Rooland Arund süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi üldmenetluses
Kohtunik
Triin Harak
Kohtuistungi sekretär
Teele Masing
Süüdistatav
Rooland Arund, isikukood: 37402192755; elukoht: xxx viibib Tartu Vanglas (Turu tn 56), kodakondsus: xxx, xxxharidus, emakeel: xxx keel, xxx. Kriminaalkorras karistatud, karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistatud 24.05.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega 1-24-2847 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 7 kuu vangistusega, millest tuli koheselt ära kanda 14 päeva (see on käesolevaks ajaks ära kantud) ning ülejäänud osa - 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust – jäeti KarS 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata. kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2024, vahistamine kuni 05.03.2025. Alates 06.03.2025 kannab karistust kriminaalasjas 1-24-2847
Tõkend Prokurör
ringkonnaprokurör Ainar Koik
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud korras)
RESOLUTSIOON
1.Mõista Rooland Arund süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2024 kuni 05.03.2025, s.o 3 kuud ja 15 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva vangistust.
3.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Rooland Arundile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.05.2024 otsusega nr 1-24-2847 mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 6 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra (06.03.2025-12.03.2025 on kantud 7 päeva vangistust) ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust.
4.Karistuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.03.2025.
5.KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tulenevalt KarS § 424 lg 4 p-st 2 võtta süüdistatav Rooland Arundilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Rooland Arund kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
6.Arvata menetluskulude hulka sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 736,88 eurot, s.o kokku 2065,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel 1/2 menetluskuludest, s.o 1032,94 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud osa, s.o 1032,94 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Rooland Arundilt. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Rooland Arundil tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 13. märtsist 2025. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates 13. märtsist 2025 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Rooland Arundit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (viimati 24.05.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-24-2847), ehk olles KarS § 424 lg 2 tähendatud isik, 19.11.2024 kella 17.46 paiku xxx mnt 197-dal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroёn Xsara reg.nr xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,36 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,50 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l). Eeltooduga rikkus Rooland Arund kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kirjeldatud käitumisega pani Rooland Arund toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt.
2.Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2025 määrusega anti Rooland Arund kohtu alla.
3.Prokurör asus seisukohale, et Rooland Arundi tegu on tõendamist leidnud ning tegi ettepaneku Rooland Arund süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 2 järgi mõistes talle karistuseks 3 aastat 3 vangistust; KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel mõista R. Arundile liitkaristuseks, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi
mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 6 kuud 16 päeva - võrra, 4 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust, arvestades R. Arundi karistuse kandmist tema kahtlustatavana kinnipidamisest ehk alates 19.11.2024. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.Arundilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks 6 kuuks. Menetluskuludena tuleb Arundilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot ja riigi õigusabi kulud.
4.Kaitsja leidis, et kõik vaieldavused, kahtlused tuleb tõlgendada vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 süüdistatava kasuks. Kaitsja lähtub sellest, et jah, süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, aga ta ei olnud kindlasti kriminaalses joobes. Seega palub oma kaitsealune õigeks mõista. Kui kohus ei peaks nõustuma kaitsja väidetega ja leiab, et prokuratuur on piisavalt põhjendanud oma seisukohti, mille alusel võiks teha teistsuguse järelduse, siis sellest tulenevalt kaitsja puudutab ka karistuse küsimist ja põhjendab oma seisukohad. Karistusena näeb seadus ette kuni neli aastat vangistust. Prokurör ütles, et puuduvad raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kaitsja arvates kergendava asjaoluna võiks arvesse võtta Rooland Arundi väljendatud kahetsust. Igal juhul on selline olukord äärmiselt taunitav, äärmiselt kahetsusväärne. Kaitsja teeb ettepaneku, et liitkaristus jääks kokku kaks aastat ja seda oleks võimalik asendada ÜKT-ga koos kontrollnõuetega, koos lisakohustustega. Kaitsja palub ka arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta vähemalt pooles ulatuses nii sundraha kui kaitsjatasu, riigi kanda.
5.Süüdistatav Rooland Arund vastas kohtuistungi alguses küsimusele, kas ta tunnistab ennast süüdi jaatavalt. Ristküsitluse käigus ta muutis enda positsiooni ning ütles, et ei tunnista ennast kahtlustuses süüdi. Tunnistab kahtlustust, et on alkoholi tarvitanuna roolis viibinud, kuid ta ei ole veendunud, kas siis kui ta sõitis, oli ta kriminaalses määras joove. Lõppsõnas avaldas süüdistatav, et tema peatumisel, auto süüte välja keeramisel ja politsei saabumisel oli vahe, millal oli tal võimalus seda alkoholi tarbida ja tekitada endale kriminaalne joove. On suur vahe, kas tal sõitmise aeg oli kriminaalne joove või ei olnud. Praegu on kahtlus, sest keegi ei ole seda fikseerinud sõidu ajal. Ta oli seal tee ääres seisnud, alkoholi tarbinud. Kui kohus arvab, et on ikkagi piisav kõik tema süüdimõistmiseks, siis palub leebemat karistust vastavalt kohtu äranägemisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistaja ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
7.Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I), mõistab Rooland Arundile karistuse (II) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude (III) kohta. (I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang
8.Rooland Arundit süüdistatakse selles, et tema 19.11.2024 kella 17.46 paiku xxx mnt 197. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroёn Xsara reg.nr xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,36 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,50 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l).
9.LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb KarS § 424 lg 2 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses
näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning viimaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus.
10.Tunnistaja E.V. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt eelmise aasta 19. novembri õhtul, natuke enne kella kuut sai väljakutse seoses võimaliku joobes sõidukijuhiga. Väljakutse sisu oli, et väidetavalt joobes juht sõidukiga Citroёn Xsara numbrimärk xxx, vingerdab ja liigub Võru poolt Tartu poole mööda xxx maanteed, natuke enne xxx. Väljakutse saamise ajal olid nad selle sama pika sirge peal, maksimum kilomeeter oli autode vahe. Kui häirekeskusest väljakutse said, lülitasid kohe sisse sinised märgutuled patrullsõidukil ja hakkasid xxx poole alarmi kasutades sõitma. Mingi hetk nägid enda ees kahte sõiduautot, mõlemad jäid tee äärde seisma. Nad aeglustasid ja nägid, et üks sõiduk, mis oli ära parkinud tee serva, oli see, mille peale tuli väljakutse. Tunnistaja läks kontrollima sõiduauto Citroёn Xsara juhti. Sõidukis oli kokku kolm inimest. Juhi koha peal istus Rooland Arund, juhi kõrval ees paremal istus naisterahvas ja taga magas joobes meesterahvas. Esimene detail, mis tunnistajale meenub, kui sõiduauto aken lahti tehti, on see, et ta tundis tugevat alkoholi lõhna autost ja antud sõiduki juhi poolt. Tunnistaja autos sees ega kellegi autos olija käes alkoholi pudeleid ei näinud. Sõidukijuht oli nähtavalt tugevas alkoholijoobes, pigem uimane. Kui nad ta puhuma panid ja esmase indikaatorvahendi näidu said, siis pidi teda autost välja aitama, sest omal jalul ta sealt hästi välja ei saanud. Isik ütles, et nad tulid kuskilt külast ja tahtsid koju sõita. Isik oli algusest peale selline kord agressiivne ja siis tegi jällegi nendega koostööd. Lõpuks võtsid isiku peale ja sõitsid xxx aleviku Coopi taha parklasse, et saaks rahulikult seal toiminguid teha. Rooland Arund puhus ära tõenduslikku alkomeetrisse, vahepeal vaidlesid seal ja sõnelus käis, täpset põhjust tunnistaja ei mäleta, miks ta keeldus allkirjastamast dokumente. Tunnistaja sõnul nendega suheldes Arund pigem oli ülbe ja üleolev. Isik oli tugevas alkoholijoobes, oli agressiivne ja talle ei sobinud nende tööpõhimõtted. Tagumisel istmel maganud meesterahvas äratati alles kuskil pool tundi hiljem, siis kui nad toimetasid selle auto xxx poe Coopi taha ja kui nad hakkasid seda naisterahvast ratastooliga autost abistama (tl 68-69).
11.Süüdistatav andis istungil ütlusi, mille kohaselt tunnistab kahtlustust, et on 19. novembril alkoholijoobes roolis viibinud, kuid ta ei ole veendunud, kas siis kui ta sõitis oli kriminaaljoobes. Süüdistatav selgitas, et eesolev auto andis märku, et tee äärde peatuda. Oli selge, et ta kutsub politsei ja siis süüdistataval oli šokk. Süüdistatav teadis, et tal on tingimisi karistus ja asjad, et nagunii on kinni mine. Siis jõi kulinal puhast viina peale. Viinapudeli pani auto tagaistme jalamati peale, konsooli ja jalamati peale. Selleks ajaks, kui politsei tuli, oli pudelis võib-olla väike tilk alles. Süüdistatav suundus xxx koju. Eelnevalt olid xxx ja auto peal oli tuttav R., kelle perekonnanime ta ei mäleta ja elukaaslane H.E.. R. tarvitas ka alkoholi tagaistmel. R. oli tarvitanud eelnevalt ja tarvitas ka autos. Seda pudelit, mille süüdistatav pani enne politsei tulekut taha mati peale tarvitasid nad koos taga magava isikuga. Millalgi xxx välja sõites jäi ta magama. Süüdistataval oli see viinapudel seal ära pandud ja sõitsid. Süüdistatava sõnul oli tal kerge alkoholijoove, oli mõne lonksu võtnud. Tagaistmel olev isik jäi magama peale xxx linnast välja sõitmist.xxx linnast sõitsid välja ära siis ta võib-olla võttis seal. Sõidu ajal ei näinud, et R. oleks võtnud, ta jäi magama. Süüdistatava kõrval istus elukaaslane, tema alkoholi ei tarvitanud ja oli kaine. Selle autoga, mis süüdistatava ette sõitis ja märku andis peatumiseks, sõitsid pikalt kolonnis. Kuna süüdistatav pani vahepeal suitsu põlema, on ahelsuitsetaja, siis võis jääda eessõitval autol mulje, et süüdistatava auto teeb kerge jõnksu, et auto ei ole juhitav kohati. Tundis ka väsimust. Korduvalt süütas sigaretti ja siis lihtsalt sigareti süütamise ajal võib auto selliseid ebanormaalseid manöövreid teha, nagu jõnks käia rooliga nii kaua kui suitsu põlema paneb. Enne autorooli istumist oli tarvitanud viina xxx. Süüdistatav selgitab pisut hiljem, et enne rooli istumist siiski ei olnud võtnud, vaid siis kui hakkasid sõitma. Süüdistataval oli üks kokkusaamine, mis ei läinud hästi ja lohutuseks võttis viina kui oli juba roolis. Siis kui sõites eesmine auto peatus, alateadvus ütles, et nüüd on selgelt jama ja siis lasi kohe kulinal. Auto juba seisis, süüde väljas, kui kulistas viina ohtralt ja kohe paar korda. Läks aega enne kui politsei kohale jõudis. Süüdistatav
nõustus alkomeetri näiduga, sest see näitas nii, aga peale peatumist ja auto seisma jätmist, süüte väljalülitamist ta tarbis ohtralt alkoholi ja ei välista üldse, et sellest tingitult näitas nii palju, sest see oli värskelt tarbitud alkohol suuremas koguses. Süüdistatav selgitab, et keeldus joobetuvastamise protokolli allkirjastamast, kinnipidamise protokolli allkirjastamast ja juhtimiselt kõrvaldamise protokolli allkirjastamast, kuna oli alkoholjoobes ja šokiseisund ja asjad, ei andnud endale aru. Üldjuhul ta ei ole kunagi agressiivne. Kohtu küsimustele vastates selgitab süüdistatav, et xxx viibides oma esimese lonksu viina võttis siis kui auto käis ja liikus. Peatumiseni oli võib-olla kolm, võib-olla maksimum neli lonksu võtnud. Ja siis jäi auto seisma, võttis süüte välja. Sisemine tunne ütles, et nüüd on politsei, see auto ei oleks muidu tema kiirust pidurdanud. Alateadvus ütles. Lülitas süüte välja ja lasi kulinal. Peatas enda auto seetõttu, et eesmine auto jäi aeglasemaks, järjest võttis aeglasemaks ja aeglasemaks kuni jäid tee äärde seisma. Temast mööda ei sõitnud, sest teised autod ei lasknud, puudus võimalus. Jäi sinna edasi seisma peale vastutulevate autode möödumist, kuna tal sisemine tunne ütles. Täpselt ei mäleta, aga süüdistatava arvates tuli teine juht ja ütles, et ootame politsei ära. Viina oli kulistanud enne seda. Lihtsalt oligi eelaimdus, et nüüd on jama. Toimis valesti ja kahetseb seda (tl 69-73).
12.Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mida süüdistatav keeldus allkirjastamast, nähtub, et isiku väljahingatavas õhus mõõdeti 19.11.2024 kell 18.06-18.12 alkoholisisalduseks 1,36 mg/ L. Tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE on väljatrüki kohaselt taadeldud ja omab taatlustunnistust nr TTRC-24-00075 (tl 15). Rooland Arund on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused, millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga (tl 14).
13.Nähtuvalt 19.11.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati Rooland Arund samal kuupäeval kell 17:49 xxx mnt 197-l kilomeetril sõiduki M1 Citroen Xsara registreerimismärgiga xxx juhtimiselt kuni kainenemiseni, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Rooland Arund on keeldunud otsust allkirjastamast, millise märke õigsust on kinnitanud menetleja (tl 16).
14.Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Rooland Arund kinni 19.11.2024 kell 17.49 xxx mnt 197-l kilomeetril, seoses kahtlustusega selles, et tema juhtis 19.11.2024 kell 17.49 paiku xxx mnt 197 km-l mootorsõidukit Citroen Xsara registreerimismärgiga xxx olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,36 mg/l kohta (tl 17-19).
15.Vaidlust ei ole sellest, et süüdistatav Rooland Arund süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis, seda tunnistab ta ka ise. Vaidluskohaks on see, kas Rooland Arundil oli kriminaalne joove sõiduki juhtimise ajal. Kui kohtuistungi alguses vastas Rooland Arund küsimusele, kas ta tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi jaatavalt, siis kohtuistungi käigus muutis ta enda positsiooni ning selgitas, et tegelikult ta sõidu ajal kriminaalses joobes ei olnud, oli võtnud vaid mõne lonksu viina sõidu alguses ja kulistas suuremas koguses viina alles siis kui auto oli tee äärde seisma jäänud ja süüde välja keeratud kui tekkis sisetunne, et asi lõppeb vanglas.
16.Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Samuti on oluline hinnata ütluste nn elulist usutavust (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14).
17.Riigikohus on lahendis 1-21-3307 öelnud, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi saab kohus isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel
ristküsitluse käigus, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Kui see tingimus on täidetud, saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel vastuolule tõendiallika kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel.
18.Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et ta ei olnud auto juhtimise ajal kriminaalses joobes, oli joonud vaid kaks-kolm lonksu ning kulistas suuremas koguses viina alles siis kui oli auto tee äärde ära parkinud. Kuna need ütlused olid vastuolus kohtueelsel eeluurimisel antud ütlustega tarbitud alkoholi koguse ja koha osas, kus isik oli kohtueelselt rääkinud tuttavaga poole liitri viina ära tarbimisest tee peal, avaldati kohtus KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava eeluurimisel antud ütlused. Süüdistatav selgitas vastuolu kohta, et mõistab, et see on hoopis teine jutt ning selgitas, et tegelikult nad ei joonud kahe peale tervet pudelit ära, vaid oli ikka nii nagu räägib kohtuistungil - siis kui tee äärde seisma oli jäänud, kulistas kiiresti, kuna ta teadis, et tal on tingimised all ja see asi lõppeb vangimajaga. Vastuolu kohta selgitas süüdistatav alguses, et ju ta siis eeluurimisel ütles valesti, hiljem lisas, et need eeluurimisel antud ütlused on tõesti esmased ütlused ja ei mäleta ka seda, aga tunnistab ausalt, et ta tahtis, et kiiresti ülekuulamine lõppeks ära ja lihtsalt tunnistas seda, mida ei ole olnud. Selle kohta, miks ta ütlusi andes rohkemaks enda alkoholitarvitamist selgitas, märkis süüdistatav, et lihtsalt ei tulnud midagi pähe, et mida vastata. Kohtu hinnangul ei ole tegemist arusaadavate ega veenvate põhjendustega. Ei ole kuidagi eluliselt usutav, et süüdistatav, kellel on varasem korduv kriminaalmenetluse kogemus, teades seda, et tal on tingimisi karistus ees, selgitaks kaitsja juuresolekul ülekuulamisel enda alkoholitarbimise teadlikult rohkemaks seetõttu, et tahtis, et see kiiresti lõppeks ja ei tulnud midagi pähe, mida vastata. Kui isik soovis, et see protsess kiirelt läbi saaks, või veel enam sisuliselt ei algakski, saanuks ta lihtsalt keelduda ütluste andmises. Materjalidest ei nähtu, et süüdistatav oleks ka kohapeal politseinikele rääkinud midagi sellest, et ta väidetavalt autoga sõites oli ära joonud vaid paar-kolm lonksu viina ning alkoholi kulistas ära suuremas koguses alles siis kui oli auto tee äärde ära parkinud.
19.Süüdistatava ütlused istungil on kohati ka ebajärjepidevad. Kaitsja küsimusele vastates, et millal te siis enne selle autorooli istumist olite tarvitanud alkoholi, vastas süüdistatav, et xxx. Järgnes küsimus, et mida te jõite seal xxx, millele süüdistatav vastas, et viina. Hiljem ütlused muutuvad ja süüdistatav ütleb, et kui aus olla, siis ta enne rooli istumist ei olnudki võtnud vaid siis kui hakkas sõitma.
20.Süüdistatava ütlused ei ole ka eluliselt usutavad, ega haaku teiste asjas kogutud tõendite ja tuvastatavate asjaoludega. Süüdistatav on selgitanud, et xxx ta ei olnud joonud vaid jõi alles siis kui istus xxx autorooli ja hakkas sõitma. Järelikult oli ta enda sõnul sel hetkel täiesti kaine kui rooli istus ja sõitma hakkas. Arusaamatuks jääb, miks täiesti kaine inimesena, teades, et tal on varasema alkoholijoobes sõitmise eest määratud katseaeg ning tingimisi karistus, otsustas, et hakkab just sel hetkel tarbima viina kui istus autorooli. Ka on ta selgitanud, et ta kulistas peale auto tee äärde parkimist viina, kuna oli šokiseisundis. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kellel on politseiga olnud kokkupuuteid palju. Tal on 2 kehtivat ja 19 arhiveeritud kriminaalkaristust, enamus neist mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, mistõttu ei olnud see tema jaoks uudne olukord, mis tekitaks šokiseisundi. Tunnistaja ei ole viidanud isiku käitumisele kui shokis isiku omale, vaid on selgitanud, et süüdistatav oli nendega suheldes pigem ülbe ja üleolev, vahepeal oli agressiivne ja talle ei sobinud nende tööpõhimõtted, siis tegi jälle koostööd nendega. Olukorras, kus süüdistatav enda kinnitusel teadis, et ta on tee peal ära joonud kõigest paar-kolm lonksu viina, sedagi sõidu alguses xxx linnast välja sõites, mis ilmselt suurt joovet ei näitaks, oleks olnud tema huvi hoida joove võimalikult väiksena. Miks sellises situatsioonis asuks isik enda joovet suurendama, jääb arusaamatuks.
Samuti on süüdistatav andnud segaseid ütlusi peatumise asjaolude kohta. Esialgu on Rooland Arund selgitanud, et eesolev auto andis märku, et peatuda (tl 69 pöördel). Seejärel on selgitanud, et sisetunne ütles, et nüüd on politsei, muidu ei oleks eesmine auto tema kiirust pidurdanud. Peatas auto kuna eesmine sõiduk jäi liikumises järjest aeglasemaks. Mööda ei läinud kuna sõidukid tulid vastu. Kui teisi sõidukeid enam vastu ei tulnud, ei sõitnud edasi seetõttu, et tal oli sisetunne, et nüüd tuleb politsei ja võibolla eesmise sõiduki juht ka ütles, et ootame politsei ära, kuid selleks ajaks oli ta juba viina enne ära kulistanud sisetunde tõttu, seega oli isiku selgituste kohaselt juba enne juhi võimalikku teavitust politsei peatse saabumise kohta temal veendumus, et politsei tuleb. Kui isik oli ära tarvitanud vaid mõne lonksu viina ning sedagi xxx välja sõites, pidanuks ta mäletama kuidas sündmused arenesid ning kas keegi tuli tema juurde või mitte. Eluliselt on väheusutav, et süüdistatav, kes rahumeelselt juhtis mootorsõidukit, kuid oli sunnitud aeglustama eesliikuva sõiduki tõttu, teeks esimese järeldusena selle, et talle kutsutakse politsei ning asuks šokist tingitult alkoholi kiirelt suures koguses tarbima.
21.Kohtu hinnangul on kokkuvõtlikult süüdistatava kohtuistungil antud ütlused keerutavad, ajaliselt muutuvad, vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, eluliselt ebausutavad, ennastõigustavad, ega lange kokku teiste asjas tuvastatud tõenditega. Süüdistataval on põhjust eitada kriminaalses joobes sõitmist, lootes seeläbi vastutusest pääseda. Kokkuvõtlikult on süüdistatava ütlused alkoholi tarbimisega seonduvate asjaolude kohta ebausaldusväärsed, ega lange kokku teiste asjas tuvastatud usaldusväärsete tõenditega.
22.Kohtu hinnangul on võimalik teiste asjas kogutud tõendite ja tunnistaja ütluste pinnalt leida, et süüdistatav oli temal tuvastatud kriminaalses joobes juba sõiduki juhtimise ajal ning selgitusi sõiduki peatamise järel suurema koguse alkoholi kiirkorras äratarbimise kohta kohus usutavaks ei pea.
23.Tunnistaja E.V. on selgitanud, et väljakutse saamise ajal olid nad selle sama pika sirge peal, maksimum kilomeeter oli autode vahe. Kui häirekeskusest väljakutse said, lülitasid kohe sisse sinised märgutuled patrullsõidukil ja hakkasid xxx poole alarmi kasutades sõitma (tl 68). Selle jaoks, et maanteekiirusel 90 km/h või isegi seda ületades väljakutsele kiitustav sõiduk läbiks ühe kilomeetri, ei kulu pikk ajaühik, vaid alla minuti. Mingi hetk nägi patrull enda ees kahte sõiduautot, mõlemad jäid tee äärde seisma. Nad aeglustasid ja nägid, et üks sõiduk, mis oli ära parkinud tee serva, oligi see sama, mille peale tuli väljakutse. Tunnistaja selgitas, et väljakutse sisu oli, et väidetavalt joobes juht sõidukiga Citroёn Xsara, vingerdab ja liigub xxx poole mööda maanteed. Süüdistatav ise selgitas autoga vingerdamise kohta, et ta korduvalt süütas sigaretti ja siis lihtsalt sigareti süütamise ajal võib auto selliseid ebanormaalseid manöövreid teha, nagu jõnks käia rooliga nii kaua kui suitsu põlema paneb. Kohtu hinnangul viitab väljakutse sisu vingerdamine sellele, et auto ei teinud lihtsalt jõnksu vaid vingerdas nii, et see tekitas seda märganud autojuhis tõsise kahtluse, et juht võib olla purjus, mistõttu ta otsustas teavitada autoga tee peal vingerdavast juhist politseid. On vähetõenäoline, et pelgalt mõne üksiku jõnksu peale muidu korrektselt teel püsiva sõiduki puhul, hakkaks keegi politseid kutsuma ja veel enam sama sõidukit jälgima kuni politsei saabumiseni.
24.Samuti on tunnistaja kirjeldanud sõiduki juurde jõudes tajutud asjaolusid. Patrullpolitseinik E.V. rääkis kohtuistungil, et esimene detail, mis talle meenub kui sõiduauto aken lahti tehti on see, et ta tundis tugevat alkoholi lõhna tulevat juhi poolt. Sõidukijuht oli nähtavalt tugevas alkoholijoobes ja pigem uimane. Kui nad ta puhuma panid ja esmase indikaatorvahendi näidu said siis pidid teda autost välja aitama, sest omal jalul ta sealt hästi välja ei saanud. Kohtul puudub alus arvata isikute selgitusi arvestades, et kirjeldatud sündmused oleks toimunud kuidagi eriliselt pikkade ajavahemikega. Ajavahemik politsei poolt väljakutse saamise ja sõiduki juurde saabumise vahel on umbes minut. Et politsei kutsumisele oleks eelnenud pikk ajavahemik, mille jooksul süüdistatav oli saanud kulistada
viina ja veel aega veetnud seni kuni see mõjuma hakkab, ei tulene ka süüdistatava ütlustest, milliste kohaselt eesmine sõiduk aeglustas tema ees ja siis kui seisma jäi teadis, et on politsei tulemas ja võib-olla ka keegi ütles talle. Miks pidanuks süüdistatavat teadlikult peatuma suunanud isik tee ääres pikalt seisma ilma politseisse helistamata, jääb arusaamatuks. Samas politseisse helistamise järel saabus võrdlemisi kiirelt kohale ka lähedal viibinud patrull. Kui süüdistatav oleks eelnevalt ära joonud vaid paar-kolm lonksu viina ning alles mõni minut enne politsei saabumist joonud kulinal suurema koguse viina ära, siis selle alkoholi mõju ei oleks mõne minuti jooksul, mil politsei kohale jõudis, veel sellises ulatuses saabunud, et teda teha uimaseks ja tuikuvaks nii, et vajab sõidukist väljumisel abi, kuna üldteadaolevalt alkohol nii kiiresti mõju ei avalda. Tunnistaja on avaldanud ka, et tema autos sees, ega kellegi autos olija käes alkoholi pudeleid ei näinud. Samas nähtus tunnistaja selgitustest, et antu auto juures toimetas patrull pikalt ja korduvalt – seda nii naisterahvale ratastooli hankides, sõidukit Coopi parklasse toimetades ning tagaistmel olnud meesterahvast äratades ning tagumise seltsimehe kõrval oli ratastool ja mingeid asju veel. Kuigi väljas oli kõnealusel ajal pime, oleks kohtu hinnangul politseiametnikud arvestades teo asjaolusid, pudelit selle olemasolul suure tõenäosusega autos toimetades märganud, kas võttes tagaistme pealt ratastooli või äratades üles tagaistmel maganud meesterahvast.
25.Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul võimalik uuritud tõenditest järeldada, et süüdistatav oli kriminaalses joobes juba autoga sõites.
26.LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna ülal käsitletud tõenditest nähtuvalt oli Rooland Arundi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,36 mg/l (lõplik mõõtetulem), oli ta järelikult 19.11.2024 mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes.
27.Kohtu hinnangul on tõendatud, Rooland Arund 19.11.2024 kella 17.49 paiku xxx mnt 197-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroёn Xsara reg.nr xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,36 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,50 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l). Seega rikkus Rooland Arund LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid.
28.Arvestades, et Rooland Arund on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 14.06.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-18-631 ja 24.05.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-24-2847 ning millised karistused on kehtivad, pani ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo, so korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis (tl 20-35).
29.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Rooland Arund teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. Kohus tuvastas eelnevalt, et Rooland Arund juhtis autot olles tarvitanud kanget alkoholi, seega pidas ta kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta paneb toime alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise. Tema joove oli niivõrd suur, et see pidi olema talle ka tajutav. Kriminaalse joobe alammäär on 0,75 mg/l. Rooland Arundi joove ületas seda künnist märkimisväärselt, kuivõrd temal tuvastati mõõteltulemusena joove 1,36 mg/l. Seega pani Rooland Arund kõnealuse teo toime otsese tahtlusega.
30.Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Rooland Arund on süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada. (II) Karistus
31.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
32.Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
33.Kohus tuvastas eelpool, et Rooland Arund juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxx mnt 197-l kilomeetril. Rooland Arundi selgituste kohaselt sõitis ta xxx. Arvestades, et isik peeti kinni xxx aleviku lähedal oli ta saanud sõita lähtudes Google Maps andmetest ca 50 kilomeetrit1, seega küllaltki pika distantsi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et isik oleks põhjustanud otseselt liiklusohtlikku olukorda ning keegi kahju tema teo tagajärjel ei saanud. Küll aga oli tema sõidustiil piisavalt ebakindel, et äratas sellega kaasliikleja tähelepanu, kes teavitas vingerdavast juhist häirekeskusesse. Tuleb arvestada ka sellega, et sõit toimus Eesti ühel põhimaanteel, s.o xxx maanteel ning seda tööpäevale järgneval õhtusel ajal ca kella 1718 paiku, mil inimesed liiguvad töölt koju. Seega oli temast tulenev potentsiaalne oht väga suur. Ka oli Rooland Arundi joove suur 1,36 mg/l, mis ületab kriminaalse joobe künnist 0,75 mg/l märkimisväärselt. Tunnistaja selgitas, et Rooland Arund oli uimane, ei suutnud ise autost välja tulla ja nad pidid teda aitama. Et ta unine oli möönis ka süüdistatav ise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rooland Arundi süü suurust saab hinnata keskmisest suuremaks.
34.Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud kohtuistungil.
35.Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Rooland Arundil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis mõlemad on muuhulgas KarS § 424 järgi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.06.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-631 karistati isikut KarS § 424 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 04.05.2016 otsuse kriminaalasjas nr 1-16-3819 ärakandmata osa võrra, mis on 4 kuud 10 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 24.05.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-24-2847 karistati Rooland Arundit KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1-3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel määrati, et Rooland Arundile mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele 14 päeva vangistust. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 1 aasta 6 kuud ja 16 päeva vangistust ei pööratud täitmisele, kui Rooland Arund ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Rooland Arundit pöörduma
kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire raviteenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu. Veel kohustati Rooland Arundit käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Lisaks nähtub karistusregistrist, et Rooland Arundil on 19 arhiveeritud kriminaalkaristust, milledest 17 (13 karistust muu hulgas KarS § 424 järgi ning 4 karistust muu hulgas KrK § 204 lg 3 järgi) on seotud muuhulgas mootorsõiduki joobes juhtimisega.
36.Eelnevast nähtub, et Rooland Arundit on varasemalt korduvalt aastakümnete jooksul karistatud samalaadse rikkumise eest. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning seda katseajal. Seega tegemist ei ole isikupoolse üksiku juhusliku eksimusega. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus, tema juhtimisõigus oli peatatud alates 07.08.2024 seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega (tl 38). Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Kohtu hinnangul on isiku käitumine ohtlik kaasliiklejatele ja talle endale ning tema võime varasematest, sh tingimuslikest, karistustest õigeid järeldusi teha puudulik. Isikule kohaldatav karistus peab andma ka ühiskonnale signaali, et korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu.
37.Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kuigi käesoleval juhul need ei realiseerunud, võivad mootorsõiduki joobes juhtimisega kaasneda rasked ja pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. KarS § 424 lg sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust.
38.Isikule anti eelmise joobes juhtimise toimepanemise eest võimalus kanda oma karistust vabaduses kohaldades 14 päeva pikkust šokivangistust. Kuivõrd Rooland Arund jätkas alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimist, saab järeldada, et senised karistused ei ole viinud loodetud tulemuseni. Seega tuleb kohtu hinnangul mõista Rooland Arundile karistuseks reaalne vangistus. Ka kriminaalhooldaja on kohtueelses ettekandes leidnud, et isikule sobivaim karistusliik on reaalne vangistus. Isiku käitumine viitab sellele, et ta ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma. Ta ei mõista joobes juhtimise ühiskonnaohtlikkust, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja ohustab joobes juhtimisega kaasliiklejaid. Rooland Arund on küll proovinud oma alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid miski pole tulemust toonud. Ka eelmise rikkumise eest määratud vereanalüüsi andmise kohustus, mille raames pidi isik oma tarvitatavaid alkoholi koguseid piirama, ei olnud tulemuslik. Rooland Arund on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud 6 korral. Enamikel kordadel on isikul esinenud rikkumisi kontrollnõuetest ja lisakohustustest kinnipidamisel ning pooltel juhtudel on isiku karistus pööratud täitmisele (tl 40-41).
39.KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et Rooland Arundile on väljastatud esmased juhiload kehtivuse algusega alates 17.01.2023 kuni 16.01.2025. Alates 07.08.2024 on juhtimisõigus peatunud seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega (tl 36-38). Seega käesoleval hetkel on Rooland Arundi juhiload kehtivuse kaotanud. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-22-6248 (p-d 14-15) välja toonud, et ära saab võtta ka sellise juhtimisõiguse, mida isikul ei ole ning märkinud, et alates 1. novembrist 2017 kehtiv KarS § 424 lg 4 p 2 sätestab, et sõiduki korduva joobes juhtimise korral on juhtimisõiguse
äravõtmine kohustuslik. Seisukoht, et sõiduki juhtimise õigust ei ole võimalik ära võtta isikult, kes on liiklussüüteo toimepanemise ajal sellest õigusest karistuseks ilma jäetud, ei ole kolleegiumi hinnangul kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Seega vaatamata sellele, et Rooland Arundi juhtimisõigus on peatunud ja juhiluba kaotas kehtivuse alates 16.01.2025 tuleb tal siiski juhtimisõigus ära võtta. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi saab juhtimisõiguse kohtu poolt ära võtta kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 3 näeb ette, et KarS-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kuivõrd Rooland Arund on süüdi KarS § 424 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemises ning KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikule kohaldada antud lisakaristust, mille minimaalne tähtaeg on 3 kuud ja maksimaalne 3 aastat. Kohtu hinnangul on arvestades teo asjaolusid ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi, on põhjendatud Rooland Arundilt võtta juhtimisõigus ära 1 aastaks.
40.Seega, arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Rooland Arundi isikut ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb mõnevõrra sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemale, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisakaristusena tuleb Rooland Arundilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada teo toimepanija süü suurust. Kohtu hinnangul ei ületa käesolevalt Rooland Arundile mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus (so mõnevõrra sanktsioonivahemiku keskmisest kõrgem) ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks (so sanktsioonimäära keskmisest madalamas ulatuses) kogumis isiku süü suurust.
41.Rooland Arund peeti kinni vahetult peale kuriteo toimepanemist, s.o 19.11.2024 ja ta viibis vahi all kuni 05.03.2025. Alates 06.03.2025 on Rooland Arund kandmas talle Tartu Maakohtu 24. mai 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2847 mõistetud karistust. Seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2024 kuni 05.03.2025, s.o 3 kuud ja 15 päeva ning lugeda Rooland Arundi lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2025 kohtumäärusega pöörati Rooland Arundile Tartu Maakohtu 24. mai 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2847 mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele. Kohtumääruse kohaselt arvestati karistuse kandmist alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 06.03.2025 ning kuni 12.03.2025 on kriminaalasjas 1-24-2847 täitmisele pööratud karistusest Rooland Arundil ära kantud 7 päeva vangistust. Kandmata karistus on seega 1 aasta 6 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohus suurendab käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.05.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2847 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 9 päeva võrra. Liitkaristuseks tuleb seega 3 aastat 8 kuud 24 päeva vangistust. Selle karistuse kandmise algust tuleb arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.03.2025.
(III) Menetluskulud
42.KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
43.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Rooland Arundi kaitsjale Anu Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 736,88 euro ulatuses: 58,56 eurot (tl 43-45), 70,76 eurot (tl 46-48), 87,84 eurot (tl 49, 51-52), 43,92 eurot (tl 50, 5354) ja 475,80 eurot (tl 64-65).
44.Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot.
45.Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 2065,88 eurot (736,88 + 1329).
46.Viidates süüdistatava majanduslikule olukorrale, palus kaitsja kaaluda kohtul võimalust jätta vähemalt pool menetluskuludest riigi kanda. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest selgub, et Rooland Arundile on määratud täielik töövõimetus ning raske puue. Samuti on kinnipidamisasutuses sissetulekute saamise võimalused piiratud. Kohus peab põhjendatuks arvestades Rooland Arundi majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaated KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 1/2 menetluskuludest, s.o 1032,94 eurot riigi kanda ning ülejäänud osa, s.o 1032,94 eurot mõista välja süüdistatavalt võimaldades need tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.