Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
5.Välja mõista Romans Melnicuksilt riigi tuludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Romans Melnicuksilt välja kaitsja tasu 1022,85 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ning kaitsja tasu 702,72 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, s.o menetluskulud summas 3940,57 eurot.
6.Ekspertiiside tegemise kulu 11 231,48 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
1-24-5988
7.KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb menetluskulud ja sundraha tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 328,38 eurot (viimasel kuul vähemalt 328,39 eurot). Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Romans Melnicuks, kriminaalasi nr 1-24-5988, menetluskulud ja sundraha“ ning viitenumber 99925700000027. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.Musta värvi Nike`i jalanõud (pakend nr RM1), tumesinist värvi teksapüksid (pakend nr RM2), tumedat värvi pusa (pakend nr RM3) ja sokid (pakend nr RM4), mis võeti ära Romans Melnicuksi läbivaatuse käigus 3. augustil 2024, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Romans Melnicuksile.
9.Vere- ja rebimisjälgedega sinist värvi T-särk (pakend nr ST3) ja musta värvi põlvpüksid (pakend nr ST4), mis võeti ära kannatanu S.T surnukeha seljast, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kõik nimetatud asitõendid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia 132.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Romans Melnicuksile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
2.R. Melnicuksi süüdistatakse selles, et tema 2. augusti 2024. a hilisõhtul XXX korteris ehk oma elukohas omavahelisel alkoholitarvitamisel tekkinud tüli käigus – peamiselt põhjusel, kas
1-24-5988 temale varasemalt tuttav S.T (sündinud XXXX ) on ära kaotanud samal õhtul R. Melnicuksi poolt Valka linnas ostetud ja seejärel S. Ti hoida antud koti toiduainetega – lõi S. Tt vähemalt kolmel korral rusikaga näkku, millega ta põhjustas S. Tle nii valu kui tervisekahjustused – parema silma silmakoopa, ülalõualuu ja ninaluu murrud silmakoopa murdude ulatumisega koljupõhimikule, millised löögid tekitasid ka ajukelmetealuseid verevalumeid ning kolju- ja peavigastusi. Nende löökide tagajärjel S. Ti kukkumisest korteris pea ja seljaga vastu kõva tömpi pinda põhjustas R. Melnicuks S. Tile ka selja ülaosas ülemiste roiete murrud koos verevalumitega seljalihastes ja kopsude põrutusega ning verevalumid kere pehmetes kudedes, samuti verevalumid kõõlustanul, vasakus oimulihases ja nahaaluse verevalumi vasakul oimusarna piirkonnas. R. Melnicuks ei taganud nähtavate ulatuslike peavigastustega S. Tile mingit arstiabi ega teinud arstiabi kutsumiseks hädaabikõnet üldteadaolevale häirekeskuse numbrile
112.Peale kirjeldatud tervisekahjustuste tekitamist püüdis raskes alkoholijoobes S. T korterist välja pääseda esmalt korteri välisukse kaudu, kui see tal aga ei õnnestunud, siis liikus ehk kas hüppas või kukkus S. T esimesel korrusel asuva korter 33 magamistoa akna kaudu alla maja ette, kuhu ta jõudis hiljemalt 3. augustil 2024 kella 00.30 paiku, maandudes seejuures põlvedele, kusjuures tema aknast alla maapinnale kukkumisega saadud tervisekahjustused polnud eluohtlikud. Samast kohast leidis juhuslik möödakäija teadvusetu S. Ti juba korisevana ja teatas sellest kohe häirekeskusele, helistades kella 00.40 ajal hädaabinumbril
112.Eespool kirjeldatud R. Melnicuksi poolt põhjustatud tervisekahjustuste tagajärjel suri teadvuseta olnud S. T ööl vastu 3. augustit 2024 kella 01.20 paiku sealsamas R. Melnicuksi korteri akende all sündmuskohale saabunud kiirabitöötajate elustamiskatsetele vaatamata.
3.S. Ti surma põhjus oli pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajutüve pitsumine. Kuna R. Melnicuks tekitas S. Tile tervisekahjustuse tahtlikult, aga nii KarS § 118 lg 1 p-s 1 kui p-s 7 sätestatud tagajärjed ehk vastavalt oht S. Ti elule ja S.Ti surm saabusid ettevaatamatusest, ning kuna eluohtliku seisundi näol oli tegemist vahetagajärjega, siis kirjeldatud käitumisega pani R. Melnicuks toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega ta põhjustas S. Ti surma. Menetlus maakohtus
4.Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2024. a määrusega anti R. Melnicuks kohtu alla. Kriminaalasja arutati lühimenetluses 13. novembri 2024. a kohtuistungil.
R. Melnicuks tunnistas end süüdi osaliselt.
6.Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel palus prokurör karistust vähendada ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust.
7.Kaitsja ei vaidlustanud süüdistuse kvalifikatsiooni. Ta palus mõista süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ja võimalusel jätta karistus osaliselt tingimisi kohaldamata.
1-24-5988
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ehk selgitab, kas R. Melnicuks on talle etteheidetud teo toime pannud. Seejuures hindab kohus kriminaalasjas kogutud tõendeid. Järgmiseks annab kohus R. Melnicuksi teole õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid ning muid kohtuotsuse tegemisel lahendamist vajavaid küsimusi. Faktilised asjaolud
9.Kohtule esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et 2. augusti 2024. a hilisõhtul tarbisid süüdistatav R. Melnicuks, tunnistaja N.C ja kannatanu S. T koos alkoholi. Koos mindi XXX asuvasse R. Melnicuksi korterisse. Korteris tarbisid nad kolmekesi alkoholi edasi. Ühel hetkel tekkis tüli, sest süüdistatav arvas, et kannatanu on ära kaotanud eelnevalt tema kätte hoiule antud toidukoti. R. Melnicuks lõi kannatanut tugevalt kolm korda rusikaga näkku. Nende löökidega põhjustas R. Melnicuks kannatanule parema silmakoopa, ülalõualuu, ninaluu murrud silmakoopa murdude ulatumisega koljupõhimikule; verevalumi paremas silmakoopas, ajukelmetealused verevalumid ning kolju- ja peaajuvigastused. Nende löökide tagajärjel S. T kukkus pea ja seljaga vastu kõva tömpi pinda ja see põhjustas talle selja ülaosas ülemiste roiete murrud koos verevalumitega seljalihastes ja kopsude põrutuse, verevalumid kõõlustanul, vasakus oimulihases ja nahaaluse verevalumi vasakul oimu-sarna piirkonnas. Mingil hetkel pärast seda püüdis S. T korterist lahkuda ukse kaudu, kuid kuna see oli lukus, lahkus ta hiljemalt 3. augustil 2024 kell 00.30 magamistoa (esimese korruse) akna kaudu. Seejuures maandus ta põlvedele ja sai tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud. Sellest kohast leidsid kannatanu juhuslikud möödujad – kannatanu oli teadvusetu. Möödujad teavitasid kell 00.40 häirekeskust. S. T suri 3. augustil 2024 kell 01.20 R. Melnicuksi korteri akende all. Tema surma põhjus oli süüdistatava tugevate rusikalöökidega näo piirkonda tekitatud pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajutüve pitsumine.
10.Kannatanu surm ja asjaolu, et ta leiti XXX asuva korteri akende alt 3. augustil 2024 on tõendatud kiirabikaardiga (I kd, tl 4–6), sündmuskohal tehtud fotodega (I kd, tl 12–19), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd, tl 20 jj), tunnistajate S.M.M ja K. V-K (juhuslikud möödakäijad) ütlustega (I kd, tl 55–60), sündmuskohale saabunud politseiametniku C.J-i ütlustega (I kd, tl 61–63) ning häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega (I kd, tl 65–66). Et kannatanu, süüdistatav ja tunnistaja N. C 2. augusti 2024. a õhtul koos alkoholi tarbisid, seejärel R. Melnicuksi korterisse läksid, seal alkoholi tarbimist jätkasid ja mingil hetkel toidukoti väidetava kaotamise pärast tülli läksid, on tõendatud nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustega. Nende asjaoludes ei olnud kohtumenetluses ka vaidlust.
11.Ekspertiisiaktist nr 24E-AOS00773-01/TRT171 (surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt) nähtuvalt esinesid S. Til tema leidmisel järgmised peavigastused: koljuluude värsked nihkega murrud mõlemas silmakoopas, mõlema ülalõuaurke seintes, paremas sarnakaares, paremas ninaluus ja selle lähedal ülalõualuus ulatumisega mõlemale poole põhiluu (ehk kiilluu) tiibjätketesse ning paremal pool koljupõhimikule keskmisesse koljuauku ja põhiluu-urkesse; õhuke parempoole kõvakelmealune verevalum; mõlemapoolsed suur- ja väikeaju
1-24-5988 ämblikvõrkkestaalused verevalumid; vähene veri mõlemas ülalõuaurkes, põhiluu-urkes, otsimikuurkes ja neelus; verevalumid kõõlustanul ja mõlemas oimulihases; põrutushaavad parema silma piirkonnas; põrutushaav vasaku silma piirkonnas, põrutushaav nahakriimustustega ülahuulel; verevalumid suu limaskestal huultel koos põrutushaavaga ülahuulel; verevalumid keelel; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol, nahaalune verevalum vasakul oimu-sarna piirkonnas (II kd, tl 132–132 pöördel).
12.Eksperdiarvamusest nähtub seegi, et kuigi peavigastuste samas ajavahemikus tekkimise ja samas piirkonnas paiknemise tõttu ei ole võimalik täielikult eristada löögi tagajärjel ja kukkumisest vastu kõva tömpi pinda tekkinud vigastusi, on teatud järeldusi vigastuste tekkemehhanismi kohta siiski võimalik teha. Eksperdi hinnangul on peavigastustest näovigastused tekitatud löökidest (vähemalt kolm lööki) paremale poole silma/nina piirkonda ja suu/lõua piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks löögid rusikaga). Löögist parema silma piirkonda on tekkinud silmakoopa, ülalõualuu, ninaluu murrud silmakoopa murdude ulatumisega koljupõhimikule ja verevalum paremas silmakoopas. Löögid tekitasid ka ajukelmetealuseid verevalumeid jt eelloetletud kolju- ja peaajuvigastusi (samas).
13.Ekspertiisiaktis sedastatu kinnitab sedagi, et kannatanu ei saanud tema surma põhjustanud kehavigastusi aknast välja hüpates või kukkudes. Kannatanul tuvastati mitmeid vigastusi jalgade piirkonnas, mis on tõenäoliselt saadud kukkumise käigus kokkupuutest kõva tömbi pinnaga, milleks võib olla sündmuskohal olev betoonsillutis. Ja kuigi tõenäoliselt järgnes sellele kukkumine näo parema poolega vastu kõva tömpi pinda, milleks võib olla betoonsillutis, mis tekitas omakorda veel vigastusi, on need ekspertiisiaktist nähtuvalt siiski kannatanule surma põhjustanud peavigastustest eristatavad. Kuna ei olnud vigastusi koljulael kõrgel kiiru piirkonnas ja selle piirkonna ümber (st lagipeas), saab järeldada, et S. T ei kukkunud pea ees (st ei maandunud pea peale). See viitab, et S. T lahkus akna kaudu vabatahtlikult, st hüppas ise (esimese korruse) aknast välja.
14.Ekspertiisiakti kohaselt oli S. T i surma põhjus pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajutüve pitsumine (II kd, tl 133).
15.Kõik ekspertiisiaktis loetletud vigastused/tervisekahjustused on eksperdi hinnangul tekitatud sama ajavahemiku kestel vahetult või suhtelist lühikest aega (orienteeruvalt mõned tunnid) enne surma saabumist (II kd, tl 133). Kuna S. T leiti süüdistatava akna alt, mille kaudu ta oli süüdistatava korterist eelnevalt lahkunud, ja ka süüdistatava ning tunnistaja N. C ütluste kohaselt veetsid nad õhtul süüdistatava korteris aega kolmekesi, on kohtu hinnangul tõendatud, et kannatanu surma põhjustanud tervisekahjustused tekitati talle süüdistatava korteris 2. augusti hilisõhtu ja 3. augusti 2024 kella 00.30 vahel. Kannatanu surma põhjustanud kehavigastused on ekspertiisiakti kohaselt tekitatud vähemalt kolme löögiga.
16.Ekspertiisiaktis sedastatu põhjal on järeldatav seegi, et kannatanu kukkus löökide tagajärjel. Nimelt tuvastati kannatanul ka kerevigastused. Eksperdi hinnangul on selja ülaosas ülemiste roiete murrud koos verevalumitega seljalihastes ja kopsude põrutusega ning verevalumitega kere pehmetes kudedes, verevalumid kõõlustanul, verevalum vasakus oimulihases ja nahaalune verevalum vasakul oimu-sarna piirkonnas tõenäoliselt tekkinud
1-24-5988 löökide tagajärjel kukkumisest pea ja seljaga vastu kõva tömpi pinda (II kd, tl 132 pöördel).
17.Tunnistaja N. C ja süüdistatava R. Melnicuksi ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Kuigi need riimuvad toimunu põhilistes elementides, on nendes ka vastuolusid ning need ei haaku täiel määral muude kogutud tõenditega.
18.Tunnistaja N. C, kes ülekuulamise ajal oli ses kriminaalasja kahtlustatav, ütlustest nähtub järgnev. Nad tarvitasid ööl vastu 3. augustit 2024 R. Melnicuksi ja S. Tiga kolmekesi Lätis alkoholi ja siis suundusid R. Melnicuksi korterisse X linnas. Korteris nad jätkasid alkoholi tarbimist. Siis avastas süüdistatav, et toit on kadunud, mistõttu tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel tüli. Süüdistatav oli eelnevalt toitu ostnud ja kahtlustas, et kannatanu kaotas selle ära. Süüdistatav lõi kannatanut mingil hetkel rusikaga parema silma piirkonda. Selle löögi tagajärjel läks kannatanu silm koheselt siniseks ja paiste. See löömine toimus korterisse sisenedes teises toas paremat kätt. Kui süüdistatav kannatanut lõi, siis kannatanu istus lahtikäiva tugitooli peal. Elutoas olles lõi süüdistatav kannatanut tunnistaja nähes vähemalt kahel korral. Need löögid olid rusikaga ja tugevad. Nende löökide tagajärjel oli kannatanu nägu verine, verejäljed olid ka põrandal. Nende kahe löögi tagajärjel jäi kannatanu tugitooli istuma. Peale süüdistatava lööke läks tunnistaja kannatanu juurde ja lõi teda parema jalaga vastu nägu. Tunnistaja jalalöök ei olnud eriti tugev. See oli umbes nagu keegi lööks peopesaga vastu nägu. Siis jätkati alkoholi tarbimist kolmekesi. Peale löömist oli kannatanu parem silm sinine ja jooksis verd. Pärast löömist oli kannatanu süüdistatava korteris veel 15–20 minutit. Järgmisel hetkel olid nad süüdistatava magamistoas, tunnistaja oli peegli ees pudel käes ja nägi, et kannatanu läks magamistoa akna juurde. Kannatanu hüppas aknast alla. Süüdistatav seisis sel hetkel tunnistaja kõrval. Pärast seda pani tunnistaja akna kinni ja nad jätkasid alkoholi tarbimist.
19.Süüdistatava ütlustest nähtuvalt tarbisid nad N. C ja S. Tiga 2. augustil 2024 Lätis alkoholi. Kannatanul olid ninal kriimustused, aga muid vigastusi tal ei olnud. Kella 22 paiku läksid nad kolmekesi süüdistatava korterisse XXX. Nad jõid ja mängisid kaarte, olid magamistoas. Korterisse minnes kandis toidukotti kannatanu. Kuna korteris toidukotti enam polnud, läksid süüdistatav ja kannatanu tülli. Ka N. C oli kannatanu peale pahane. Tüli leidis aset südaöö paiku. Tüli käigus magamistoas olles lõi süüdistatav kannatanut kaks korda vasaku käe labakäega näkku. Süüdistatav on vasakukäeline. Peale löömist oli kannatanul üks silm sinine, kuid muid vigastusi ei pannud süüdistatav tähele. Verd ei jooksnud. Löömise käigus istusid nad kõik kolmekesi voodi peal. Magamistoas löömist nägi pealt N. Ta lõi ka kergelt kannatanut paar korda jalaga, sest kannatanu ütles N kohta midagi halvasti. See löömine toimus teises toas ja süüdistatav nägi seda pealt. Mingil hetkel lahkus kannatanu korterist akna kaudu. N hoidis teda kinni esialgu õlgadest, siis lasi tunnistaja ta lahti ja kannatanu hüppas või kukkus aknast alla. Tunnistaja pani akna kinni ja nad läksid magama. Süüdistatav ei ole nõus, et ta korduvalt peksis kannatanut, vaid ta lõi teda kaks korda. Korterist lahkus kannatanu elusalt ega öelnud, et tunneb end halvasti.
20.Kuigi süüdistatava ja tunnistaja ütlused haakuvad selles, et süüdistatav kannatanut lõi, on need omavahel vastuolus löömise viisi osas. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta kannatanut näo piirkonda kahel korral labakäega, tunnistaja aga rääkis vähemalt kahest tugevast löögist rusikaga. Kohtu hinnangul on ses osas usaldusväärsed tunnistaja ütlused, sest need haakuvad
1-24-5988 rusikalöökide ja nende tugevuse osas muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub isiku läbivaatuse protokollist, et 3. augustil 2024 kell 15.45 oli R. Melnicuksil vasaku käe keskmise sõrme välisküljel paistetus ja hematoom (II kd, tl 72–76). Kiirabikaardi kohaselt fikseeriti tal samal päeval vasaku käe II sõrmenuki piirkonnas punetus, kerge turse (II kd, tl 78). Ekspertiisiaktist nr 24E-AOI00276-01 nähtuvalt esinesid R. Melnicuksil 3. augustil 2024 vasaku labakäe põrutus pehmete kudede turse ja nahaaluse verevalumiga käe selgmisel pinnal II-III kämblaluude kaugmiste otste ja II sõrme lähimise-keskse lüli projektsioonil. Need vigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ja võivad olla tekkinud rusikas käega löömisel/löömistel vastu suhteliselt kõva, tömpi, samas siledat pinda, nt vastu inimese kehaosi. R. Melnicuksi vigastused võivad olla tekkinud orienteeruvalt mitte rohkem kui 1–2 ööpäeva enne nende kirjeldamist ja fotografeerimist. Teisisõnu võivad need olla tekkinud 2. augusti ööl vastu 3. augustit 2024 kannatanu löömise käigus (I kd, tl 219). Seega kinnitavad R. Melnicuksi vasakul käel olevad vigastused, et ta lõi kannatanut just rusikaga, mitte labakäega. Vigastused just vasakul käel haakuvad ka mh tema ütlustest nähtuva asjaoluga, et ta on vasakukäeline ja lõi kannatanut vasaku käega.
21.Süüdistatava ütlused kannatanu suhtes tehtud löökide intensiivsuse osas on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli löökide tagajärjel kannatanu nägu verine, mh oli verine põrand. Süüdistatava sõnul kannatanul aga verd ei jooksnud. Ses osas on süüdistatava ütlused vastuolus ka dokumentaalsete tõenditega.
22.Esmalt oli kannatanu särgil üsna palju verd (vt asitõendi (kannatanu riiete) vaatlusprotokoll, I kd, tl 88 jj; jäljeekspertiisi akt nr 24E-TR00020, I kd, tl 202 jj). Kannatanul seljas olnud siniselt T-särgilt tuvastati erineva suurusega verejälgi. T-särgi kaelusel, parempoolsel õlal ja rinnal ning kõhu osas on nähtavad imbumis- ja ülekandumistunnustega verejäljed. Särgi esiküljel on nähtavad verepritsmed. Verepritsmeid on näha parempoolse õla piirkonnas, särgi kaeluse all rinna keskosas ja vasakpoolse õla piirkonnas. T-särgi tagaküljel tuvastati särgi seljaosal keskel kaelusel ja turjaosal imbumis- ja ülekandumistunnustega verejäljed. Särgi vasakpoolsel varrukal on nähtavad verepritsmed. Imbumis- ja ülekandumistunnustega verejäljed on samuti särgi keskel. Vere imbumisjälg tuvastati ka kannatanu pükste vasakpoolsel säärel, küljetasku juures.
23.Teisalt oli kannatanu verd süüdistatava korteri erinevates kohtades. Nimelt tuvastati kannatanu DNA-d mh proovidest, mis olid võetud korteri välisukse lingil olevast verejäljest, vannitoa uksel olevast verejäljest, elutoa seinal olevast verejäljest, elutoa diivani padjal olevast verejäljest, koridori kummutil olevast verejäljest, magamistoa seinal olevast verejäljest, magamistoa põrandal olevast verejäljest, magamistoa aknalingil olevast verejäljest (vt põhistamata ekspertiisiakt nr 24E-GE00740-01, I kd, tl 160–161).
24.Et süüdistatava poolt kannatanu näo piirkonda tehtud löögid olid väga tugevad, tuleneb mitmetest asjaoludest. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt põhjustati kannatanule parema silma piirkonda tehtud löögist mh silmakoopa, ülalõualuu, ninaluu murrud silmakoopa murdude ulatumisega koljupõhimikule, verevalumid paremas silmakoopas ja ajukelmetealused verevalumid. Seega pidid parema silma piirkonda tehtud löögid olema jõulised, sest vastasel juhul poleks need kannatanule sedavõrd ulatuslikke kehavigastusi tekitanud. Samuti nähtub nii süüdistatava kui tunnistaja ütlustest, et löökide tagajärjel oli
1-24-5988 kannatanul nähtavaid vigastusi näol (silm oli sinine). Tugevatele löökidele viitavad kannatanu särgil mitmes kohas tuvastatud verepritsmed. Verepritsmete puhul on tegemist verejäljega, mis tekib õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel (vt I kd, tl 100, 204), mistõttu osutavad need just kannatanu tugevale löömisele. Viimaks viitab jõulisele löömisele ka asjaolu, et kannatanu kukkus löökide tagajärjel.
25.Kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda teha järeldust, et kannatanut oleks tugevalt löönud veel keegi peale süüdistatava. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused riimuvad selles, et kuigi tunnistaja lõi kannatanut jalaga, ei olnud tema löök tugev. Süüdistatava vahistamisel kohtuistungil antud selgitused on kasutatavad tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. 4. augustil 2024 väitis süüdistatav, et N. C kannatanule natuke jalaga midagi tegi, isegi ei löönud (II kd, tl 100). Vahistamise tähtaja pikendamise kohtuistungil selgitas süüdistatav: „Peksmist ei olnud, midagi ta seal jalaga Natalja vehkis aga kas ta sai pihta või ei saanud“ (II kd, tl 115). Seega on nii tunnistaja kui ka süüdistatav kriminaalasjas järjepidevalt selgitanud, et N. C jalalöök ei olnud tugev. Vastupidisele ei viita ka ükski teine kogutud tõend.
26.Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt on kannatanu surma põhjustanud vigastused tekitatud löögiga/löökidega parema silma piirkonda. Parema silma piirkonda löömine haakub sellega, et süüdistatav on vasakukäeline ja lõi kannatanut vasaku käe rusikaga. See on kooskõlas ka tunnistaja N. C ütlustega, et süüdistatav lõi kannatanut just parema silma piirkonda. (Süüdistatav ses osas ütlustes löögi kohta ei täpsusta.) Tunnistaja lõi aga enda ütluste kohaselt kannatanut parema jalaga, mis haakub kannatanu tabamisega näo vasakule poolele. Samuti on tunnistaja naine, kellel jõudu löömiseks eelduslikult süüdistatavast vähem, ja kuigi tegemist oli jalalöögiga, siis jalanõusid tal jalas ei olnud.
27.Mõneti kummastav on asjaolu, et kannatanu verd ei tuvastatud süüdistatava riietelt, kuid see on põhjendatav. Nimelt selgitas süüdistatav vahistamise tähtaja pikendamise istungil, et tal oli sündmuse ajal seljas teine pluus kui see, mis ekspertiisiks saadeti (II kd, tl 115). (Kuigi selgitused vahistamistaotluse arutamise kohtuistungil ei ole iseseisvaks tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses, võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt kriminaalmenetluse asjaolude tõendamisel tugineda ka muudele tõenditele.) Kannatanu verd tuvastati N. C sokilt (vt tunnistaja riiete vaatlusprotokoll (I kd, tl 146) ja põhistamata ekspertiisiakt nr 24E-GE00783-01 (I kd, tl 192)). Arvestades aga vere vähesust (foto visuaalsel vaatlusel ei ole verejälg silmaga märgatav), haakub see tuvastatuga, et N. C lõi kannatanut nõrgalt pärast seda, kui süüdistatav oli kannatanut juba tugevalt löönud.
28.Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt tekitati kannatanu surma põhjustanud kehavigastused vähemalt kolme löögiga ja arvestades vigastuste iseloomu, pidid need löögid olema jõulised. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt tekitati need vigastused kannatanule 2. augusti ööl vastu 3. augustit 2024 süüdistatava korteris ja keegi teine peale süüdistatava seal kannatanu suhtes tugevat füüsilist vägivalda ei kasutanud, on kohtu hinnangul tõendatud, et kannatanu surma põhjustanud kolm tugevat lööki tegi süüdistatav.
29.Tunnistaja ja süüdistatava ütlused on mõneti vastuolus kannatanu löömise koha osas. Tunnistaja ütluste kohaselt lõi süüdistatav kannatanut elutoas, süüdistatav aga tunnistab kannatanu löömist tunnistaja juuresolekul magamistoas voodi peal. Kuna kannatanu verd leiti
1-24-5988 elutoa diivanilt (aga mitte magamistoa voodilt), haakub see pigem tunnistaja ütlustega. Samas ei ole kohtu hinnangul sellel vastuolul kriminaalasjas määravat tähtsust. Nii süüdistatav kui ka tunnistaja oli sündmuse ajal alkoholijoobes, mis nähtub mh sündmuskohale saabunud politseiametnike vormikaamera salvestistelt. Seega on mõistetav, et nende ütlused võivad detailides olla ebatäpsed, kuid sündmuse kesksete asjaolude osas (nt kes kannatanut lõi) siiski usaldusväärsed. Õiguslik hinnang
30.KarS § 118 lg 1 p 7 sätestab kuriteona tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud surm.
31.KarS § 118 on käsitatav KarS § 121 lg 1 esimese koosseisualternatiivi, s.o tervise kahjustamise enamohtliku koosseisuna. Süüdistatava tegu – kolm tugevat lööki rusikaga kannatanu näo piirkonda – vastab KarS § 121 lg-s 1 sätestatud koosseisule. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule mitmeid kohtu poolt eelnevalt tuvastatud tervisekahjustusi.
32.R. Melnicuksi tegu on tagajärjega – kannatanu surm – põhjuslikus seoses. Süüdistatav tekitas kannatanule pea kinnise tömbi trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega. Selle tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajutüve pitsumine, mistõttu kannatanu suri.
33.Kannatanu surm on süüdistatavale ka normatiivselt omistatav. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2020. a otsus nr 1-19-4422/107, p 13). Süüdistatav lõi kannatanut kolmel korral tugevalt rusikaga näo piirkonda. Arvestades, et tegemist oli tugevate ja korduvate löökidega pea piirkonda, on kohtu hinnangul mõistlikkuse piires ettenähtav, et kannatanu koljuluud purunevad ja tekivad ajukelmetealused verevalumid. Surma saabumine nende tüsistumise tõttu ei ole ebatüüpiline tagajärg.
34.KarS § 118 lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2019. a otsus asjas nr 1-17-5883/77 p 9). Samuti on KarS § 118 lg 1 p 7 järgi isiku karistamise eelduseks, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamise, mis viis enamohtliku tagajärje saabumiseni – kannatanu surmani (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-17-105/35, p-d 10–12 ja 1. novembri 2018. a otsus asjas 1-16-6512/64, p 8).
35.R. Melnicuksi tegu – kannatanu löömine – on toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Löömine oli sel hetkel süüdistatava eesmärk. Ta lõi kannatanut korduvalt ja sihtis näo piirkonda.
36.Süüdistatava teole karistusõigusliku hinnangu andmise raskuspunktiks on küsimus, kas
1-24-5988 löökidega kannatanule tekitatud tervisekahjustus – pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega – on põhjustatud tahtlikult. Tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-17-105, p 15).
37.Kohus tõdeb, et iga rusikalöök pähe ei ole oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust (samas). Siiski ei ole kohtu hinnangul vaid rusikalöökidega (ehk relva või muud erivahendit kasutamata) lüües tõsise kehavigastuse tekitamise tahtlus ka välistatud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 1-19-9444, samuti Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2024. a otsus asjas nr 1-23-6943).
38.Kohtu hinnangul tuleb eelnevalt püsitatud küsimusele tahtluse olemasolu kohta vastata jaatavalt. Lüües kannatanut jõuliselt ja korduvalt näo piirkonda, pidas süüdistatav võimalikuks ja möönis, et põhjustab koljuluude murrud ja ajukelmetealused verevalumid, mistõttu on need tekitatud kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Sellele viitab löökide jõulisus (vt kohtuotsuse p 24), mis omakorda tuleneb tekitatud vigastuste olemusest (mh koljuluude murrud), kuriteo jälgedest (verepritsmed kannatanu T-särgil ja muud verejäljed riietel ning korteris), kannatanu kukkumisest löögi tagajärjel (vt kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused ja järeldused). Kannatanul tekkisid löömise järel mh väliselt nähtavad vigastused näol, tuli verd. Tegemist ei olnud üksiku löögiga – tuvastatu kohaselt lõi süüdistatav kannatanut kolm korda ehk teisisõnu oli tegemist peksmisega. Kannatanut löödi pähe, mis on elutähtis kehapiirkond. Sellistel asjaoludel on kohtu arvates selge, et koljuluude murrud ja ajukelmetealused verevalumid on põhjustatud kaudse tahtlusega.
39.Samas on kohtu hinnangul KarS § 118 lg 1 p-s 7 sätestatud tagajärg ehk kannatanu surm põhjustatud ettevaatamatusest. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt elutähtsasse piirkonda ja oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud kannatanu surma ette nägema (KarS § 18 lg 3).
40.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
41.Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud.
42.Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav KarS § 118 lg 1 p 7 järgi süüdi mõista.
43.R. Melnicuksil ei ole süüdistuses ette heidetud eluohtliku tervisekahjustuse tahtlikku põhjustamist. Seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas süüdistatava tegu võiks olla lisaks kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2019. a otsus 1-17-5883 p 18). Kohus lahendab kriminaalasja süüdistusakti piires ega tohi nendest väljuda. Karistus
44.KarS § 118 lg 1 p 7 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.
45.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast
1-24-5988 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 118 lg 1 p-s 7 sätestatud sanktsiooni keskmise määr on ca 8 aastat vangistust.
46.Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust. Süüdistatav lõi kannatanut jõuliselt kolm korda rusikaga näkku. Süüdistatav ei kasutanud löömiseks relva ega muud erivahendit. Arvestades KarS § 118 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni raskust, vastab see kohtu hinnangul sanktsiooni piires väiksemale süüle.
47.Asjaolu, et süüdistatav kasutas vägivalda endast ca 20 aastat vanema kannatanu suhtes ja seda tühise olmetüli pärast, osutab sellele, et süü ei ole siiski väike. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta samuti teoga põhjustatud tagajärge. Süüdistatav põhjustas kannatanule pea kinnise tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ja ajutüve pitsumine. KarS § 118 lg 1 p-s 7 sätestatud tagajärg – kannatanu surm – on seejuures samas paragrahvis ettenähtud tagajärgedest raskeim, mis viitab suuremale süüle.
48.Kuigi kannatanu löömine ei olnud süüdistataval ettekavatsetud ja toimus hetkeemotsiooni ajel, oli see toime pandud siiski kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Koljuluude murrud ja ajukelmetealused verevalumid olid põhjustatud kaudsest tahtlusest. Kannatanu surm siiski ettevaatamatusest. Arvestades, et KarS § 118 lg 1 p-de 1–6 järgi on karistatav ka raske tagajärje tahtlik tekitamine, viitab ettevaatamatus pigem keskmisele või väiksemale süüle.
49.Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.
50.Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et R. Melnicuks ei ole kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi (II kd, tl 92).
51.Eeltoodust tulenevalt vastab kohtu hinnangul R. Melnicuksi süü suurusele karistus sanktsiooni keskmises määras. Arvestades varasema karistatuse puudumist, võib kohtu hinnangul süüdistatavale mõista karistuse mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, seega 6 aastat vangistust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõistetavaks karistuseks jääb 4 aastat vangistust. KarS § 68 lgst 1 lähtudes tuleb karistusaja alguseks lugeda süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3. august 2024.
52.R. Melnicuksile mõistetavat vangistust ei ole võimalik jätta tingimisi kohaldamata. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2021. a otsus nr 1-20-1301/35, p 17). Seejuures tuleb karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimisel katseaja pikkuse määramisel kohtul aluseks võtta isikule mõistetud karistusaeg, mitte aga lühimenetluse reeglite kohaselt KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse kestus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-19-7945, p 31). Katseaja pikkus saab olla aga vaid kuni 5 aastat (KarS § 73 lg 3, § 74 lg 3). Tõkend
1-24-5988
53.Kohus jätab R. Melnicuksile kohaldatud tõkendi (vahistamine) muutmata. Vahistamise alus – uute kuritegude toimepanemise oht – ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks ära langenud. Kohus mõistab R. Melnicuksi süüdi esimese astme isikuvastases kuriteos ja mõistab talle reaalse vangistuse. Oluliseks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine, sest süüdistuse sisuks oleva kuriteo pani R. Melnicuks toime alkoholi tarbinuna ja olmetüli käigus tekkinud konflikti tõttu. Menetluskulud
54.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
55.KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Sõrmejäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-SS00063-01) tegemise kulu oli 560 eurot (I kd, tl 154), DNA-ekspertiiside (ekspertiisiaktid nr 24E-GE00740-01, 24E-GE00820-01, 24E-GE00776-01 ja nr 24E-GE00783-01) tegemise kulu oli 8050 (3360+490+2100+2100) eurot (I kd, tl-d 165, 175, 186 ja 197), jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-TR00020) tegemise kulu oli 502 eurot (I kd, tl 204), isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOI00276-01) tegemise kulu oli 155 eurot (I kd, tl 219) ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOS00773-01/TRT171) tegemise kulu oli 1964,48 eurot (II kd, tl 133). Seega oli ekspertiiside tegemise kulu kokku 11 231,48 eurot. Kõik ekspertiisid on teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 6.1 ja 18. detsembri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-121-13, p-d 6–7).
56.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja tasu 1022,85 (254,25+329,40+109,80+329,40) eurot (II kd, tl-d 87–91, 108–109, 125–127, 148–151) ning kohtumenetluses 702,72 eurot. Seega on kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 1725,57 eurot.
57.Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KarS § 4 lg 2 kohaselt on KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kuna alates 1. jaanuarist 2025 on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrusega nr 87 töötasu alammääraks kehtestatud 886 eurot, on sundraha suuruseks 2215 eurot.
58.KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. R. Melnicuks selgitas kohtus, et tal puudub sissetulek. Samuti mõistab kohus süüdistatavale reaalse vangistuse, mistõttu on sissetuleku teenimine edaspidi ka raskendatud. Seda arvestades käib kohtu hinnangul kõigi kulude kandmine R. Melnicuksile üle jõu. Seega rahuldab kohus süüdistatava ja kaitsja taotlused ning jätab ekspertiiside tegemise kulu riigi kanda. Sundraha ja kaitsja tasu osutatud õigusabi tuleb süüdistatavalt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus
1-24-5988 menetluskulu tasumise ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Asitõendid
59.Musta värvi Nike`i jalanõud (pakend nr RM1), tumesinist värvi teksapüksid (pakend nr RM2), tumedat värvi pusa (pakend nr RM3) ja sokid (pakend nr RM4), mis võeti ära R. Melnicuksi läbivaatuse käigus 3. augustil 2024, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada R. Melnicuksile. Vere- ja rebimisjälgedega sinist värvi T-särk (pakend nr ST3) ja musta värvi põlvpüksid (pakend nr ST4), mis võeti ära kannatanu S. Ti surnukeha seljast, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kõik nimetatud asitõendid asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia 132 (hoiule võtmise akt nr 24ATH31759, I kd, 149–150).
60.Kohtutoimikus olevad DVD+R plaadid häirekeskuse 3. augusti 2024 kõnesalvestisega (pakend nr HK1) ja politsei vormikaamerate videosalvestistega (pakendid nr VK1, VK2, RMKP1 ja NCKP1) on osaks kohtutoimikust ja jäävad toimiku juurde.