Kaspar Punning süüdistuses KarS § 4231 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses
Prokurör
Maarja-Liisa Kõiv
Süüdistatav
Kaspar Punning, isikukood: 50007026818; xxxharidus, emakeel: xxx keel, kodakondsus: xxx, asukoht: vahistatuna Tartu Vanglas (Turu 56, Tartu linn); 3 kehtivat kriminaalkaristust: viimati karistatud Tartu Maakohtu 28.02.2023 otsusega KarS § 4231 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.10.2022, so 3 päeva, millest tulenevalt jäi kandmata karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusasja algus 15.04.2024 ja lõpp 12.12.2024. 8 kehtivat väärteokaristust
Tõkend Kaitsja
kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2023-02.08.2023, vahistatud alates 12.12.2024 vandeadvokaat Kalju Kutsar asenduskaitsja Kaire Hänilene
RÕA
korras,
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 309, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada Kaspar Punning KarS § 423 1 järgi ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
2.Süüdi tunnistada Kaspar Punning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
3.KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista Kaspar Punningule liitkaristuseks vangistus 8 kuud.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Kaspar Punningule mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Kaspar Punningule karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.08.2023-02.08.2023, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista Kaspar Punningule 5 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates Kaspar Punningu vahistamisest, see on alates 12.12.2024.
6.Kaspar Punningu suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui mõistetud vangistuse ärakandmisel.
8.Arvata menetluskulude hulka: • kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 1167,54 eurot ja • sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 1/3 menetluskuludest s.o 832,18 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud summas 1 664,36 eurot mõista välja Kaspar Punningult. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 1 664,36 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Süüdistuse sisu
1.Kaspar Punningut süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud väärteokorras 23.08.2022.a (toime pandud 26.07.2022.a) mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ning isikuna, kes on toime pannud 11.10.2022.a mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ja uuesti s.o süstemaatiliselt 23.10.2022.a ning olles selle eest karistatud 28.02.2023 a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 423 1 järgi, juhtis 01.08.2023 a kella 20.01 ajal aadressil xxx, tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Volkswagen Crafter registreerimismärgiga xxx omamata vastava Bkategooria mootorsõidukit juhtimisõigust.
Sellega pani Kaspar Punning toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kaspar Punningut süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on Tartu maakohtu Võru kohtumaja 21. detsembri 2017.a otsusega nr 1-17-11485 karistatud KarS § 274 lg 1 järgi ja olles kinnipeetav Tartu linnas, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas 04.06.2024 kella 19.50 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E9 osakonna kambris nr 3005 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav S.U. suhtes, lükates teda kahe käega rindkere piirkond sellise jõuga, et lükkamise tagajärjel kukkus S.U. kambris nr 3005 asuva voodi alumisele narile selili. Seejärel lõi Kaspar Punning voodis selili lamavat S.U. vähemalt kahel korral parema käe rusikaga vasakule poole roietesse, seejärel ühel korral parema käe rusikaga rindkeresse ja vähemalt kaks korda parema käe rusikaga näkku vastu paremat silma. Löökide tagajärjel tundis S.U. valu ja tekkisid tervisekahjustused – hematoom parema silma piirkonnas ja valulikkus rindkere piirkonnas. Sellega pani Kaspar Punning toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervist kahjustava ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt. II Kohtumenetluse poolte seisukohad
2.Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Kaspar Punningu süüditunnistamist ja karistamist KarS § 4231 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, palus prokurör mõista Kaspar Punningule liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra, mistõttu lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Kaspar Punning on liiklusalase kuriteo eest kaks päeva olnud kahtlustatavana kinni peetud, seega KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.08.2023-02.08.2023. Seega lõplikuks karistuseks mõista Kaspar Punningule 6 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algus alates Kaspar Punningu vahistamisest 12. detsembrist 2024.
3.Süüdistatav Kaspar Punning kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, tunnistas end süüdi KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteos, ent ei tunnistanud ennast süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kaspar Punning nõustus lühimenetlusega ning andis kohtus ütlusi. Viimases sõnas avaldas Kaspar Punning, et kahetseb autoga sõitu. See oli väike sõit, aga saab aru, et see ei õigusta seda tegu. Süüdistatav palub piirduda karistuse mõistmisel vahi all oldud ajaga ja ülejäänud karistus mõista tingimisi.
4.Kaspar Punningu kaitsja Kaire Hänilene leidis, et ei ole vaidlust KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tõendatuse osas, kuid jätkuvalt on ta seisukohal, et Kaspar Punningu süü kehavigastuste tekitamises ja valu põhjustamises ei ole tõendamist leidnud. Seetõttu palub prokurör kohtul Kaspar Punning KarS § 121 osas õigeks mõista. Kui kohus teeb Kaspar Punningu suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, siis palub prokurör, et karistuse pikkus oleks selline, mille Kaspar Punning on juba reaalselt ära kandnud. Või siis kui ka kohus otsustab kohaldada Kaspar Punningu suhtes pikemaajalist vangistust, siis kaaluda võimalust, et kohtuotsuse tegemisel siiski Kaspar Punning vahi alt vabastada ning kohaldada tema suhtes karistust tingimisi koos katseaja nõuete kohaldamisega. III Kohtu põhjendused
5.KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kaspar Punning esitas kohtumenetluses taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad.
6.Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada Kaspar Punning süüdi talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt Kaspar Punningule KarS § 423 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, seejärel KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, misjärel mõistab Kaspar Punningule karistuse ning viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise. (A) Süüdistus KarS § 4231 järgi
7.Esiteks süüdistatakse Kaspar Punningut selles, et ta 01.08.2023 kella 20:01 ajal aadressil xxx, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Volkswagen Crafter registreerimismärgiga xxx omamata vastava B-kategooria mootorsõidukit juhtimisõigust.
8.Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Kaspar Punning peeti kinni 01.08.2023 kell 20:01 aadressil xxx kuivõrd ta tabati kuriteo toimepanemiselt ja ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid (II kd tl 2). Vormistatud on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et patrullpolitseinik Martin Seppman on 01.08.2024 kell 20:01 kõrvaldanud Kaspar Punningu sõiduki Volkswagen Crafter reg.märgiga xxx juhtimiselt, kuna isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus (II kd tl 12).
9.Tunnistaja L.R. on andnud ütlusi, mille kohaselt olles 01.08.2023 Tallinnas Harjumaal patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Martin Seppmaniga said kell 18:59 väljakutse aadressile xxx kus teate kohaselt Tallinna Piiripunktilt kell 20:00 Paldiski Põhjasadamasse jõuab Rootsist ettevõttele DFDS kuuluv laev, mille pardal on isik, kelle broneeringus on 3 sõidukit, kuid endal Transpordiameti andmetel puudub juhtimisõigus. Asusid antud infot kontrollima ning kell 20:01 Paldiski sadama tollikontrolli punktis Peetri 15 juures anti sõidukile Volkswagen Crafter xxx peatumismärguanne. Juht täitis talle antud korralduse ja selgus, et sõiduki roolis oli Kaspar Punning, kelle kontrollimisel ilmnes, et isikul puudub juhtimisõigus ja ta on varasemalt olnud juhtimiselt kõrvaldatud. Täiendaval kontrollimisel selgus, et isik on tahtlikult uuesti süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti juhtis Kaspar Punning sõidukit, millel ei olnud tähtaegselt läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll. Isik oli kohapeal kinni peetud ja toimetatud LääneHarju politseijaoskonda (II kd tl 4-5).
10.Seda, et juhtimisõigus Kaspar Punningul puudub tõendab liiklusregistri väljatrükk (II kd tl 49A). Kohtuistungil tunnistas ka Kaspar Punning ise, et 01.08.2023 ta autot juhtis omamata juhtimisõigust. Süüdistatav selgitas, et pidi lihtsalt laeva pealt auto maha sõitma ja see oli ka kõik. Tuli tööandjale vastu, et aidata teda. Pidi sõitma praami pealt maha sadama parklasse, kus ta kinni peeti. Mingit pikemat sõitu plaanis ei olnud ja tööandja oli parklas juba vastas. Rootsis sõitis töökaaslane auto laeva peale ja siis läks ise tagasi Rootsi töökohta. Süüdistatav avaldas, et see ei olnud just kõige õigem tegu arvestades, mis varasemalt toimunud on.
11.Tuvastatu kohaselt juhtis Kaspar Punning sõidukit Volkswagen Crafter reg.märgiga xxx. Tegemist on sõidukiga, mille juhtimiseks oli vajalik tulenevalt liiklusseaduse § 93 lg 2 p-st 3 ja § 94 lg-st 1 B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
12.Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud nii Kaspar Punningu poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Kaspar Punning juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega ta rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõuet.
13.KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (Riigikohtu lahend 3-1-1-75-15 p 8).
14.Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 15. juuni 2021 otsuses asjas nr 1-20-3067, et KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Süstemaatilisuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada, milline on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi. Teise olulise kriteeriumina tuleb arvestada isiku varasemate ja/või talle menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukust. Mida rohkem kordi on isik juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud, seda suurema tõenäosusega saab tema käitumist hinnata KarS § 4231 mõttes süstemaatilisena.
15.Karistusregistri väljavõtte (II kd tl 14-17) ja kohtuotsuse nr 1-22-7920 (II kd tl 23-24) kohaselt karistati Kaspar Punningut Tartu Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Kohtuotsusest nähtub, et juhtimisõiguseta juhtimised on Kaspar Punning toime pannud 26.07.2022, 11.10.2022 ja 22.10.2022. Käesoleva asjas leidis tõendamist, et Kaspar Punning juhtis 01.08.2023 taas mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Seega viimasest juhtimisõiguseta juhtimisest oli möödas pisut enam kui 9 kuud. Kõik neli rikkumist on Kaspar Punning toime pannud perioodil 26.07.2022-01.08.2023. Kuigi viimase ja eelviimase juhtimise vahele jääv ajavahemik on mõnevõrra pikem, kui esimeste juhtimiste puhul, on tegemist siiski alla aastase vahemikuga ning isiku jaoks järjekorras neljanda lubadeta sõitmisega. Asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul Kaspar Punning pannud temale süüks arvatava juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise toime süstemaatiliselt. Isik teadis alates viimasest kohtuotsusest, et ta ei tohi mootorsõidukiga sõita ning selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.
16.KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 423 1 sätestatud tegu tahtlust. Koosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki või trammi juhtimisõigust ning et ta vaatamata sellele sõidab
korduvalt.1 Kohtu hinnangul pani Kaspar Punning temale süüksarvatava teo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise. Kaspar Punning selgitas kohtuistungil, et ta lihtsalt pidi laeva pealt auto maha sõitma ja see oli ka kõik. Tuli tööandjale vastu, et aidata teda. Mingit pikemat sõitu plaanis ei olnud. Kaspar Punning oli teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus ja mootorsõidukit juhtides paneb ta toime Kars § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu. Seega tegutses isik kohtu hinnangul talle etteheidetavat tegu toime pannes otsese tahtlusega.
17.Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Kaspar Punning süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
18.Seega on Kaspar Punning realiseerinud KarS § 423 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Kaspar Punning tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 4231 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. (B) Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
19.Lisaks süüdistatakse Kaspar Punningut ka selles, et ta 04.06.2024 kella 19.50 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E9 osakonna kambris nr 3005 kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava S.U. suhtes.
20.Vaidlust ei ole selles, et 04.06.2024 kella 19.50 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E9 osakonna kambris nr 3005 Kaspar Punning ja S.U. viibisid ning konflikt nende vahel oli. Seda kinnitavad nii kannatanu kui süüdistatava ütlused, aga ka tunnistaja R.M. ütlused (kd I tl 21). Vaidluse all on see, kas süüdistatav kasutas konflikti käigus füüsilist vägivalda S.U. suhtes süüdistuses kajastatud ulatuses.
21.Kannatanu S.U. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt konflikt sai alguse mõni päev enne, kui Kaspar Punning teda lõi. Punning sodis ära kannatanu kambri ukse kõrval oleva nimesildi, moonutades nime. Kannatanu teavitas sellest valvurit. Peale seda hakkas Punning teda „kitseks“ kutsuma. 04.06, umbes kella 19:50 paiku kui Punning talle E9 osakonna puhkeruumis jälle „kits“ ütles, vastas kannatanu talle, et „ise oled kits“ ja lahkus puhkeruumist. Oma kambri nr 3005 juurde jõudes märkas, et Punning oli tema selja taga, aga kannatanu ei osanud arvata, et ta teda ründab. Läks oma kambrisse, Punning järgnes talle, pööras end tema poole ja Punning lükkas teda kahe käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu kambris nr 3005 asuvale alumisele narivoodile selili. Siis hakkas Punning kohe tampima, rusikatega lööma teda. Punning lõi päris mitu korda teda rusikaga vasakule poole ribidesse, ühel korral rusikaga rindkeresse ja vähemalt kaks korda rusikaga näkku, parema silma piirkonda. Kõik löögid olid tugevad ja ta tundis valu. Silma alla tuli ka hematoom, see on nüüdseks läinud, aga valu rindkeres on endiselt, raske ja valus on hingata. Kannatanu üritas ennast käsi ette pannes kaitsta, ise teda ei löönud. Ütles, talle, et lõpetagu ära. Siis tuli mustlane, kelle nime kannatanu ei tea ja tõmbas Punningu korraks eemale, nii et kannatanu sai istukile tõusta. Punningu nimesilt oli maha kukkunud, kannatanu viskas selle talle järgi kui kambrist väljuma hakkas. Sellega rünne lõppes. See mustlane käis pärast mitu korda kannatanu kambris rääkimas, küsis, kas kõik on korras ja ütles, et kannatanu ei esitaks kaebust. Õhtuse loenduse ajal teavitas kannatanu valvurit, et Punning tungis talle kallale. Kannatanu viidi meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks, kus tehti vigastustest ka pilti. Osakond oli lukus järgmise päeva kella 13:30ni. Selleks ajaks oli Punning sealt osakonnast ära paigutatud. Punninguga olid nad samas osakonnas
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 4231 komm. 4.
kambrikaaslased umbes kuu aega. Alguses said paar nädalat normaalselt läbi, siis hakkas Punning teda mõnitama pikkade juuste pärast. Mingi hetk paigutati nad lahku, Punning läks teise kambrisse. Kuna nad viibisid endiselt samas osakonnas siis jätkas Punning tema mõnitamist, kuni 04.06 kallaletulemiseni (kd I tl 3-6).
22.Süüdistatav tunnistab konflikti kannatanu S.U.-ga, kuid eitab löömist. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlusi, mille kohaselt alguses olid nad S.U.-ga ühes kambris koos. Mingil hetkel soovis temast eraldi kambrisse saada, sest S.U. hakati kiusama tema juuste pärast, peale mida ei olnud enam just kõige paremad suhted. 4. juunil 2024 ühel hetkel hakkasid S.U.-ga üksteist kitseks sõimama päevaruumi kõrval sektori koridoris. S.U. kasutas tema suhtes väga ebatsensuurseid sõnu ja mingil hetkel kui S.U. hakkas ära liikuma sektorist siis süüdistatav ütles, et S.U. peaks kinni, et saaks rääkida. S.U. ei pidanud kinni. Siis süüdistatav kõndis S.U. järel tema kambrisse sisse. Alguses nad vestlesid seal ja enne kambrist väljumist ta lükkas S.U. ja siis läks kambrist ära. S.U. kambrisse tuli veel ka R.M., tema kõndis kohe peale süüdistatavat sisse. Esimesena lahkus kambrist R.M., järgmisena süüdistatav. Süüdistatav ei ole kindel, kas R.M. võis lükkamist näha, sest kui ta lükkas ja ümber keeras, siis teda enam ei olnud kambris. Oli seal kambris 1-2 minutit. Jõudsid vestelda, süüdistatav küsis, et miks S.U. talle nii ütleb. Süüdistatav rääkis talle, et kitseks sõimamine on arusaadav aga, et ta nii hakkas roppusi ütlema ei ole mõistlik. Siis ta lükkas S.U.-d ja läks ära, ei löönud S.U.. Kui süüdistatav S.U. kambrist lahkus siis S.U. tõusis juba püsti ja tuli kohe kambrist välja, minnes päevaruumi. Peale seda kui süüdistatav S.U. kambrist lahkus nägigi teda veel päevaruumis. Mingeid vigastusi tal ei näinud. Süüdistatav rääkis S.U.-ga, palus vabandust lükkamise eest. See oli võib-olla viis minutit peale seda, vesteldi 2-3 minutit. S.U. ei kurtnud, et tal on kuskilt valus. Kannatanu jäi päevaruumi, süüdistatav lahkus, läks helistama. Siis oli õhtune loendus kell 20, peale mida ta viidi meditsiiniosakonda. Valvuritele ta ütles, et ei ole midagi teinud, kuna lükkamine on täiesti tühine asi ja ei pidanud vajalikuks midagi öelda selle kohta. Sinna sektorisse jäi süüdistatav järgmise päeva lõunani.
23.Seda, et mingi konflikt kannatanu ning süüdistatava vahel toimus 04.06.2024, on rääkinud ka kaaskinnipeetav R.M., kes selgitas, et kuulis koridoris olles, kui S.U. ja Kaspar Punning hakkasid seal karjuma selle kohta, mis köögis üksteisele öeldi. Siis nad läksid kambrisse ja otsustasid seda asja seal edasi lahendada. Nad läksid S.U. kambrisse. Tunnistaja selgitas, et tema läks teisena sinna kambrisse, esimesena läks sinna V.K.. Tunnistaja selgitab, et ei näinud midagi erilist, Punning ja S.U. seisid kambris ja karjusid teineteise peale. Mõlemad seisid. Kaspar seisis seljaga tunnistaja poole ja S.U. seisis akna juures, näoga Kaspari poole. Vastamisi seisid. Ja siis tunnistaja läks kambrist minema. Ja mis pärast oli seda tunnistaja ei tea, sest rohkem ta sinna kambrisse ei läinud. Kui tunnistaja kambrisse sisse astus siis füüsilist konflikti nende vahel ei olnud, oli ainult kõrgendatud hääletoonil vaidlus. Nad vaidlesid eesti keeles, tunnistaja eesti keelest aru ei saa ja läks kambrist välja. Tunnistaja nägi hiljem mõlemat sektoris. Mingeid vigastusi kummalgi ei näinud. Kas nad omavahel ka peale seda intsidenti suhtlesid, tunnistaja ei näinud (I kd tl 2022).
24.Tartu Vangla valvur I.E. on ütlustes märkinud, et 04.06.2024 õhtul kella 20:00 paiku hakkasid koos valvur K.A.-ga loendust tegema. Kambris nr 3005 viibis sel hetkel üksinda kinnipeetav S.U.. Loendust läbi viies ütles S.U., et kaaskinnipeetav Kaspar Punning lõi teda. Alguses tunnistaja ei pannud tähele aga kui S.U. ütles, et teda löödi, siis oli näha jah kerget punetust näo piirkonnas, paremal põsel. Tunnistaja küsis S.U. käest, et miks Punning teda lõi. S.U. vastas, et Punning oli teda kitseks kutsunud, S.U. omakorda kutsus Punningut kitseks vastu, mille peale siis Punning oli ärritunud ja teda löönud. Ta ei öelnud, et millal täpselt või kus see konflikt toimus. Tunnistaja mäletamist mööda toimus see konflikt nende
vahel natuke enne õhtust loendust E9 osakonnas. Kuna S.U. oli üksinda kambris tegid nad osakonna loenduse lõpuni. Punning oli kambris nr 3029, tunnistaja küsis temalt konflikti kohta, Punning eitas konflikti toimumist (I kd tl 16-17).
25.Tartu Vangla valvur K.A. on andnud ütlusi, mille 04.06.2024 kella 20:00 paiku alustasid koos vanemvalvur I.E.-ga loendust. Kambris nr 3005 viibis üksinda kinnipeetav S.U.. Astusid sisse ja S.U. andis kohe märku, et tal on probleem ja ütles, et teda on rünnatud. S.U. ütles, et Punning lõi teda. S.U.-l oli tõesti näha punetavat ala näos, parema põse piirkonnas. I.E. vist küsis ka, et miks Punning teda lõi. S.U. vastas, et olid üksteist kitseks kutsunud, Punning ärritus ja oli teda löönud. Tunnistaja ei tea, kus või millal täpsemalt see konflikt toimus. Kuna S.U. oli üksi kambris tegid nad osakonnas loenduse lõpuni. Jõudsid ka Punningu kambrini nr 3029. Vist oli I.E. see, kes küsis Punningult selle olukorra kohta, aga Punning ei tunnistanud midagi. Tunnistaja ise Punningul silmaga nähtavaid vigastusi ei tuvastanud. Loenduse lõppedes teavitasid peavalvet sellest sündmusest. Tunnistaja võttis vahetuse üle ning seejärel suundus kinnipeetavatega ühekaupa meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks. Tunnistajale teadaolevalt fikseeriti meditsiiniosakonnas vigastus S.U.-l, seesama punetus paremal põsel ja Punningul märkas meedik punetust rinna piirkonnas. Punning vist põhjendas seda sellega, et tal oli trennis midagi juhtunud, täpselt ei mäleta enam. Meedik tegi vigastustest ka pildid (I kd tl 18-19).
26.See, kuidas kannatanu teavitas valvurit toimunud vägivallast kajastub Tartu Vangla valvuri kehakaamera salvestisel, mis on fikseeritud 06.09.2024 asitõendi vaatlusprotokollis ja toimikule lisatud DVD plaadil (I kd tl 10-15). Videosalvestisel teostavad valvurid õhtust loendust, kell 20:10 siseneb rinnakaamerat kandev valvur kannatanu S.U. kambrisse. S.U. avaldab, et Kaspar Punning tuli tema kongi ja lõi talle vastu silma.
27.Haigusloo väljavõtte kohaselt on R.S. 04.06.2024 fikseerinud juhtumi, kus peavalvest tuli teade, et kinnipeetav osales kaaskinnipeetavaga konfliktis. Lastud tuua meditsiini osakonda vigastuste fikseerimiseks. Enda sõnul sai löögi parema silma ja põsesarna piirkonda. Visuaalselt näha minimaalne turse ja kerge punetus. Hematoomi hetkel ei tähelda. Muid väliseid vigastusi hetkel ei tähelda. Läbi vaadatud kell 20:36. Tehtud pildid (I kd tl 32).
28.Tartu Vangla terviseseisundi kontrolli väljatrüki kohaselt on tervishoiutöötaja R.S. kontrollinud ka Kaspar Punningut 04.06.2024 kell 20:41 ajal. Visuaalselt on näha punetav marrastus hematoomiga paremal rinnal ning punane marrastus paremal pool rindkere ülaosas. Patsiendi sõnul vigastas end trenni tehes. Muid väliseid vigastusi hetkel ei tähelda (I kd tl 35).
29.Tunnistaja R.S. on selgitanud, et oli tööl 04.06.2024 Tartu Vangla meditsiiniosakonnas. Kella 20:15 paiku tuli peavalvest teade, et kahe kinnipeetava vahel on toimunud füüsiline konflikt. Kell 20:36 toodi meditsiiniosakonda kinnipeetav S.U. vigastuste fikseerimiseks. Enda sõnul sai rusikalöögi parema silma ja parema põsesarna piirkonda. Visuaalselt tuvastas tunnistaja parema silma ja põsesarna piirkonnas minimaalse turse ja kerge punetuse. Hematoomi tol hetkel ei täheldanud. Hematoom tekib tavaliselt esimese 5-6 tunni jooksul, kui selleks ajaks ei teki siis suure tõenäosusega ei teki ka. Muid väliseid vigastusi ei täheldanud, S.U. ei kaevanud ka, et oleks kuhugi mujale lööke saanud või et kuskilt valus oleks. Kell 20:43 vaatas tunnistaja üle Kaspar Punningu. Visuaalselt tuvastas tunnistaja punetava marrastuse hematoomiga paremal rinnal ning punase marrastuse paremal pool rindkere üleval osas. Enda sõnul vigastas end samal päeval trenni tehes. Muid väliseid vigastusi ei täheldanud ja Punning ise ka midagi ei lisanud ega põhjendanud. Mõlema isiku vigastusest tegi fotod (I kd tl 24-25).
30.Tunnistajate ütlustes viidatud meditsiinilise kontrolli ajal tehtud fotosid asja materjalide juures ei ole. Tartu Vangla teabe-ja uurimisosakonna spetsialist Kadi Kala õiendi kohaselt fotosid otsima hakates selgus, et fotod on hävitatud ning neid pole võimalik ülekuulamise protokolli juurde lisada (I kd tl 26).
31.Kannatanu, tunnistajate I.E. , K.A. ja Tartu Vangla meditsiinitöötaja R.S. ütluste ning haigusloo väljavõttega on tõendatud, et 04.06.2024 kella 20 paiku esines kannatanul turse ja punetus parema silma ja põsesarna piirkonnas. Kannatanu on vigastuste saamise osas selgitanud, et süüdistatav sisenes tema kambrisse, lükkas ta pikali ning lõi korduvalt rusikaga vasakule poole ribidesse, ühel korral rusikaga rindkeresse ja vähemalt 2 korda näkku parema silma piirkonda. Süüdistatav ei eita seda, et sisenes kannatanu kambrisse ning lükkas teda, kuid eitab löömist. Seega on kannatanu ning süüdistatava ütlused selles osas vastuolus. Sellises olukorras tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usaldusväärseks.
32.Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Samuti on oluline hinnata ütluste nn elulist usutavust (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14).
33.Vaidlust pole selles, et konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidis, seda kinnitavad oma ütlustes mõlemad osapooled ning ka kaaskinnipeetav R.M.. Tunnistaja R.M. on oma ütlustes maininud, et lisaks Punningule ja temale läks kannatanu kambrisse ka isik nimega V.K.. Seda, et kambris oleks käinud ka V.K. ei ole avaldanud ei kannatanu ega süüdistatav. Seega kui ta seal ka käis siis ühestki tõendist ei nähtu, et tema oleks konfliktis osalenud. Seda, et konflikt toimus just Punningu ja S.U. vahel on rääkinud ka R.M., kes kirjeldas oma ütlustes, et Punning ning S.U. karjusid teineteise peale. Kuna tema eesti keelest aru ei saa siis ta lahkus kambrist, mingit füüsilist konflikti ei näinud. Sündmus toimus kella 19.50 paiku. Peale seda jõudis süüdistatav enda sõnul käia veelkord päevaruumis kannatanuga rääkimas ning ka vabandust paluda lükkamise pärast. Samas selgitas süüdistatav, et valvuritele ta midagi lükkamisest ei rääkinud, kuna see oli täiesti tühine asi. Kell 20.00 algas õhtune loendus. Kell 20.10 sisenes rinnakaamerat kandev valvur kannatanu S.U. kambrisse, kus kannatanu avaldas, et Kaspar Punning on teda löönud. Vigastus punetuse näol on fikseeritud meditsiinitöötaja poolt ning selle nägemist õhtuse loenduse ajal kinnitasid ka mõlemad valvurid. Selleks ajaks on sündmusest möödas ligikaudu 20 minutit. Kannatanu on läbivalt andnud ühesuguseid ütlusi sündmuse kohta nii valvuritele, meditsiiniosakonnas kui ka ülekuulamisel. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused vastuoludeta ja järjepidevad ning kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega. Kannatanu on kohe vahetult peale sündmust sellest valvuritele teada andes märkinud, et süüdistatav tuli talle kallale ja lõi silmapiirkonda ning teda läbi vaadanud meditsiinitöötaja ütluste kohaselt ei avaldanud kannatanu, et ta oleks mujale lööke saanud või valus olnud. Samas ei välista asjaolu, et kannatanu vahetult sündmuse järel kehapiirkonna lööke eraldi ja detailselt välja ei toonud, märkides vaid kallaletungi ja silmapiirkonnaga seonduva ründe ja vigastuse, ka selliste löökide tegemise süüdistatava poolt. Erinevalt süüdistatavast on kannatanut ka hoiatatud kriminaalvastutuse eest teadvalt vale ütluse andmise korral, mille eesmärk on tagada ütluste usaldusväärsus. Et menetleja poolt ülekuulamisel on kannatanu andnud detailsemaid ütlusi kui sündmusest esmasel teatamisel ja meditsiinilisel kontrollil, ei muuda täpsustunud osas ütlusi ebausaldusväärseks. Tegemist ei ole antud juhul vastuoluga varasemate ütlustega. Süüdistatav jällegi küll tunnistas, et lükkas kannatanut, kuid eitab löömist mistahes ulatuses. Ometi on peale konflikti fikseeritud kannatanul sellised vigastused, mis kinnitavad kannatanu ütlusi silmapiirkonna löökide osas ning kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kaspar Punningu ütlused selle kohta, et ta pole kuritegu toime
pannud on ümber lükatavad kannatanud vigastusi kajastavate tõenditega. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused ennastõigustavad. Süüdistataval on põhjust eitada füüsilise vägivalla tarvitamist, lootes seeläbi vastutusest pääseda. Eelkirjeldatut arvestades ei ole kohtu hinnangul süüdistatava ütlused selles osas, et ta ei ole kannatanut löönud usaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist välja jätta.
34.Kohtu hinnangul on tõendatud, et Kaspar Punning 04.06.2024 kella 19.50 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E9 osakonna kambris nr 3005 kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav S.U. suhtes, lükates teda kahe käega rindkere piirkonda sellise jõuga, et lükkamise tagajärjel kukkus S.U. kambris nr 3005 asuva voodi alumisele narile selili. Seejärel lõi Kaspar Punning voodis selili lamavat S.U. vähemalt kahel korral parema käe rusikaga vasakule poole roietesse, seejärel ühel korral parema käe rusikaga rindkeresse ja vähemalt kaks korda parema käe rusikaga näkku vastu paremat silma. Löökide tagajärjel tundis S.U. valu ja tekkisid tervisekahjustused – hematoom parema silma piirkonnas ja valulikkus rindkere piirkonnas.
35.Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kohtu hinnangul ei pea antud vigastus olema ilmtingimata visuaalselt tuvastatav. Piirkonna valulikkus, kui mingi perioodi kestev seisund, olemata seejuures visuaalselt tuvastatav, on sellegipoolest tingitud just kudede anatoomilise terviklikkuse häirest, olles ka ilma välise ilminguta teatud aja kestev tervisekahjustus, so patoloogiline seisund.
36.Kohtu hinnangul pani Kaspar Punning toime kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 mõlema teoalternatiivi mõttes, põhjustas kannatanule valu ning tervisekahjustused. Tervisekahjustuse tekitamist kinnitavad haigusloo väljavõte, Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötaja, valvurite ning kannatanu enda ütlused. Visuaalselt oli kannatanu parema silma all ja põsesarna piirkonnas näha turse ja punetus. Kannatanu on selgitanud, et hiljem tekkis ka hematoom. Lisaks on kannatanu avaldanud, et tekkis valulikkus rindkere piirkonnas. Kohus tuvastas, et Kaspar Punning lõi S.U. kahel korral parema käe rusikaga vasakule poole roietesse, seejärel ühel korral parema käe rusikaga rindkeresse ja vähemalt kaks korda parema käe rusikaga näkku vastu paremat silma. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Kannatanu on selgitanud, et kõik löögid olid tugevad ja ta tundis valu. Silma alla tuli ka hematoom, see on nüüdseks läinud aga valu rindkeres on endiselt, nagu raske ja valus on hingata. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuse tulemusena kannatanule valu tekitamine talle ka objektiivselt omistatav, kuivõrd objektiivse kõrvaltseisja seisukohast oleks sellistel juhtudel valuaistingu tajumine süüdistatava tegude tüüpiline tagajärg.
37.Kaspar Punningule on esitatud süüdistus korduvas kehalises väärkohtlemises. Kaitsja vaidles teo kvalifikatsioonile vastu ning leidis, et korduvus puudub. Kaspar Punning on 2017 aastal KarS § 274 lg 1 järgi süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et sellest lahendist ei ole võimalik leida kohtu analüüsi selles, et milles konkreetselt on Kaspar Punning süüdi tunnistatud. Ei ole võimalik järeldust teha, kas Kaspar Punning on süüdi tunnistatud ainult selles, et ta ähvardas politseiametnikku sellega, et laseb koera kallale kui
politseiametnik talle läheneb või heidetakse tõepoolest Kaspar Punningule ette ka seda, et koer politseinikku hammustas. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et Kaspar Punning on varasemalt süüdi tunnistatud kehalise väärkohtlemise eest.
38.Kohtu hinnangul vastab Kaspar Punningu käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Korduvuse sedastamiseks ei ole oluline, kas isik on varem realiseerinud ainult KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise koosseisu või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist. Seega annavad korduvuse kõik kuriteokoosseisud, mis sisaldavad ühe tunnusena vägivalda (vt nt RKKKo nr 1-19-5146, p 10). Seega annab korduvuse ka KarS § 274 lg 1 kuriteokoosseis, kui see sisaldab ühe tunnusena vägivalda KarS § 121 mõistes.
39.Karistusregistri teatisest ja kohtuotsuse väljatrükist (I kd tl 62-67; 68-71) nähtub, et Kaspar Punning on Tartu Maakohtu 21.12.2017 kohtuotsusega nr 1-17-11485 süüdi mõistetud KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o vägivalla kasutamises võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, milline karistus on kehtiv. Kohtuotsusest nähtub, et Kaspar Punningut süüdistati KarS § 274 lg 1 järgi esiteks selles, et ta ei allunud tööülesandeid täitvate patrullpolitseinike korraldustele koer kinni panna, vaid lähenes koos koeraga politseiametnikule, keda koer hammustas paremast õlast, põhjustades talle füüsilist valu. Samuti tuleneb süüdistuse tekstist, et hiljem keeldus ta politseinikega kaasa tulemast, ähvardades politseiametnikule koera kallale lasta kui politseinik talle läheneb. Seega on isikule kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistva otsuse aluseks süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi võimuesindaja vastu kasutatud vägivallas, mis seisnes vägivallas nii KarS § 120, kui § 121 mõistes. Isik on kohtuotsuse järgi tunnistatud süüdi selles süüdistuses, seega saab öelda, et Kaspar Punning on toime pannud varasemalt kehalise väärkohtlemise.
40.KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu hinnangul pani Kaspar Punning temale süüksarvatavad teod toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Lüües kannatanut S.U. rusikaga vasakule poole roietesse, seejärel ühel korral parema käe rusikaga rindkeresse ja vähemalt kaks korda parema käe rusikaga näkku vastu paremat silma, pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja võib tekitada tervisekahjustused. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
41.Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Kaspar Punning süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
42.Seega on Kaspar Punning kehaliselt väärkoheldes S.U. realiseerinud KarS § 121 lg 2 p 3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Kaspar Punning tuleb tema
poolt toime pandud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. IV Karistus
43.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
44.Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
45.Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-11-52-13, p 19).
KarS § 4231
46.Seadusandja on KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
47.Sanktsiooni keskmine KarS § 4231 kohaselt on 6 kuud vangistust. Antud rikkumise kohta selgitas süüdistatav kohtuistungil, pidi pelgalt laeva pealt autoga maha sõitma ning pikemat sõitu plaanis polnud. Tuli tööandjale vastu. Ta sai sõita väga lühikest aega enne kui ta tabati. Muid liiklusnõudeid süüdistatav ei rikkunud ning kahju kellelegi ei põhjustanud. Seega saab hinnata Kaspar Punningu süü keskmisest väiksemaks. Samas on Kaspar Punningul 3 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Kaspar Punningut Tartu Maakohtu 28.02.2023 kohtuotsusega 1-22-7920 KarS § 4231 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga (II kd tl 23-24). Käesolevas asjas arutluse all oleva KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava teo pani Kaspar Punning toime 01.08.2023, seega katseajal ning isiku jaoks oli tegemist järjekorras neljanda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega.
48.Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.
49.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Kaspar Punningule tuleb mõista KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus sanktsiooni esimese neljandiku määras, so pikkusega 3 kuud vangistust. Arvestades teo korduvust ja toimepanija isikut ei pea kohus põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist.
KarS § 121 lg 2 p 3
50.KarS § 121 lg 2 p 3, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
51.Sanktsiooni keskmine KarS § 121 lg 2 kohaselt on 2 aastat 6 kuud vangistust. Antud juhul tegemist on üheepisoodilise kuriteoga ning kannatanuks on üks isik. Kohus arvestab ka sellega, et ründe tagajärjel kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei olnud rasked – hematoom parema silma piirkonnas ja valulikkus rindkere piirkonnas. Samas on tegemist kinnipidamiskohas toime pandud ründega, millega süüdistatav realiseeris mõlemad KarS § 121 koosseisualternatiivid, sooritades korduvaid rusikalööke kannatanu pea- ja kehapiirkonda. Kokkuvõtlikult hindab kohus Kaspar Punningu süü suuruse keskmisest väiksemaks.
Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
53.Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus. Kaspar Punning pani kuriteo toime karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. Sellest nähtub, et isegi vanglas kontrollitud keskkonnas ei suuda ta hoiduda kuritegude toimepanemisest. Kahjuks ei ole varasemad karistused Kaspar Punningu käitumist paremuse poole muutnud. Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub rangemaliigilise karistuse kohaldamises.
54.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Kaspar Punningule tuleb mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb oluliselt alla keskmise määra, s.o 6 kuud vangistust.
Kogum ja liitkaristus
55.KarS § 63 lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Kohus peab põhjendatuks KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Kaspar Punningule 8 kuud vangistust.
56.Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel Kaspar Punningule mõistetud liitkaristust 1⁄3 võrra. Lõplikuks karistuseks kujuneb seega 5 kuud 10 päeva vangistust.
57.KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.08.202302.08.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ning lõplikuks karistuseks mõista Kaspar Punningule 5 kuud ja 8 päeva vangistust.
58.Kaspar Punning vahistati alates 12.12.2024 Tartu Maakohtu 10.12.2024 määrusega üheks kuuks (kd II tl 50-54). Tõkendi jättis kohus muutmata ka süüdistatava kohtu alla andmisel. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb süüdistava eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust lugeda alates Kaspar Punningu vahistamisest, see on alates 12.12.2024. Kuna kohus karistab süüdistatavat reaalse vangistusega, tuleb tõkend jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni, alternatiivselt isikule määratud karistuse ärakandmiseni.
59.Süüdistatava kaitsja taotles, et karistuse pikkus oleks selline, mille Kaspar Punning on juba reaalselt ära kandnud. Või siis kui ka kohus otsustab kohaldada Kaspar Punningu suhtes pikemaajalist vangistust, siis kaaluda võimalust, et kohtuotsuse tegemisel siiski
Kaspar Punning vahi alt vabastada ning kohaldada tema suhtes karistust tingimisi koos katseaja nõuete kohaldamisega.
60.KarS § 74 lg 1 alusel kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Kaspar Punningule on juba mõistetud varasemalt kriminaalasjas 122-7920 KarS 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest tingimuslik karistus. Seda võimalust Kaspar Punning ei kasutanud, ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning karistus pöörati 20. november 2023 määrusega täitmisele (I kd tl 62). Sellest nähtub, et varasemalt on juba Kaspar Punningule antud võimalus kanda karistust vabaduses, alludes kriminaalhooldaja kontrollile, kuid kuna ta sellega kaasnevaid kohustusi ei täitnud pöörati tema karistus täitmisele. Uued teod on Kaspar Punning pannud toime ühe katseajal olles ning teise vanglas. Seega arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta vangistust täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. V Kriminaalmenetluse kulud
61.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Kaspar Punningu kaitsjatele välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 1167,54 eurot. Kaitsja Kalju Kutsari tasu kohtueelses menetluses 134,20 eurot (I kd tl 49-53), 280,60 eurot (II kd tl 3539), 134,20 eurot (II kd tl 43-47), 132,98 eurot (II kd tl 56-60) ja kaitsja Kaire Hänilene tasu kohtumenetluses 485,56 eurot. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot. Seega kriminaalmenetluse kulud kokku on 2496,54 eurot (1329+1167,54). Prokurör tegi kohtuistungil ettepaneku jätta kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari sõidukulud riigi kanda, kuna kaitsja elab xxx ja Kaspar Punning ei ole kuidagi selles süüdi, et tema piirkonnas ei ole talle kaitsjat olnud. Kaitsja tegi ettepanku menetluskulusid vähendada ja jätta vähemalt pooles osas need riigi kanda. Kuna Kaspar Punning on viibinud pikka aega vahistuses ning ta avaldas kohtule, et tal on juba võlgu üle 8000 euro suuruses summas siis sellest ilmneb, et selleks, et inimene üldse vabadusse saades saaks sotsialiseeruda ja saaks oma eluga normaalselt edasi minna, ei ole mõistlik neid kohustusi talle juurde panna, vaid neid kohustusi panna sellises määras, et tal ka tegelikult ja reaalselt oleks võimalik neid täita. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2016 otsuses asjas nr 1-15-10991 selgitanud, et KrMS § 180 lg 3 näeb ette, et kohus jätab menetluskulud riigi kanda juhul, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Muid aluseid menetluskulude riigi kanda jätmiseks kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Seega ei anna kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmiseks alust see, et riigi õigusabi osutas teises piirkonnas tegutseva büroo advokaat. Samas KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu avaldas, et tal
on juba võlgu 8000 euro ulatuses, kaitsja tegi ettepaneku jätta vähemalt pool menetluskuludest riigi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 1/3 menetluskuludest, s.o 832,18 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud 1 664,36 eurot tuleb välja mõista Kaspar Punningult. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et Kaspar Punningule käib menetluskulude korraga tasumine ilmselt üle jõu, arvestades menetluskulude suurust ning vangistusasutuses sissetuleku hankimise piiratust. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud kogusummas 1 664,36 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.