Liiklussüüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-24-6995

sundraha summas 1230 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud summas 1230 eurot tuleb hüvitada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 102,50 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või LHV Pank EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700035763. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Silja Reilit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 16.08.2021 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 13.09.2024 kella 19.49 ajal Harjumaal Tallinnas xxx juures, xxx ja xxx vahel suunaga xxx poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,37 mg/1, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,25 mg/l). Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 19.11.2024 kella 21.34 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,31 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,19 mg/ l). Sellise tegevusega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud 3/5

1-24-6995 piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Silja Reili toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Silja Reili ja tema kaitsja Indrek Sirk sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.09.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel tuleb pöörata mõistetud karistus (1 aasta 9 kuud 28 päeva) täitmisele osaliselt. Kohesele ärakandmisele kuulub 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust tuleb jätta tingimisi kohaldamata, kui Silja Reili ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid, olles kohustatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistuse kandmise algust isiku vahistamisest, s.o alates 19.11.2024. Prokurör taotleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Silja Reilit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Lisaks nähakse kokkuleppega ette KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha summas 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Silja Reilil tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4/5

1-24-6995 Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx tuleb väljastada selle omanikule või omaniku poolt volitatud isikule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtuistungil täpsustasid pooled sõlmitud kokkulepet nii, et see vastaks KarS § 74 lg 1 sõnastusele (jättes senisest sõnastusest välja sõna „tahtlikku“). Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Seega kohus leiab, et Silja Reili tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Silja Reililt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus seejuures tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud ettepanekuga asitõendite ja muude äravõetud objektide suhtes rakendatavate meetmete kohta. Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx tuleb tagastada selle omanikule või omaniku poolt volitatud isikule. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.