Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-24-7511 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk

SÜÜDISTUS

Asko Anipaid süüdistatakse KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas tegevuses: Asko Anipai on alates 10.07.2018 kuni käesoleva ajani äriühingu K OÜ (registrikood xxxx, aadress xxxx, telefon xxxx, xxxx) ainus juhatuse liige. K OÜ põhitegevusalaks on teede ja kiirteede ehitus. Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130 „Tööhõiveprogrammi 2017-2020“ § 191 lg 1 (RT I, 22.11.2016, 6; 20.03.2020 redaktsioonis (RT I 20.03.2020,2); kehtetu alates 21.04.2023.a.(RT I, 22.04.2023, 6)) kohaselt maksab Töötukassa töötasu hüvitist töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud. Sama paragrahvi lõike 2 näeb ette, et märkimisväärseks häireks loetakse olukorda, kus on täidetud järgmistest tingimustest samal ajal vähemalt kaks: 1) tööandja käive või selle puudumisel tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga; 2) tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37; 3) töölepingu seaduse § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestanud töötasu alammäärani. Lõike 3 kohaselt makstakse töötasu hüvitist töötajale, kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37. Eeltoodust tulenevalt makstakse töötasu hüvitist vaid töötajale ehk isikule, kes töötab tööandja juures töölepingu alusel. Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja Töötukassale iga kalendrikuu kohta avalduse pärast töötasu töötajatele väljamaksmist üldjuhul viie kalendripäeva jooksul (§ 191 lg 10). K OÜ juhatuse liikmena omas Asko Anipai juurdepääsu Eesti Töötukassa digitaalsele keskkonnale. Ajavahemikul 26.05.2020-13.06.2020 esitas Asko Anipai antud keskkonda seitse avaldust töötasu hüvitise taotlemiseks K OÜ töötajate Asko Anipai, G. G., U. G., K. S., P. S. ja R. S. kohta. Avalduste esitamiseks identifitseeris Asko Anipai end SMART ID abil, milline rakendus oli installeeritud iPhone 7,2, millises oli kaart abonentnumbriga +xxxx. Tegelikkuses ei ole K OÜ oma tegevust kunagi alustanud ega äriühinguna tegutsenud, vahendeid palga maksmiseks ei ole omanud, avaldustes mainitud palka eelnimetatud töötajatele ei ole maksnud ja töölepinguid eelnimetatud töötajatega kirjalikult ega suuliselt ei ole sõlminud. Seega ei tekkinud äriühingul faktilist ega õiguslikku alust taotleda nimetatud isikutele hüvitist saamata jäänud palga kompenseerimiseks. Sellele vaatamata sisestas Asko Anipai OÜ K nimel Eesti Töötukassa digitaalsesse keskkonda ebaõigeid andmeid eelnimetatud ettevõtte, töö ja töötajate osas. Nimelt:

1-24-7511

1-24-7511 kokkulepitud enne eriolukorra kadusid lihtsalt ära ja inimesed panid projektid seisma. Paranemise märgid on juulis“, ja TLS § 37 põhjenduse juures järgmist: „Kuna projektid, mis olid kokkulepitud tühistati ja mõni lükati juuli-augustisse siis puuduvad ka tulud ja palk on ka miinimumis. Paranemise märgid on juulis.“ Avalduses märkis Asko Anipai, et nimetatud isikute lepingujärgne bruto töötasu on 1300 eurot-iga isiku kohta, töötajate arv on 7. Avalduses kinnitas Asko Anipai, et märgitud töötajatele on makstud töötasu taotluses märgitud kalendrikuu eest vähemalt brutosummas 150 eurot. Töötaja K. S.u pangakontonumbriks märkis Asko Anipai K. S.u konto nr xxxx ja e-posti aadressiks xxxx. Töötaja P. S. pangakontonumbriks märkis Asko Anipai M. S. konto nr xxxx ja e-posti aadressiks xxxx. Töötaja R. S.i pangakontonumbriks märkis Asko Anipai J. S. konto nr xxxx ja e-posti aadressiks xxxx.

Asko Anipaile: T. A. Xxxx kontole xxxx 28.05.05.2020.a. – 485,86 eurot ja 05.06.2020.a. – 599,22 eurot, seega kokku 1085,08 eurot G. G.ile: G. G.i Xxxx kontole xxxx; 11.06.2020.a. – 701,79 eurot; 12.06.2020.a. – 701,79 eurot, seega kokku 1403,58 eurot; U. G.ile: G. G.i Xxxx kontole xxxx 05.06.2020.a. – 716,35 eurot; S. G. Xxxx kontole xxxx 04.06.2020.a. – 341,65 eurot, seega kokku 1058 eurot;

Eesti Töötukassalt saadud vahendeid kokku summas 3546, 66 eurot kasutasid Asko Anipai, G. G. ja S. G. enda tarbeks. Asko Anipai poolt Eesti Töötukassale esitatud avaldused K. S.u, P. S. ja R. S.i kohta olid pärast esitamist suunatud täiendavale kontrollile, mille tulemus oli negatiivne ja antud isikutele hüvitist välja ei makstud. Võimalikud määratavad hüvitised oleksid olnud järgmised: K. S.ule – 1820 eurot, P. S.le – 1820 eurot, R. S.ile – 1820 eurot, seega kokku summas 5440 eurot. Oma eelkirjeldatud tegevusega Asko Anipai teadlikult sisestas Eesti Töötukassa digitaalses keskkonnas andmed selle kohta, et Asko Anipai , G. G., U. G., K. S., P. S. ja R. S. justkui töötaksid K OÜ-s, kuigi tegelikkuses nimetatud isikud ettevõttes ei töötanud, palka ei saanud ja ettevõte K OÜ pole sisulist tegevust alustanud. Seejuures Asko Anipai teadis, et Eesti Töötukassa võtab automaatselt tema tegevuse tulemusena laekunud tegelikele asjaoludele mittevastavad andmed vastu, arvestab nende alusel hüvitised ja maksab need hüvitised põhjendamatult töötasu hüvitamiseks eelnimetatud

1-24-7511 isikutele. Asko Anipai seadis oma tegevuse eesmärgiks ebaseadusliku varalise kasu saamise ning seeläbi Eesti Töötukassale varalise kahju tekitamise ehk tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel ning andmete ebaseadusliku sisestamisega tekitas Asko Anipai teisele isikule varalise kahju ehk pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju 3546,66 eurot. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Asko Anipai, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 04.11.2024 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat ja 6 kuud ning lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista lõplikuks karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Asko Anipailt välja mõista menetluskuluna kaitsjatasu 175,68 eurot, mis kuulub tasumisel ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära kokkuleppe sõlmimise hetkel, s.o 1230 eurot, on tervikuna väljamõistetav süüdistatavalt, mõisteti välja Harju Maakohtu 04.11.2024.a. otsusega, mistõttu seda uuesti välja ei mõisteta. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Asko Anipailt talle omistatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti tuleb kokkuleppes märgitud viisil rahuldada avalik- õiguslik nõudeavaldus ja välja mõista menetluskulud. Kohus juhindub KrMS § 45 lg 4 p 1, § 175, § 179, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p 5, § 310, § 318 ning HKMS § 159 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.