Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Marek Otsa süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega kriminaalkorras karistatud KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 30.11.2024 kella 15.55 ajal Võru maakonnas XXX vahetus läheduses taaskord mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,28 milligrammi etanooli. Oma teoga rikkus M. Ots liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Ots toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Marek Ots ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Ots tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. Otsa eelvangistuses viibitud aeg 30.11. – 02.12.2024, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja mõista M. Otsa liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 595 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada M. Otsa järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Mõista M. Otsalt välja riigieelarve tuludesse joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 200,08 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 837,08 eurot. Sundraha 615 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada M. Otsal tasuda menetluskulud summas 837,08 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 2025. a algusest on sundraha suurus 1329 eurot, millest palus jätta riigi kanda 714 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Ots tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 200,08 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 714 euro ulatuses, sest M. Otsa ülalpidamisel on XXX alaealist last, tal XXX ja tal puuduvad säästud. M. Otsalt tuleb välja mõista joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 200,08 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 837,08 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Otsal tasuda menetluskulud kogusummas 837,08 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.