Otsuse tegemise kuupäev, koht 10. september 2025, Tallinn, kirjalik menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number
1-24-6059
Kohtukoosseis
Markus Kärner, Andres Parmas, Inna Ombler
Kohtuasi
Eneke Rootsu süüdistuses KarS § 345 lg 1, § 3811 lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 121 lg 1 ja § 3311 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsus üldmenetluses menetluse liik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaitsja Kaire Hänilene, apellatsioon
Prokurör
ringkonnaprokurör Merike Lugna
Süüdistatav
Eneke Roots isikukood: 47305084215; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töökoht XXX; varem karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
Vandeadvokaat Kaire Hänilene
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsus osaliselt, s.o:
Eneke Rootsu süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 1 järgi;
Eneke Rootsule lisakaristuse kohaldamise osas;
Kannatanu J.U tsiviilhagi rahuldamise osas;
Eneke Rootsult määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väljamõistmise osas (1182 eurot 9 senti) ning menetluskulude ositi tasumise võimaldamise osas;
1-24-6059
Eneke Rootsu määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu Eesti Vabariigi kanda jätmise osas (2592 eurot 32 senti koos käibemaksuga);
Eneke Rootsult J.U kasuks kannatanu valitud esindajale makstud tasu välja mõistmise osas.
Tunnistada Eneke Roots süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kannatanu B.U kehalises väärkohtlemises ning mõista talle karistuseks neli kuud vangistust.
Lõpetada kriminaalmenetlus Eneke Rootsu süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kannatanu J.U kehalises väärkohtlemises, sest süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele.
Jätta kannatanu J.U tsiviilhagi läbi vaatamata.
Mõista Eneke Rootsult Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 945 eurot 67 senti (sh käibemaks). Eneke Rootsult välja mõistetud menetluskulude kogusumma koos sundrahaga (1329 eurot) on 2274 eurot 67 senti. Välja mõistetud menetluskulud 2274 eurot 67 senti tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Eneke Roots peab tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 189 eurot 56 senti ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 189 eurot 51 senti. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Jätta määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2828 eurot 74 senti (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.
Mõista Eesti Vabariigilt kannatanu J.U kasuks välja 3025 eurot 60 senti kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu katteks.
3.Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni Eneke Rootsu süüditunnistamises KarS § 3311 lg 1 järgi ning märkida, et Eneke Roots tunnistatakse KarS § 331 1 lg 1 järgi süüdi 25. juunil 2022. a tehtud YouTube postituse eemaldamata jätmises pärast 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsust ning 2023. a jaanuaris ajavahemikul 1-3. jaanuaril tehtud postituse avaldamises.
4.Asendada maakohtu otsuse põhiosa põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks, ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
5.Muus osas, sh Eneke Rootsule mõistetud liitkaristuse ning sellest tingimisi vabastamise osas, jätta Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsus muutmata.
6.Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
7.Kannatanu G.Q apellatsioon jätta läbi vaatamata. 2(18)
1-24-6059
8.Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire Hänilene poolt apellatsioonimenetluses Eneke Rootsule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 515 eurot 84 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.
9.Mõista Eesti Vabariigilt J.U kasuks välja apellatsioonimenetluses lepingulisele esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 560 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saavad kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus ja tsiviilhagid
1.Eneke Rootsule esitati süüdistus KarS § 344 lg 1; § 345 lg 1, § 3811 lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 121 lg 1 ja § 3311 lg 1 järgi.
2.KarS § 344 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta võltsis tuvastamata ajal, kuid hiljemalt enne 10. jaanuari 2020 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna diplomi, millega oli võimalik omandada õigus töötada võlanõustajana.
3.KarS § 345 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta esitas võltsitud ülikoolidiplomi 10. jaanuaril 2020 MTÜ P juhatajale EEle ja 3. novembril 2021 MTÜ S juhatajale JMle eesmärgiga omandada õigus osutada võlanõustamisteenust, milleks oli sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 45 lg 1 p 2 järgi nõutav kõrgharidus.
4.KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta omastas talle võlanõustamise käigus usaldatud E.L-i, Z.L-i ja G.Q raha.
5.KarS § 3311 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et hoolimata 14. aprilli 2022. a kohtulahendist, mis keelas tal RL kohta kõrvalistele isikutele teavet jagada, tegi ta seda siiski. Nimelt avaldas ta 25. juunil 2022 YouTube video, milles avaldas infot RL kohta. Selle eest määrati talle kahel korral sunniraha, mida ta ei täitnud ega tasunud. E. Roots jätkas RL kohta teabe avaldamist ning tegi 3. jaanuaril 2023, 6. jaanuaril 2023 ja 13. veebruaril 2023 veebis postitusi RL kohta.
6.KarS § 3811 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et rikkus Õ MTÜ juhatuse liikmena raamatupidamise korraldamise nõudeid ning varjas teadvalt ja ebaseaduslikult raamatupidamisdokumente, mille tulemusena oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.
7.KarS § 121 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta 20. juunil 2023 lõi Harju Maakohtus kannatanu B.U-d korduvalt kätega suu ning käte piirkonda ning korra ka jalaga reie piirkonda. Jalalöögi tagajärjel tundis B.U valu, samuti tuvastati tal parema käe randmel kriimustus. Samuti süüdistati E. Rootsu selles, et samal ajal ja samas kohtumajas võttis ta 3(18)
1-24-6059 kannatanu J.U käest kinni ja tõukas ta vastu seina, mille tulemusena lõi J.U ära oma pea ning tundis käes ja peas valu.
8.Kannatanud E.L, Z.L, G.Q, B.U ja J.U esitasid ka tsiviilhagid. Maakohtu otsus
9.Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsusega tunnistati E. Roots süüdi KarS § 345 lg 1, § 121 lg 1 ja § 3311 lg 1 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks kaks aastat vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata kolmeaastase katseajaga. Lisakaristusena kohaldati E. Rootsu suhtes ettevõtluskeeldu kaheks aastaks. B.U tsiviilhagi rahuldati ning E. Rootsult mõisteti tema kasuks välja 215 eurot varalise kahju hüvitiseks. Rahuldati ka J.U tsiviilhagi ning tema kasuks mõisteti välja 630 eurot varalise kahju ning 500 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks.
10.Süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi lõpetas kohus kriminaalmenetluse eelmenetluses, sest tegu on aegunud.
11.Süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi mõisteti E. Roots õigeks, sest kuigi talle heideti ette kannatanute raha omastamist, oli see raha väidetava omastamise hetkeks kantud E. Rootsu kontole, st see polnud tema jaoks võõras vara. Sellega seoses jäeti kannatanute E.L-i ja G.Q tsiviilhagid läbi vaatamata.
12.Süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi mõisteti E. Roots küll süüdi, kuid maakohus ei tuvastanud, et ta oleks jätnud kohtuotsuse täitmata 6. jaanuaril 2023 ja 13. veebruaril 2023 veebis avaldatud postitustega, sest nende postituste tegemine märgitud aegadel jäi nõuetekohaselt tõendamata.
13.Süüdistuses KarS § 3811 lg 1 järgi mõisteti E. Roots õigeks, sest süüdistuses kirjeldatud tegu ei leidnud tõendamist. E. Rootsu kaitsja Kaire Hänilene apellatsioon
14.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Rootsu kaitsja K. Hänilene. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse, mõista E. Roots täielikult õigeks ning jätta tsiviilhagid läbi vaatamata.
15.Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi märgib kaitsja, et tõendatud pole eesmärk omandada õigusi ega vabaneda kohustustest. Kuna E. Roots osutas võlanõustamisteenust MTÜ Ps ka enne täiendkoolituse läbimist, sai järelikult seda teenust osutada ka ilma selleta, et kõik SHS-s sätestatud nõuded oleks täidetud. Kaitsja arvates tõendatud õigusteenuse vahetu osutamine SHS § 45 lg 1 p 2 järgi. E. Roots on küll rääkinud võlanõustamisteenuse osutamisest, kuid ta pole väitnud, et osutab teenust kohaliku omavalitsuse kaudu. Kui teenust ei osutata kohaliku omavalitsuse kaudu, ei pea teenuse osutaja vastama ka SHS-s sätestatud nõuetele. Kohus ei arvestanud ka kaitse argumente, et kuigi E. Rootsul endal ei olnud kõrgharidust, oli tal sõlmitud käsundusleping MTÜ-ga I õigusteenuse osutamiseks.
16.Süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi leiab kaitsja, et kannatanud ei tundnud tegelikult valu ning selline valu poleks ka põhimõtteliselt E. Rootsu teole objektiivselt omistatav. Igal juhul ei oleks E. Rootsu tegevus tahtlik ning ka siis, kui jaotada teo koosseisupärasust, on E. Rootsu käitumine õigustatud hädakaitsega tulenevalt asjaolust, et B.U ja J.U filmisid teda ootamatult ja vastu E. Rootsu tahtmist. 4(18)
1-24-6059
17.Süüdistuses KarS § 3311 lg 1 pidanuks otsuse resolutsioonis kajastuma süüdistuse mahu vähenemine. Kaitsja leiab, et süüdistuses ei heidetud tegelikult ette YouTube video eemaldamata jätmist, vaid üksnes sellele järgnevaid postitusi. 3. jaanuari 2023. a postituse kuvatõmmiselt ei selgu selle tegemise aeg, samuti ei ole esitatud lehe vaatlusprotokolli, mistõttu puuduvad tõendid selle kohta, kas ja millal selline postitus tehtud on.
18.Kaitsja vaidlustab eraldi ka lisakaristuse kohaldamist. Kohtu põhjendustest nähtub justkui, et inimesed ei saanud E. Rootsult abi. Samas ei ole tuvastatud, et ta oleks teenust osutanud ebakvaliteetselt. Tema teo läbi ei kandnud keegi kahju. Paistab, et tegelikult on lisakaristus mõistetud justkui tegude eest, milles E. Roots õigeks mõisteti. Kannatanu J.U lepinguliste esindajate Karmen Turki ja Maarja Pild-Freibergi seisukoht
19.Kannatanu J.U esindajad leiavad, et kohus on õigesti tuvastanud, et J.U tundis valu, süüdistatava tegevus oli tahtlik ning õigusvastane ja süüline. Õigesti on lahendatud ka tsiviilhagi. Prokuratuuri seisukoht
20.Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kannatanu G.Q seisukoht
21.Kannatanu G.Q taotleb, et ringkonnakohus vaataks tema tsiviilhagi uuesti läbi.
23.Kannatanu G.Q poolt kaitsja apellatsiooni menetlusse võtmise järel esitatud taotlus on käsitatav apellatsioonina. Kuna see pole tähtaegne, jääb see läbi vaatamata (II). Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi on maakohus õigesti tuvastanud, et E. Rootsul oli võltsitud dokumendi kasutamisel eesmärk omandada SHS § 45 lg 1 p-s 2 sätestatud õigus osutada vahetult võlanõustamisteenust. Seega on tema süüditunnistamine seaduslik (III). Süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et maakohus on väljunud süüdistuse piirest. Samuti on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud 3. jaanuari 2023. a postituse tegemise fakti ja aja. Seega on E. Rootsu süüditunnistamine seaduslik. Küll aga pidanuks süüdistuse mahu vähenemine kajastuma kohtuotsuse resolutsioonis. Seega täpsustab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni. Väljaspool apellatsiooni piire asendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosa põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (IV). Süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi on E. Roots õigesti süüdi tunnistatud B.U vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et J.U tõukamine ei olnud sedavõrd intensiivne, et seda saaks käsitada kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 mõttes. Valu ei ole objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast taolise – vähese või mõõduka jõuga – tõukamise tüüpiliseks tagajärjeks. Küll aga võib E. Rootsu tegevus J.U mobiiltelefoni rikkumisel vastata väärteokoosseisule. Seega lõpetab ringkonnakohus selles süüdistuses kriminaalmenetluse ja jätab kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata (V). Kuna ringkonnakohus tühistab E. Rootsu süüditunnistamise 5(18)
1-24-6059 J.U kehalises väärkohtlemises, vähendab ringkonnakohus ka E. Rootsule KarS § 121 lg 1 järgi mõistetud karistust, jättes samas liitkaristuse suuruse muutmata. Kolleegium tühistab ka E. Rootsule mõistetud lisakaristuse. Kolleegium rahuldab apellatsiooni lisakaristusega seonduvas. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei olnud süüdistatava poolt KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemisel sellist seost ettevõtlusega, mis õigustaks E. Rootsule lisakaristuse kohaldamise (VI). Viimaks muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu ka esimese astme menetluskulude otsustusi ning lahendab apellatsioonimenetluse kulude küsimuse (VII). (II) G.Q apellatsiooni läbi vaatamata jätmine
24.Pärast ringkonnakohtu poolt kaitsja apellatsiooni menetlusse võtmist esitas kannatanu G.Q taotluse, et ringkonnakohus vaataks tema tsiviilhagi uuesti läbi.
25.Maakohtu otsuse terviktekst tehti menetlusosalistele kättesaadavaks 13. mail 2025 ning samal päeval sai selle Kohtute Infosüsteemi andmetel kätte ka kannatanu G.Q . Kohtuotsuse vaidlustamiseks oli aega 30 päeva (KrMS § 319 lg 2) ning edasikaebamise korda selgitati ka maakohtu otsuses. 30-päevane apellatsioonitähtaeg lõppes 12. juunil 2025. G.Q õigeaegselt apellatsiooni ei esitanud, vaid esitas 12. juulil 2025, s.o. pärast seda, kui ringkonnakohus võttis kaitsja apellatsiooni menetlusse ja andis pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks, taotluse vaadata tema tsiviilhagi uuesti läbi. Sisuliselt on tegemist taotlusega maakohtu otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks ehk apellatsiooniga. Apellatsiooni oleks saanud aga esitada üksnes apellatsioonitähtaja jooksul, s.o hiljemalt 12. juunil 2025. Ringkonnakohtu määratud tähtaeg oli mõeldud selleks, et menetluspooled saaksid väljendada seisukohti kaitsja õigeaegselt esitatud ja menetlusse võetud apellatsiooni osas. Kuna G.Q apellatsioon ei ole tähtaegne ning kannatanu ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust, jätab kolleegium G.Q apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. (III) Võltsitud dokumendi kasutamine (KarS § 345 lg 1)
26.Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ja E. Roots süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi õigeks mõista, sest võltsitud dokumendi kasutamisel puudus süüdistataval eesmärk omandada õigus. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu ning jätab maakohtu otsuse muutmata.
27.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest kuulub KarS § 345 lg 1 subjektiivsesse, mitte objektiivsesse koosseisu. See, kas esitatud dokumendiga oli ka tegelikult võimalik õigusi omandada, ei ole seega oluline. Määrav on see, et õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärk on liikumapanevaks jõuks, mis ajendab toimepanijat teadvalt võltsitud dokumenti kasutama (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2019. a otsus nr 1-18-4372/82, p 27).
28.Kaitsja leiab, et e-kirjavahetus E. Rootsu ja EE vahel (III kd, tl-d 87-88) tõendab vastupidiselt EE ütlustele, et E. Roots osutas võlanõustamisteenust enne nõutava koolituse läbimist. See tähendab, et võlanõustamisteenust oli võimalik osutada ka nii, et teenuse osutajal ei ole kõik SHS-st tulenevad nõuded täidetud ning see omakorda tõendab, et võltsitud dokumendi esitamisega ei soovitud omandada õigusi. Ringkonnakohus selle arutluskäiguga ei nõustu.
6(18)
1-24-6059
29.Kaitsja esitas tõendi KrMS §-s 297 sätestatud korras selleks, et lükata ümber tunnistaja EE esitatud väidet, et enne võlanõustajate kursuse läbimist E. Roots võlanõustamisteenust ei osutanud (III kd, tl 90 pöördel). Sisuliselt soovis kaitsja seeläbi tunnistaja usaldusväärsust kahtluse alla seada, ent ei kasutanud selleks KrMS § 289 lg-s 3 sätestatud võimalust kõnesolev dokument ristküsitluse käigus avaldada. Nii ei saanud ka tunnistaja EE võimaliku vastuolu kohta selgitusi anda. Nimelt väitis EE, et E. Roots läbis võlanõustajakoolituse 2017. a septembris ning enne seda ta MTÜ-s P ei toimetanud (I kd, tl 122). Kohtule esitatud e-kirjavahetusest võib justkui kaude järeldada, et tööd võidi teha ka enne seda. Nimelt on E. Roots 26. oktoobril 2017 saatnud EEle kirja, milles teeb kokkuvõtte töödest Aug-Okt. Samuti nähtub sealt, E. Rootsu avaldus, et [...] saan ametlikult tunnid kirja panna al 20.10 aga mis saab enne seda [...]. Ilma EE ja E. Rootsu selgitusteta ja muu kontekstita jääb aga e-kirjavahetuse täpne sisu ebaselgeks, mh millal ja mis töid täpsemalt tehti, kas võlanõustamisteenust osutati vahetult, mida tähendab, et tunde saab ametlikult kirja panna alates 20. oktoobrist jne. Igal juhul aga ei tõenda see subjektiivse koosseisu puudumist. Isegi siis, kui EE võimaldas E. Rootsul mõne kuu jooksul faktiliselt võlanõustamisteenust osutada enne seda, kui E. Roots vastas SHS § 45 lg 1 p-s 2 sätestatud mõlemale nõudele, ei tähenda see, et ülikoolidiplomit ei esitatud selleks, et omandada õigus vahetult võlanõustamisteenust osutada. Parimal juhul näitab see, et ajutiselt – kuni koolituse läbimiseni – võidi seaduse nõuetele läbi sõrmede vaadata. See kirjavahetus aga ei väära maakohtu järeldust, et 10, jaanuaril 2020 edastas E. Roots võltsitud ülikoolidiplomi just selleks, et tõendada, et ta vastab SHS § 45 lg 1 p 2 nõuetele ja omab seeläbi õigust osutada MTÜ P nimel vahetult võlanõustamisteenust.
30.Apellant heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud kaitsja argumenti, et ehkki E. Rootsul endal kõrgharidust polnud, sõlmis MTÜ Õ käsunduslepingu MTÜ-ga J. Ajal, mil MTÜ Õ osutas erinevaid teenuseid, oli MTÜ-l olemas jurist. Samuti on kaitsja arvates kohatu maakohtu etteheide, et tõendamata on käsunduslepingu olemasolu MTÜ-ga J aastatel 2017-2020, mil E. Roots ka oma väitel võlanõustamisteenust osutas. Kuna süüdistuses heidetakse ette üksnes perioodi 2020-2021, ei pidanudki kaitsja varasemate perioodide kohta infot esitama.
31.Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et maakohtu etteheide käsunduslepingu puudumise kohta aastatel 2017-2020 ei ole asjakohane, sest süüdistus seda perioodi ei hõlma. See argument ei olnud aga kaitseväite kummutamiseks keskse tähtsusega. Ringkonnakohtu hinnangul käsitles maakohus apellandi kaitseväidet piisava põhjalikkusega. Maakohus põhjendas, millistele tõenditele tuginedes võib järeldada, et võlanõustamisteenust osutas E. Roots isiklikult. Kolleegium rõhutab siiski, et kuivõrd õiguse omandamise eesmärk kuulub KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo subjektiivsesse koosseisu, ei olegi tegelikult määrav mitte see, kuidas võlanõustamisteenust päriselt osutati, vaid see, mis ajendas E. Rootsu võltsitud dokumenti esitama. Dokumendi esitamisele järgnenud tegevused (s.o võlanõustamisteenuse tegelik korraldus) võivad olla üksnes abipakkuvateks asjaoludeks, mille abil tuvastada, mis eesmärgil võltsitud dokumenti kasutati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ehkki MTÜ P ja MTÜ S sõlmisid tunnistajate ütluste järgi lepingud E. Rootsu esindatud MTÜ-ga Õ ja OÜ-ga N, on nii kandideerimisprotsessi (enda CV saatmine, enda kohta dokumentide edastamine, isiklikult koolituse läbimine) kui ka EE ja JM ütluste põhjal ilmne, et võlanõustamisteenust pidi tegelikult osutama E. Roots, mitte mingi muu MTÜ jurist. Esitades võltsitud ülikoolidiplomi seadis seega E. Roots eesmärgiks omandada õiguse osutada võlanõustamisteenust vahetult.
32.Samadel põhjustel jääb edutuks kaitseargument, et kuna kohtu viidatud E. Rootsu 7(18)
1-24-6059 sotsiaalmeedias tehtud postituste põhjal pole võimalik tuvastada, et E. Roots osutas võlanõustamisteenust kohaliku omavalitsuse kaudu, kinnitavad postitused üksnes seda, et ta nõustas inimesi neil tekkinud võlgnevustega seoses. Apellatsioonis ei seata kahtluse alla, et MTÜ P ja MTÜ S osutasid SHS-s reguleeritud võlanõustamisteenust. See tähendab, et nimetatud MTÜ-de nimel vahetult võlanõustamisteenust osutavad isikud pidid vastama SHS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et võltsitud diplomi esitamisel soovis E. Roots nimetatud MTÜ-de nimel vahetult võlanõustamisteenust osutada. Selleks, et näidata, et ta vastab SHS § 45 lg 1 p-s 2 sätestatud kõrgharidusnõudele, esitas ta mõlemale MTÜ-le võltsitud ülikoolidiplomi. Seega oli tal võltsitud dokumendi kasutamisel eesmärk omandada õigus osutada vahetult SHS §-s 44 nimetatud võlanõustamisteenust.
33.Kokkuvõttes ei eksinud maakohus E. Rootsu KarS § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistades. (IV) Kohtulahendi täitmata jätmine (KarS § 3311 lg 1)
34.Kaitsja palub E. Rootsu süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi õigeks mõista.
35.Apellant märgib esiteks, et kuigi maakohus ei tuvastanud süüdistatava süüd 6. jaanuari 2023. a ning 13. veebruari 2023. a tegude osas, puudub see seisukoht nii kohtuotsuse põhi- kui ka resolutiivosast. Süüdistuse mahu vähenemine peaks aga nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist.
36.Ehkki see küsimus ei saanud maakohtu menetluses erilist tähelepanu, näib et maakohus käsitas E. Rootsule süüdistusaktis KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritud osategusid ühe jätkuva kuriteona. Sellist käsitlust ei ole keegi menetlusosalistest ka vaidlustanud. Jätkuva kuriteo mõne osateo äralangemine ei tingi küll süüdistatava osalist õigeksmõistmist, ent kaitsja märgib õigesti, et süüdistuse mahu vähenemine peab kajastuma otsuse resolutsioonis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2021. a otsus nr 1-20-470/34, pd 25 ja 28). Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi tunnistati E. Roots KarS § 331 1 lg 1 järgi süüdi. Otsuse põhiosast aga nähtub, et maakohus ei lugenud tõendatuks süüdistuses kirjeldatud etteheiteid 6. jaanuari 2023. a ning 13. veebruari 2023. a postituste kohta (vt maakohtu otsuse p 3.24). Kolleegium järeldab maakohtu otsuse põhiosa lugedes, et E. Roots tunnistati KarS § 3311 lg 1 järgi süüdi selles, et ta jättis pärast sunniraha kohaldamist eemaldamata YouTube video pealkirjaga „Infotund KL’st!“ ning selles, et ta tegi 2023. a jaanuaris ERA Nõustamine kasutajakontol postituse RL kohta. Seega vähenes süüdistuse maht, ent see jäi otsuse resolutsioonis kajastamata. Süüdistuse mahu vähenemise otsuse resolutiivosas kajastamata jätmine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille ringkonnakohus saab KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3 ning § 340 lg 2 p 3 järgi apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Selles osas kaitsja apellatsioon rahuldatakse ning ringkonnakohus täpsustab maakohtu resolutsiooni.
37.Teiseks leiab kaitsja, et süüdistuses ei heideta E. Rootsule ette YouTube postituse eemaldamata jätmist. Maakohus tuvastas aga E. Rootsu süü ka selles osateos. Apellatsioonis tuuakse välja, et süüdistuses on küll kirjas, et E. Rootsule määrati kahel korral sunniraha, mida ta ei tasunud ega täitnud ning E. Roots jätkas peale sunniraha määramist RL kohta info avaldamist kõrvalistele isikutele. Kaitsja toob aga välja, et sellele järgneb süüdistuses täiendus, et E. Roots jätkas postituste tegemist ning välja on toodud konkreetsed kolmel kuupäeval tehtud postitused. Seega ei ole apellandi hinnangul E. Rootsule ette heidetud seda, et ta oleks jätnud YouTube video kustutamata. Maakohus tugines aga süüdistuse lausele Eneke Roots jätkas peale sunniraha määramist sihilikult ja 8(18)
1-24-6059 järjekindlalt kohtutäitur RL kohta (väär)info avaldamist kõrvalistele isikutele ning leidis, et [p]ostituse eemaldamata jätmine kvalifitseerubki jätkuvaks tegevuseks, kuivõrd avaldatud infole oli ligipääs isikutel, kellele kohtumääruse kohaselt Eneke Roots RL kohta infot avaldada ei võinud.
38.Ringkonnakohus möönab, et süüdistusakti sõnastus ei ole õnnestunud. Siiski sisaldab see kõiki faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad anda karistusõigusliku hinnangu ka sellele, et E. Roots jättis vaidlusaluse YouTube video eemaldamata. Nii on kõnesoleva süüdistuspuntki sissejuhatuses märgitud, et E. Rootsul oli Pärnu Maakohtu määrusest tulenevalt keelatud RL kohta andmeid avaldada, kuid ta jätkas avalikkusele info edastamist RL kohta, tegutsedes järgnevalt: (ringkonnakohtu allajoonimine). Seejärel kirjeldatakse süüdistuses nii YouTube video üles laadimist kui ka seda, et talle määrati kaks korda sunniraha, mida ta ei tasunud ega täitnud. Kolleegium mõistab süüdistust sarnaselt maakohtuga nii, et kaitsja viidatud järgnev kirjeldus andmete avaldamisega jätkamise ning konkreetsete postituste osas on täiendav etteheide, mis lisandub YouTube video eemaldamata jätmisele. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtulikus eelmenetluses vaieldi hoopis selle üle, et kolme postituse tegemise etteheide on (võrreldes kohtueelses menetluses esitatud kahtlustusega) ootamatu. Samas märkis kaitsja eelistungil: Mis puudutab KarS § 3311 lg 1 järgi esitatud süüdistust, siis olen ma jätkuvalt sellel seisukohal, et süüdistus on erinev kahtlustuses märgitud ja ette heidetud teoga, mistõttu on see Eneke Rootsu jaoks arusaamatu, et talle heidetakse ette ka midagi muud kui ainult video postitamist (ringkonnakohtu allajoonimine) (I kd, tl 30 pöördel). Nii nähtub ka kaitsja poolt eelistungil väljendatust, et süüdistust mõisteti siiski nii, et ette heidetakse nii video postitamist kui ka järgnevaid postitusi. Kolleegiumile ei näi, et segadus süüdistuse sõnastuse üle oleks takistanud kaitseõiguse teostamist. Neil põhjusil jagab kolleegium maakohtu seisukohta, et süüdistusakti piiresse jääb ka E. Rootsule tehtud etteheide YouTube video eemaldamata jätmise kohta.
39.Väljaspool apellatsiooni piire ei nõustu ringkonnakohus aga maakohtuga selles, et postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluse kuriteokoosseisu eripära arvestades on teo raskuspunkt postituse eemaldamata jätmisel, s.o tegevusetusel.
40.Esmapilgul räägib tegevuse kasuks Riigikohtu seisukoht mõneti analoogses küsimuses, kus vaidluse all oli vaenu õhutava teksti internetis avaldamine ning asjaolu, et see oli aastate jooksul inimestele kättesaadav. Riigikohus selgitas, et tegemist oli tegevusega toimepandud kuriteoga, ent hilisem passiivseks jäämine, s.o teksti eemaldamata jätmine enda kontrolli all olevalt veebilehelt, muutis teo vältavaks. Sealjuures ei olnud üheaegselt tegemist tegevuse ja tegevusetusega, sest teo raskuspunkt oli tekstide ülespanekul ning hilisem passiivseks jäämine ei muuda delikti tegevusetusdeliktiks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2006. a otsus nr 3-1-1-117-05, p 14). Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu seisukoht, mille järgi hilisem passiivseks jäämine ei muuda tegevusdelikti tegevusetuseks, ei kehti eranditeta. Üheks selliseks erandiks on olukord, kus hilisem tegevusetus on algsest tegevusest kvalitatiivselt erinev (vt samamoodi õiguskirjanduses J. Sootak – J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 467 vnr 18). Sellise juhtumi tavapäraseks näiteks on olukord, kus aktiivse teo toimepanemise hetkel puudub toimepanijal koosseisus nõutav tahtlus, mis hilisemalt passiivseks jäädes on olemas. Näiteks sõidab toimepanija ettevaatamatusest jalakäijale otsa ning põgeneb sündmuskohalt, jättes kannatanu surema. Kuna tahtlus tuleb tuvastada teo toimepanemise aja hetkel, ei vastuta toimepanija tegevusega tapmise eest. Otsasõidust tekib toimepanijal aga garandiseisund ning ta on kohustatud kannatanut abistama 9(18)
1-24-6059 (ingerents ja liiklusseaduse § 168). Kui ta seda ei tee – ning eeldusel, et ka kõik teised tegevusetusdelikti eeldused on täidetud – tuleb kõne alla sündmuskohalt lahkunud toimepanija vastutus tegevusetusega tahtliku tapmise eest olgugi, et põhjuslik ahel käivitati aktiivse teoga.
41.Kvalitatiivselt erinevad ka selline tegu ja hilisem tegevusetuks jäämine, millest süüteokoosseisule vastab vaid viimane. KarS § 3311 lg 1 järgi on tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmine karistatav üksnes siis, kui selle paneb toime toimepanija, keda on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha või aresti. 25. juunil 2022 YouTube postituse tegemine ei vastanud KarS § 331 1 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, sest E. Rootsule kohaldati sunniraha alles 16. augustil 2022. Niisiis sai koosseisu täita üksnes E. Rootsu käitumine, mis järgnes 16. augustile 2022. See oli tegevusetus, ehk postituse eemaldamata jätmine.
42.Ehkki süüdistuses ja maakohtu otsuses ei ole tegevusetusdelikti eeldustega põhjalikult tegeletud, sisaldab süüdistusakt kõiki nõutavaid faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad E. Rootsu vastutust jaatada ka tegevusetuse vormis toime pandud kuriteo eest (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 2024. a otsus nr 1-20-3487/398, p 40). Tuvastatud on see, et kõnesoleva YouTube postituse tegi E. Roots 25. juunil 2022 (II kd, tl 136), s.o pärast seda, kui tal keelati Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2022. a määrusega asjas nr 2-22-1159 RL kohta andmeid kõrvalistele isikutele avaldada (II kd, tl 123). Apellatsioonimenetluses ei vaidlustata seda, et tulenevalt eespool viidatud Pärnu Maakohtu määrusest, ei oleks E. Roots tohtinud seda postitust teha. Tuvastatud on ka see, et E. Rootsule tehti YouTube video tõttu 7. juulil 2022 sunniraha määramise hoiatus ning talle anti võimalus kohtulahendi vabatahtlikuks täitmiseks hiljemalt 6. augustini 2022. 16. augustil 2022 kohaldati E. Rootsule kohtutäituri poolt sunniraha, sest ta ei eemaldanud videot (II kd, tl-d 127-128). 26. augustil 2022 kohaldati E. Rootsule uuesti sunniraha, sest ta ei olnud endiselt videot kõrvaldanud (II kd, tl-d 131-132). Apellatsioonis ei vaidlustata maakohtu järeldust, et videos avaldati RL kohta andmeid, mida E. Roots teha ei tohtinud. E. Rootsu õiguslik kohustus tegutseda tulenes nii Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2022. a määrusest 2-22-1159 kui ka 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsusest (TMS § 261), misjärel vastas ta süüteokoosseisus sätestatud erisubjekti tunnustele – isik, kelle suhtes on tsiviilasjas tehtud kohtulahend, millega kohustatakse teda hoiduma toimingu tegemisest ning kellele on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha. KarS § 331 1 lg 1 on tegevusetuse osas ehtne tegevusetusdelikt ning E. Rootsu tegutsemiskohustus tulenes tema erilisest isikutunnusest. Tõendatud on ka see, et E. Roots jättis nõutava teo (postituse eemaldamata jätmine) tegemata ning puudub kahtlus selles, et postituse eemaldamata jätmine olnuks mingil moel võimatu.
43.Kokkuvõtvalt ei nõustu ringkonnakohus sellega, et maakohus väljus süüdistuse piirest, kui tunnistas E. Rootsu süüdi ka YouTube video eemaldamata jätmises. Selles osas jääb kaitsja apellatsioon rahuldamata. Küll aga asendab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks, ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
44.Viimaks leiab apellant, et 3. jaanuari 2023. a postituse osas ei ole tõendatud kas ja millal selline postitus tehti, sest tõendina esitatud RL kirjast ei nähtu postituse tegemise aeg ning lisaks ei ole kohtule esitatud vastava Facebooki lehe vaatlusprotokolli. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et tõendina esitatud kuvatõmmis ei jäta kõrvaldamata kahtlust selles, et postitus on tehtud kõige varasemalt 10(18)
1-24-6059 2023. a alguses.
45.RL poolt 3. jaanuaril 2023 politseile esitatud kuvatõmmisest nähtub ERA NÕUSTAMINE profiililt tehtud postitus, mille sisuks on: „Kuidas algas Pärnu piirkonna kohtutäitur RL 2023 aasta – öö arestimajas (lisatud kätt suu ees hoidev naerev emotikon)“. Ehkki kuvatõmmiselt ei nähtu selle tegemise kuupäeva, on näha, et postitus on tehtud kuvatõmmise tegemise päevast üks päev tagasi (1d), samuti on näha, et sellele eelnev postitus on tehtud 29. detsembril 2022 (29 Dec 2022) (II kd, tl 141). Postituse sisu – see, kuidas algas 2023. a – ei oleks aga kuidagi loogiline, kui see poleks tehtud 2023. aastal. Seega on kolleegiumi arvates selge, et postitus tehti vahemikus 1-3. jaanuar 2023, s.o igal juhul pärast sunniraha kohaldamist. Ühtki tõsiseltvõetavat kahtlust selles, et RL edastatud kuvatõmmis ei kajasta tegelikult ERA NÕUSTAMINE profiilil tehtud postitust, tõusetunud ei ole. Kuna muid asjaolusid selle postitusega seoses ei vaidlustata, jääb maakohtu otsus E. Rootsu süüdi tunnistamise osas muutmata ning apellatsioon rahuldamata.
46.Kokkuvõtvalt jääb E. Rootsu süüditunnistamine KarS § 331 1 lg 1 järgi muutmata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni tuues seal välja, et E. Roots tunnistatakse süüdi 25. juunil 2022. a tehtud YouTube postituse eemaldamata jätmises pärast 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsust ning 2023. a jaanuaris ajavahemikul 1-3. jaanuaril tehtud postituse avaldamises. Samuti asendab ringkonnakohus maakohtu põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks, enda põhjendustega. (V) Kehaline väärkohtlemine (KarS § 121 lg 1)
47.Kaitsja vaidlustab E. Rootsu süüditunnistamise nii B.U kui ka J.U suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises. Kummalgi juhul pole kaitsja arvates tõendatud koosseisupärased tagajärjed – tervisekahjustus ega valu. Lisaks puudus E. Rootsul apellandi arvates ka tahtlus. Kaitsja märgib sedagi, et isegi kui süüteokoosseisu jaatada, ei oleks E. Rootsu tegu õigusvastane, sest see oli õigustatud hädakaitsega või vähemalt eksimusega õigusvastasust välistavas asjaolus.
48.Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga osaliselt. E. Roots tunnistati õigesti süüdi B.U kehalises väärkohtlemises (1), ent J.U tõukamine ei vasta kolleegiumi hinnangul KarS § 121 lg-s 1 sätestatud koosseisule (2). (1) Kannatanu B.U
49.Apellant leiab, et B.U ütlused valu tundmise kohta ei ole usaldusväärsed, sest kaitsja esitatud tõendist nähtub, et konflikti provotseerimine ning selle hilisem võimendamine kuulub B.U tööalase käitumise mustrisse. Kolleegium rõhutab sarnaselt maakohtule, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste käik on jäädvustatud nii maakohtu turvakaamera salvestistele kui ka B.U tehtud jäädvustustele. See annab võimaluse B.U ütluste kõrvutamiseks objektiivse tõendiga. Kolleegium, olles salvestistega tutvunud, peab kannatanu väidet selle kohta, et E. Rootsu jalalöök tekitas valu, usutavaks. Tegemist ei olnud erakordselt tugeva löögiga, ent see oli piisavalt jõuline, et B.U-le valu tekitada. Valu võib pidada videolt nähtava löögi tüüpiliseks tagajärjeks ning seda põhjendas nõuetekohaselt ka maakohus. Samas nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maakohtu põhjendus selle kohta, et B.U pükstele jäänud jälg viitab jõulisele löögile, ei ole õige. Ka kolleegiumi elukogemuse järgi sõltub jälje tugevus pigem sellest, kui tolmune oli jalg, 11(18)
1-24-6059 mitte sellest, kui tugevasti jalg vastu pükse puutus. Küll aga kinnitab jalatsijälg seda, et videolt nähtud löök tõepoolest kannatanut tabas. Kuna löögi jõulisus on piisavalt tajutav ka videosalvestiselt, ei tingi aga maakohtu poolt sellele argumendile tuginemine otsuse tühistamist.
50.Apellant väidab, et B.U läbivaatusel tuvastatud kriimustus ei võimalda teha järeldusi selle tekkimise ajast ega tekkemehhanismist ning ühestki tõendist ei ole võimalik järeldada, et vigastuse tekitas E. Roots. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kriimustus tuvastati B.U läbivaatusel, mis toimus vahetult kallaletungi järel (II kd, tl 14), B.U andis tunnistajana ütlusi, et randmel olev kriimustus tekkis kallaletungi tagajärjel (II kd, tl 57 pöördel) ning ka videokaamera salvestise põhjal on taolise vigastuse tekkimine usutav ja tõenäoline. Maakohus ei teinud vigu, kui tuvastas kirjeldatud tõendikogumi põhjal, et kriimustus tekkis E. Rootsu rünnaku tagajärjel. Seega jääb apellatsiooni seisukoht edutuks.
51.Samuti ei jaga kolleegium apellandi seisukohti subjektiivse koosseisu osas. Ringkonnakohus mõistab, et E. Rootsu peamine eesmärk oli, et B.U lõpetaks jäädvustamise, ent kolleegiumi jaoks on ilmne, et B.U-d videol nähtud moel jalaga lüües pidas E. Roots võimalikuks, et viimane võib tunda valu ning E. Roots kiitis selle tagajärje heaks ehk möönis seda. Niisamuti pidas ta võimalikuks ja möönis, et valimatult ja korduvalt kätega B.U käte pihta lüües võib sellega kaasneda kriimustusi. Seega oli tal kaudne tahtlus ka tekitatud tervisekahjustuse osas. Maakohus ei ole tahtluse tuvastamisel eksinud.
52.Tagajärjetuks jäävad ka apellandi väited hädakaitseseisundi kohta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus E. Rootsu teo õigusvastasust nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid enda otsuses. Ehkki ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel võib ajakirjaniku pealetükkiv ja agressiivne filmimine olla käsitatav õigusvastase ründena (nt intervjuust keeldunud inimesele järeleandmatu järelkäimine, talle kaamera korduv näkku surumine jmt), ei saa millestki sellisest praegu kõnelda. Videost on näha, et B.U astub E. Rootsu juurde, filmib teda ja küsib kas tegemist on E. Rootsuga, mispeale E. Roots teda ka kohe ründab. Rünnaku ajal ütleb B.U E. Rootsu küsimise peale, et on ajakirjanik, kuid ta ei saaks ka parema tahtmise juures filmimise eesmärki E. Rootsu ründe tõttu edasi selgitada (II kd, tl-d 38-45). Sellist kannatanu käitumist avalikult kasutatavas ruumis ei saa käsitada õigusvastase ründena. Oluline on seegi, et E. Roots ei andnud B.U-le isegi võimalust filmimise põhjust selgitada.
53.Kokkuvõtvalt ei eksinud maakohus, kui tunnistas E. Rootsu süüdi B.U vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises. Apellatsioon jääb selles osas rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. (2) Kannatanu J.U
54.Kolleegium nõustub apellandiga, et E. Rootsu poolt J.U tõukamine ei ole käsitatav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 mõttes.
55.Vaidlusküsimuseks on see, kas J.U tundis E. Rootsu teo tagajärjel valu ning kui jaa, siis kas valu on objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena ehk E. Rootsule tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav.
56.Maakohus tuvastas, et J.U tundis valu eeskätt kannatanu enda ütluste järgi, kuid märkis lisaks: Turvakaamera salvestiselt on näha, kuidas Eneke Roots haaras kahe käega J.U 12(18)
1-24-6059 õlavarre/käe piirkonnast tõugates kannatanu vastu kohtusaali seina, misjärel liikus kannatanu pea kohtuseina pihta ja kannatanu sülearvuti surus kannatanule rinnapiirkonda – see kinnitab kohtule ründe intensiivsust ning seeläbi valu põhjustamist. Kohtu hinnangul on selliselt on valu hinnatav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast teo tüüpilise tagajärjena. Valu tekitamist J.U-le on oma ütlustes avaldanud ka rünnet vahetult pealt näinud B.U.
57.Nagu Riigikohus on varemgi selgitanud, on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus nr 31-1-60-10, p 16). Erinev võib olla ka see, mida keegi valuks nimetab. Lisaks valulävele võib kogetu kirjeldamine valuna sõltuda ka füüsilise kontakti sotsiaalsest kontekstist. Füüsiline aisting, mida inimene tunneb, võib põhimõtteliselt olla sama nii sõbraga käeplaksu lüües kui ka konflikti käigus lahtise käega kergemat sorti obaduse saamisel. Ometigi on kolleegiumi kogemuse põhjal tõenäolisem, et valutundena kirjeldatakse pigem viimast, sest esimene – ehkki aisting võis olla sama – ei ole oma konteksti tõttu tajutav ebameeldivana.
58.Sellistes piirsituatsioonides ongi oluline täiendavalt hinnata, kas valu on objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast süüdistatava teo tüüpiliseks tagajärjeks. Riigikohus on selgitanud, et karistatava teona KarS § 121 mõttes pole alust käsitada tegusid, mis seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne objektiivse kõrvalseisja seisukohast tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust (vt koos viidetega varasemale praktikale Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2017. a otsus nr 1-1610326/51, p 27).
59.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kolleegium tutvus nii B.U tehtud salvestistega kui ka kohtumaja turvakaamera salvestistega korduvalt, sealjuures vaatas kaadreid nii suurendatult kui ka aeglustatult. E. Roots tõukab J.U-d samal ajal kui viimane taganeb ning J.U puutub osalt taganemise ning osalt tõukamise tõttu vastu seina, kuid ei tõuge ega puude seina vastu ole sellised, mille puhul oleks kolleegiumi arvates valu tundmine tõenäoline. Kolleegium nõustub apellandiga ka selles, et videolt ei ole võimalik tuvastada, et J.U pea liikus vastu seina ning seda ka videokaadreid suurendades. Vähemasti esineb selles osas kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks. Tulenevalt eespool märgitud valuläve subjektiivsusest ei tähenda see, et J.U ütlused oleksid valed. Küll aga on kolmeliikmeline kolleegium üksmeelsel veendumusel, et E. Rootsu tegu – ehkki taunimisväärne – on käsitatav eespool märgitud teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamisena, millega ei kaasne objektiivse kõrvalseisja seisukohast tüüpilise tagajärjena valu. Seega ei ole KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis täidetud. Sealjuures ei oma tähtsust maakohtu viidatud B.U arvamus, et tema arvates tundis J.U valu (II kd, tl 57). Tagajärje objektiivne omistamine on õiguslik otsustus, mille teeb kohus (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2024. a otsus nr 1-23-1176/70, p 16). Praegusel juhul oli kohtu käsutuses kaks videosalvestist, mis jäädvustasid ründe käigu täies ulatuses ning neist on ilmne, et ründe vähese intensiivsuse tõttu ei ole valu E. Rootsu teo tüüpiliseks tagajärjeks.
60.Küll aga võis E. Rootsu käitumine vastata väärteo tunnustele. Nimelt lõhkus ta sama teoga J.U mobiiltelefoni. Arvestades mobiiltelefoni väärtust, võib tegemist olla väheväärtusliku 13(18)
1-24-6059 asja rikkumise või hävitamisega ehk KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteoga (vt KarS § 203 lg 1 ja KarS § 218 lg 4). Teo pani E. Roots toime 20. juunil 2023. Kuigi tänaseks on möödunud KarS § 81 lg-s 3 sätestatud kaheaastane aegumistähtaeg, peatus aegumine KarS § 81 lg 7 p 2 alusel 20. juunil 2023, mil alustati kriminaalmenetlus (vt nt sel kuupäeval kohtueelses menetluses koostatud isiku läbivaatuse protokolli – II kd, tl 46). Aegumise uuenemist ei välista ka KarS § 81 lg 8, sest võimaliku väärteo lõpuleviimisest ei ole möödunud kolme aastat.
61.Eespool toodud põhjustel tühistab ringkonnakohus KrMS § 338 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, millega maakohus tunnistas E. Rootsu süüdi J.U kehalises väärkohtlemises. Selles osas teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KrMS § 340 lg 2 p 2 alusel uue otsuse, millega tunnistab E. Rootsu süüdi vaid B.U kehalises väärkohtlemises ning lõpetab J.U kehalise väärkohtlemise osas kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
62.Kuna kohus tühistab E. Rootsu süüditunnistamise KarS § 121 lg 1 järgi ning lõpetab selles osas kriminaalmenetluse, langeb ära ka alus kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus rahuldas J.U tsiviilhagi (nii varalise kui ka mittevaralise kahju nõudes) ning teeb uue otsuse, millega jätab tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kannatanu võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (VI) Karistus (1) Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise mõju karistusele ja liitkaristusele
63.Maakohus mõistis E. Rootsule nii B.U kui ka J.U kehalise väärkohtlemise eest karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o kuuekuulise vangistuse. Maakohus ei tuvastanud ühtegi karistust raskendavat ega kergendavat asjaolu. Kolleegium leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine tingib ka maakohtu otsuse tühistamise E. Rootsule mõistetud karistuse osas. B.U suhtes tarvitatud vägivald oli kergemapoolsem. Vaid ühe kehalise väärkohtlemise episoodi puhul loeb kolleegium E. Rootsu süüle vastavaks karistuseks veidi alla sanktsiooni keskmäära jäävat karistust. Ringkonnakohus mõistab E. Rootsule B.U kehalise väärkohtlemise eest karistuseks neljakuulise vangistuse.
64.E. Rootsule KarS § 121 lg 1 järgi mõistetud vangistuse vähendamine kahe kuu võrra ei tingi talle mõistetud liitkaristuse vähendamist. Maakohus mõistis liitkaristuse KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Arvestades E. Rootsule KarS § 345 lg 1 järgi mõistetud vangistust 1 aasta 6 kuud, KarS § 121 lg 1 järgi (ringkonnakohtu otsuse järel) mõistetud vangistust 4 kuud ning KarS § 331 1 lg 1 järgi mõistetud vangistust 6 kuud, vastab liitkaristus – 2 aastat vangistust – endiselt E. Rootsu süüle. Muutmata jääb ka maakohtu otsustus E. Rootsu vangistusest tingimisi vabastamise kohta. (2) Lisakaristus
65.Maakohus kohaldas E. Rootsule lisakaristusena kaheks aastaks ettevõtluskeeldu. Kaitsja hinnangul ei ole lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Lisakaristuse kohaldamist võimaldab üksnes E. Rootsu süüditunnistamine KarS § 345 lg 1 järgi, samas ei ole tuvastatud, et E. Roots oleks osutanud teenust ebakvaliteetselt või kellelegi kahju
14(18)
1-24-6059 tekitanud. Kaitsjale jääb mulje, et E. Rootsule mõisteti tegelikult lisakaristus nende tegude eest, milles ta õigeks mõisteti.
66.Ringkonnakohus meenutab esmalt, et kohtul on karistuse mõistmisel antud avar kaalutlusruum. See tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2021. a otsus nr 1-19-4150/132, p-d 26-28). Ka lisakaristuse kohaldamisel on maakohtul teatav kaalutlusruum, millesse apellatsioonikohus ei sekku isegi siis, kui ringkonnakohtu koosseis ehk ise poleks lisakaristust kohaldanud.
67.Vaatamata avarale kaalutlusruumile leiab ringkonnakohus, et maakohus on lisakaristuse kohaldamisel tuginenud osaliselt sobimatutele argumentidele ning seeläbi teinud kaalutlusvea. See tingib E. Rootsule mõistetud lisakaristuse osas maakohtu otsuse tühistamise ja kaitsja apellatsiooni rahuldamise.
68.KarS §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeld tähendab, et E. Roots ei saa kohtu määratud ajavahemikul, s.o kaks aastat, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Maakohus leidis, et E. Roots tuleb ettevõtlusest ajutiselt kõrvaldada, sest ta on käitunud ebaausalt. Sealjuures arvestas maakohus seda, milline oli Eneke Rootsu ebaausalt ettevõtluses tegutsemise valdkond ja tegevusala. Kohus leidis, et tuleb piirata E. Rootsu võimalust kasutada äriühinguid taolisteks tegudeks lähitulevikus.
69.Maakohtul on õigus, et kõnesoleva lisakaristuse esmaseks eesmärgiks on tagada, et süüdistatav ei saaks tulevikus samalaadseid kuritegusid toime panna. Samas tuleb ka lisakaristust kohaldades silmas pidada, et see ei piiraks süüdistatava tegutsemisvabadust ebaproportsionaalselt palju (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2012. a otsus nr 3-1-1-63-12, p 9). Kolleegiumi arvates peab lisakaristuse preventiivne mõju olema üldjuhul seostatav toimepandud kuriteoga. Ehkki E. Rootsu süüdistati mitmes ettevõtlusega seotud kuriteos (KarS §-de 201 ning 3811 järgi kvalifitseeritavad kuriteod), mõisteti ta neis süüdistustes õigeks (omastamises süüditunnistamine ei võimaldaks ka ettevõtluskeeldu kohaldada). Osas, milles E. Roots süüdi tunnistati, puudus aga märkimisväärne seos ettevõtlusega. Kuigi kohtumenetluses selgus, et E. Roots sõlmis MTÜ-dega P ja S lepingud OÜ N ja MTÜ Õ esindajana, oli see asjaolu pigem kõrvaline, sest süüdistuse raskuspunkt oli sellel, et E. Roots osutas võlanõustamisteenust isiklikult (ning eespool märgitud MTÜ-de P ja S nimel). Tunnistaja JM ülekuulamisest selgus, et koostöövorm, mille järgi leping sõlmiti E. Rootsu kontrollitava MTÜ-ga, oli tingitud sellest, et vastasel juhul oleks E. Roots tulnud palgale võtta (I kd, tl 119). Ka tunnistaja EE ütluste järgi oli lepingu eesmärgiks - hoolimata sellest, et teiseks lepingupooleks oli juriidiline isik - see, et võlanõustamisteenust osutaks üksnes E. Roots isiklikult (I kd, tl-d 122 pöördel – 123). Ka süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi ei märgita midagi selle kohta, et E. Roots oleks võlanõustamisteenust osutades tegelenud ettevõtlusega. Pigem osutus asjaolu, et E. Roots sõlmis MTÜ-dega P ja S lepingud juriidiliste isikute esindajana, hoopis (edutuks) kaitseargumendiks selle kasuks, et E. Roots ei pruukinud osutada võlanõustamisteenust vahetult. Prokuratuuril oli aga tarvis tõestada seda, et võlanõustamisteenust osutati just E. Rootsu poolt isiklikult ning MTÜ-de P ja S nimel. Olemuslikult käituski E. Roots MTÜ-de P ja S nimel võlanõustamisteenust osutades nagu palgatöötaja, kes soovis osutada teenust, mida ta poleks tohtinud. Neil asjaoludel ei nähtu ettevõtlusega tegelemise ning E. Rootsu KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude 15(18)
1-24-6059 vahel sellist seost, mis õigustaks lisakaristuse kohaldamist ning sellega kaasnevat ulatuslikku riivet ettevõtlusvabadusele.
70.Kokkuvõtvalt rahuldab ringkonnakohus selles osas kaitsja apellatsiooni ning tühistab KrMS § 338 p 2 alusel maakohtu otsuse E. Rootsule mõistetud lisakaristuse osas. (VII) Menetluskulud (1) Menetluskulud maakohtus
71.Maakohus mõistis E. Rootsult Eesti Vabariigi kasuks välja 1182 eurot 9 senti määratud kaitsjale makstud tasu hüvitiseks. Kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust jäeti 2592 eurot 32 senti jäeti riigi kanda. Kuna apellatsioonimenetluses selgus, et J.U-ga seonduvas episoodis tulnuks kriminaalmenetlus lõpetada, tuleb uus otsustus teha ka menetluskulude osas. KrMS § 183 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi jäävad kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluskulud riigi kanda. KrMS § 183 lg 2 sätestab erandina, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. See tähendab, et ringkonnakohus peab vaagima, kas ja milline kulu oleks eelduslikult tekkinud ka väärteomenetluses ning seejärel on võimalik sellise kulu hüvitamine väärteoasja menetleja otsustada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. mai 2020. a otsus asjas nr 4-19-1809, p 22). Kuna kaitsepositsioon seisnes selles, et tegemist polnud kehalise väärkohtlemisega, ei saa väita, et samad menetluskulud oleks tekkinud ka väärteomenetluses, kus arutataks asja rikkumist või hävitamist. Seega ei jäta ringkonnakohus kulusid väärteomenetluses otsustamiseks, vaid määrab hinnanguliselt, et E. Rootsult välja mõistetud menetluskuludest 1/5 seondus J.U kehalise väärkohtlemise süüdistusega. Seega vähendab ringkonnakohus E. Rootsult Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kaitsjatasu 1/5 võrra ning E. Rootsult mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja 945 eurot 67 senti (1182,09 × 0,8 = 945,67). Samavõrra suureneb riigi kanda jäetud kaitsjatasu suurus, milleks on 2828 eurot 74 senti (2592,32 + 236,42 = 2828,74). Muutmata jääb maakohtu otsustus selle kohta, et menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud summa 945 eurot 67 senti ja sundraha 1329 eurot, s.o kokku 2274 eurot 67 senti (1329 + 945,67 = 2274,67) saab E. Roots tasuda ositi. Küll aga tingib menetluskulude vähenemine ka osamaksete suuruse vähendamise. Välja mõistetud menetluskulud 2274 eurot 67 senti tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Eneke Roots peab tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 189 eurot 56 senti ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 189 eurot 51 senti. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
72.Maakohus mõistis E. Rootsult välja ka kannatanu J.U esindajatele makstud mõistliku suurusega tasu 3025,6 eurot. Selle menetluskulu suurust ei ole apellatsioonis vaidlustatud. Kuna maakohus pidanuks tsiviilhagi jätma läbi vaatamata, tuleb see kulu KrMS § 182 lg 5 esimese lause järgi mõista kannatanu kasuks välja Eesti Vabariigilt.
16(18)
1-24-6059 (2) Menetluskulud ringkonnakohtus (a) E. Rootsu kaitsja riigi õigusabi tasu
73.E. Rootsu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus apellatsioonimenetluses maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsile ning apellatsiooni koostamisele kokku 346 minutit, s.o 5 tundi 46 minutit. Seega taotleb kaitsja, et apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks kokku 416 eurot. Sellele lisandub taotluse järgi käibemaks summas 91,52 eurot (416 × 0,22= 91,52). Koos käibemaksuga on taotletava riigi õigusabi tasu suuruseks 507,52 eurot (416 + 91,52 = 507,52). Ringkonnakohus leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning neile kulunud aeg on mõistlik.
74.Riigi õigusabi tasu kindlaks määramise taotlus esitati 12. juunil 2025 ning selles arvestati käibemaksumääraga 22%. 1. juulil 2025 jõustus käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 muudatus, mille kohaselt on käibemaksumäär 24%. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 10 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Lisanduv käibemaks tuleb arvestada käibe tekkimise ajal kehtiva käibemaksumäära järgi. Kuna apellatsioonimenetlus lõpeb septembris ning riigi õigusabi tasu suurus määratakse kindlaks käesoleva otsusega, on käibe tekkimise ajaks KMS § 11 lg 4 mõttes 2025. aasta september. Seega juhindub ringkonnakohus alates 1. juulist 2025 kohalduvast käibemaksumäärast ning suurendab riigi õigusabi tasu 416 eurot 24% ehk 99,84 euro võrra (416 × 0,24 = 99,84). Kokku määrab ringkonnakohus riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks seega 515,84 eurot, sh käibemaks (416 + 99,84 = 515,84). Kuna ringkonnakohus teeb mh KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jääb see menetluskulu riigi kanda. (b) Kannatanu J.U apellatsioonimenetluse kulud
17(18)
1-24-6059
75.Kannatanu J.U lepingulised esindajad paluvad mõista E. Rootsult kannatanu kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1532,48 eurot (sh käibemaks).
76.Kokku osutati apellatsioonimenetluses õigusabi 7 tunni 48 minuti eest tunnihinnaga 160 eurot tund, mis teeb õigusabi maksumuseks 1248 eurot (7,8 × 160 = 1248). Sellele lisandub käibemaks 24%, mis teeb kogu taotletavaks summaks 1532,48 eurot (1248 × 1,24 = 1547,52). Ringkonnakohus peab mõistlikuks tunnihinda, kuid mitte kogu ajakulu. Apellatsioonivastuse lk-d 1-7 langevad pea täielikult kokku maakohtule kohtuvaidlustes esitatud kirjalike seisukohtadega (vt III kd, tl-d 124-126 pöördel). Apellatsioonivastuse lk-del 7-9 põhjendatakse seda, miks tsiviilhagi rahuldamine oli õige. Ka need seisukohad langevad suuresti kokku juba maakohtule esitatud seisukohtadega (vt III kd, tl-d 126 pöördel – 127 pöördel), ent olulisem on see, et tsiviilhagi apellatsioonis ei vaidlustatudki. Apellant taotles küll tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist, kuid seda vaid seonduvalt sellega, et ta palus E. Roots süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista. Sel juhul polegi kohtul hagi läbi vaatamata jätmise kõrval muud varianti. Sisulisi vastuväiteid tsiviilhagi rahuldamise osas apellant ei esitanud. Neil põhjustel peab kolleegium mõistlikuks ajakuluks 3,5 tundi, mis teeb lepingulisele esindajale apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasuks 560 eurot.
77.Arvete adressaadiks on Postimees Grupp AS. Menetluskulude taotluses on märgitud: Menetlusosaline kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohus märgib, et ehkki kinnituses viidatud menetlusosaline ehk kannatanu J.U ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on käibemaksukohustuslaste registri järgi AS Postimees Grupp käibemaksukohustuslasena registreeritud (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100281211). Ka siis, kui menetluskulud on kannatanu eest tasunud kolmas isik, kuulub menetluskulu koos käibemaksuga hüvitamisele üksnes siis, kui kolmas isik ei ole käibemaksukohustuslane või ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel menetluskulult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt samamoodi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2023. a määrus asjas nr 1-22-7792, p 18). Kuna kõnesolev kinnitus AS Postimees Grupp kohta puudub, hüvitatakse menetluskulu ilma käibemaksuta.
78.Lepingulisele esindajale apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasuks 560 eurot mõistetakse KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt J.U kasuks välja, sest ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi. (allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.