 (bakalaureus). Kõrgharidust on Eneke Roots MTÜ-le P tõendanud 26.09.2017 e-kirja manusega /I kd, tl 83-84/, mille kohaselt on Eneke Roots (XXX ) edastanud duplikaadina nimetatud ja kirja pealkirjas „Enekese diplom“ Tartu Ülikooli diplomi foto, mille kohaselt: „Tartu Ülikool tunnistab, et Eneke R (isikukood X ) on täitnud õigusteaduskonna diplomiõppekava täies mahus.“ Sh edastas Eneke Roots korduvalt diplomist foto viitega, et see on duplikaat 27.09.2017 e-posti aadressile X /I kd, tl 85-86/. Haridustaseme kohta – kohtu hinnangul eesmärgil kinnitada võltsitud dokumendis sisalduvat teavet – on Eneke Roots avaldanud tõele mittevastavat teavet ka MTÜ-le P 16.12.2020 ja MTÜ-le S 03.11.2021 esitatud CV-des ning rahvastikuregistri väljavõtetes, millest mõlemad kajastasid haridustasemena TÜ (Eesti, kõrgharidus), õigusteadus 1992-1996. Seejuures kinnitab eesmärgipärasust CV-s olnud viide MTÜ N Facebooki kodulehele, kus nähtusid ebaõiged andmed Eneke Rootsu haridustaseme kohta ka avalikkusele /I kd, tl 54/ – „asutaja Eneke Roots on lõpetanud TÜ õigusteaduskonna“. Kavatsetust ning kaitseväitena avaldatu välistatust, mille kohaselt oli tegemist juhuslikku laadi eksimusega, kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et Eneke Roots on ajas Tartu Ülikooli diplomina esitatud dokumenti redigeerinud. MTÜ-le P ja MTÜ-le S Eneke Roots poolt esitatud dokumentide vaatluses 10.04.2023 on võrreldud 26.09.2017, 27.09.2017, 10.01.2020 ja 03.11.2021 esitatud dokumente /I kd, tl 99-109, lisa CD-plaat/ ning nendest nähtub, et 2017. aasta septembris esitatud diplomil on kirjas sõna „Asustatud“ ja teksti fondilaad on tavalises, mitte paksus (rasvases) (ingl bold) kirjas, ning jaanuaris 2021 ja novembris 2021 esitatud diplomis on kirjas sõna „Asutatud“ ja teksti fondilaad on paksus (rasvases) (ingl bold) kirjas. Samuti ei kattu allkirjade kirjapildid ja 2017. aastal esitatud diplomil puudub seerianumber.
1-24-6059 Ka välistab juhusliku diplomi sattumise dokumentide hulka e-posti aadressile [email protected] 27.09.2017 e-kirjas /I kd, tl 85-86/ avaldatu, et edastab diplomi duplikaadi, kuivõrd originaal põles ära. Kuuluvus Eesti Võlanõustajate Liidu liikmeks on kohtu hinnangul samuti käsitletav subjektiivset külge tõendavana, mida kinnitavad muuhulgas tunnistaja G.N 19.12.2024 ütlused /I kd, tl 116-120/, mille kohaselt enne Eneke Rootsuga võlanõustamisteenuse osas lepingu sõlmimist taustakontrolli tehes leidis ta Eneke Rootsu nime Juristide Liidu ning Võlanõustajate Liidu nimekirjadest, mis olid kui jutumärkides kvaliteedimärgid ning tekitasid usaldust Eneke Rootsu väidete suhtes, s.t puudus teadlikkus tegelikkusele vastava teabe osas, mille kohaselt ei oleks Eneke Roots kõrghariduse puudumise tõttu saanud eelnimetatud liitude liige olla.
3.13.Seega selleks, et Eneke Roots saaks MTÜ P ja MTÜ S vahendusel osutada võlanõustaja teenust, esitas ta teistes isikutes ebaõige ettekujutuse esilekutsumiseks teadvalt võltsitud Tartu Ülikooli diplom.
3.14.Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad Eneke Rootsu poolt KarS § 345 lg 1 nimetatud teo toimepanemist. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Eneke Roots on KarS § 32 lg 1 mõttes süüdiv. Vastupidiseid argumente ei ole menetluses ka esitatud. KarS § 3311 lg 1
3.15.KarS § 3311 lg 1 kuriteo objektiivne koosseis seisneb tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendi täitmata jätmises, millega kohustatakse tegema asendamatu toimingu või hoiduma toimingust, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha.
3.16.14.04.2022 Pärnu Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-1159 /II kd, tl 123-126/ resolutsiooni p 1.2. kohaselt: „MTÜ N , Eneke Roots-Kangro ega Eneke RootsKangroga seotud juriidilised isikud (kus Eneke Roots-Kangrol on juhatuse liikmena õigus isiku nimel toiminguid teha) ei avalda edaspidi hageja suhtes infot kõrvalistele isikutele, v.a juhul kui nõue info andmiseks on esitatud seaduslikel alustel. Kostja kohustub viivitamata eemaldama ka hetkel avaldatud info, mis puudutab hagejat.“ Tsiviilasjas nr 2-22-1159 on hagejaks E. C. . . Kohtumäärus jõustus 14.04.2022, kuivõrd kohtumääruse kohaselt välistasid menetlusosalised määruskaebeõiguse. Seega keelas 14.04.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-1159 Eneke Rootsul avaldada E. C. . suhtes infot kõrvalistele isikutele, v.a juhul kui nõue info andmiseks on esitatud seaduslikel alustel, samuti kohustas määrus juba avaldatud info kõrvaldama. PPA-le süüteoteate esitamisel on E. C. . viidanud nii kohtumäärusele kui ka sellele järgnenud rikkumistele. Tähendust omab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kohtumäärus kinnitas poolte ehk Eneke Rootsu ja E. C. . vahel TsMS § 430 kohaselt sõlmitud kompromissi, mis omakorda kinnitab, et pooled olid jõudnud kokkuleppele ja kohtumääruses avaldatu oli poolte endi tahe.
1-24-6059 Teadlikkust kohtumääruse sisust kinnitab Eneke Roots „Infotund K. L.!“ salvestisel /II kd, tl 136/ algusega 00:04:52. 14.04.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-1159 on täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokumendiks.
3.17.Tunnistaja E. C. . 21.01.2025 ütluste /II kd, tl 160-163/ kohaselt on Eneke Roots teinud tema kohta laimavaid postitusi, mistõttu esitas tunnistaja kuriteoteate seoses Eneke Rootsu poolt kohtumääruse täitmata jätmisega.
3.18.04.07.2024 vaadeldud „Infotund K. L !“ salvestiselt /II kd, tl 136/ nähtub, et salvestis on postitatud pärast 14.04.2024 kohtumääruse jõustumist ehk 25.06.2022. Salvestiselt kohus tuvastab kõnelejana süüdistatava Eneke Rootsu. Salvestisel alates kell 00:03:19 räägib Eneke Roots, et kohtutäitur E. C. . väitis G.N-ile, et Eneke Rootsu diplom on võltsitud, ning seda võltsimise juttu levitati meediasse ja koostööpartneritele. Lisaks esitab E. Roots salvestisel väiteid, et E. C. . levitas diplomit, saatis selle koostööpartneritele ja ühingu klientidele ning nimetas Eneke Rootsu patoloogiliseks valetajaks, et diplom võltsitud ja puudub võlanõustaja kvalifikatsioon. Täiendavalt avaldab E. Roots, et E. C. . on rikkunud võlgniku õigusi, väites, et E. C. . eesmärk oli postituse kohaselt Eneke Rootsust kui võlanõustajast vabaneda. Eneke Roots nimetab E. C. . d võlgnike õiguste rikkujaks, sh avaldades, et „E. C. . l on võimu ja tutvusi, teeb kõik, et sind hävitada.“ Lisaks avaldab Eneke Roots spekulatsiooni, et Juristide Liidu K. P. ja E. C. . koostöös avaldati tema Juristide Liidust väljaarvamise kohta meedias artiklid. Salvestisel 00:16:30 avaldab, et E. C. . ei ole klient ja ebatsensuurne sõnavara on E. C. . lt pärit.
3.19.Karistusõiguslik vastutus eeldab KarS § 3311 järgi, et isikut on kohtulahendi täitmata jätmise eest eelnevalt täitemenetluses trahvitud või kohaldatud sunniraha või aresti. Täiteasjas 176/2022/1976 hoiatas kohtutäitur S. I. esmalt 07.07.2022 Eneke Rootsu sunniraha määramisega. 07.07.2022 tegi kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramiseks ja sunniraha määramise hoiatuse võlgnikule ning kohustas võlgnikku vastavalt täitedokumendile kustutama veebiportaalis YouTube 25.06.2022 video pealkirjaga „Infotund K. L !“ (vt otsuse p 3.18.), milles korduvalt avaldati kõrvalistele isikutele infot E. C. . st. Sunniraha määramise hoiatus toimetati võlgnikule kätte 07.07.2022, vabatahtliku täitmise tähtajal Eneke Roots postitust ei eemaldanud.
3.20.16.08.2022 kontrollis kohtutäitur nõude täitmist ja video oli YouTube’i portaalist kõrvaldamata, mistõttu määras kohtutäitur Eneke Roots-Kangrole TMS § 261 ja 193 alusel sunniraha summas 384 eurot. Otsuses on avaldatud, et sunniraha tasumine ei vabasta isikut kohustusest täita Pärnu Maakohtu 14.04.2022 kohtumäärust tsiviilasjast 2-22-1159. Sunniraha määramise otsusest 16.08.2022 /II kd, tl 127-128/ nähtub, et Eneke Roots on veebiportaalis Youtube 25.06.2022 avaldanud video pealkirjaga „Infotund K. L !“, milles korduvalt avaldab kõrvalistele isikutele infot E. C. . kohta. Seega oli alates 16.08.2022 täidetud objektiivsest koosseisust lisaks täitedokumendina täidetavale kohtumäärusele ka tingimus, et Eneke Rootsule oli kohtulahendi täitmata jätmise eest kohaldatud sunniraha. Otsus jõustus 30.08.2022.
1-24-6059 Kaitsekõnes avaldas kaitsja, et süüdistuses puudub etteheide postituse eemaldamata jätmise kui rikkumise kohta. Kohus nimetatud etteheitega ei nõustu. Süüdistuse tekstis on sunniraha määramise järgse ajaperioodi kohta avaldatud, et „Eneke Roots jätkas peale sunniraha määramist sihilikult ja järjekindlalt kohtutäitur E. C. . kohta (väär)info avaldamist kõrvalistele isikutele.“ Postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerubki jätkuvaks tegevuseks, kuivõrd avaldatud infole oli ligipääs isikutel, kellele kohtumääruse kohaselt Eneke Roots E. C. . kohta infot avaldada ei võinud.
3.21.16.08.2022 e-kirjas /II kd, tl 129-130/ kinnitab Eneke Roots (e-posti aadressilt XXX), et on sunniraha määramise otsuse 176/2022/1976 kätte saanud, avaldades täiendavalt, et: „Sissenõudja E. C. . le teadmiseks, et tema kohta koostan video ja lisan ülesse igale poole, milles nähtub, kui palju on E. C. . võlgnike õigusi rikkunud, temast algas minu maine kahjustamine ja kiusamine juba aastast 2020, ta on peale kompromissi sõlmimist vassinud pangale, et kasutab firma deebetkaarti isiklikuks tarbeks, ta on algatanud täiteasja minu firma vastu, kui teadis, et me teineteist ei tülitaks enam, E. C. . on peast täitsa haige isiksus, mida kinnitavad ka tema koolikaaslased. Mul on ükskõik, kui palju neid sunnirahasid määratakse, aga video avaldan sellegipoolest, ei ole nii, et iga kord sõlmib kompromissi ja pääseb kõigest, mida võlgnikele on teinud.“
3.22.Eneke Roots oma väidete kinnituseks postitust ei eemaldanud ning kohtutäitur S. I. määras 26.08.2022 täiteasjas 176/2022/1976 /II kd, tl 131-134/ TMS § 261 ja 193 alusel teistkordse sunniraha summas 384 eurot. Sunniraha määramise tingis asjaolu, et 26.08.2022 nõude täitmise kontrollimisel selgus, et video (vt otsuse p 3.18.) oli YouTube’i portaalist kõrvaldamata. Otsuses on avaldatud, et sunniraha tasumine ei vabasta isikut kohustusest täita Pärnu Maakohtu 14.04.2022 kohtumäärust tsiviilasjas 2-22-1159 – kohustusteks seega nii info avaldamise keelamine kui ka juba avaldatu info eemaldamine. Ka nimetatud otsuse kättesaamist on Eneke Roots (XXX) 27.08.2022 e-kirjas kinnitanud, avaldades täiendavalt: „Sissenõudjale infoks, et septembris avaldatakse tema tegevustest video ja võite neid sunnirahasid lõpmatuseni välja kirjutada, riigil hea meel ja ehk saab C. riigilt poolehoiu!“
3.23.Lisaks YouTubes’s 25.06.2022 avaldatud videole pealkirjaga „Infotund K. L !“ on Eneke Roots pärast kahekordset sunniraha määramist avaldanud sotsiaalmeedia platvormil Facebook X kasutajakontol postituse E. C. . kohta. Menetlejale 03.01.2023 edastatud E. C. e-kirja /II kd, tl 138-141/ kohaselt tegi X oma Facebooki seinal postituse: „Kuidas algas X piirkonna kohtutäitur E. C. . 2023 aasta – öö arestimajas (emotikon)“. E-kirja kohaselt edastab E. C. . Eneke Rootsu poolt avaldatud järjekordse postituse. Kohtule esitatud ERA N FB väljavõte CD-plaadil /II kd, tl 153/ kinnitab kohtule Eneke Rootsu seotust nimetatud kasutajakontoga, profiilil nähtav kontakttelefoni number XXX on sama, mille Eneke Roots on muuhulgas andnud 28.06.2023 ülekuulamisel enda kontakttelefoninumbrina /III kd, tl 64/, number viidatud ka Facebooki profiilil N /I kd, tl 54/, Eneke Rootsu CV-s /I kd, tl 71-74/ ja registriandmetes /I kd, tl 69; II kd, tl 107/, jm.
3.24.Süüdistuses nimetatud faktilisi asjaolusid 06.01.2023 ja 13.02.2023 rikkumiste osas kohus ei tuvastanud ega seetõttu ka neid rikkumistena ei arvesta. 06.01.2023 postitusest ei ole
1-24-6059 tuvastatav postitamise aeg ning 13.02.2023 e-kirjaga ei ole kohtule esitatud võimalikku rikkumist avaldavat manust.
3.25.Kohtule käesoleva süüdistuse tõendamiseks esitatud 05.05.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on p 1 kohaselt vaadeldud 21.04.2021 kell 13.20 Facebooki veebikeskkonnas olevat infot (X leht). Nimetatud ajamääratlus ei saa aga tõele vastata, kuivõrd lisana esitatud väljatrükist nähtub, et postitused on avaldatud pärast 21.04.2021. Vaatluse käiku kirjeldav osa algab samuti kohtule arusaamatult punktis 4 viitega, et vaadeldav leht asub internetis Youtube’i keskkonnas, kuid järgnev link aga viitab Facebookile. Vaatluse kohaselt on nähtavad postitused seisuga 05.05.2023 kell 13.10. Vaadeldu väljatrükist nähtub aga, et postituste väljatrükk on tehtud 20.09.2023, CD-plaadil 05.05.2023. Vaatluse lõpus on avaldatud, et lisaks on kuvatõmmis ühel lehel (tegelikkuses väljatrükk pikem) ja kaks salvestatud videot, mida kohtule esitatud ei ole. Eelpool nimetatu tingib tõendi tõendikogumist väljajätmise, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tõend usaldusväärne ning kohtule jääb esitatud tõendusteave arusaamatuks.
3.26.Eneke Roots oli korduva sunniraha määramisest teadlik, mida kinnitavad vastuskirjad kohtutäiturile, milles ta on ise selgelt avaldanud, et ei kavatse rikkumisi kõrvaldada, viidates uute postituste tegemisele – s.t rikkumiste jätkuvale toimepanemisele ka tulevikus. Kaitseargument, et postitusi avaldati 14.04.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-1159 nimetatud erandlikul alusel – v.a juhul kui nõue info andmiseks on esitatud seaduslikel alustel – on paljasõnaline. Ühtegi nõuet, mis tingiks eelpool analüüsitud infot E. C. . kohta avaldada, ei ole esinenud. Eneke Roots ei ole nimetatud vastuväiteid ei täitemenetluses ega kohtuliku arutamise käigus esitanud. Kaitseväide, et seaduslik alus tulenes E. Rootsu hinnangul sellest ja tema sai kohtumäärusest aru nii, et see on seaduslik ja õiguslik alus info avaldamiseks, kui ta järgib ja kaitseb oma klientide ja teiste isikute õiguseid, mistõttu võis ta selliseid postitusi teha, ei ole kohtu hinnangul käsitletav seadusliku alusena ning on kohtuliku uurimise käigus ümber lükatud. Mh oli ühes postituses kirjas, et E. C. viibis öö arestimajas, ning see ei ole selline teave, mis oleks käsitletav täiturite erinevaid praktikaid kajastatavana ning millest tulenevalt oleks E. Rootsul olnud seaduslik alus sellist postitust teha ja avaldada. Samuti ei ole valeväiteid kajastavad ja laimavad postitused sellised, millele saaks omistada seadusliku aluse olemasolu. Kompromiss keelas igasuguse info avaldamise, sõltumata sellele antavast hinnangust skaalal tõde-vale. Lisaks ei ole selliselt postituste tegemisega tegemist teiste isikute õiguste kaitsega, mis poleks ka muidu seaduslik alus, kuivõrd kohtumäärus oli E. Rootsu ja E. C. vaheline, mitte 3. isikuid kaitsev.
3.27.Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 3311 lg 1 koosseis tahtlust kõigi objektiivsete koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Eneke Rootsule oli teada poolte kompromissi kinnitanud kohtulahend, teda hoiatati sunniraha kohaldamise eest ning kohaldati korduvalt sunniraha, millele reageeris Eneke Roots avaldustega, et ei kavatse oma käitumist muuta, lubades avaldada uusi postitusi, mistõttu on Eneke Roots kohtulahendi jätnud täitmata kavatsetult, seades eesmärgiks kohtulahendi täitmata jätmise.
3.28.Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad Eneke Rootsu
1-24-6059 poolt KarS § 3311 lg 1 nimetatud teo toimepanemist. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Eneke Roots on KarS § 32 lg 1 mõttes süüdiv. Vastupidiseid argumente ei ole menetluses ka esitatud.
KarS § 121 lg 1
3.29.Eneke Rootsule süüks arvatava KarS § 121 lg 1 järgi kuriteo objektiivne koosseis nõuab, et oleks kahjustatud teise isiku tervist või põhjustatud talle kehalise väärkohtlemisega valu. Praegusel juhul süüdistatakse Eneke Rootsu kannatanu B.U-le valu ja randmel kriimustuse põhjustamises ning kannatanu J.U-le valu põhjustamises.
3.30.Süüdistuse kohaselt lõi Eneke Roots mitu korda vastu B.U käsi ja suu piirkonda, lõi peast prillid ja lõi kannatanut jalaga vasaku jala reie piirkonda, mille tagajärjel tundis B.U valu. Kannatanu J.U puhul haaras Eneke Roots kinni kannatanu käest ja tõukas J.U vastu seina, mille tagajärjel lõi J.U ära oma pea ning tundis valu peas, rinnus ja käes.
3.31.Puudub vaidlus, et Eneke Rootsu ja B.U ning J.U vahel toimus 20.06.2023 kella 15.50 ajal X asuvas kohtumajas füüsiline konflikt.
Kannatanu B.U
3.32.Kohtu hinnangul tõendavad süüdistuses kirjeldatud füüsilise vägivalla toimepanemist esmalt kannatanu B.U 20.01.2025 ütlused /II kd, tl 55-60/. Nende põhjal tuvastab kohus süüdistuse aluseks oleva sündmuse alljärgnevalt.
3.33.20.01.2025 kannatanu B.U ütluste kohaselt on temal Eneke Rootsuga olnud vaid tööalane kontakt ajakirjanikuna töötades. 20.06.2023 viibis kannatanu X Maakohtus X, kuhu läks kohtukalendris avaldatud Eneke Rootsu võlgniku vannet vaatama. Varasemalt oli Eneke Roots tuttav seoses avaldatud looga diplomi võltsimisest. Kohtusse mineku tingis avalik huvi. Kannatanu läks kohtusse ajakirjanikuna, sh toimetuses hommikul jagatakse ülesanded laiali. B.U teadis, et teine ajakirjanik J.U tuleb ka, aga pidi hiljaks jääma. B.U, tundnud kohtumajas teise või kolmanda korruse aatriumis istumas ära Eneke Rootsu, küsis, kas tegemist on Eneke Rootsuga, ja filmis juba küsimise ajal, misjärel olukord eskaleerus. Luba filmimiseks ei küsinud. Filmimise eesmärk oli kannatanu ütluste kohaselt turvalisuse tagamine, teiseks avalik huvi. Ajakirjanike poolt fotode ja videote tegemine kohtus on kannatanu hinnangul tavapärane, sest istungi ajal kohtunikud ei luba. Kui on tegemist avaliku huviga, siis võib kannatanu hinnangul filmida ja isikuandmeid töödelda ka ilma nõusolekuta.
3.34.Ütluste kohaselt tutvustas B.U ennast kui ajakirjanikku, kuid ei olnud ristküsitlusel kindel, kas tegi seda enne või juba ründe ajal. Eneke Roots tuli kallale, lõi näkku, mille tõttu lendasid kannatanul prillid maha ja kannatanu tundis valu, kuhugi E. Roots kriimustas ja lõi ka jalaga. Parema käe kriimustus tekkis rüseluse käigus. Ründe kohta B.U ei tea, miks Eneke Roots teda ründas. Samuti kiskus Eneke Roots telefoni käest ära. Eneke Roots küsis vaid, kes B.U on, kuid filmimist lõpetada ta ei palunud.
1-24-6059
3.35.B.U oma ütluste kohaselt Eneke Rootsu suhtes jõudu ei kasutanud. Valu tundis erinevatest löökidest: jalaga löök, mis fotolt nähtub, oli väga jõhker ning ka küünistamine ja löömine põhjustasid valu.
3.36.Ütlustes avaldatud ründe tagajärg on fikseeritud 20.06.2023 B.U läbivaatuse protokollis /II kd, tl 10-15/, millelt nähtuvalt tuvastati B.U-l parema käe randmel kriimustus (foto tl 13-14) 20.06.2023 kell 16.42–16.45, vasakul reiel pükstel määrdumine ja jalatsijälg (foto tl 15).
3.37.Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused sündmuse käigu tuvastamiseks usaldusväärsed. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi küllaldase järjekindluse ja detailsusega. Vasturääkivusi või lünkasid kannatanu ütlustes kohus ei tähelda. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab lisaks isiku läbivaatusel tuvastatule ka videosalvestistest nähtuv. Kaitsja on esitanud kohtule kannatanu usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks väljavõtte internetileheküljest – B.U kohta tehtud artikkel /III kd, tl 85-86/. Kohtu veendumust kannatanu ütluste usaldusväärsusest nimetatud tõend ei kalluta, kuivõrd ütlused riimuvad sündmust kajastavate salvestistega ja on seega objektiivsed.
3.38.30.06.2023 vaadeldud B.U poolt salvestatud videotelt 20.06.2023 /II kd, tl 29-31,/ nähtub X Maakohtus toimuv. B.U pöördumise: „Tere, Teie olete Eneke Roots?“ peale tõuseb Eneke Roots püsti ja tõukab B.U-d. Salvestiselt on kuulda B.U poolset helilist reaktsiooni, milles kannatanu kohtu hinnangul väljendab ründele reageerimise aistingut. Eneke Roots ütleb kannatanule „Kao ära siit“, millele järgneb kannatanu poolt „oi, oi, oi.“.
3.39.Eneke Rootsu küsimusele, kes kannatanu on, avaldab B.U, et on ajakirjanik ja tahab intervjuud. Seepeale jätkub korduv küsimine, mis intervjuud sa tahad, mille vältel Eneke Roots jätkuvalt järgneb taganevale kannatanule. Sama olukorda, kuid ilma helita, tõendab X Maakohtu X turvakaamera salvestis /II kd, tl 38-44/, millelt on tuvastatav, et B.U liikus kella 15:49:20 ajal pingil istuva Eneke Rootsu poole. Eelpool tõendatu kohaselt Eneke Rootsu kõnetamise järgselt tõuseb Eneke Roots püsti, lükkab B.U-d ja teeb vasaku käega liigutuse B.U pea suunas (hiljem tuvastatav, et olukorrast kukkusid eest B.U prillid), seejärel kuni kellaajani 15:49:31 teeb E. Roots vasaku käega liigutusi B.U pea ja ülakeha suunas ja samal ajal kannatanu taganeb ning kuni kellaajani 15:49:42, Eneke Roots hoides selja tagant kinni kannatanu paremast käest, tõukab Eneke Roots kannatanu seina suunas. Samal ajal, kui kannatanu taganeb, haarab E. Roots korduvalt kannatanu poolt ründe tõrjumiseks ettesirutatud kätest, sh nii seda, milles filmiv telefon, kui ka tühja B.U kätt, ning vehib kannatanu suunas kätega. Kell 15:50:06 teeb Eneke Roots parema lahtise käega löögiliigutuse kannatanu pea suunas, mille peale B.U laseb pea alla. Kell 15:50:16 lööb Eneke Roots parema jalaga B.U vasaku jala reie piirkonda /isiku läbivaatuse foto II kd, tl 15/ ning kannatanu hoiab jätkuvalt vasakut kätt ründe distantseerimiseks ees. Rüselus jätkub kuni kella 15:50:29, millele eelneb Eneke Rootsu poolt korduvalt kohtusaali ukse poole vaatamine, ning rüseluse lõppedes liigub Eneke Roots kohtusaali ukse poole, mille ees põrandal oleva eseme peal (tõendite pinnalt tuvastatud B.U päikeseprillid) trambib. Kell 15:50:54 lahkub Eneke Roots kohtu koridorist kohtusaali. B.U filmib põrandal olevaid päikeseprille, mis on puruks /kaamerapilt II kd, tl 31/. Pärast intsidenti on Eneke Roots sotsiaalmeediasse postitanud kannatanust erinevaid laimavaid ja halvustavaid postitusi.
1-24-6059
3.40.Kohus tuvastab kannatanu B.U ütluste, B.U edastatud videosalvestiste, X Maakohtu turvakaamera salvestiste ning isiku läbivaatuse protokollis kajastatud andmete alusel, et Eneke Roots tekitas kannatanu B.U-le jalaga löögist kannatanu vasaku jala reie piirkonnas valu ning käest haaramisega kannatanu parema käe randmele kriimustuse, seega tekitas Eneke Roots kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustuse, mis on KarS § 121 koosseisupärane tagajärg. Kannatanu B.U on juhtunu asjaolusid avaldanud ka vahetult ründe järgselt Häirekeskusele Kõne Häirekeskusesse tehti 20.06.2023 kell 15:55:32 telefoninumbrilt XXX /II kd, tl 25/. Kõnes /II kd, tl 26-27/ teavitab B.U Häirekeskust, et X Maakohtus X tänaval tungiti ka temale kallale.
3.41.Kannatanu ütluste järgi tundis ta valu nii jalaga löögist kui ka küünistamisest. Kohus leiab, et lisaks oma tegevusega kannatanu tervise kahjustamisele on süüdistatavale objektiivselt omistatav ka kannatanule valu tekitamine, süüdistuses on valu põhjustamine seotud jalalöögiga. Mh on nt Riigikohus öelnud, et vägivalla, ründe intensiivsuse hindamist võivad abistada ka muud kaasnenud kahjud, nagu kannatanu riiete või ehete purunemine, juures olnud asjade ümber kukkumine jne (RKKK 1-16-10326/51, p 30). Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et B.U pükste vasakul reiel on näha määrdumist, mis kinnitab kohtule turvakaamera salvestiselt nähtuva löögi intensiivsust, mis omakorda kinnitab kohtule, et sedavõrd intensiivne löök, millest jääb jalatsijälje määrdumine pükstele, põhjustab inimesele valuaistingu ning selliselt on valu hinnatav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast teo tüüpilise tagajärjena. Ka KarS § 121 lõike 1 esimese alternatiivi − teise inimese tervise kahjustamine − realiseerimisel selle tervisekahjustuse põhjustanud teoga kaasnev valu tekitamine kooseisualternatiivi mõttes on tüüpiline kaastegu ja teo kvalifitseerimisel iseseisvat tähendust ei oma.
3.42.Kohtuliku uurimise käigus on avaldatud KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava Eneke Rootsu 28.06.2023 ütlused /III kd, tl 64-66/, mille kohaselt oli temal 20.06.2023 kell 16.00 X Maakohtus istung, mis oli määratud saali nr X. Eneke Rootsule lähenes meesterahvas, kes ennast ei tutvustanud ja filmis. E. Rootsu küsimuse peale, miks meesterahvas teda filmib, Eneke Rootsu ütluste kohaselt nimetatud meesterahvas ei vastanud, vaid sosistas, et K. L. saatis. Siis „keeras“ Eneke Rootsul ütluste kohaselt „ära“ ja tal tekkis afektiseisund, mille peale läks mehe telefoni krabama, kuna ta ei tahtnud, et teda filmitakse, ning tekkis rüselus: kõik käis kiiresti, Eneke Roots karjus appi, aga keegi tulnud appi, lõpuks väljus kohtusaalist sekretär, kes kutsus Eneke Rootsu kohtusaali.
3.43.Kohus on uurinud juhtunu salvestisi, sh heliga salvestist, millelt ei ole kuulda Eneke Rootsu poolt ütlustes avaldatu, et B.U oleks midagi K. L rääkinud, ka ei ole salvestiselt kuulda, et Eneke Roots oleks eelnimetatud küsimust küsinud või hüüdnud appi. Eeltoodule tuginedes jätab kohus Eneke Rootsu ütlused B.U osateo osas tõendikogumist välja, kuivõrd need ei haaku teiste eelpool analüüsitud ja omavahel riimuvate tõenditega, milliste usaldusväärsust ja objektiivsust on kohus jaatanud.
3.44.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Eneke Roots on realiseerinud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse kooseisu B.U suhtes.
1-24-6059 Kannatanu J.U
3.45.Kannatanu J.U kehalist väärkohtlemist tõendavad kannatanu J.U 20.01.2025 ütlused /II kd tl 60-63/, mille kohaselt oli tema 20.06.2023 X kohtumajas, kuna pidi sinna minema ajakirjanikuna tööülesandeid täitma, ning ta polnud varem Eneke Rootsuga kohtunud. Kuivõrd kannatanu oli istungile hiljaks jäämas, tuli kolleeg B.U kohtumajja varem kohale. Kohtumajja jõudes kuulis kannatanu, et ülevalt korruselt tulevad mingid hääled, ning läks kolmanda korruse saali. Kohtusaalis oli Eneke Roots ning kannatanu tutvustas kohtusaali sisenemisel vahetult, et on P. G. ajakirjanik, mille peale Eneke Roots tõusis püsti ja tormas B.U poole. Kuna tekkis kähmlus ja E. Roots läks kannatanu kolleegile kallale, hakkas seepärast kannatanu seda olukorda filmima. Seejärel pöördus Eneke Roots J.U poole, marssis kannatanu suunas väga agressiivselt, võttis kannatanul käest kinni ja tõukas kannatanu vastu kohtusaali seina. Samuti võttis Eneke Roots kannatanul käest telefoni ja üritas seda käte vahel murda, misjärel viskas selle maha ja trampis selle peal ning seejärel võttis telefoni maast üles ja viskas selle kohtumaja sees kolmandalt korruselt alla. Tõukamisest läksid kannatanu selg ja pea vastu seina, oli valus ja šokk. Valus oli käes, peas ja rinnus. Peas oli valus, kuna lõi pea tõukamise tagajärjel vastu seina ära, ning rinnus oli valus, kuna kannatanul oli süles sülearvuti, mis tõukamise tagajärjel surus vastu rinnapiirkonda. Sündmuse järgselt oli terve päeva rivist väljas, kohtuistungitele kannatanu pikka aega ei julgenud minna, kuigi eelnevalt käis istungitel pea iga päev, sest see on kannatanu töö; juhtunu oli kannatanu jaoks väga šokeeriv. Ründe ajal Eneke Roots karjus, et kao ära, kuid ei enne rünnet, ründe ajal kui ka pärast seda E. Roots ei palunud mitte filmida. Pärast telefoni kättesaamist rünne lõppes. Kannatanu läks telefonile kohtumaja fuajeesse esimesele korrusele järele ning kui kannatanu soovis uuesti kohtusaali minna, siis E. Roots seisis ukse peal ja takistas kannatanul sisenemist, s.t kähmles kätega. Ka enne intsidenti oli J.U istungitel videoid ja pilte teinud, lisades, et kui inimene viisakalt palub mitte jäädvustada, siis seda austatakse ega filmita-pildistata.
3.46.Kannatanu B.U 20.01.2025 ütluste /II kd, tl 55-60/ kohaselt saabus pärast rünnakut mingil hetkel kohtumajja ka J.U ja kohtuistungi sekretär lubas saali minna. Kohtusaalis Eneke Roots tungis J.U-le kallale, tekkis agressiivsuspuhang, tõukas J.U vastu seina, võttis temalt telefoni ära ja viskas selle kolmandalt korruselt alla. Eneke Roots lõi J.U vastu seina, millest oli aru saada, et J.U-l oli valus.
3.47.X Maakohtu X turvakaamera salvestiselt /II kd, tl 38-44/ kell 15.51 nähtub J.U saabumine, kellele trepist järgneb kohtukordnik. Kell 15:52:37 avab J.U ukse, millest eelnevalt sisenes Eneke Roots, ja siseneb ruumi. Hetk hiljem järgneb B.U.
3.48.30.06.2023 vaadeldud B.U poolt salvestatud videotelt 20.06.2023 /II kd, tl 29-37/ on nähtub, kuidas J.U uksest sisenedes tutvustab end kui P. G. ajakirjanikku. X Maakohtu X tn turvakaamera salvestiselt /II kd, tl 38-44/ nähtub, et J.U kohtusaali sisenedes istub Eneke Roots seljaga saali ukse suunas. J.U möödub temast selja tagant, liikudes kohtusaalis edasi. Eneke Roots tõuseb ja liigub saali J.U järel sisenenud B.U suunas, asudes uuesti rüselusse, mispeale kell 15:52:49 hakkab J.U toimuvat filmima. B.U esitatud salvestistelt on helina kuulda, et Eneke Roots ütleb korduvalt B.U-le: „Kao minema siit.“ Kell 15:52:54 liigub Eneke Roots J.U suunas, kes taganeb kohtusaali külgseina suunas. Liikudes on Eneke Rootsul ees vasak käsi, mis suunatud J.U käes oleva telefoni suunas. Kannatanu suunas liikudes küsib E. Roots: „Mida te tahate saada minust?“ /II kd, tl 29-37/ Kannatanu pöörab Eneke Rootsu
1-24-6059 suunas ette oma vasaku külje, mispeale kell 15:52:52 haarab Eneke Roots mõlema käega kannatanu vasakust õlavarrest ning tõukab J.U vastu kohtusaali seina – kell 15:52:53 on kaamerapildist tuvastatav kannatanu pea liikumine vastu seina. Seejärel võtab Eneke Roots kannatanu käest tema telefoni, mille viskab maha ja trambib selle peal kuni kellaajani 15.53, misjärel võtab telefoni üles ja kell 15:53:10 on kohtusaali uksel nähtav telefoni viskeliigutus suunaga saalist välja, sh heliga salvestiselt on kuulda kukkumise heli.
3.49.Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused sündmuse käigu tuvastamiseks usaldusväärsed. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi küllaldase järjekindluse ja detailsusega. Vasturääkivusi või lünkasid kannatanu ütlustes kohus ei tähelda. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad lisaks videosalvestistest nähtuvale ka kannatanu B.U ütlused. Lisaks on kannatanud vahetult pöördunud Häirekeskuse poole, avaldades ründe asjaolusid. Kõne Häirekeskusesse tehti 20.06.2023 kell 15:55:32 telefoninumbrilt XXX /II kd, tl 25/. Kõnes /II kd, tl 26-27/ teavitab B.U Häirekeskust, et X Maakohtus X tänaval tungiti kallale ajakirjanikule J.U-le. Eneke Roots tuli kallale, ka B.U-le.
3.50.Kannatanu ütluste järgi tundis ta valu tõukamisest, millest selg ja pea läksid vastu seina, valus oli käes, peas ja rinnus. Kohus leiab, et süüdistatavale on objektiivselt omistatav kannatanule valu tekitamine. Isiku läbivaatuse protokollis ei ole küll kuriteojälgi tuvastatud /II kd, tl 46-49/, mis aga ei välista valu põhjustamist. Turvakaamera salvestiselt on näha, kuidas Eneke Roots haaras kahe käega J.U õlavarre/käe piirkonnast tõugates kannatanu vastu kohtusaali seina, misjärel liikus kannatanu pea kohtuseina pihta ja kannatanu sülearvuti surus kannatanule rinnapiirkonda – see kinnitab kohtule ründe intensiivsust ning seeläbi valu põhjustamist. Kohtu hinnangul on selliselt on valu hinnatav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast teo tüüpilise tagajärjena. Valu tekitamist J.U-le on oma ütlustes avaldanud ka rünnet vahetult pealt näinud B.U.
3.51.Kohtuliku uurimise käigus on avaldatud KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava Eneke Rootsu 28.06.2023 ütlused /III kd, tl 64-66/, milles J.U osateo osas on Eneke Roots avaldanud, et ühel hetkel tuli kohtusaali ka seesama meesterahvas, kes jälle filmis, aga naisterahva sisenemist ta ei märganud. Kui nägi, et meesterahvas jälle filmib, läks Eneke Roots jälle telefoni krabama ning nägi, et selja taga filmib naisterahvas. Seejärel liikus Eneke Roots naisterahva suunas ning küsis, mida naisterahvas tahab, aga naine filmis edasi. Eneke Rootsu sõnul ta tõukas naise küll vastu seina, aga videost seda näha ei ole, et naine oleks pea ära löönud. Järgmisena võttis naiselt telefoni ära, viskas selle põrandale ja trampis selle peal ning viskas selle kolmandalt korruselt alla. Naine ütles küll, et on ajakirjanik, aga mis hetkel, seda Eneke Roots ei mäleta. Kogu see olukord oleks jäänud olemata, kui Eneke Rootsu ei oleks provotseeritud.
3.52.Kannatanu J.U osateo osas haakuvad Eneke Rootsu ütlused kannatanu ütluste ja teiste tõenditega, kuid asjaolu, et Eneke Rootsu hinnangul pea äralöömist salvestiselt ei nähtu, ei muuda kohtu eelpool avaldatud põhjendusi ning kohtu poolt turvakaamera salvestiselt nähtu objektiivset tuvastamist.
3.53.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Eneke Roots on realiseerinud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse kooseisu J.U suhtes.
1-24-6059 Kohtule on esitatud ka fotod Eneke Rootsust juhtunu järgselt /III kd, tl 80-80/, kohus neist kuriteojälgi ei tuvasta.
3.54.Kehalise väärkohtlemise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude – s.o tervisekahjustuse tekitamise või valu tekitava kehalise väärkohtlemise – suhtes. Kohtu hinnangul on Eneke Roots pannud B.U ja J.U kehalise väärkohtlemise toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
3.55.Tuvastatud asjaolude pinnalt on väljaspool mõistlikku kahtlust, et Eneke Roots B.U-d jalaga lüües ja kriimustades ning J.U käest haarates ja teda vastu seina tõugates teadis, mida ta teeb, ning pidas võimalikuks, millised tagajärjed löömise, kinnihaaramise ja tõukamisega kaasneda võivad, mööndes seda. Teiste inimeste ründamine eelpool tõendatud viisil on mõistlikult arusaadavalt sellised teod, mis on kohased tooma tagajärjena kaasa nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi.
3.56.Oleks ülemäärane järeldada, et Eneke Roots seadis B.U ja J.U tervise kahjustamise ning neile valu põhjustamise eraldi eesmärgiks. Tuvastatud asjaolude pinnalt oli Eneke Rootsu teo toimepanemise ajendiks eeskätt soov takistada enda filmimist ja saada kätte kannatanute mobiiltelefonid – tehes seda siiski sõnaliselt väljendamata, asudes B.U-d vahetult pärast seda, kui kannatanu E. Rootsu kõnetas, ründama ning rünnates J.U-d ilma eelnevalt avaldamata, millist käitumist (filmimise lõpetamist) ta kannatanult taotleb. Aga ka nimetatud teine eesmärk ei välista teo tahtlust. Nii kannatanu B.U suhtes kasutatud vägivald kui ka J.U suhtes kasutatud vägivald eeldasid oma intensiivsusest (sh valu põhjustanutena) Eneke Rootsu poolt piisavalt intensiivset füüsilise jõu kasutamist, mistõttu ei ole kohtul kahtlust, et Eneke Roots pidas võimalikuks, et niiviisi vägivallategusid toime pannes tekitab ta kannatanu B.U-le tervisekahjustuse ja valu ning J.U-le valu, ning möönis seda.
3.57.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Eneke Roots pani toime talle esitatud süüdistuses kirjeldatud teod tahtlikult.
3.58.Kaitseversiooni kohaselt tegutses Eneke Roots hädakaitseseisundis. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata hädakaitse piiri. Riigikohus on otsuse nr 1-21-3307/43 p-des 24 ja 25 leidnud, et hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla mh selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks KarS § 28 lg 1 mõistes. Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Ka teise isiku privaat- ja intiimsfääri rikkumine võib endast kujutada õigusvastast rünnet KarS § 28 lg 1 tähenduses.
3.59.Käesoleval juhul kohus nimetatud olukorda ei tuvastanud, rünne B.U vastu algas vahetult pärast seda, kui B.U E. Rootsu avalikus ruumis, s.o kohtumaja koridoris, kõnetas ning see ei ületanud kohtu hinnangul sotsiaalselt tolereeritava inimkäitumise valuläve ning tavasuhtluses esineda võiva ebamugavuse piiri. Eneke Roots viibis X Maakohtus seoses tema suhtes asetleidva avaliku kohtuistungiga, kuhu kohus ajakirjanikud pärast rünnete asetleidmist
1-24-6059 ka istungit jälgima lubas, mis käesoleva asja lahendamisel kinnitab kohtule, et tegemist oli avaliku kohtuistungiga.
3.60.Kohtuistungite kajastamine kannab endas avalikku huvi ning osalistel on avalikul kohtuistungil kohustus säärast huvi taluda. Kaitseversiooni kohaselt ei olnud tegemist avaliku huviga, vaid kannatanute tööandja huviga. Kannatanute tööandja, K. L. on sarnaselt kannatanutele ajakirjanik, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kas ja milline erahuvi siis tingis alluvate kohtuistungile saatmise ja seda kannatanute ütluste kohaselt hommikusel koosolekul tööülesannete jagamise korraldamisel. B.U alustas filmimist küll enne enda tutvustamist, kuid Eneke Roots – ilma kordagi sõnaliselt filmimise lõpetamise palvet väljendamata – asus vahetult B.U-d ründama ning jätkas ründamist kannatanu taganemisest hoolimata. Ka J.U suhtes järgnes rünnak vaid küsimuste saatel: „mida te minust tahate“ ning seda olukorras, kui kannatanu oli ennast nõuetekohaselt tutvustanud. Eneke Roots ei väljendanud verbaalselt ajakirjanikele soovi, et filmimine lõpetataks, mistõttu puudus kannatanutel ka võimalus enne ründeid sellele reageerida ja mitte filmida. Nii B.U kui ka J.U puutusid ütluste kohaselt Eneke Rootsuga isiklikult kokku esimest korda, mistõttu puudus neil ka varasem võimalik teave selle kohta, et Eneke Roots enda filmimist ei luba.
3.61.Hädakaitseseisundi käigus asetleidev kaitsetegevus on vajalik, kui see on sobiv ründe tõrjumiseks ja kaitsja käsutuses olevatest vahenditest säästvaim. Kehaline väärkohtlemine käesoleval juhul seda kohtu hinnangul ei ole, kuivõrd Eneke Roots ei väljendanud rünnete eelselt ei B.U-le ega J.U-le soovi, et teda ei filmitaks. Rünne J.U suhtes leidis aset küll pärast B.U-ga toimunud konflikti, kuid kannatanu J.U poolt E. Rootsu individuaalõigushüvede riiveta, sh alustas kannatanu filmimist alles pärast seda, kui E. Roots tema kolleegile B.U-le kallale läks. Eneke Roots valis ründeohtlikkusele mittevastava kaitsevahendi ning isegi, kui ka möönda, et Eneke Rootsu suhtes oli filmimine soovimatu, kujutas B.U käitumine endast väheohtlikku rünnet. Tegemist oli tavapärase ajakirjaniku käitumisega. Kannatanu jõudis vaid Eneke Rootsu kõnetada, millele järgnes koheselt E. Rootsu poolne rünne. Seejärel kannatanu vaid taganes, jätkates küll filmimist – niiviisi talletades Eneke Rootsu käitumist ja vägivallategusid kannatanu suhtes. Salvestamise perioodil ei tunginud kannatanu B.U ei küsimustega ega muul viisil Eneke Rootsu eraelusfääri.
3.62.J.U käitumine, kui ta asus filmima Eneke Rootsu rüselust B.U-ga, järgnes aga Eneke Rootsu enda käitumisele, sh kohtusaali sisenedes J.U Eneke Rootsu ega saalis toimuvat ei filminud, mistõttu olukorra talletamine, kui kolleegi suhtes leiab aset füüsiline konflikt, ehk olukorda filmima hakates ei ole kohtu hinnangul käsitletav ründena hädakaitseseisundi tähenduses. Kannatanu poolne filmimise alustamine on kohtu meelest ka loogiline reaktsioon, arvestades, et eelnev päev oli Eneke Roots lubanud kannatanu ülemusel „hambad kurku lüüa“. Kohus leiab, et kannatanutel puudus enda osa kahju tekkimises, s.t ei saa kannatanutele ette heita, et nende teguviis oleks käsitletav süülise teoprovokatsioonina.
3.63.Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad Eneke Rootsu poolt KarS § 121 lg 1 nimetatud teo toimepanemist. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei
1-24-6059 tuvastanud. Eneke Roots on KarS § 32 lg 1 mõttes süüdiv. Vastupidiseid argumente ei ole menetluses ka esitatud.
KarS § 201 lg 2 p 1
3.64.Süüdistus on esitatud kannatanute G.Q, Z.L, E.L poolt Eneke Rootsule usaldatud võõra vara korduvas enda kasuks pööramises. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Süüdistuse etteheited on määratletud usaldatud muu võõra varana. Kannatanu E.L
3.65.Süüdistuse kohaselt, olles 2021. aasta jaanuaris ametlikult käsunduslepingu alusel tööl MTÜ-s P , ning esitles ennast võlanõustajana, sõlmis 2021. aasta jaanuaris, tegutsedes MTÜ N esindajana, kuid mittetulundusühingu huvide vastaselt, isiklikke huve eelistades E.L-iga suusõnalise kokkuleppe, mille järgi pidi E. Roots tasuma E.L-i pankrotimenetluses makstavaid kohustusi ja esitama võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande, teostas E.L-i eest tagasimakseid võlausaldajatele ja koostas E.L-ile Pärnu Maakohtule esitatavad aruanded.
3.66.Kannatanu E.L-i 20.12.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt /I kd, tl 200204/ puutus tema Eneke Rootsuga kokku 2019. aasta kevadel, kui oli olukorras, kui tal oli vaja võlanõustamist, ning leidis internetist kontakti. Võlgu oli kannatanu sel hetkel ümmarguselt 44000 eurot. Eneke Roots oli MTÜ P võlanõustaja. Eneke Roots pidi paberid korda ajama, esialgu oli kokkulepe eraisiku pankroti dokumentide esitamiseks kohtusse, pärast võis veel pöörduda aruannete tegemiseks. E.L saatis talle kõik oma olemasolevad kohustused ja sissetulekud ning Eneke Roots pidi otsustama, mida kannatanu edasi peaks tegema, misjärel selgus asjaolude sunnil, et E.L-i ainuke võimalus oli välja kuulutada eraisiku pankrot. Eneke Roots vormistas kohtupaberid ja viis need kohtusse. Aruannete koostamiseks esitas kannatanu talle pangakonto väljavõtted ja tuludeklaratsioonid. Kohtu juhiste järgi pidi kannatanu aruanded ümber tegema, kuna arvutuskäik ei olnud õige. Kannatanu varad läksid usaldusisiku konto peale ning iga-aastaselt pidi E. Roots kohtusse aruande esitama ja rahad protsentuaalselt võlausaldajatele kandma. Lisaks aruannete koostamisele tegi Eneke Roots ka ülekandeid. Kannatanu küsis, kas võib raha kanda Eneke Rootsu arvele, kuna Eneke Roots teeb need ülekanded, millega Eneke Roots nõustus. Eneke Roots koostas 2020. ja 2021. aasta aruanded, kuid probleemid tekkisid 2022. aasta mõlema aruandega. Eneke Roots esitas arveid, mille tunnistaja tasus nii MTÜ P kui ka K.O arveldusarvele. Võlausaldajatele ei jõudnud kannatanu arvutuste kohaselt 1290 eurot. E.L tasus ütluste kohaselt teenuse eest arvete alusel. Kokku oli lepitud tunnitasus – 25 eurot. Teenuse eest maksis arved 75 ja 45 eurot.
3.67.Lisaks kannatanu ütlustele kinnitavad E.L-i ja MTÜ N vahendusel Eneke Rootsu poolt võlanõustamisteenuse osutamist e-kirjad /I kd, tl 125-130; 132-136; 137; 138-139; 140-144/ millest nähtub, et ajavahemikul 23.02.2021 kuni 01.03.2023 suhtles E.L
1-24-6059 võlanõustamise teemadel e-posti teel Eneke Rootsuga (XXX), kus arutatakse nii aruannete koostamist, arvutuskäike kui ka teenusele eest tasumisele kuuluvat. Alates 28.02.2023 kirjavahetustes avaldab E.L, et aruannete summad ei klapi ühelgi aastal kogutud summadega ja 1200 eurot on puudu ning kui Eneke Roots ei tagasta seda raha, peab kannatanu politsei poole pöörduma – seda julgustab Eneke Roots vastuskirjas ka tegema.
3.68.Kohtule on esitatud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruanded koos lisadega tsiviilasjas nr 2-19-10673 /I kd, tl 145-149; 150164; 165-179/ 05.02.2021, 12.01.2022, 01.02.2023 – nendest nähtub, et E.L on 01.01.2021 teinud ülekanded MTÜ N arveldusarvele (arve nr 8) summas 75 eurot, 11.01.2021 (2-19-10673 E.L) summas 1483 eurot. Mh on aruandes viide, et „ülekanded teostab MTÜ N , kuna mina (koostaja E.L) ei oska jaotise % arvutada.“ MTÜ Eesti Võlanõustajate Nõukogu on E.L-i nimel teinud tsiviilasjas nr 219-10673 makseid 15.02.2021 kogusummas 770,70 eurot, makse summas 120,29 eurot on tagasi kantud, maksete esialgne summa 890,99 eurot (aruandes viide, et tasutud 891 eurot). 10.01.2022 on E.L teinud ülekande MTÜ-le N /I kd, tl 163/ arve nr 5 alusel summas 1615 eurot. 13.01.2022 maksekorralduste /I kd, tl 153-162/ kohaselt on MTÜ E. V sooritanud makseid võlausaldajatele selgitusega „Ts asi 2-19-10673 E.L“ kogusummas 1192,94 eurot. 11.01.2023 on E.L teinud ülekande K.O arveldusarvele selgitusega „Eneke“ summas 1263 eurot /I kd, tl 178/ ja summas 45 eurot selgitusega „Eneke“. 24.01.2023 on M. R arveldusarvelt tehtud ülekandeid selgitusega „E.L 2-19-10673“ kogusummas 260,62 eurot, sh teenustasud /I kd, tl 168-177/.
3.69.Seega on tõendatud, et E.L on teinud süüdistuses nimetatud ülekanded: 11.01.2021 ülekande MTÜ N arveldusarvele summas 1483 eurot; 10.01.2022 MTÜ N arveldusarvele summas 1615 eurot; 11.01.2023 K.O arveldusarvele summas 1263 eurot. E.L-ile kuulunud vara puhul oli summas 1483 eurot alates 11.01.2021 ja summas 1615 eurot alates 10.01.2022 tegemist MTÜ N (konto omanik) varalise nõudega panga vastu kontol oleva summa ulatuses (vt RKKK 03.11.2010, 3-1-1-84-10, p 24). Summas 1263 eurot K.O nõue panga vastu alates 11.01.2023. Seega, kuivõrd vara, mille omastamist Eneke Rootsule ette heidetakse, oli MTÜ N ja K.O arveldusarvetel, ei olnud MTÜ N ja K.O arveldusarvetel olnud vara puhul tegemist Eneke Rootsule usaldatud võõra varaga ning K.O ega MTÜ N vara enda kasuks pööramises Eneke Rootsu süüdistatud ei ole. Seega ei vasta E.L-i süüdistuspunktis nimetatud vara omastamise objektile „isikule usaldatud võõras vara“. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et panga arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees (vt nt Riigikohtu
1-24-6059 kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-13-12, p 22 ja 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Nimetatud varaga tehtavad toimingud, sh süüdistuses nimetatud väidetav enda kasuks pööramine, ei vasta KarS § 201 tunnustele. Sisuliselt segunes E.L-i poolt ülekantu seejuures muu arvelduskontodel oleva rahaga, mis kinnitab kohtu seisukohta, et tegemist ei olnud (enam) E.L-i varaga.
3.70.Eeltoodust tulenevalt ei vasta Eneke Rootsule etteheidetav tegu selles osas KarS § 201 lg 1 süüteokoosseisule. Ja Eneke Roots tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista.
3.71.KarS § 209 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nii kohtuvaidlustes avaldatud prokuröri seisukoha kohaselt kui ka kohtuliku uurimise käigus tuvastatu pinnalt ei ole tõendamist leidnud, et E. Rootsul oleks algselt olnud soov kannatanuid eksimusse viia ja petta, mistõttu on välistatud ka tegude kvalifitseerimine KarS § 209 järgi. Süüdistuses ei ole avaldatud, milliseid valeandmeid või millise võimaliku pettusteo Eneke Roots toime oleks pannud, mistõttu ei piisa süüdistuses toodud asjaoludest, et tegu kelmusena kvalifitseerida. Eksimusse viimise soovi ning tahtluse välistab kohtu hinnangul ka tõenditest nähtuv, mille kohaselt on 05.02.2021, 12.01.2022 ja 01.02.2023 (aruandel kuupäev 02.02.2022, allkirjastatud 2023) pankrotimenetluse aruannetes /I kd, tl 145-147; 150-152; 165-167/ avaldatud võlausaldajatele tehtud väljamaksete andmed kattuvad kontode väljavõtetest nähtuvaga.
3.72.15.03.2023 asitõendi vaatlusprotokolli /I kd, tl 183-192/ jätab kohus Riigikohtu lahendile nr 1-18-437 tuginedes tõendikogumist välja kui lubamatu tõendi, kuivõrd vaatlusprotokoll sisaldab kontrollimatuid järeldusi. Menetleja on vaatlusprotokolli punktis 4.2 jj püstitanud versiooni, et kannatanu E.L-i poolt MTÜ N arvelduskontole kantud rahaga tehti tabelites 1, 4 nimetatud tehinguid ja K.O arvelduskontole kantud rahaga tabelis 6 nimetaud tehingud, seejuures arvesse võtmata MTÜ N ja K.O kontodele laekunud vara segunemist ning edasist vara omandisuhet pärast E.L-i poolt ülekande tegemist. Vaatluse leheküljel 4 /I kd, tl 186/ on kohtueelne menetleja jõudnud järeldusele, et Eneke Roots omastas ligi 50% pankrotistunud füüsilise isiku tagasimakseteks määratud summast, leheküljel 6 /I kd, tl 188/ on aga järeldus 40%-lises omastamises.
3.73.10.03.2023 asitõendi vaatlusest ning selle lisana esitatud MTÜ Eesti Võlanõustajate Nõukogu arveldusarve väljavõttest /I kd, tl 195-199/ kohus tõendi asjakohasust ei tuvasta, ka ei nähtu seos kohtuvaidlustes avaldatus. Prokurör on tõendi kohtuvaidlustes avaldanud, seda tõendamiseseme asjaoludega seostamata, mistõttu jätab kohus nimetatud tõendi kui asjakohatu tõendikogumist välja. Kannatanu Z.L
3.74.Süüdistuse kohaselt, olles varem toime pannud omastamise, olles 07.06.2021. a ametlikult käsunduslepingu alusel tööl MTÜ-s P võlanõustajana, esitles ennast Z.L-ile (Z.L) võlanõustajana ja tegutsedes Eneke Rootsule, s.t temale endale kuuluva MTÜ N esindajana, sõlmis 07.06.2021. a Z.L-iga Saaremaal käsunduslepingu (käsundusleping nr 4),
1-24-6059 mille järgi ta pidi ümber kujundama või tasuma Z.L-i vastu esitatud rahalisi nõudeid erinevatelt võlausaldajatelt, sh pidi Eneke Roots tegema ülekandeid Z.L-i võlausaldajatele.
3.75.Kannatanu Z.L kuriteokaebuse kohaselt /II kd, tl 166-168/ pöördus kannatanu Lääne prefektuuri 04.08.2022 seoses etteheidetega Eneke Rootsu ja MTÜ N suhtes.
3.76.Kannatanu Z.L-i 22.01.2025 ütluste /III kd, tl 45-49/ kohaselt tekkis temal palju võlgasid ja Saaremaa vallavalitsus otsis temale võlanõustajaks Eneke Rootsu, kes pidi nõustama, kuidas laenudest lahti saada. Eneke Rootsuga vestluses lepiti kokku, et parim variant on see, et kannatanu poeg laenab temale 14000 eurot, mis siis tuleb kanda üle Eneke Rootsu ettevõtte MTÜ N kontole. Eneke Roots pidi asju lahendama, suhtlema võlausaldajatega, sh nt intressi osas. Koostas ka kohtukirjad, mis aga ei sobinud, s.t kohtunik ütles, et ei sobinud. Kokku saadi umbes neljal korral, mingeid võlakohustusi Eneke Roots ka tasus. Eneke Roots nõustas kannatanut aprillist septembrini 2021. Kannatanu sõlmis ka lepingu Eneke Rootsuga, et kui raha üle kanda, siis E. Roots pidi selle raha eest makseid tegema ja kannatanu asju ajama. Aruannetes olid Eneke Rootsu töötunnid näha. Kahtlused, et nõustamise asjad ei ole korras, tekkisid kannatanul siis, kui oli Kuuuurija saade. Asju ajas rohkem kannatanu poeg. Kui probleemid tekkisid, jäi ülekantud 14 000 eurost võlausaldajatele kandmata 5783,93 eurot. Eneke Roots ütles raha tagasiküsimise peale, et raha ei ole ja kannatanu võib Kuuuurijat tänada. Kannatanu oli käsunduslepingu kohaselt olnud nõus ka Eneke Rootsule teenuse eest tasuma, aga need nõudmised, need tunnid ja need arved läksid liiga suureks.
3.77.Lisaks kannatanu ütlustele kinnitab Z.L-i ja MTÜ N vahendusel Eneke Rootsu poolt võlanõustamisteenuse osutamist ka 07.06.2021 käsundusleping nr 4 /II kd, tl 169-172/, mille kohaselt sõlmis Z.L MTÜ-ga N lepingu võlgade ümberkujundamiseks või nende tasumiseks. MTÜ-d N esindas Eneke Roots. Lepingu kohaselt kohustus käsundiandja üle kandma 14 000 eurot. Käsundisaajal MTÜ N mh oli õigus käsunduslepingu p 3.2 (ii) kohaselt saada teenuste osutamise eest lepingus kokkulepitud tasu (15 eurot/h võlanõustamise ja 40 eurot/h õigusnõustamise eest). Z.L on allkirjastanud lepingu 07.06.2021 kell 21.10.
3.78.Puudub vaidlus, et Z.L kandis MTÜ N arveldusarvele üle 07.06.2021 10 000 eurot selgitusega „vastavalt käsunduslepingule nr 4 esimene osa“ ja 4000 eurot 11.06.2021 selgitusega „vastavalt käsunduslepingule nr 4 teine osa“ /II kd, tl 185,186; CD-plaat III kd, tl 5/, misjärel MTÜ N tegi ülekandeid ajavahemikul 08.06.2021– 17.08.2021 selgitusega „Z.L“ /II kd, tl 187-201; CD-plaadil III kd, tl 5/ kogusummas 8216,07 eurot (sh riigilõiv).
3.79.Võlanõustamisteenuse osutamist kinnitab, sh avaldades koostöö mittesujumist, ekirjavahetus Eneke Rootsu ja Z.L-i vahel /II kd, tl 174-175/, milles vestlus põhineb rahade tagastamise osas. Vestluse järgselt esitas MTÜ N Z.L-ile arved nr 29, 56 ja 37 /II kd, tl 173,176,177/ ning arved on esitatud teenuste eest – käsundi varasemast lõpetamisest ning võlgade ümberkujundamisest kogusummas 1960 eurot (700 + 960 + 300). 29.04.2022 arve nr 29 kohaselt väljastas MTÜ N Z.L-ile arve summas 700 eurot, maksetähtaeg 30.04.2022. Arve nr 56 väljastas MTÜ N Z.L-ile summas 960 eurot 28.09.2021 /II kd, tl 176/ ning arve nr 37 väljastas MTÜ N Z.L-ile summas 300 eurot 18.07.2021 /II kd, tl 177/.
1-24-6059
3.80.24.04.2022 kokkuvõttes /II kd, tl 178-180/ on MTÜ N välja toonud, et ülekannete kokkuvõte on esitatud 18.07.2021, on avaldatud MTÜ N kalkulatsioonid nõuete osas ning võlgade ümberkujundamiskava. Lisaks on antud lubadus MTÜ N juhatuse nimel tagastada Z.L-ile deposiidis olev 2161,38 eurot. Saaremaa vallavalitsuse vastuskirjas Z.L-i pojale A. Z.L-ile 27.07.2022 /II kd, tl 202-205/ selgitab vald käsunduslepingu olemust ja pooli.
3.81.Seega on tõendatud, et Z.L on teinud süüdistuses nimetatud ülekanded: -
07.06.2021 ülekande MTÜ N arveldusarvele summas 10 000 eurot;
-
11.06.2021 ülekande MTÜ N arveldusarvele summas 4000 eurot selgitusega „vastavalt käsunduslepingule nr 4 teine osa“.
3.82.Z.L-ile kuulunud vara puhul oli summas 10 000 eurot alates 07.06.2021 ja summas 4000 alates 11.06.2021 tegemist MTÜ N (konto omanik) varalise nõudega panga vastu kontol oleva summa ulatuses (vt RKKK 03.11.2010, 3-11-84-10, p 24). Seega, kuivõrd vara, mille omastamist Eneke Rootsule ette heidetakse, oli MTÜ N arveldusarvel, ei olnud MTÜ N arveldusarvel olnud vara puhul tegemist Eneke Rootsule usaldatud võõra varaga. Seega ei vasta Eneke Rootsule süüdistuspunktis nimetatud vara omastamise objektile „isikule usaldatud võõras vara“.
Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et panga arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-13-12, p 22 ja 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Nimetatud varaga tehtavad toimingud, sh süüdistuses nimetatud väidetav enda kasuks pööramine ei vasta KarS § 201 tunnustele. Sisuliselt segunes Z.L-i poolt ülekantu seejuures muu arvelduskontodel oleva rahaga, mis kinnitab kohtu seisukohta, et tegemist ei olnud (enam) Z.L-i varaga.
3.83.Eeltoodust tulenevalt ei vasta Eneke Rootsule etteheidetav tegu selles osas KarS § 201 lg 1 ega § 201 lg 2 p 1 sätestatud süüteokoosseisule, kuivõrd objektiivse koosseisu välistamine eelmises etteheidetud süüdistuspunktis välistab teo korduvuse. Ja Eneke Roots tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista.
3.84.Vastutus KarS § 209 alusel on välistatud otsuse punktis 3.71. toodud motiividel.
3.85.06.03.2023 asitõendi vaatlusprotokolli /III kd, tl 1-4/ jätab kohus Riigikohtu lahendile nr 1-18-437 tuginedes tõendikogumist välja kui lubamatu tõendi, kuivõrd vaatlusprotokoll sisaldab kontrollimatuid järeldusi. Otsuse tegemisel
1-24-6059 lähtub kohus kohtule esitatud algandmetest. Menetleja on vaatlusprotokollis alates lk 7 /III kd, tl 4/ püstitanud versiooni, et Z.L-i poolt MTÜ N arvelduskontole kantud rahaga on seostatavad ülekandele ajaliselt järgnenud tehingud, seejuures arvesse võtmata MTÜ N kontole laekunud vara segunemist ning edasist vara omandisuhet pärast Z.L-i poolt ülekannete tegemist.
3.86.Asitõendi vaatlusprokolli 26.07.2023 koos CD-plaadiga /III kd, tl 6-11/ jätab kohus asjakohatu tõendina tõendikogumist välja, kuivõrd kohus ei tuvasta tõendist tõendamiseseme asjaolusid. Süüdistusakti kohaselt peaks tõend tõendama süüdistava varalist seisundit 2021. aastal, mis võis olla omastamise toimepanemise põhjuseks, kuid süüdistuskõnes prokurör tõendit avaldanud ja esitatud süüdistustega seostanud ei ole.
Kannatanu G.Q
3.87.Süüdistuse kohaselt olles varem toime pannud omastamise, olles 28.07.2021. a ametlikult käsunduslepingu alusel tööl MTÜ-s P võlanõustajana, esitles ennast G.Q-le võlanõustajana ja tegutsedes Eneke Rootsule, s.t temale endale kuuluva MTÜ N esindajana, sõlmis 28.07.2021. a Pärnu linnas G.Q-ga käsunduslepingu (käsundusleping nr 5), mille järgi ta pidi ümber kujundama või tasuma G.Q vastu esitatud rahalisi nõudeid erinevatelt võlausaldajatelt.
3.88.Kannatanu G.Q 22.01.2025 ütluste /III kd, tl 50-55/ kohaselt tahtis tema tulevikus tekkivate võimalike võlgnevuste tarbeks nõu saada, kuidas nendest välja tulla. Pöördus MTÜ P poole, kust soovitati Eneke Rootsu, kes pidi andma nõu võlgadest väljatulemiseks. Eneke Rootsuga sõlmiti käsundusleping nr 5 MTÜ N alt. Eneke Roots pidi andma õiguskaitset, vähendama laenude intresse ja kohtusse mineku jaoks tegema saneerimiskava, kuid kuna tekkisid kahtlused Eneke Rootsu variantide osas, siis kannatanu katkestas lepingu. Lepingus olid kirjas ka ülekantavad summad. Käsunduslepingus olid välja toodud ka töötasud, mille kohta saabusid ka arved, sh viimases arves oli arvestatud 98 töötundi, millele kannatanu ka alla kirjutas. Kannatanu hinnangul ta küll selles ulatuses teenust ei saanud, aga ei hakanud ka vaidlema. Kokku saadi maksimaalselt kolmel korral. Raha kandis kannatanu Eneke Rootsu MTÜ arvele, kust mingeid summasid kandis Eneke Roots ka võlausaldajatele. Kannatanu kandis üle 17 000 eurot, millest umbes 7000 eurot jäi edasi kandmata, aga osa ehk 2800 eurot kandis E. Roots kannatanu arvele tagasi, kuid ülejäänu osas ütles Eneke Roots, et see summa jääb töötasuks ja nimetatud summa külmutatakse. Tsiviilhagi summas 4026 eurot on osa olematust arvest, töömaht ei saanud olla kannatanu hinnangul nii suur. Kannatanu ei jäänud teenusega rahule ega tahtnud kohtuteed, oskamata kaitsja küsimustele ristküsitlusel vastata, mis siis Eneke Rootsul käsundi alusel tegemata jäi, et kannatanu nimetatud käsunduslepingu lõpetas.
3.89.Lisaks kannatanu ütlustele kinnitab G.Q-le MTÜ N vahendusel Eneke Rootsu poolt võlanõustamisteenuse osutamist ka käsundusleping nr 5 kuupäevast 28.07.2021 /III kd, tl 1633
1-24-6059 18/, mille kohaselt sõlmis G.Q MTÜ-ga N lepingu võlgade ümberkujundamiseks või nende tasumiseks. MTÜ-d N esindas Eneke Roots. Lepingu kohaselt kohustus käsundiandja üle kandma 26 000 eurot. Käsundisaajal MTÜ N oli mh õigus käsunduslepingu p 3.2 (ii) kohaselt saada teenuste osutamise eest lepinguis kokkulepitud tasu (15 eurot/h võlanõustamise ja 40 eurot/h õigusnõustamise eest). G.Q on allkirjastanud lepingu 28.07.2021 kell 15.11.
3.90.G.Q kandis käsunduslepingu nr 5 alusel MTÜ N kontole 29.07.2021 summas 10 000 eurot, 30.07.2021 summas 7000 eurot ja 700 eurot ning 01.08.2021 summas 1303,78 eurot. MTÜ N tegi ülekandeid 29.07.2021–01.08.2021 selgitusega „G.Q“ /III kd, tl 19-23, 26-30; CD-plaat III kd, tl 42/ kogusummas 11 991,80 eurot.
3.91.Täiendavalt nähtuvad G.Q kanded MTÜ N arveldusarvele, aga seda arvete alusel – 18.07.2021 on tehtud ülekanne selgitusega „arve nr 34“ MTÜ N arvele 70 eurot; 30.7.2021 ülekanne selgitusega „arve nr 40 osamakse“ summas 50 eurot. MTÜ N kandis kannatanule käsunduslepingu nr 5 lõpetamise tagastusena 20.08.2021 summas 3106,01 eurot /III kd, tl 1415/. Eeltoodut on vaadeldud 06.03.2023 /CD-plaat III kd, tl 42/.
3.92.Kohtule on tõenditena esitatud ümberkujundamiskava /III kd, tl 31-33/ ja kokkuvõte /III kd, tl 34-35/, milles MTÜ N on avaldanud võlanõustamisteenuse käigus tehtavad võlgade ümberkujundamise ettepanekud ning kalkulatsioonid nõuete osas. Kokkuvõtte allkirja kohtul kontrollida võimalik ei ole, kuivõrd allkirjalehelt /III kd, tl 37/ puuduvad nii kuupäev kui ka allkirjastaja andmed. Teenuse osutamise kohta on esitatud kannatanule ka arve MTÜ N nimel – võlgade ümberkujundamisest /III kd, tl 36/ 16.08.2021 summas 3920 eurot 98 töötunni eest.
3.93.Lisaks kinnitab koostööd e-kirjavahetus, mille kohaselt 14.08.2021 e-kirjas tänab G.Q Eneke Rootsu koostöö eest, väljendades, et saab laenuandjatega lahenduse ega taha kohtusse minna /III kd, tl 72-73/. 17.08.2021 e-kirjas /III kd, tl 74/ väljendab G.Q, et temal MTÜ N vastu pretensioone ei ole. Tööde vastuvõtmise kokkuvõte on allkirjastanud 19.08.2021, milles välja toodud, et nõustamiste teenusearve on 3920 eurot, millest 3870 tasaarveldatakse.
3.94.Seega on tõendatud, et G.Q on teinud käsunduslepingu nr 5 alusel ülekanded: -
29.07.2021 ülekande MTÜ N arveldusarvele summas 10 000 eurot;
-
30.07.2021 ülekanded MTÜ N arveldusarvele summas 7000 eurot ja 700 eurot;
-
01.08.2021 ülekande MTÜ N arveldusarvele summas 1303,78 eurot.
3.95.Süüdistuses on omastamise objektina määratletud ka arvete alusel tehtud kanded, kuid neid kohus omastamise objektina hinnata ei saa, kuivõrd kannatanu on oma ütlustes avaldanud, et töötasus lepiti kokku ja ta oli sellega nõus.
3.96.G.Q-le kuulunud vara puhul oli summas 10 000 eurot alates 29.07.2021, summas 7700 eurot alates 30.07.2021 ja summas 1303,78 eurot alates 01.08.2021 tegemist MTÜ N (konto omanik) varalise nõudega panga vastu kontol oleva summa ulatuses (vt RKKK 03.11.2010, 3-1-1-84-10, p 24). Seega, kuivõrd vara, mille omastamist Eneke Rootsule ette heidetakse, oli MTÜ N arveldusarvetel, ei olnud MTÜ N arveldusarvel olnud vara puhul tegemist Eneke Rootsule usaldatud võõra varaga. Seega ei vasta Eneke Rootsule
1-24-6059 süüdistuspunktis nimetatud vara omastamise objektile „isikule usaldatud võõras vara“. Riigikohtu praktikas korduvalt selgitatud, et panga arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-13-12, p 22 ja 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Nimetatud varaga tehtavad toimingud, sh süüdistuses nimetatud väidetav enda kasuks pööramine, ei vasta KarS § 201 tunnustele. Sisuliselt segunes G.Q poolt ülekantu seejuures muu arvelduskontodel oleva rahaga, mis kinnitab kohtu seisukohta, et tegemist ei olnud (enam) G.Q varaga.
3.97.Eeltoodust tulenevalt ei vasta Eneke Rootsule etteheidetav tegu selles osas KarS § 201 lg 1 ega § 201 lg 2 p 1 sätestatud süüteokoosseisule, kuivõrd objektiivse koosseisu välistamine eelmistes etteheidetud süüdistuspunktides välistab teo korduvuse. Ja Eneke Roots tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista.
3.98.Vastutus KarS § 209 alusel on välistatud otsuse punktis 3.71. toodud motiividel.
3.99.06.03.2023 asitõendi vaatlusprotokolli /III kd, tl 38-41/ jätab kohus Riigikohtu lahendile nr 1-18-437 tuginedes tõendikogumist välja kui lubamatu tõendi, kuivõrd vaatlusprotokoll sisaldab kontrollimatuid järeldusi. Otsuse tegemisel lähtub kohus kohtule esitatud algandmetest. Menetleja on vaatlusprotokollis alates lk 4 /III kd, tl 41/ püstitanud versiooni, et G.Q poolt MTÜ N arvelduskontole kantud rahaga on seostatavad ülekandele ajaliselt järgnenud tehingud kontol, seejuures arvesse võtmata MTÜ N kontole laekunud vara segunemist ning edasist vara omandisuhet pärast G.Q poolt ülekannete tegemist.
KarS § 3811 lg 1
3.100.Riiklik süüdistus heitis Eneke Rootsule ette, et MTÜ N raamatupidamise nõudeid oli teadvalt rikutud (süüdistuse kohaselt raamatupidamine – pangakontode tehingud dokumenteerimata, majandusaasta aruanded esitamata) ning Eneke Roots varjas teadlikult ja ebaseaduslikult MTÜ N raamatupidamisdokumente.
1-24-6059 KarS § 3811 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdimõistmine eeldab lisaks raamatupidamiskohustuse rikkumise tuvastamisele ka nimetatud rikkumise tagajärjel oluliselt MTÜ Nõustamine varalisest seisundist ülevaate saamise raskendatust. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 2 lg-te 1 ja 2 järgi on muuhulgas kõik eraõiguslikud juriidilised isikud kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust. See tähendab, et ka MTÜ N oli selleks kohustatud. Mittetulundusühingute seaduse § 35 kohaselt korraldab MTÜ raamatupidamist juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.
3.101.Vaidlus puudub selles, et Eneke Roots oli MTÜ N juhatuse liige alates 22.09.2020. Nimetatu nähtub MTÜ N äriregistri väljatrükist /II kd, tl 107-108/. Süüdistuses on Eneke Rootsule raamatupidamiskohustuse rikkumist ette heidetud kogu juhatuse liikmeks oleku perioodil, millest äriregistri andmetel olid juhatuse liikmeteks samuti perioodil 22.09.2020– 30.11.2020 S. K. ning perioodil 30.11.2020–07.03.2022 K.O. Viimane on 21.01.2025 istungil andnud tunnistajana ütlusi /II kd, tl 156-159/, et ta küll teadis, et on MTÜ N juhatuse liige, kuid ta ei teadnud midagi MTÜ raamatupidamisest ehk tema kohustus oli vaid juhatuse liikmena protokollide tegemisel neid üle vaadata ja allkirjastada, sobivust arutati kahepeale Enekesega, kuid midagi peale protokollide ülevaatamise juhatuse liikmena ta ei teinud ega tea ka, kas MTÜ-s oli teisi töötajaid. Tunnistajal pangakontole ligipääs puudus. K.O arvas, et teda oli juhatuse liikmeks vaja, et firmat avada.
3.102.25.01.2023 esitas tsiviilasjas nr 2-23-168 X Maakohtu 11.01.2023 kohtumääruse alusel /II kd, tl 87-88/ määratud ajutine pankrotihaldur L.K MTÜ Nõustamise juhatuse liikmele Eneke Rootsule päringu /II kd, tl 93, 89/ – taotluse raamatupidamisdokumentide esitamiseks. Päringus on taotletud järgmiste dokumentide esitamist: majandusaasta aruanded 22.09.2020– 06.07.2022, bilanss, kasumiaruanne, andmed põhivara kohta, kassaraamat ning likvideerimise algbilanss. Päringu esitamist ja sellele järgnenud suhtlust ning Eneke Rootsu poolt päringu täitmise andmeid on L.K kirjeldanud ka 21.01.2025 ütlustes /II kd, tl 154-156/. Ajutise halduri ütluste /II kd, tl 154-156/ kohaselt määrati tema X Maakohtu kohtumääruse alusel MTÜ N ajutiseks pankrotihalduriks 2023. aasta jaanuaris-veebruaris, mil puutus ka Eneke Rootsuga kokku. Tunnistaja ülesandeks oli välja selgitada välja võlgniku varad ja võlad pankrotimenetluse läbiviimiseks, maksejõuetuse põhjus ja mh anda hinnang selle kohta, kas maksejõuetuse on põhjustanud kuriteotunnustega tegu või mitte. Ajutine pankrotihaldur L.K tegi MTÜ-le N päringu ning selgus, et MTÜ N ei olnud registrile ühtegi aastaaruannet oma tegevuse jooksul esitanud ning juhatus raamatupidamisdokumente tunnistajale ka ei andnud, selgitades, et vara ei ole ja raamatupidamist korraldada ei saa. Haldurile anti ütluste kohaselt üle 4-5 eraisikuga sõlmitud käsunduslepingud. Suhtlus Eneke Rootsuga toimus meili teel. Kohtule esitatud kirjavahetusest, mis järgnes Eneke Rootsule e-kirja teel päringu esitamisele 25.01.2023 /II kd, tl 90-93/, nähtub, et päringule vastamise tähtaja eelselt 01.02.2023 toimus ekirjavahetus L.K ja Eneke Rootsu vahel. Eneke Roots avaldas meilivahetuses ajutisele haldurile, et MTÜ-l N puudub arvelduskonto ning likvideerimine algatati, kuna majandusaasta aruanne on esitamata. Lisaks selgitas juhatuse liige Eneke Roots, et käsunduslepingud edastab ta päringu tähtajaks, kontoväljavõttele on halduril ligipääs ja MTÜl puuduvad rahalised vahendid raamatupidamise tellimiseks, mistõttu jäävad nii aruanne kui ka bilanss tegemata. Täiendavalt on Eneke Roots avaldanud, et ta on eelnevalt juba selgitatud, et
1-24-6059 nimetatud raamatupidamisdokumentide puudumine on likvideerimise põhjuseks. MTÜ EV nimelt, aga MTÜ N arveldusarvelt tehtud kannete selgitused on Eneke Rootsu sõnul nähtavad makseselgitutest.
3.103.Ajutise pankrotihalduri päringule on Eneke Roots vastanud 01.02.2023 e-kirjaga aadressilt X /II kd, tl 90/, milles on avaldanud oma seisukohad, sh viited tagasivõidetavatele summadele, ja pretensioonid ning viidanud, et tegevuskava (päringu p 2.6.1.) on leitav MTÜ kodulehelt, kus on avaldanud tegevusi. Kohus näeb, et e-kirja manusena on edastatud mitmeid dokumente, mida kohtuliku uurimise käigus kohtule esitatud ei ole, sh käsunduslepingud, ning pealkirjadest nähtub, et täidetud on päringu punktid 3.2.1–
3.2.7.Esitatud andmete tõepärasust vaidlustatud ei ole.
3.104.Seega kohtulikult uuritud tõendite kohaselt esitas Eneke Roots pankrotihaldurile päringus taotletud andmed vara ja kohustuste kohta, mida küsiti ja mis Eneke Rootsu väitel MTÜ-l olemas olid, ning ajutisel halduril oli olemas ligipääs MTÜ arveldusarvetele ja registervaradele. Täiendavalt avaldas Eneke Roots 01.02.2023 e-kirjas selgitused, korrates üle varasemas kirjavahetuses avaldatut, miks ta teatud dokumente ei esita, ning palus teada anda, kui ajutisel halduril jäi mõnele esitatud küsimusele vastus saamata. Ühtegi täiendavat suhtlusviisi/päringut/selgitustaotlust võlgniku juhatuse liikme ja ajutise pankrotihalduri vahel kohus ei tuvastanud.
3.105.Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 85 lg 1 kohaselt on võlgnikul kohustus anda mh ajutisele pankrotihaldurile teavet. Siiski ei piisa dokumentide esitamata jätmisest KarS § 381 1 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu täitmiseks, vaid dokumentide esitamata jätmine peab olema faktiliselt asjaolu, mis oluliselt raskendas pankrotihalduril MTÜ N varalisest seisundist ülevaadet saada. Uuritud tõenditest on tuvastatud, et Eneke Roots andis ajutisele haldurile üle need dokumendid, mis temal väidete kohaselt olemas olid. Sh puudub vaidlus, et Eneke Roots suhtles ajutise halduriga peale päringute esitamist, selgitades päringus taotletud dokumentide esitamata jätmise põhjuseid.
3.106.Riiklik süüdistus on ühelt poolt heitnud ette Eneke Rootsule raamatupidamisdokumentide varjamist. Kohtuliku uurimise käigus ei ole aga leidnud tõendamist, milliseid raamatupidamisdokumente E. Roots varjas, kuivõrd suhtluses ajutise halduriga väljendas E. Roots päringutele vastates, et taotletud koonddokumente – majandusaasta aruanded, bilanss, jm (päringu punktid 2.6.2–2.6.7) – olemas ei ole ning eeltoodu on ka MTÜ likvideerimise põhjuseks, kuivõrd puudusid majanduslikud vahendid raamatupidamise korraldamiseks. Ajutine pankrotihaldur L.K on ka ülekuulamisel möönnud, et temal puudub teave, kas nimetatud dokumendid olemas on. Seega, kuivõrd ei ole võimalik varjata midagi, mida ei eksisteeri, siis ei ole võimalik ka Eneke Rootsule ette heita raamatupidamise koonddokumentide, mida kohtuliku uurimise käigus tuvastatu kohaselt olemas üldsegi polnud, ebaseaduslikku varjamist.
3.107.Teisalt, mis puudutab raamatupidamise korraldamise nõuete teadvat rikkumist, s.t süüdistuses etteheide majandusaasta aruannete koostamata ja tehingute dokumenteerimata jätmise kohta, eeldab karistusõiguslik vastutus KarS § 381 1 lg 1 tähenduses, et nimetatud
1-24-6059 tegevuse tagajärjel oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase ehk MTÜ N varalisest seisundist. Tunnistaja, ajutise pankrotihalduri L.K ütluste /II kd, tl 154-156/ kohaselt temal seaduses sätestatud kujul MTÜ N raamatupidamisest ülevaadet saada ei õnnestunud, sh netovara ei õnnestunud tuvastada, aga aruande koostas tunnistaja konto väljavõtte, käsunduslepingute ja ühendust võtnud eraisikute info alusel. Tunnistaja sõnul esitas MTÜ juhatus andmeid ka nõuete kohta, aga need olid halduri hinnangul segased ja dokumenteerimata. Käsunduslepingute alusel oli raha laekunud eraisikutelt, mis tuli selgituste kohaselt välja maksta võlausaldajatele, mida aga täies mahus tehtud ei olnud. MTÜ konto väljavõttelt nähtus, et oli palju sularaha väljavõtteid ja kaardimakseid ning kõiki tehinguid MTÜ põhikirjaliste eesmärkidega siduda oli keeruline. Algdokumente tehtud kaardimaksete ega sularaha väljavõtmiste kohta ei esitatud. Ajutise halduri ütluste kohaselt küsis ta Eneke Rootsult kassaraamatut ja algdokumente, kuid seda, kas ka konkreetsete tehingute osas neid, küsis, tunnistaja ei mäleta. 03.02.2023 ajutise halduri aruande (kohtuliku uurimise käigus kohtule aruande lisasid esitatud ei ole) kohaselt /II kd, tl 95-100/ ei vasta MTÜ N raamatupidamine seaduses sätestatud nõuetele. Aruande koostamiseks oli halduri algteabena info pankrotiavaldusest ja Eneke Rootsu päringu vastusest, ligipääs MTÜ N kontodele ja registervaradele, tuvastatud kohustused krediidiasutustes ja liisinguandjate ees, andmed maksuhaldurilt ning teave võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste ja inkassomenetluste kohta.
3.108.Võlgnik vastas aruande kohaselt päringule, et aastaaruandeid ei ole olemas, mistõttu neid ka ei esitatud. Aruandes avaldatu kohaselt leidis ajutine haldur, et MTÜ N arveldusarvelt on tehtud suures mahus kaardimakseid ja võetud välja sularaha, mille osas puuduvad andmed, kas tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega või mitte. Kohus nõustub aruandes avaldatuga, et raamatupidamise korraldamata jätmine, mida Eneke Roots on MTÜ N juhatuse liikmena ajutisele pankrotihaldurile e-kirjavahetuses tunnistanud, on vastuvaidlematult tõendamist leidnud, kuid kohtu hinnangul ei raskendanud süüdistuses etteheidetud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ning arvelduskontol olevate tehingute dokumenteerimata jätmine oluliselt ajutisel halduril MTÜ N varalisest seisundist ülevaate saamist. Riigikohtu lahendi nr 1-22-3234 kohaselt tuleb hinnata vaid seda, kui tähtsad olid varjatud dokumendid raamatupidamisandmestiku kui terviku seisukohalt. Olulisest raskendamisest KarS § 3811 mõttes ei saa rääkida siis, kui raamatupidamisdokumentatsioon on ka varjatud dokumentideta piisav, hindamaks raamatupidamiskohustuslase varalist seisundit olulises osas.
3.109.Majandusaasta aruande koostamata jätmine MTÜ kogu tegutsemisaja jooksul on kahtlemata rikkumine MTÜS § 36 tähenduses. Kohtupraktikas on aga üheselt leitud, et KarS § 3811 koosseis näeb ette formaalse delikti, mille üheks tunnuseks on rikkumise ulatus: see peab olema selline, et ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist on mõistliku objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oluliselt raskendatud. Eelpool analüüsitu pinnalt ei ole kohus aga tuvastanud, et nimetatud rikkumisega oleks täidetud KarS § 381 1 lg 1 koosseisutunnusena MTÜ N varalisest seisundist ülevaate saamise oluline raskendatus. Teave, mille alusel ajutine pankrotihaldur aruande koostas, võimaldas ajutisel halduril jõuda
1-24-6059 järeldustele võlgniku varade ja kohustuste kohta ehk hinnata MTÜ N varalist seisundit olulises osas. Arvelduskontolt tehtud kulutuste ja sularaha väljavõtmiste kohta ei ole ajutine haldur kohtule teadaolevalt täiendavalt MTÜ Nõustamise juhatuse liige Eneke Rootsult aru pärinud. Kohus möönab, et majandustehingute dokumenteerimata jätmine on samuti rikkumine ning ei anna tõepärast ja täielikku ülevaadet ühingu varalisest seisundist, mh kas ja kuidas on dokumenteerimata tehingud seotud ühinguga, kuid tegemist pole oluliselt raskendatud ülevaate saamisega. Mh ei ole nimetatud tehingute puhul riiklik süüdistus avaldanud, millal mis tehing tehti. Majandusaasta aruande eesmärk on mh anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning sellega seotud tegevustest ja asjaoludest – olles seeläbi koonddokumendiks. Käesoleval juhul, kui ajutisel halduril on olnud juurdepääs MTÜ N varalist seisundit kajastavale algteabele (kontod, registervarad, lepingud jm), on ülevaate saamine olnud ilma majandusaasta aruanneteta küll keerulisem, kuid mitte oluliselt raskendatud, mida kinnitab ka aruandes avaldatu – ajutine haldur on jõudnud järeldusteni MTÜ N maksejõuetuse põhjuste kohta. Asjaolu, et igakordne majandusaasta aruande esitamise (sh koostamise) kohustuse rikkumine ei ole käsitletav üheselt raamatupidamise kohustuse rikkumisena KarS § 381 1 lg 1 tähenduses, kinnitavad kohtule ka seadusandja poolt ettenähtud sanktsioonid rikkumisele reageerimiseks. MTÜS § 361 sätestas kuni 01.02.2023 võimalused kustutamise hoiatusteks ning nendele reageerimata jätmisel võib majandusaasta aruande koostamata jätmine kaasa tuua MTÜ likvideerimise. Käesoleval hetkel kohaldatavad sanktsioonid tulenevad äriregistriseadusest. Käesoleval juhul on Eneke Roots MTÜ N juhatuse liikmena ise ajutise halduriga kirjavahetuses möönnud, et tema nimel 05.01.2023 esitatud maksejõuetusavalduse /II kd, tl 6686/ tingis majandusaasta aruande/aruannete koostamata jätmine.
3.110.Kohtule on käesoleva süüteoepisoodi osas esitatud ka 09.03.2023 vaadeldud MTÜ N arvelduskontode LHV Pank ja SEB Pank AS väljavõtteid. Kohtule jääb arusaamatuks tõendi asjakohasus raamatupidamiskohustuse rikkumise süüdistuse tõendamiseks. Süüdistuskõnes avaldas prokurör, mis tema hinnangul tõendist nähtub – samas sõnastuses, nagu on uurija järeldused asitõendi vaatluse punktis 4.5 –, seostamata kontodelt nähtuva teabe puutumust süüdistuse ja selle tõendamisega. Kohus puutumust ei tuvasta ja jätab seetõttu tõendi kui asjakohatu tõendikogumist välja.
3.111.Kaitsja on kohtule esitanud Eneke Rootsu päringu 19.10.2024 PPA-le menetluse käigu kohta /III kd, tl 78- 79/, millele PPA poolt 29.10.2024 vastusest nähtub, et PPA menetluses on kriminaalasi, mis puudutab 2024. aasta aprillis toimunud varguse episoodi, milles on Eneke Rootsu e-kirja kohaselt varastatud tema riided ja tema endise firma dokumendid. Teavet, millised dokumendid võimaliku varguse objektiks olid, kohtul ei ole ning samuti arvesse võttes asjaolu, et eelpool analüüsitu pinnalt puudusid MTÜ-l N ajutise pankrotihalduri poolt küsitud raamatupidamisdokumendid, jääb kohtule arusaamatuks tõendi asjakohasus, mistõttu jätab kohus nimetatud tõendi kogumist välja. Eeltoodule tuginedes, kuivõrd kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et Eneke Roots oleks varjanud MTÜ N raamatupidamise dokumente ning MTÜ N raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumine oleks raskendanud oluliselt ülevaate saamist MTÜ N
1-24-6059 varalisest seisundist, ei ole täidetud KarS § 381 1 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis ja Eneke Roots tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista. IV Karistus
4.1.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja karistust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, aga ka süüteo toimepanemise aega suhtes karistuse mõistmise ajaga.
4.2.Süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus Eneke Rootsu süüdi kolme erineva kuriteokvalifikatsiooni alusel, millest KarS § 345 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat, KarS § 331 1 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Süüdimõistmise aluseks olevad teod on toime pandud mitmeaastase perioodi vältel. Prokurör kohtuvaidlustes rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust ei hinnanud. Kohus leiab, et rahaline karistus ei vasta Eneke Rootsu süüle. Rahalisest karistusest paremini vastab Eneke Rootsu süüle vangistus, mis mõjutaks Eneke Rootsu veenvamalt ka tulevikus süütegude toimepanemisest hoiduma. Arusaadavalt on üks õigusemõistmise põhiprintsiipe see, et keegi ei pea aitama oma süüd aktiivselt tõendada ja süü tõendamine on riigi ülesanne. Paratamatult peab aga kohus, otsustamaks, milline karistus mõjutab isikut kõige tõhusamalt sarnastest kuritegudest hoiduma, hindama seda, kuidas isik oma teosse suhtub. Selle eelduseks, et inimene tulevikus hoiduks ebaõigetest tegudest.
4.3.KarS § 345 lg 1 järgi süüdimõistmise aluseks oleva kuriteo puhul kasutas Eneke Roots võltsitud dokumenti eesmärgiga saavutada positsioon, milles osutada näilise kvalifikatsiooni alusel nõustamisteenust, mille osutamine nõuab mh õpingutega omandatud eriteadmisi, abivajajatele, mis kohtu hinnangul ilmestab süü suurust. Nimetatud teos esineb kohtu hinnangul ka omakasu motiiv KarS § 58 p 1 tähenduses, kuivõrd eesmärk oli võlanõustamisteenuse osutamisel tasu teenida. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 3311 lg 1 alusel kvalifitseeritud kuriteo puhul on kohtu hinnangul tuvastatud karistust raskendava asjaoluna muu madal motiiv, vihavaen ja kättemaksusoov kohtutäitur E. C. . suhtes. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu puhul kohus süüdistatava käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.
4.4.Täiendavalt omab tähendust kohtulikult uuritud tõenditest avalduv Eneke Rootsu suhtumine tegudesse – KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo puhul süüdistatava avaldatud ütlustest ning KarS § 3311 lg 1 sätestatud kuriteo puhul sunniraha hoiatusele ja määramise otsustele avaldatud vastusest. Eneke Roots on nii kehalist väärkohtlemist kui ka kohtulahendi täitmata jätmist normaliseerinud, õigustades enda teguviise ning keeldudest ja hoiatustest hoolimata on Eneke Roots jätkanud peale nimetatud etteheidetavate kuritegude episoode
1-24-6059 keskmisele mõistlikule isikule mittevastavat ehk vaenulikku, ühiskondlikult mitteaktsepteeritavat ja õigusvastast käitumist kannatanute ja kohtutäituri suhtes, mis koostoimes eelpool analüüsituga tingib selle, et käesolevas asjas mõistetav karistus minimeeriks Eneke Rootsust lähtuvat ohtu uute kuritegude toimepanemise osas nullini. Seega tuleb karistuse mõistmisel pöörata erilist rõhku eripreventiivsele faktorile. Eelpool avaldatud hoiakuga inimese mõjutamiseks tuleb rakendada karmimaid meetmeid. Kohtu hinnangul on selliseks kohaseks meetmeks vangistus. Kohus arvestab sedagi, et süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud ning hüvitada tsiviilhagid. Sellega sobib vangistus kui karistusliik, mis ei tekita täiendavat finantskoormist. Etteheidete puhul on süü tuvastatud keskmise määra lähedases määras, mille puhul on kohus arvesse võtnud juba etteheidetavatest tegudest möödunud aega.
Kohus mõistab karistuse sanktsioonide keskmises määras: -
KarS § 345 lg 1 järgi karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;
-
KarS § 121 lg 1 järgi karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust;
-
KarS § 3311 lg 1 järgi karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
Arvesse võttes, et teod on toime pandud ajaliselt erinevatel perioodidel ning tegudega on riivatud erinevaid õigushüvesid, tuleb moodustada KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 2 (kaks) aastat vangistust. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Süüdistatavate isikuandmetest nähtuvalt süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu võiks asuda seisukohale, et süüdistatava isikuandmed ei nõua tema suhtes kohaldatava karistuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb jätta täies ulatuses täitmisele pööramata ning kuivõrd süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, ei vaja süüdistatav kohtu arvates ka kõrvalise isiku järelevalvet kriminaalhoolduse mõttes – s.t süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kuivõrd omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei saa määratav katseaeg olla lühem mõistetud karistuse tähtajast, peab kohus vajalikuks määrata katseaja, mis ületab mõistetava karistuse tähtaega – 3 (kolm) aastat. Tingimuslik karistus võimaldab Eneke Rootsul tegeleda ka kahju hüvitamisega. Vangistuse reaalne kohene kandmine ei ole ka hädavajalik. Erinevalt karistuse mõistmisest, mille alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04 p 8). KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 2 (kaks) aastat vangistust täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Eneke Roots ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, s.o 02.04.2025.
4.6.KarS § 491 lg 1 näeb ette võimaluse mh avaliku usalduse vastase kuriteo eest kohaldada lisakaristusena ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani.
1-24-6059 Lisakaristuse kohaldamise vajadus on põhjendatud juhul, kui süüdistatav tuleb ettevõtlusest ajutiselt kõrvaldada põhjusel, et ta on käitunud ebaausalt. Siinsel juhul on see vajadus kohtu hinnangul tingitud sellest, milline oli Eneke Rootsu ebaausalt ettevõtluses tegutsemise valdkond ja tegevusala. Eneke Roots on avalikku usaldust riivates saanud endale volitused, mis võimaldasid asuda nõustama majanduslikult keerukasse olukorda jäänud isikuid, kes võlanõustaja teenusest, sh kohaliku omavalitsuse poolt rahastatava teenuse tähenduses, lootsid abi saada. Eneke Roots tegutses ebaausalt süsteemselt, avaldades avalikkusele samuti andmeid oma tegelikult omandamata hariduse kohta. Piiramaks Eneke Rootsu võimalust kasutada äriühinguid taolisteks tegudeks lähitulevikus, tuleb seega kohaldada tema suhtes ettevõtluskeeldu. See keeld teenib lisaks Eneke Rootsu vahetule mõjutamisele ka majanduskeskkonna usaldusväärsuse kasvatamise mõju ning saadab ühiskonnale signaali, et avaliku usalduse vastase kuriteo toimepanemine toob toimepanijale kaasa ka sellise karistuse, mis oluliselt piirab mõnda aega tema osalemist ettevõtluses. Seejuures kohus arvestab, et kõnesolevatest tegudest on möödunud mitmeid aastaid. Kohus peab oluliseks, et käesoleva ajani ei ole Eneke Roots oma käitumisele mingit taunivat hinnangut andnud, kahju hüvitama asunud või vabandanud. Seega annavad nii süüdistatava hetkepositsioon kui ka hoiak toimepandu osas alust arvata, et ta võib ka tulevikus taolisi tegusid toime panna. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada alates kohtuotsuse jõustumisest Eneke Rootsu suhtes ettevõtluskeeldu 2 (kaheks) aastaks.
V Tsiviilhagid
5.1.Kannatanud G.Q, Z.L, E.L ja B.U on esitanud tsiviilhagid varalise kahju hüvitamise nõudes ning kannatanu J.U tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes süüdistatava Eneke Rootsi vastu. Kaitsja ja Eneke Roots on tsiviilhagidele seoses süüdistusele vaidlustamisega vastu vaielnud.
5.2.Seoses süüdistuses õigeksmõistmisega jätab kohus kannatanu G.Q esitatud tsiviilhagi Eneke Roots suhtes summas 4026 eurot, kannatanu Z.L esitatud tsiviilhagi Eneke Roots suhtes summas 5783,93 eurot ja kannatanu E.L esitatud tsiviilhagi Eneke Roots suhtes summas 1380,62 eurot KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. B.U tsiviilhagi
5.3.Kannatanu B.U on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 215 eurot. Kannatanu on hagi alusena toonud välja, et 20.06.2023 kella 15.50 ajal X tn X asuva kohtumaja kolmandal korrusel kohtusaali nr X ees võttis Eneke Roots temalt jõuga päikseprillid Ray-Ban ja viskas põrandale, astus prillidele jalaga eesmärgiga need purustada ning teo tagajärjel päikseprillid purunesid. Kannatanu on lisanud tekitatud kahju suuruse tõendamiseks tsiviilhagile internetilingi Ray-Ban ametliku esinduse müügipakkumisele (https://www.rayban.com/eu/sunglasses/RB3025%20UNISEX %20aviator%20classic-gold/8056597260060). Sellelt nähtuvalt on selliste päikeseprillide hind 223 eurot.
1-24-6059
5.4.Kohus on eelnevalt leidnud, et kannatanu B.U esitatud tsiviilhagis ei esine seaduses sätestatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Kaitse leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kannatanule ei ole tekitatud koosseisulist tagajärge – valu või tervisekahjustus – ja kannatanu on ise rünnet provotseerinud. Kohus on eelnevalt leidnud, et KarS § 121 lg 1 tegu B.U suhtes on tõendamist leidnud ning Eneke Rootsu nimetatud kuritegu on koosseisuline, õigusvastane ja süüline, mistõttu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks alus puudub.
5.5.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju poleks tekkinud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
5.6.Oluline on teha kindlaks, et kannatanule väljamõistetav kahjuhüvitise suurus vastaks kahju hüvitamise eesmärgile ehk asetaks kannatanu sellisesse varalisse olukorda, nagu kahju tekitanud asjaolu poleks üldse esinenud. Siiski tuleb silmas pidada seda, et isik ei tohi kahju hüvitamise arvelt rikastuda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2017 otsus nr 21510683, p 22). Kohus on B.U-ga seotud KarS § 121 lg 1 episoodi puhul eelnevalt leidnud ja põhjendanud, et tegu leidis aset ja on kogutud tõenditega tõendatud. Kohtu hinnangul on Eneke Rootsu poolt toimepandud tegu (kehaline väärkohtlemine) B.U suhtes põhjuslikus seoses B.U-le tekitatud varalise kahjuga ehk süüdistatava tegu viis sellise tagajärjeni (päikeseprillide purunemiseni). B.U-le valu ja tervisekahjustusi tekitav kehaline väärkohtlemine ja B.U päikeseprillide purukstegemine E. Rootsu poolt olid toimepandud vahetult järjest ja seega ka ajalis-ruumiliselt seotud.
5.7.Käesoleval juhul saab rääkida asja kahjustamisest ning kuna päikeseprillide parandamine oleks ebamõistlikult kulukas ja tõenäoliselt ka võimatu, on kohtu hinnangul mõistlik mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
5.8.VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.3 Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. 4 Samas ei ole hagi rahuldamata 3 Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18. 4 Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13.
Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13.
1-24-6059 jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid.5 Riigikohus on selgitanud, et hageja peab tõendama, millised on parandamise mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 3 mõttes, ning kulude tõendamiseks võib muu hulgas esitada ka analoogseid kahjujuhtumeid käsitlevaid hinnapakkumisi (vt nt RKTK 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 20 ja RKTK 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 17). Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahju suuruse kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahju kindlaksmääramisel oluline, kas omanik soovib asja endisel kujul taastada või kas see on asja võõrandamise tõttu üldse võimalik. VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärtusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. (vt mutatis mutandis RKTK 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p-d 15-16)5
5.9.B.U on esitanud kahju suuruse tõendina väljavõtte müügikuulutusest, millest nähtuvalt on nimetatud päikeseprillide hind 215 eurot. Tsiviilhagi tõend, väljatrükk, mille kohaselt Aviator Classic Ray-Ban prillide väärtus 215 eurot /II kd, tl 16/.
5.10.Sellise tõendi esitamine oma väidete tõendamiseks on kohtupraktikas lubatud ja arvestatav tõend. On ilmselge, et arvestades selliste päikeseprillide olemust ja spetsiifikat, mis on omane kindlale brändile, ei ole kordategemine otstarbekas ja ületaks „mõistlike kulude“ põhimõtet, mistõttu kahjustatud päikeseprillide väärtus jääks pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärtusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. Kahjuhüvitamise seisukohalt ei oleks see ka süüdistatava suhtes mõistlik. Samuti ei pruugi selliste päikeseprillide kordategemine olla üldse võimalik.
5.11.Kohus leiab, et päikeseprillide väärtus ei olnud kahjustamise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud. Kannatanu ei ole taotlenud täiesti uute päikeseprillide hüvitamist, vaid on tsiviilhagis juba maha arvanud selle osa, mis on seotud n-ö asja kulumisega ehk päikeseprillide kasutamisega. Samuti ei ole kaitsja esitanud vastuväiteid, kas ja miks nimetatud tsiviilhagis taotletud varalise kahju hüvitamise suurus ei ole mõistlik või tõendatud. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka vähendada varalise kahju hüvitamisel summat, millises suuruses on kannatanu tsiviilhagis hüvitamiseks taotlenud ehk summas 215 eurot, ning vähemas määras kahju hüvitamine ei oleks enam kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. Eeltoodust lähtudes ja VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 2, 3, VÕS § 132 lg 1, 3, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldab kohus kannatanu B.U tsiviilhagi varalise 5 Riigikohtu 9. juuni 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-2315, p 42.
1-24-6059 kahju hüvitamise nõudes 215 euro ulatuses ja mõistab selle välja Eneke Rootsult kannatanu B.U kasuks. J.U tsiviilhagi
5.12.Kannatanu J.U on enda esindaja vandeadvokaadi Maarja Pild-Freiberg vahendusel esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 859 eurot ning alternatiivselt, kui kohus ei pea põhjendatuks välja mõista uue iPhone 13 väärtust, siis välja mõista varaline kahju summas 630 eurot. Samuti on esitatud nõue välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
5.13.Kannatanu esindaja on hagi alusena füüsilise vägivallaga seonduvalt toonud välja, et 20.06.2023 kella 15.55 paiku X tn X asuva kohtumaja kolmanda korruse saalis nr X tungis Eneke Roots J.U-le kallale, haaras J.U käest ja tõukas ta vastu kohtusaali seina. Selle tagajärjel tundis J.U valu rinnus ning lõi lükkamise tulemisena vastu kohtusaali seina ära oma pea. Varalise kahjuga seonduvalt on tsiviilhagis toodud välja, et 20.06.2023 kell 15.55 paiku X tn X asuva kohtumaja kolmanda korruse saalis nr 3003 võttis Eneke Roots J.U-lt jõuga ära telefoni, viskas selle põrandale, trampis selle peal jalaga ning seejärel viskas telefoni kolmandalt korruselt kohtumaja aatriumist alla. Teo tagajärjel telefon purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks ning J.U oli sunnitud ostma uue telefoni. Vara väärtuse osas on viidatud tõendile, et vahetult varalise kahju tekitamise ajal oleks J.U-le uue iPhone 13 ostmine maksma läinud 859 eurot ning kannatanu hinnangul on põhjendatud uue iPhone 13 väärtuse hüvitamine, kuivõrd kannatanu oli sunnitud ostma uue telefoni, mille töö kindlus on ajakirjaniku tööga seoses äärmiselt oluline, kuid kannatanu on esitanud tõendid ka selle kohta, et kasutatud iPhone 13 mälumahuga 128GB maksab keskmiselt 630 eurot. Väljatrükk ValgeKlaar /II kd, tl 17/ Iphone 13 hind 859 eurot. 1it.ee Arvutipood väljatrükkide /II kd, tl 18-23/ kasutatud Iphone13 hind 671 ja 587,13 eurot. Mittevaralise kahju nõude aluse ja suuruse osas toob kannatanu esindaja tsiviilhagis välja, et Eneke Rootsu kallaletung tekitas kannatanule J.U valu ning tekitanud kannatanule vaimseid üleelamisi, kuna tõukas J.U kohtumajas, rebis kannatanu käest telefoni ning tõuke tulemisena lõi kannatanu ka ära oma pea. Mittevaralise kahju hüvitamist on kannatanu palunud välja mõista kohtu äranägemisel, kuid palub, et kohus arvestaks hüvitise suuruse kaalumisel järgmiste asjaoludega: kallaletung toimus kohtusaalis ja kohturuumides, kus iga kodanik peaks ennast tundma turvaliselt; kannatanu tuli kohtumajja vaid tegema oma tööd – s.o kajastama avalikku istungit; Eneke Roots tegevus on põhjustanud kannatanule meeleolulangust, ebameeldivustunnet ja üleelamisi ning keegi ei pea olema valmis selleks, et teda füüsiliselt ja veel kohtus rünnatakse; Eneke Roots ei ole kannatanu ees vabandanud, vaid on oma terroriseerimist muul moel jätkanud, näiteks on Eneke Roots saatnud J.U-le vaid kaheksa päeva pärast šokeerivat juhtumit ähvardava sõnumi ja tema ülemuse K. L. alasti pilte; õigusrikkumise pani Eneke Roots toime tahtlikult; suurimad hüvitised kehalise väärkohtlemise asjades on 20182020 seisuga jäänud 2000 euro juurde, keskmiseks hüvitiseks on olnud 466 eurot ja mediaaniks on 500 eurot ning arvestades, et rünnak leidis aset kohtus,
1-24-6059 kus inimesed peavad ennast tundma kaitstult, ja veel töökohustusi täites, ei peaks käesolevas asjas välja mõistetav hüvitis olema kindlasti väiksem kui 500 eurot.
5.14.Kohus on eelnevalt leidnud, et kannatanu J.U esindaja esitatud tsiviilhagis ei esine seaduses sätestatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Kaitse leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kannatanule ei ole tekitatud koosseisulist tagajärge – valu – ja kannatanu on ise rünnet provotseerinud. Kohus on eelnevalt leidnud, et KarS § 121 lg 1 tegu J.U suhtes on tõendamist leidnud ning Eneke Rootsu nimetatud kuritegu on koosseisuline, õigusvastane ja süüline, mistõttu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks alus puudub.
5.15.Esmalt hindab kohus varalise kahju nõuet.
5.16.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju poleks tekkinud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
5.17.Oluline on teha kindlaks, et kannatanule väljamõistetav kahjuhüvitise suurus vastaks kahju hüvitamise eesmärgile ehk asetaks kannatanu sellisesse varalisse olukorda, nagu kahju tekitanud asjaolu poleks üldse esinenud. Siiski tuleb silmas pidada seda, et isik ei tohi kahju hüvitamise arvelt rikastuda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2017 otsus nr 21510683, p 22). Kohus on J.U-ga seotud KarS § 121 lg 1 episoodi puhul eelnevalt leidnud ja põhjendanud, et tegu leidis aset ja on kogutud tõenditega tõendatud. Kohtu hinnangul on Eneke Rootsu poolt toimepandud tegu (kehaline väärkohtlemine) J.U suhtes põhjuslikus seoses J.U-le tekitatud varalise kahjuga ehk süüdistatava tegu viis sellise tagajärjeni (mobiiltelefoni purunemine) ehk peale J.U kätest kinnihaaramist ja J.U tõukamist vastu seina, millise teo tagajärjel lõi J.U oma pea vastu seina ning tundis kätes, peas ja rinnus valu, võttis Eneke Roots J.U käest mobiiltelefoni iPhone 13, viskas selle vastu maad ja trampis jalgadega mobiiltelefoni peal ning seejärel võttis mobiiltelefoni maast üles, väljus kohtusaalist ja viskas selle kolmanda korruse avatud õhuruumiga alalt alla. J.U-le valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja J.U mobiiltelefoni purukstegemine E. Rootsu poolt olid toimepandud vahetult järjest ja seega ka ajalis-ruumiliselt seotud.
5.18.Käesoleval mobiiltelefoni puhul saab rääkida nii asja kahjustamisest kui ka selle hävinemisest, kuivõrd telefon purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, ning mõlema puhul on kahju hüvitamise põhimõtted samad. Kohus leiab, et sellise teo tagajärjel kasutuskõlbmatuks
1-24-6059 muutunud mobiiltelefoni parandamine oleks ebamõistlikult kulukas ja tõenäoliselt ka tulemusteta, mistõttu on mõistlik mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
5.19.B.U tsiviilhagi analüüsimisel on kohus viidanud erinevatele kohtupraktikast tulenevatele seisukohtadele, mida varalise kahju hüvitamise üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada, ning käesolevas analüüsis kohus neid enam ei korda.
5.20.J.U on esitanud kahju suuruse tõendina iPhone 13 müügipakkumised ning nendest nähtuvalt maksab kasutatud iPhone 13 mälumahuga 128GB, milline telefon oli kannatanul teo toimepanemise hetkel, keskmiselt 630 eurot. Selliste tõendite esitamine oma väidete tõendamiseks on kohtupraktikas lubatud ja arvestatav tõend. See, kas kannatanu pidanuks proovima asja taastada ehk lasta korda teha, kohtupraktika seisukohalt oluline ei ole.
5.21.Siiski leiab kohus, et uue iPhone 13 väärtuse 859 eurot väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna mobiiltelefoni väärtus oli kahjustamise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, ning sellises summas hüvitamine viiks kannatanu rikastumiseni, mis ei ole kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. Kohtul puudub ka teadmine, kui kaua on olnud nimetatud mobiiltelefon enne selle kahjustamist/hävimist olnud kannatanu kasutuses, kuid tegemist ei olnud telefoniga, mis oli uhiuus. Kuigi sündmuse järgselt kattis telefoni hüvitamise kulud osaliselt tööandja, s.t tööandja on küll võimaldanud ja toetanud kannatanule uue telefoni ostu, ei ole kriminaalmenetluse ega ka kahju hüvitamise seisukohast see tähtis, kuna tegemist oli kannatanu isikliku ehk tema omandis oleva mobiiltelefoniga, mida kannatanu kasutas mh tööülesannete täitmisel ning mis Eneke Rootsu teo tagajärjel purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks.
5.22.On ilmselge, et arvestades mobiiltelefonide olemust ja just selle kindla mobiiltelefoni spetsiifikat, mis on omane kindlale brändile, ei ole kordategemine otstarbekas ja ületaks „mõistlike kulude“ põhimõtet, mistõttu kahjustatud mobiiltelefoni väärtus jääks pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärtusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. Kahjuhüvitamise seisukohalt ei oleks see ka süüdistatava suhtes mõistlik. Samuti ei pruugi selliselt kahjustunud mobiiltelefoni kordategemine olla üldse võimalik. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul mõistlik hüvitada kannatanule selline varaline kahju, mis vastab kasutatud iPhone 13 mälumahuga 128GB hinnale, sh eeskätt arvestades kriteeriume ja tehnilisi andmeid, mis mõjutavad asja (mobiiltelefoni) hinda: telefon pole uus, vaid kasutatud, mälumaht 128GB, seeria ja mudel – iPhone 13 jms.
5.23.Kannatanu on aga alternatiivselt taotlenud taotlenud kasutatud samaväärse mobiiltelefoni hüvitamist, s.t maha arvestades selle osa, mis on seotud n-ö asja kulumisega ehk mobiiltelefoni kasutamisega. Samuti ei ole kaitsja esitanud vastuväiteid, kas ja miks nimetatud tsiviilhagis taotletud varalise kahju hüvitamise suurus ei ole mõistlik või tõendatud. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka vähendada varalise kahju hüvitamisel summat, millises suuruses on kannatanu tsiviilhagis alternatiivselt hüvitamiseks taotlenud (s.t kasutatud samaväärse mobiiltelefoni väärtuse osas) ehk summas 630 eurot, ning vähemas määras kahju hüvitamine ei oleks enam kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas.
1-24-6059
5.24.Kohus märgib, et vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et Eneke Roots viskas nimetatud telefoni alla kohtumaja kolmanda korruse aatriumist, pannes sellise teoga ohtu ka kolmandaid isikuid, kes oleksid võinud saada telefoniga pihta saades tervisekahjustusi. Eeltoodust lähtudes ja VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 2, 3, VÕS § 132 lg 1, 2, 3, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldab kohus kannatanu J.U tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes 630 euro ulatuses ja mõistab selle välja Eneke Rootsult kannatanu J.U kasuks.
5.25.Järgnevalt hindab kohus mittevaralise kahju nõuet.
5.26.Riigikohtu praktikast6 tulenevalt, on kohtul kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta.
5.27.Kohtu volitus mittevaralise kahju hüvitamise ulatuse määratlemiseks tuleneb VÕS § 127 lg-st 6, sama seaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaralise kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis sama seaduse § 134 lg 2 kohaselt seab isikuõiguste rikkumise, sh tervise kahjustamisest tuleneval juhul, mittevaralise kahju väljamõistmise sõltuvusse hüvitiseks makstava mõistliku rahasummaga. VÕS § 134 lg 5 kohaselt peab arvesse võtma rikkumise raskust, ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada mingilgi määral kuriteo negatiivseid tagajärgi ja võimaldab korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb.7 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
5.28.Seejuures tuleb Riigikohtu8 praktika kohaselt järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Samuti peab maakohus silmas, et mittevaraline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Teiselt poolt on mittevaralise kahju hüvitise määramise puhul tegemist riigi poolt kannatanule pakutud tsiviilõigusliku kaitsega ja kohtu arvates peab see kaitse olema tõhus, tõsiseltvõetav, mitte et tegemist oleks sümboolse hüvitisega. 6 Riigikohtu 23. veebruari 2011. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-105-10. 7 Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-350, p 12. 8 Riigikohtu 11. novembri 2021. a lahend kriminaalasjas nr 1-20-3535.
1-24-6059
5.29.Riigikohtu praktikas on korduvalt avaldatud, et mittevaralise kahju hüvitamist, sh ulatust, iseloomustab tema objektiivne mittemõõdetavus. Nimetatust tulenevalt puudub skaala, milline konkreetne hüvitise ulatus peaks isikule põhjustatud hingelist valu leevendama. Riigikohus on asjas 3-2-1-85-08, p 13 selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõuda. Eeltoodu tähendab, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Küll aga tuleb kehavigastuse tõsidust arvesse võttes otsustada hüvitise suuruse üle. Lisaks tervisekahjustusele või kehavigastusele võib kannatanu tõendada ka muid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju tekkimisel selle tagajärgi kannatanule.9
5.30.Eeltoodu on ülal kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud ja seetõttu mittevaralise kahju teket võib eeldada, s.t et kahju – eelkõige vaimne kahju – J.U-le on tekitatud Eneke Rootsu poolt süülise käitumise tulemusena ning kannatanul on seoses süüdistatava süülise käitumisega tekkinud valu ja hingelised üleelamised, sh šokk ja hirm ning kannatanu ei julgenud pikalt käia kohtuistungitel, kuigi tema töö iseloom seda nõuab. Eneke Rootsu eelnimetatud kehaline väärkohtlemine on põhjuslikus seoses kannatanule J.U tekitatud mittevaralise kahjuga ehk eelnimetatud tagajärgedega, mis tekitasid kannatanule füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi – valu, hingelised üleelamised, pikaaegne hirm, häiritus, meeleolulangus, ebameeldivustunne jms. Kannatanu poolt toodud asjaolud on seotud kuriteosündmusega, mis oli kohtuliku uurimise esemeks, seetõttu ei saa neid asjaolusid sellest sündmusest n-ö ära mõelda või kuidagi teisiti eraldi käsitleda, sest see sündmuste kogum sisustab kannatanu nõude järgi tema üleelamised.
5.31.Kohtupraktika, sh selle analüüsi10, kohaselt suurim hüvitis oli 2000 eurot ja väikseim 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist on analüüsiga, kus on kajastatud 2018.–2020. aasta lahendeid ehk 5-7 aastat enne käesoleva asja lahendit.
5.32.Riigikohus on märkinud, et kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem kohtupraktika seab mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülem- või alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Nagu maakohus menetletavas asjas põhjendatult leidis, ei saakski kohtupraktika sellisel juhul edasi areneda. Mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti 9 P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016. – K. Sein, § 134, komm 4.2.1. 10 „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ – kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf . 12 Riigikohtu 22.04.2024. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-5835, p-d 32-34.
1-24-6059 arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees. Lisaks nähtub eespool osutatud Riigikohtu praktikast, et mittevaralise kahju hüvitis saab olla võrreldav üksnes selliste varasemate hüvitistega, mis on välja mõistetud sarnastel asjaoludel. Seega tulevad konkreetses kohtuasjas hüvitise määramisel võrdlusbaasina arvesse juhtumid, mis on mittevaralise kahju hüvitist mõjutavate asjaolude poolest lahendatava kohtuasjaga olulisel määral sarnased. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel on n-ö võrreldavusargument seda kaalukam, mida rohkem on kohtud varem sarnastel asjaoludel hüvitisi välja mõistnud ning mida ühtlasem ja värskem on võrdluseks kasutatav kohtupraktika. Kui varasem praktika põhineb üksnes väikesel arvul juhtumitel, võib selle põhjal välja arvutatud kahjuhüvitise keskmine või mediaan oleneda liiga palju mõnest eripärasest üksikjuhtumist ega pruugi peegeldada adekvaatselt kohtute kujundatud üldist suundumust. Tuginedes mittevaralise kahju suuruse määramisel varasematele kohtulahenditele, tuleb arvestada sedagi, kui palju aega on nende lahendite tegemisest möödunud.12
5.33.Kohtu hinnangul on küll kannatanule tekitatud vaimne tervisekahju pigem kergemapoolne, sest jäädavaid vigastusi ei tekkinud ning ehmatus ja šokk on möödunud, kuid möönab, et hirm käia kohtuistungitel ning hirm süüdistatava ees, et sarnane vägivaldne juhtum võib korduda, on asjaolu, mis mõjutab arusaadavalt kannatanut ja kannatanu toimetulekut vaimselt pikemat aega. Kohus nõustub, et õigusasutuste hooned ja hoonete osad (sh kohtusaalid) peaksid olema sellised, kus iga inimene peab saama tunda ennast turvaliselt. Samuti peab iga inimene saama teha oma tööd, kui seda tehakse seaduslikult. Lisaks toonitab kohus, et omakohtu rakendamine vägivalla kasutamise teel juhtudel, kui isikule midagi ei meeldi või teda häirib, ei ole kindlasti mõistliku inimese käitumine. Kui süüdistatav oleks soovinud, et kannatanu ei filmiks, oleks olnud eetiline ja mõistlik käitumine süüdistatava poolt selline, kui ta oleks palunud sõnadega kannatanul filmimine lõpetada, või pöördunud selleks kohtutöötajate poole. Vägivaldselt kellegi aktiivse või passiivse tegutsemise lõpetamine ei ole kindlasti aktsepteeritav. Kohtule nähtuvatest tõenditest ei ole süüdistatav kordagi palunud kannatanut, et ta filmimise lõpetaks (sh nii enne kui ka pärast rünnet).
5.34.Siinkohal märgib kohus, et kuigi Eneke Rootsu tegevus ajendatud soovist, et filmimine lõpetataks ja saaks telefoni kätte, aga tahte saavutamiseks kasutatav tegevus oli suunatud otse kannatanule valu põhjustamisele. Avalike kohtuistungite kajastamine on tavapärane ning avalikel kohtuistungitel võivad osaleda kõik soovijad, kui nad käituvad eetiliselt ja õiguskuulekalt ning alluvad kohtu korraldustele. Kohtu hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas kohtuistungitel osalemine ja enne istungit kohtusaalis toimuva salvestamine on sotsiaaleetiliselt hukkamõistetav käitumine, kui seda teevad teised inimesed, aga selline käitumine ei ole sotsiaaleetiliselt hukkamõistetav, kui seda teeb süüdistatav varjatult ja sel ajal, kui kohtuistung käib (sh hiljem selle levitamine veebiplatvormidel). Samuti on kannatanu kohtuistungil kinnitanud, et kui keegi ajakirjanikele otsesõnu ütleb, et palun mitte filmida või pilti teha, siis ajakirjanikud kunagi ei filmi ega tee pilti, kui inimene viisakalt palub ja selgitab, mis põhjusel ta ei soovi, ja annab selgelt märku sellisest soovist.
1-24-6059
5.35.Kohus arvestab süüdistatava majandusliku olukorraga kahju suuruse väljamõistmisel, kuid möönab, et süüdistatava majanduslikku olukorda ei saa võtta selliselt, mis tingiks temalt igasuguse kahju väljamõistmise võimatuse. Selline arusaam läheks vastuollu nii õigusriigi põhimõtetega üldiselt kui ka kitsendavalt kahju hüvitamise eesmärgiga, kuivõrd see välistaks süüdistatava poolt igasuguse kahju väljamõistmise, kui süüdistatav sissetulekut ei teeni.
5.36.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist, ning sama sätte lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.
5.37.Kohus leiab, et kannatanu puudus enda osa kahju tekkimises, s.t ei saa kannatanule ette heita, et tema teguviis oleks käsitletav süülise teoprovokatsioonina. Selle vastu räägivad nii asjaolu, et kannatanu tutvustas ennast saali sisenedes, kui ka asjaolu, et kannatanu asus filmima alles vahetult pärast seda, kui Eneke Roots ründas kannatanu kolleegi B.U-d. Mh omab tähtsust ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav polnud varem kohtu puutunud ning kannatanu ei ole Eneke Rootsuga ei enne rünnakut kui ka pärast seda provotseerival, vägivaldsel, solvaval vms viisil käitunud. Kannatanu poolne filmimise alustamine on kohtu meelest ka loogiline reaktsioon, arvestades, et eelnev päev oli Eneke Roots lubanud kannatanu ülemusel „hambad kurku lüüa“. Kannatanu käitumine oli kõiki asjaolusid kogumis arvestades arusaadav ning jäi eetilise käitumise piiridesse. Lisaks tuleb kohtu hinnangul analüüsida süüdistatava käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist. Seejuures ründas Eneke Roots uuesti kannatanut pärast tõendatud rünnet ehk pärast kannatanul käest haarates, kannatanut lükates vastu seina ja kannatanu telefoni purukstegemist hiljem kohtusaali uksel ning Eneke Roots postitas vahetult pärast rünnakut filmitud video J.U-st sotsiaalmeedia platvormile TikTok. Märkimisväärne on kohtu hinnangul ka Eneke Rootsu üldisem käitumine pärast temale etteheidetavat rünnet – ta ei ole kannatanu ees vabandanud, vaid vastupidi – tõenditest nähtuvalt saatis Eneke Roots J.U-le vaid kaheksa päeva pärast juhtumit ähvardava sõnumi ja tema ülemuse K. L. alasti pilte. Kannatanu J.U ütluste kohaselt kirjutas Eneke Roots nädal pärast juhtunut kannatanule Facebooki, saatis K. L. alastifotod ja kirjutas, et mats jääb matsiks ja et sa oled L käepikendus ainult, aga seal oli veel midagi, et pead kooli minema ja õpi ja, aga seda mats jääb matsiks ma mäletan hästi ja et L käepikendus oled. Kasutajalt Neiu Eneke saadetud Facebook Messengeri sõnumis nähtub /II kd, tl 24/, et Eneke Roots kirjutas J.U-le „..Mine kooli õppima ja õpi, mida tähendab eraelu puutumatus, igasugune õigustatud huvi puudus eraistungitel viibida. Ja õhutada vägivalda...“ Oma suhtumist kannatanusse on Eneke Roots väljendanud ka kohtus avaldatud ütlustes, õigustades oma tegu, millest tulenevalt leiab kohus, et Eneke Roots ei ole käesoleva ajani saanud aru, et tema selline käitumine ja „probleemide lahendamine“ ei ole ühiskondlikult aktsepteeritav ega mõistlik.
5.38.Eeltoodu alusel on eluliselt usutav, et süüdistatava tegevus kokkuvõttes oli kannatanu jaoks enneolematu ja hingelisi üleelamisi tekitav. Mittevaralise kahju kaasa toonud tegevus oli ka tahtlik ja süüdistatavast kostja vastutust ei ole võimalik seaduse alusel kuidagi välistada.
1-24-6059
5.39.Maakohtule on jäetud diskretsiooniõigus hinnata mittevaralise kahju ulatust. Kohus leiab, et summa, mis õige ja õiglane, arvestades süüdistatava süü suurust ja varalist seisundit, kannatanu poolt läbielatud valu, hingelisi üleelamisi, pikemaajalist hirmu kohtuistungitel käia, häiritust, meeleolulangust ja ebameeldivustunnet ning nende ulatust, on 500 (viissada) eurot. Nimetatud summa ei ole juhtunu asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ega vaadeldav kannatanupoolse alusetu rikastumissoovi väljendusena. VÕS § 127 lg 1, 4, 6, VÕS § 128 lg 1, 5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 134 lg 2, 5, 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldab kohus kannatanu J.U esindaja tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistab Eneke Rootsult välja 500 eurot kannatanu J.U kasuks. VI Menetluskulud
6.1.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, milline on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäär ehk käesoleval aastal 1329 eurot, ning määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.
Kohus mõistis Eneke Rootsu süüdi kolmes II astme kuriteo episoodis kaheksast.
6.3.Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja esitanud kaks tasutaotlust – 323,76 eurot ja 1135,09 eurot, seega kokku kohtueelses menetluses 1458,85 eurot. Kohus mõistab sellest süüdistatavalt välja 30% ehk kolmes süüdiläinud episoodi osas, s.o summas 437,65 eurot, ning riigi kanda jääb seega 1021,20 eurot.
6.4.13.11.2024 esitas määratud kaitsja tasutaotluse summas 248,88 eurot. Kuna see tasutaotlus on seotud eelistungiga, mille pooles ulatuses oli vaidlus KarS § 344 lg 1 episoodi lõpetamise üle ning millise episoodi ka kohus lõpetas, tuleb selles osas süüdistatavalt välja mõista 50% ehk 124,44 eurot ja riigi kanda jääb seega 124,44 eurot.
6.5.25.02.2025 esitas kaitsja nii majutuskulude hüvitamise taotluse kui ka tasutaotluse. Tasutaotlus on esitatud summas 2066,68 eurot. Kohus mõistab sellest süüdistatavalt välja 30% ehk kolmes süüdiläinud episoodi osas, s.o summas 620 eurot, ning riigi kanda jääb seega 1446,68 eurot. Sõidu- ja majutuskulud summas 728,92 eurot (koos käibemaksuga) ning sõidule kulutatud aeg summas 164,70 eurot (koos käibemaksuga), jätab kohus täies ulatuses riigi kanda, kuivõrd nende kulude tekkimisel ei olnud süüdistava tegevusega mingi puutumust.
6.6.Kokkuvõttes jätab kohus määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu seoses viies episoodis õigeksmõistmisega ja eelistungil ühe episoodi lõpetamisest tulenevalt summas (124,44 + 1021,20 + 1446,68) 2592,32 eurot (koos käibemaksuga) ning määratud kaitsjale majutuse, sõidu ja sõidule kulutatud aja kulu summas (728,92 + 164,70) 893,62 (koos käibemaksuga) eurot riigi kanda.
6.7.Seega jätab kohus ülejäänud osas määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ehk summas (124,44 + 437,65 + 620) 1182,09 eurot (koos käibemaksuga) süüdistatava Eneke
1-24-6059 Rootsu kanda. Eneke Rootsult väljamõistetud menetluskulud kokku koos sundrahaga on seega 2511,09 eurot.
6.8.Kohus võimaldab menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Eneke Rootsu tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 210 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 201,09 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.
6.9.Kaitsja 25.02.2025 taotlus suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 75% taotluses, kus 13.11.2024 kohtumäärusega rahuldati kaitsja varasem riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus, sh riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses ca 2 tundi, ei pea kohus mõistlikuks tagantjärele rahuldada. Teistes taotluses, sh 25.02.2025 tasutaotluses, on tasu piirmäära suurenemine kaitsja poolt juba sisse arvestatud.
6.10.Kannatanu J.U lepinguline esindaja vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg on esitanud taotluse lepingulisele esindajale makstud 5075,20 euro väljamõistmist Eneke Rootsult või alternatiivselt Eesti Vabariigilt kannatanu J.U kasuks.
6.11.KrMS § 182 lg 2 sätestab, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. KrMS § 182 lg 4 sätestab, et sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatust võib kohus jätta süüdimõistetul, kannatanul või tsiviilkostjal seoses tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud osaliselt või täielikult tema enda kanda, kui kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
6.12.Kohus rahuldab tsiviilhagi täies ulatuses ning leiab, et kohtuistungi protokollist ja kohtule esitatud menetluskulu spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tunnitasu 160 eurot mõistlik ja esindaja tasu on tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega ning enamik kuludest on olnud vajalikud ja mõistlikud. Kuivõrd osa kulusid kordusid ja kõik kulud ei olnud ajaliselt põhjendatud, leiab kohus, et põhjendatud on kulude hüvitamine 15 tunni ja 30 minuti osas 26 tunni asemel. Tsiviilhagi rahuldamine tingib nimetatud kulude väljamõistmise Eneke Rootsult.
6.13.Seega mõistab kohus KrMS § 180 lg 1, 182 lg 2, 4 ja 175 lg 1 p 1 alusel Eneke Rootsult välja kannatanu J.U kasuks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu summas (2480 + km 545,5) 3025,60 eurot. Kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis kanda J.U arveldusarvele.
6.14.Puutuvalt kannatanu valitud esindajale makstavatesse kuludesse leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole riigi tuludesse makstavate menetluskuludega, ei saa kohus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatud võimalusi, s.o jätta osa neist riigi kanda või määrata nende tasumist ositi, kuivõrd riik ei ole neid kulusid kandnud. Seega jääb kannatanu J.U kanda valitud esindajale makstud tasu 2049,60 eurot.
1-24-6059 (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.