Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

LHV Pank nr EE957700771001523585; märkides viitenumber 99924700035352 ning selgitus „Marko Aljaste 1-23-6685 menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ida prefektuuris 24.10.2023 akti nr 23ATH2577 akti (III kd tl 219) alusel hoiul olevad asitõendid: suitsukonid, sõrmkinnas (2 tk), salvrätik, ära põlenud riidetükk, M.Aljaste karvad, värvilise mustriga lühikesed püksid, valget värvi kilekott, pabersilt „Patron“, välgumihklid (musta ja roosat värvi, musta värvi, rohekas neoonvärvi), kanepitaime juured ja muld – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Põlenud sõiduk Xxx Xxx reg nr xxx, VIN-kood XXX, mis asub hoiul Ida prefektuuris 11.10.2023 akti nr 23ATH26435 alusel (III kd tl 220) – tagastada kannatanule E Sle antud kohtuotsuse jõustumisel. Kui viimane ei soovi tagastamist, siis hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioon Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 9.01.2025. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 10.01.2025 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Marko Aljaste ́t süüdistatakse selles, et tema 19.07.2023. a. kella 20:30 paiku aadressil xxx lõi vähemalt kahel korral A S parema käe rusikaga vasakule poole näo piirkonda ja kahel korral paremale poole näo piirkonda, millega tekitas A Sle tervisekahjustusi näopiirkonnas. Peksmise tagajärjel tekkis kannatanul näopiirkonnast tugev verejooks ning mõne aja pärast tekkis ühe silma piirkonnas tugev turse/paistetus. Oma teoga pani Marko Aljaste toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. Peale selle süüdistatakse Marko Aljastet selles, et tema 19.07.2023.a. umbes kella 20:40 paiku, aadressil xxx, lohistas koos E Va ja Allar Soodamiga A S nimetatud korterist välja õue. Seejärel tõstis M.Aljaste koos A.Soodamiga teadvuseta olekus A.S keha tema tahte vastaselt ja seadusliku aluseta viimasele kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx pagasiruumi ning sõitis koos A.Soodamiga Aidu karjääri suunas. Oma teoga pani Marko Aljaste toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s. o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Peale selle süüdistatakse Marko Aljastet selles, et jõudes 19.07.2023 peale kella 21:15, Aidu karjääri tuuliku nr 17 juurde, avas ta sõiduki pagasiruumi ja tõmbas istukile tõusva A S sõiduki pagasiruumist välja maapinnale ja lõi kolmel korral palja jalaga A Sd näo piirkonda. Löökide järel kuulis M. Aljaste, kuidas A S nohiseb. Peale seda võttis Marko Aljaste A. S riiete hõlmast kinni ja lohistas kannatanu karjääris asuva veekogu kallaku äärde ja tõukas ta vette. A.S rullus kallakust alla vette, jäädes näoga veekogu põhja poole asendisse. Oma tegevusega põhjustas Marko Aljaste A S surma ning kannatanu surnukeha leiti sündmuskohalt 27.07.2023. Oma teoga pani Marko Aljaste toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tapmise. Peale selle süüdistatakse Marko Aljastet selles, et ta kasvatas täpselt tuvastamata ajavahemikul enda elukohas aadressil xxx elutoa aknalaual lillepoti sees kanepile sarnanevat taime, mis oli avastatud 22.07.2023 a. Marko Aljaste elukoha läbiotsimise käigus. Ekspertiisiakti nr 23EAN1169 kohaselt on ekspertiisiks esitatud roheline taim massiga 1,37 g kanepitaim, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 5,9%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Oma teoga pani Marko Aljaste toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kanepi ebaseadusliku kasvatamise. Allar Soodamit kahtlustatakse selles, et tema 19.07.2023 a. umbes kella 20.40 paiku aadressil xxx, lohistas koos E Va ja Marko Aljastega A S xxx kortermaja ette ning seejärel tõstis koos Marko Aljastega teadvuseta olekus A S keha tema tahte vastaselt ja seadusliku aluseta viimasele kuuluvasse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx pagasiruumi. Seejärel istus Marko Aljaste sõiduki rooli ning Allar Soodam istus sõiduki juhi kõrvalistmele ja sõitsid Aidu karjääri, kust kannatanu surnukeha leiti 27.07.2023. Oma teoga pani Allar Soodam toime teiselt isiku ilma seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 136 lg 1 järgi. Peale selle süüdistatakse Allar Soodamit selles, et olles eelnevalt 19.07.2023.a. kella 20.40 ajal koos Marko Aljastega paigutanud teadvuseta olekus A S tema sõiduki pagasiruumi ja selle sama sõidukiga koos M.Aljastega viinud kannatanu Aidu karjääri, jättes kannatanu karjääris olevasse veekogusse, kust tema surnukeha avastati 27.07.2023.a. ning seejärel 20.07.2023.a. umbes kella 03:10 paiku, sõites koos Marko Aljastega sõidukiga Xxx Xxx reg. nr xxx aadressile xxx ning jättes sõiduki metsa vahel olevale lagedale alale, kus Marko Aljaste pani põlema sõiduki pagasiruumis oleva vaibataolise eseme, mis süütas sõiduki, mis põles täielikult maha. Allar Soodam, viibides mõlema sündmuse juures ja otsides vahepeal tunnistaja M Slt soovitusi enda peitmiseks konflikti eest ja soovides kellegi või millegi põletamiseks sobivat asukohta näitab, et ta sai aru või vähemalt möönis, et M.Aljaste on A.S suhtes toime pannud raske isikuvastase kuriteo jättis kuriteost politseid või muid õiguskaitseorganeid sellest teatamata. Oma teoga pani Allar Soodam toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 307 lg 1 järgi. Poolte seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Hommikul tekkinud suusõnaline konflikt Aljaste xxx ja kannatanu vahel lõppes rahulikult. xxx teavitas xxx ja E.Va. Edasi hakkas M.Aljaste esitama kannatanule pretensioone. Süüdistatav ei ole eitanud, et on löönud kannatanut neli korda rusikaga näkku, tekkis verejooks, ta oli pikali kukkunud. Koos Soodamiga ja Vaga viisid nad kannatanut alla, panid autosse. Füüsilise vägivalla episoodi tõendavad M A ütlused. M A ei räägi midagi, et kannatanu oleks solvanud teda ka hilisemalt ehk õhtupoole. Selles osas M.Aljaste ütlused ei ole usaldusväärsed. V aitas kannatanut korterist õue välja tassida. Va ütlused, et oli korteris ja ei aidanud tassida ei ole usaldusväärsed. Verejälgi leiti ka sissekäigust. Edasi Aljaste lõi kannatanut veel kolm korda ja lükkas vette. Ekspert oma ütlustes andis selle ühe variandi, et tegemist oli n.n kuiva uppumisega. On tõendatud põhjuslik seos Aljaste teo ja selle tagajärje ehk siis kannatanu surma vahel: kõigepealt lükkas ta kannatanu vette, nägi millises seisundis kannatanu oli ja ei teinud midagi selleks, et kannatanu kuidagi ei upuks ära või et ta sealt kuidagi välja saaks. Tunnistajad rääkisid ja iseloomustasid kannatanut (eriti joobeseisundis) mitte positiivselt. Kuid me peame siiski vaatama teo toimepanemise momenti, et milline siis oli kannatanu käitumine, kas ta siis käitus agressiivselt, kas ta siis vehkis noaga seal korteris kellegi suunas vms. Aga seda ta ei teinud, ükski tunnistaja seda ei kinnita. Seetõttu kannatanu iseloomust tulenevalt seda tegu küll kuidagi õigustada ei saa. Kuriteod on toime pandud otsese tahtlusega, ka vabaduse võtmine. Kanepi kasvatamine on tõendatud M A ütlustega, et Marko katsetas taime kasvatamist, kas sellest saab kanepitaime või mitte. Ekspertiis näitas, et THC sisaldus oli 5,9% ehk on narkootiline kanep. Seemne sai ta E Valt ehk lootis küll, et sellest kasvab narkootiline kanep.

Ühe taime kasvatamine mingisuguseid erilisi eri teadmisi ei vaja. Omalt poolt tegi kõike, et sellest seemnest kasvaks kanepitaim. Aljaste on ise tunnistanud, et suitsetab kanepit. Ka see kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Tapmise osas ei ole kohtulikus menetluses kahetsust väljendanud, ei saa arvestada kergendava asjaoluna. Soodam’i poolt kuriteost mitteteatamine - ütluste seostamisel räägib ta, kus Aljaste seisis, viitab ta kus algul räägiti, kus ta ise seisis, kus Soodam seisis. Vahemaa nende vahel ei saanud olla rohkem kui meeter-poolteist. Soodamil pidi olema arusaam, et ilma kõrvalise abita kannatanu veest välja ei uju. Ei ole eluliselt usutav, et Soodam ei näinud, mida Aljaste kannatanuga tegi. Vabaduse võtmise pani toime ka otsese tahtlusega. Koos Aljastega pani kannatanu autosse. Raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine isikute grupis. Süü on üle keskmist määra, sest kannatanu oli eelnevalt läbi pekstud ja tal puudus igasugune voli. Kas Soodam oli kaastäideviija või kaasaaitaja – oleneb teopanusest. Soodam sai hästi aru, mida ja mis eesmärgil nad teevad. Seetõttu ei saa rääkida, et Soodamil ei olnud tahtlust. Ta oli kaastäideviija, mitte kaasaaitaja. M Sai rääkis, et õhtul helistas Soodam, küsis, kas saaks midagi põletada ja jamade eest varjus olla. See näitab, et Soodam sai aru, mida Aljaste tegi ja soovis vabaneda kannatanule kuuluvast sõidukist. Nad mõlemad panid auto põlema. Prokurör palus tunnistada M.Aljaste süüdi ning mõista talle karistuseks: KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 113 lg 1 järgi 11 aastat vangistust, KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 188 lg 1 järgi 1 kuu vangistust (oli ikkagi vaid üks taim). KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 11 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.07.2023 Samuti palus prokurör süüdi tunnistada Allar Soodam ning mõista talle karistuseks KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta vangistust KarS § 307 lg 1 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust, suurendades raskemat karistus. KarS § 68 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.07.2023 kuni 21.09.2023 s.o 1 kuu ja 29 päeva, lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 10 kuud ja 1 päev vangistust. 19.06.2024 lugeda karistuse kandmise alguseks Süüdistatav Marko Aljaste tunnistas oma süüd osaliselt § 121 osas. § 188 järgi süüd ei tunnista: ei teadnud, et see on narkootiline kanep, arvasin, et mittenarkootiline taim. § 136 järgi – ei tahtnud vabadust võtta, aga ei eita, et panin kannatanut pagasiruumi. Tapmises – ei eita, et lükkasin inimese vette, aga ei tahtnud kellegi tappa. Tsiviilhagi võtab õigeks. Lõin At, aga tema ise oma käitumisega soodustas konflikti teket. Miks ma teda kehaliselt väärkohtlesin - ta tõstis häält. Ka tunnistajad räägivad, et korteris oli karjumine. Võib olla reageerisin üle. Vabaduse võtmine – ei vasta tõele. Ei eita, et see nii oli, alguses üritasime tagaistmele panna, see ei õnnestunud, sest ise olin ka joobes, siis panime pagasiruumi. Sellist eesmärki meil ei olnud. Keegi kedagi kinni ei sidunud. Tänavale ei saanud ka jätta ta vedelema. Kõik toimus minu initsiatiivil. Ei tea miks see sõit lõppes karjääris, koht oli spontaanne, eelnevat kooskõlastust ei olnud. Jõudes sinna mina tulin autost välja, tegin pagasiruumi lahti, A istus, ei rääkinud midagi, tõusis istukile, oli täiesti energiline. Siis lõin teda uuesti. Viskasin kallakult alla ja ei tea, kas Allar (Soodam) nägi seda või ei näinud, võib olla tõesti mingil hetkel ta korra vilksamisi seisis, aga ei saa seda väita, sest tegelesin teiste asjadega ja olin purjus. Kas see lüke ta tappis - vist mitte, ta suri ikkagi uppumissurma. Ekspert oletas või tegi järelduse. Ei jäänud sinna teda vaatama. Kõik käis nii ruttu. Panime pagasniku kinni ja sõitsime minema. Ei kujuta ette, mis ta (s.t kannatanu) seal edasi tegi. Auto põletamine – see ei olnud eelnevalt kooskõlastatud, möödaminnes tekis mõte, milleks seda autot vaja on. Sellest autost oli mul ka

ükskõik. Mul on siiralt kahju, et nii juhtus, ei soovinud kellegi surma. Pöörduks kannatanu lähedaste poole: mul on siiralt kahju, et midagi niisugust on juhtunud. Ma pole tahtnud kedagi tappa. Ma pole soovinud kellelegi surma. Ma saan aru mida te tunnete nagu inimliku poolest, olete solvunud, kibestunud ja kõike seda. Aga me kõik oleme inimesed. Ma arvan, et meil kõigil võimalus teisele võimalusele. Palun veelkord vabandust. Kaitsja Viil leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. § 121 osas ei ole küsimusi, on tegutsenud tahtlikult, aga tuleb arvestada motiive ja sündmusele eelnenud asjade käiku. Tegemist oli pigem n.ö omakohtuga, sest ohustav situatsioon oli juba lõppenud. Marko Aljaste tunnistab oma süüd. § 136 osas isik tunnistab tegevust, aga eitab vabaduse võtmise tahtlust. § 188 – ei ole tõendatud, et isik oli teadlik taime iseloomust, puudub tahtlus. Marko Aljaste oma süüd ei tunnista. Alused süüdi tunnistamiseks puuduvad. Tuleb õigeks mõista. Tapmistegu tõendatud ei ole ja tuleb õigeks mõista. Ekspertiisiakti põhjal ei olnud võimalik surmapõhjus tuvastada. Rasket tagajärge ei saa süüdistatavale automaatselt omistada. Kui tegemist on olnud ebatüüpilise sündmuste ahelaga, siis tagajärge ei saa süüdistatavale norMivselt omistada. Tagajärg ei pruukinud olla objektiivselt ette nähtav. Uppumine ei olnud Aljaste teo iseloomulik tagajärg, risk. Vigasuste puudumine (ekspert ei suutnud tuvastada) viitab, et intensiivset vägivalda ei olnud. See tagajärg ei olnud Aljastele äratuntav. Kannatanu oli teadvusel, kui veeres nõlvakust alla. Nõlvak oli väga lauge, vesi ei olnud sügav, uppuda seal tavapärasel viisil ei olnud võimalik. Ja varasemate vägivallategudega ei saa kuidagi moodi seostada seda kurba sündmust ja rasket tagajärge. Kui oli ettevaatamatus, siis tuleb kvalifitseerida § 118 lg 1 p 7 järgi. Karistuse osas: KarS § 121 lg 1 ja § 136 lg 1 järgi saab Marko Aljastet süüdi tunnistada. Oleks õige kohtuotsuse tegemisel vabastada, karistus piirata vahi all oldud ajaga. Aljaste tegi menetlejaga koostööd. Süüdistatav Allar Soodam ei tunnistanud oma süüd. Tsiviilhagi võtab õigeks osaliselt, matusekulude osas, on nõus hüvitama kahju. Sündmust ei eita, aga kvalifikatsioon peab olema teine, ei tahtnud vabadust võtta. Tapmisest mitteteatamine – sai inimese surmast hiljem teada, ei saanud sellest varem teatada. Vabaduse võtmine ei olnud tahtlik tegu, ei tahtnud vabadust võtta või piirata vabadus, tassimise eesmärk oli korterist välja saada ja auto oli universaalkerega, pagasnik ei ole eraldatud muust autosalongist, see ei takistanud pääsemist, vaheseinu seal ei olnud. Tagaiste läheb alla. Ei olnud ka teadmist kuhu Marko tahab teda viia või et ta soovib tappa teda. Mitteteatamine – ei näinud seda hetke kui (Aljaste) lõi teda ja kaldast alla veeretas. Isegi kui oleks näinud, siis uppumisel ja uputamisel on vahet. Surma põhjus on, nagu mina aru saan, uppumine, aga Marko ei ole teda uputamas käinud. Sga arutasime kus auto põlema panna, aga mitte telefoni teel, vaid tema juures asudes viina võtmise käigus õhtul, kui käisime kutsika viimas. Enda peitmisest ei olnud mingit juttu. Pigem auto kere vraki peitmisest, mitte isiku peitmisest. (Kannatanu) S istus kinni, pikalt, hoidis oma naist keldris, peksis teda, terve küla teab seda, need on külajutud aga nende taga on tõsi. Vanglas olen aru saanud, et alkoholiga peaks lõpparve tegema, et mitte sattuda sellistesse olukordadesse. Olen varem karistatud, aga varavastaste kuritegude eest, isikuvastaste eest mitte. Kaitsja Küünemäe: ei ole vaidlust selles, millest see kahetsusväärne sündmus alguse sai. Aljaste xxx ähvardati. Va sõnul võttis ta seda reaalselt ja kartis. Aljaste sai sellest teada. See seltskond lõpuks kogunes Aljaste korteris. Kannatanu pandi pagasiruumi, sest kui inimene ei võtnud jalge alla on tema paigutamine esi- või tagaistmele on problemaatiline. Seetõttu võeti kätest-jalgadest ja pandi pakiruumi. Sõidutati karjääri. Kas kannatanult võeti siis vabadus – koosseis on täidetud, aga kas Soodam oli täideviija

või kaasaitaja. Soodamil ei olnud kannatanuga mingit tüli. Soodam soovis Aljastet aidata. Ta oli kaasaaitaja. Soodam ei eita, et aitas tõsta kannatanut pagasiruumi, kuid ei nõustu, et tal oli mõte viia kannatanu karjääri. Ei ole kellegagi kokku leppinud, et viia kannatanu karjääri. Esimese astme kuriteost mitteteatamise süüdistuses tuleb Soodam õigeks mõista. Isik ei teadnud, et toime pandud esimese astme kuritegu. Mingeid raskeid kehavigastusi kannatanul ei olnud. Ei ole tõendatud, et Soodam nägi kuidas kannatanu veeres vette. Prokuröri viide, et Soodam oli praktiliselt Aljaste kõrval, on oletus. Peab olema selgeks tehtud, mis vahemaa siis oli. Soodam ei pööranud tähelepanu mida Aljaste seal tegi. Ei ole teada kui kaugel oli Soodam järsakust kuidas Soodam pidi siis möönma, et kannatanu upub ära. Kas Soodamil oli põhjust arvata, et Aljaste soovib kannatanut tappa? Kogu sündmuste jada räägib muust. Oli konflikt, kehaline väärkohtlemine. Miks järsku Aljastel pidi tekkima soov kannatanut tappa. Miks Soodam pidi aru saama, et Aljaste soovib kannatanut tappa. Soodam ei näinud ega teadnud, mis kannatanust sai. Ta ei soovinud kannatanule liiga teha vms. Ta lihtsalt aitas viia kannatanut korterist ära ja viia ta karjääri. Tunnistaja Sai’a ütlustele tugineda ei saa. Ta esitab üksnes oletusi. Tunnistaja T, kes viis S psühhiaatriahaiglasse, kirjeldab S seisundit, et oli deliiriumis, ei tajunud olukorda adekvaatselt. Soodamil ei olnud mingit soovi auto põlema panna. Aljaste soovis seda. Soodam viibis seal sündmuskohal, kuid tal puudub seos selle sõiduki põletamisega. Asjas puuduvad tõendid, et Soodam teadis, et toime on pandud esimese astme kuritegu. Tuleb õigeks mõista. Kui kohus tunnistab ta süüdi, siis peab arvestama, et isik on nõus kahju hüvitama.

UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT

Alljärgnevalt uurib kohus süüdistuse eraldi punktide lõikes, kas see on tõendatud või mitte. I. Kehaline väärkohtlemine Süüdistus: Marko Aljaste ́t süüdistatakse selles, et tema 19.07.2023 kella 20:30 paiku aadressil xxx lõi vähemalt kahel korral A S parema käe rusikaga vasakule poole näo piirkonda ja kahel korral paremale poole näo piirkonda, millega tekitas A Sle tervisekahjustusi näopiirkonnas. Peksmise tagajärjel tekkis kannatanul näopiirkonnast tugev verejooks ning mõne aja pärast tekkis ühe silma piirkonnas tugev turse/paistetus. Oma teoga pani Marko Aljaste toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et 19.07.2023 hommikul tuli A S oma sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx xxx, et kohtuda seal sõpradega ja tarvitada nende seltskonnas alkoholi. Tunnistaja H S (A.S elukaaslane) ütluste järgi 19.07.2023 A tõusis kella 5 paiku üles, pesi oma auto puhtaks ja kella 6 paiku ütles, et sõidab sõpradega pidutsema, Ida-Xxxmaale... Ta on varemgi käinud Ida-Xxxmaal sõprade juures ja siis oli kõik korras... Ael oli mingi tume värvi auto. Tema tuttavaid Ida-Xxxmaal ei tunne... 19.07.2023 A S on tarvitanud alkoholi nii üksi, kui süüdistatavate Marko Aljaste ja Allar Soodam, aga ka tunnistajate M A ja E Va seltskonnas. Kannatanu E S (hukkunu A.S ema) ütluste järgi 19.07.2023 hommikul oli poeg (A.S) tema juures, aga siis läks M.Aljaste seltskonda. E.S: 19.07.2023 hommikul umbes kella 10 paiku tuli poeg oma autoga... must või tumesinine Xxx Xxx. Oli maja ees... xxx... Tal oli džinni pudel. Istus seal rahulikult, jõi. Käis ka toas, mängis lapsega. Ei olnud väga purjus. Paar tundi oli minu juures. Siis läks ta välja. Teda kutsuti sinna seltskonda. Seda noormeest ma olen näinud varem ka tema autodega ringi sõitmas. Et käisid need joomingud ja siis roolis oli Marko Aljaste...

E.S ütlused riimuvad süüdistatavate M.Aljaste, A.Soodam, aga ka tunnistajate M A, L S ja M J ütlustega. M A ütlustest nähtub, et A.S ilmus tema korterisse (xxx) juba hommikul: A Sga mingeid suhteid eriti ei ole, sõber. Helistas mulle, küsis, kas võib läbi tulla. Ei teadnud, et ta purjus on. See oli hommikul vara. Tuli kella 8-9 ajal hommikul. Oli joobes ja tõi pudel viina ka. Algul saime hästi läbi. Näitas oma koera ja naise pilte, siis mingi hetk pööras ta ära ja hakkas rääkima, et tahab mind naiseks võtta vms. Mina ütlesin, et „mine nüüd“. Ta ähvardas mind, et viskab mind aknast välja, murrab mu teise jala ära, mul oli kips, oli luumurd. Hakkasin teda kartma ja saatsin sõnumi Markole ja Eile, et ei taha ära minna. Eile kirjutasin, et „S tuli“. Markole kirjutasin, et tuleks appi. Täpselt ei mäleta, mis kirjutasin. Et S tuli ja ähvardab mind, umbes nii. Ta võttis mult jala alt tooli ära, tahtis xxxtada aga ei saanud. Panin kargu ette ja ta ei saanud. Vist helistasin Markole pärast ja rääkisin, millega S ähvardas. Algul keegi ei vastanud. S läks lõpuks ära. Läksin koeraga välja. Arvasin, et läks minema ja kõik on hästi. Ta oli minu juures 1-2 tundi... Veerand pooleliitrilisest pudelist oli jäänud. Hommikul olime Sga korteris kahekesi, keegi läbi ei käinud. M A ütlused, et ta kirjutas sõnumid xx Marko Aljastele ja E Vale riimuvad äravõetud telefonide sisuga. 8.08.2023 vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX (M.Aljaste elukoht) läbiotsimisel 22.07.2023 ära võetud nutitelefon Xiaomi Redmi A1. Andmetest tehti koopia (III kd tl 6). 10.08.2023 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub telefoni andmetest tehtud koopia sisu. 19.07.2023 oli kokku 11 telefonikõnet. Kell 03:14:27 on sisse tulnud kõne numbrilt +XXX (nr kuulub A Sle), kõne pikkus on 2 minutit ja 45 sekundit. Kaks kirjavahetust on SMS sõnumite saatmisel. Esimene algab kell 03:20:17 ja lõpeb kell 08:54:47. Numbrilt +xxx on saadetud kaks sõnumit: „S sõidab siia“ ja „Nojh kohal“ ning numbrilt +xxx on tulnud vastus „Mis ta sinupool w“. Teine kirjavahetus algab kell 5:30:51 ning lõpeb kell 06:32:38, kus M (A) kirjutab Marko (Aljastele) „Mul on probleem S tuli“. (III kd tl 8-12) Tunnistaja E Va nutitelefoni Samsung Galaxy J5 sisust tehti koopia (vt 11.08.2023 vaatlusprotokoll, III kd tl 13), mille sisu uuriti 14.09.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd tl 15). 19.07.2023 oli kokku 43 telefonikõnet ja 8 sõnumit, mis omavad tõendusliku väärtust. Kell 06:20:32 ja 07:42:00 on sisse tulnud kaks sõnumit numbrilt +xxx. Esimese sõnumi sisu on „S sõidab siia“ ja teise sõnumi sisu on „Nojh kohal“. Kell 11:54:33 on saadetud sõnumi numbrile +xxx sisuga „Mis ta sinupool w“. Süüdistatav M.Aljaste keeldus kohtus ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud ütluste järgi 19.07.2023 hommikul koju tulles oli seal ka A.S ja A.Soodam kellega koos nad hakkasid tarvitama alkoholi ning peale lõunat sõitsid A.S autoga M J juurde, kus jätkasid alkoholi tarvitamist. Sealt sõitsid M.Aljaste ja A.Soodam xxx. A.S aga jäi M.J juurde, kes pärast viis A.Sd xxx tagasi. M.Aljaste: 19.07.2023 tulin hommikul umbes kella 11:00 paiku koju xxx, enne seda olin ma xxx... Koju tulles nägin seal A S ja minu xxx M A, samuti oli seal E V. Enne seda kui ma koju jõudsin, oli xxx mulle kirjutanud, et A S tahab teda ära tappa. Koju jõudes oli aga olukord rahulik, ma ei hakanud Aega sel teemal vestlema. Tarvitasime alkoholi, meie seltskonnas oli ka Allar Soodam ja S T... Peale lõunat või kella 13:00 paiku läksime sõitma Ae autoga. Ael on tumedat värvi Xxx xxx (numbrimärki ei mäleta) ning A oli sel ajal ise roolis. Sõitsime ringi mina, A, S ja Allar... Pärast seda otsustasime minna M (perekonnanime ei tea) juurde, kes elab xxx linnast natukene väljas... M juures rääkisime juttu ning tarvitasime alkoholi. Sel ajal oli meievaheline läbisaamine rahulik. M pakkus Allarile kutsikat ning mina koos Allariga läksime Ae autoga kutsikat xxx ära viima. A lubas mul võtta tema autot. Mina olin Ae auto roolis. Andsime kutsika A (Allari elukaaslasele) ning läksime tagasi M juurde. M juures At ja Segeid ei olnud, M oli nad ära viinud minu juurde või minu maja ette... (III kd tl 240 -243)

Ka süüdistatava A.Soodam ütluste järgi hommikul M.Aljaste ema M A elukoha – xxx maja ette tulles oli A.S juba seal. Süüdistatav A.Soodam keeldus kohtus ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud ütluste järgi öösel vastu 19.07.2023 ööbisime koos sõbraga Marko Aljastega xxx „barakis“, korteri numbri ei tea, M S juures. M ise oli ka seal... 19.07.2023 hommikul ärgates... tarbisime kõik koos alkoholi. Siis mingi aeg helistas E V mulle ja rääkis, et S A tuli Xxx linna. Ma küsisin kus ta on. E vastas, et M maja juures. See tähendab et aadressil xxx. M on minu tuttav, kelle juures me tarvitame alkoholi. A ka minu tuttav, joobekaaslane. Me tunneme üksteist lapsepõlvest. Ta viimasel ajal tihti Xxxs ei käi kuna ta elab xxx. Tavaliselt kui A käib Xxxs, temal on olemas raha ja ta teeb meile välja... E ütles, et kuna A tuleb linna, tulge ka Xxx, joome koos. E ütles, et tulge M maja juurde, sest A kui tuleb, alati käib M juures... Kes meid viis ma ei mäleta, sest olin mitu päeva järjest joonud viina. Kui mina Markoga saabusime M maja ette, Ae auto xxx xxx universaalkerega, tumedat värvi, numbreid ei tea, oli pargitud M sissekäigu vastas, üle tee. A istus rooli taga, juhipoolne uks oli lahti. A oli purjus, ta kuulas telefonist muusikat. Sain aru, et ta on purjus tema käitumise järgi. Me tervitasime üksteist. Kuskilt tuli S T, ta on ka meie sõber. Mina ja Marko seisime Ae auto juures. Mina, S, Marko ja A otsustasime minna M J juurde. Võib olla otsustasime minna M juurde, sest selgus, et Ael raha ei olnud, vähemalt ta ei pakkunud maksta. Me teadsime, et Ml on olemas alkoholi, et võib juua tema juures ja ujuda, seal on jõgi tema maja kõrval... Ja me läksime Ae autoga. A oli roolis, mina istusin taga, S istus ees. Marko istus minuga taga. E ei läinud meiega. Üleval M juures ei käinud... Ml oli hea meel, ta pole meid ammu näinud. Ma küsisin, „kas sul on viina“. Temal oli kaks pooleliitrilist „Absoluuti“ viina. Ta lubas meil istuda maja otsas õues. Seal olid toolid ja laud õues. Me viiekesi tarvitasime alkoholi... A kuulas enda telefonist muusikat. Ma ütlesin Aele, et mina ja Marko lähme minu juurde xxx... Ja selleks me võtame Ae auto. A oli nõus. Markot ma võtsin endaga kaasa, sest mina purjus peaga sõita ei taha...Markole meeldib sõita...Marko istus rooli taha ja me sõitsime...A ja S jäid M juurde viina jooma. Me Markoga jõudsime Xxx... läksime minu korterisse...Suhtlesime naisega umbes 20 minutit. Siis läksime alla... Marko istus rooli taga... Sõitsime M juurde tagasi... Kui M juurde jõudsime, siis Sd ja At enam seal enam ei olnud. M ütles, et viis neid Xxx xxx maja juurde. (III kd tl 222-226) Tunnistaja M J kohtus antud ütlused riimuvad M.Aljaste ja A.Soodami ütlustega: A käis minu juures, sõbrad olid seal, kohalikud tuttavad. Perekonnanime kõike ei tunne, S oli, Allar Soodam, Marko (Aljaste). Nad tulid kuskil lõuna ajal... Istusime, ajasime juttu, võtsime paar napsu viina. Võib olla natuke olid juba tarvitanud alkoholi... Elan jõe kaldal, Xxx lähedal, 300 meetrit umbes. Kaua nad olid – umbes pooltundi... Viisin oma autoga Ae (S). Teised läksid kuhugi. Soodam ja Aljaste läksid omaette. Mina viisin Sd ja Sd... kuuenda maja ette... Nad läksid kellegi poole, viisin nad maja ette, ei tea, kuhu nad läksid... Kui tulin tagasi kedagi rohkem ei olnud... Tagasi tuli Marko Aljaste... Markoga koos tuli Allar.. Kuhu Marko ja Allar tahtsid edasi minna ei tea. Kas leidsite mingeid asju oma autost – Ae telefoni, ei tahtnud võõrast asja hoida, andsin selle Ae ema kätte. Leitud telefoni osas riimuvad tunnistaja J ütlused tunnistaja H.S (A.S elukaaslane) ja kannatanu E.S ütlustega. H.S ütluste järgi: Õhtul peale kella 10 mingi aeg (võis olla ka varem, täpselt ei oska öelda) (A.S) helistas, küsis, kas kodus on kõik korras ... ta oli pruukinud alkoholi, seda oli tema kõnest aru saada. Tema jutt oli adekvaatne, sain temast aru. Lubas järgmine päev koju tulla. Ei tulnud. Hakkasin otsima. Helistasin talle pidevalt, aga keegi ei vastanud. Järgneval päeval, õhtul keegi helistas: „palun öelge Aele, et tema telefon on minu käes“, meesterahvas oli, rääkis eesti keeles. Küsisin, kus kandis ta on. Ta ütles, et Xxxs. Ütlesin, et ta ema elab seal, et viiks telefoni tema emale. Vast ikka viis tema telefoni emale. Ema ütles, et A otsis oma telefoni ja läks välja. Teine

päev käis politsei tema juures ja leiti põlenud auto. See ei olnud tavapärane, et A ei anna endast märku. E.S ütluste järgi: Samal päeval hakkasin Ae otsima, kirjutasin mobiilile, et kus oled. Ta käis ka varem nende juures joomas, aga tuli alati minu juurde magama. Ei mäleta, kas telefon kutsus. Kirjutasin siis Vale. Ta vastas, et ei ole näinud teda, et ta läks ära.... Siis Ae elukaaslane helistas, et keegi mees leidnud tema telefoni, andis selle mehe numbri. Helistasin sellele mehele. Sain telefoni tagasi. Ütles, et käinud seal autoga ja roolis oli teine, mitte A, tema lohises seal kaasa nendega. Ja ta oli ilmselt pillanud telefoni taskust maha. Et nad olid sealt saanud viina ja kütust selle mehe käest.... Asjaolu, et E.S on aktiivselt tegelenud kadunud poja otsimisega tõendab ka tema telefoni ning tunnistaja E.Va telefoni sisu. E Va nutitelefonist Samsung Galaxy J5 (vt 11.08.2023 vaatlusprotokoll, III kd tl 13) nähtub suhtlemine seoses A.S tagaotsimisega: kell 15:50:43 on sisse tulnud sõnum numbrilt +xxx (kuulub A.S emale E Sle) sisuga „Ae ema olen. Kas tead temast midagi? Olen mures.“ Kell 15:51:46 on saadetud sõnum numbrile +xxx sisuga „Kahjux ei ole pole näind ka“. Kell 15:56:13 on sisse tulnud sõnum samalt numbrilt sisuga „Auto oli eile 6. maja taga ja mul on infi, et eile õhtul sõitis sellega see noor kutt, kes ikka sinuga koos käib“. Kell 15:59:03 on saadetud sõnum samale numbrile sisuga „Mai tea mis nad tegid ma korra oli kuuendas ja läksin xxx“. Kell 16:01:25 on sisse tulnud sõnum samalt numbrilt sisuga „Siis kui sõitu mindi, olid sina ka 6-s. Ma nägin sind. Palun kui tead midagi, teavita mind!“ Kell 16:02:51 on saadetud sõnum samale numbrile sisuga „Ok“. Pärast M.J juurest naasmist käis A.S veelkord ema juurest läbi, siis läks oma autot otsima ja edasi läks taas xxx Xxx korterisse (s.o M.Aljaste ja tema xxx M A elukoht). E.S: ... Siis käis päeval minu juurest läbi ja ma nägin teda... Oli purjus. See võis olla kella 5-6 ajal. Ma lootsin, et jääb magama. Ta ei saanud ära sõita, sest ei olnud kütust. Ma ei andnud talle raha kütuse jaoks, sest ta oli purjus. Ta ise elas xxx oma elukaaslasega... Ta ei jäänud magama, oli üsnagi ärritunud. Läks oma autot otsima, autovõtmed olid kadunud. Oli närviline, sest autot ei olnud. See võis olla kella 8 ajal. Siis oli ta maja ees ja olime juba kolmekesi – oli tema tütar L ja tema elukaaslane. Me istusime pingi peal ja üritasime teda rahustada. Palusin, et ta tuleks magama... Ütlesin talle, et arvatavasti V ja Aljaste võtsid su auto ära, sest ta ajas segamini ühe teise autoga maja taga ja arvas, et see on tema auto. Ma ütlesin, et see ei ole tema auto ja läks autot otsima. Läks otse läbi metsa sinna, kus Aljaste elab. Läksime talle järgi umbes 10 minuti pärast, isegi vähem. Vahel on väike metsanurk, 300-500 meetrit on vahemaa. Ta sisenes xxx majja. Ta läks Aljaste juurde. Läksime sinna maja juurde, et kuulata, mis seal toimub. Seal on aknad alati lahti. Leidsime tema auto maja tagant. Köögi aken, toa aken, kõik aknad olid neil (Aljaste korteris) lahti. E.S ütlused riimuvad ka tunnistaja L S (s.o A.S tütar) ütlustega: 19.07.2023 nägin oma isa, oli vist õhtune aeg, R tulime poest, isa oli juba purjus... Vanaema oli kodus. Isa jõi kuskil, siis vahepael ilmus välja, siis läks võtmed otsides sinna korterisse tagasi... Tema autovõtmed olid kadunud. Ta otsis neid... xxx ees rääkis ta meiega, küsis, kus autovõtmed on, ütlesime, et ei tea, siis hakkas närviliselt käituma, läks xxx korterisse neid otsima. Arvame, et tol päeval isa on tarvitanud alkoholi xxx korteris koos süüdistatavatega ja E Vaga. Kui isa tuleb Xxx, siis tavaliselt pargib auto xxx maja ette. Tol õhtul xxx maja juures autot ei olnud. Isa auto oli tumesinine Xxx Xxx universaalkerega. Isa läks xxx, korteri numbrit ei mäleta. Seal elab Marko Aljaste xxx ja Marko ka elas seal. Nägime kuidas isa sisenes xx trepikotta. Läksime vanaemaga talle järgi... xx maja ette. Olime seal akna all, kuulsime vist mingit vaidlust ja järsku jäi vaikseks... Oli mingi venekeelne vaidlus, ma ei saanud aru... Ei (V) kisa kuulsin sealt, siis E tuli akna peale. Küsisin, kas isa tuli sinna. Ta ütles, et nagu ei kuuleks. Rohkem seal akna all ei olnud, tulime ära. Nad olid seal kõik nii purjus, et me (mina ja vanaema) ei saanud sealt mingit infot.

Ka tunnistaja M Aljaste ütlustest nähtuvalt kui Marko Aljastet veel kodus ei olnud, käis A.S tema juurest veelkord läbi: ...tol päeval tuli S veel. Istusime Eiga vaatasime filmi. S ehmatas ära, ütles, et lähme ujuma. E ütles, et kuidas M ujuma tuleb, tal on kips. Karjus akna all, et lähme ujuma. Tuli ülesse korterisse, uks oli kogemata lahti jäänud... Enne tuli tuppa ja pärast karjus akna all. Siis sõitis minema. Siis tuli uuesti. Hakkas see sõitmine edasi tagasi. xxx Marko oli sõbra juures, aitas puid teha vms. Teda kodus alguses ei olnud. Ta käis Allariga, oli veel inimesi. S ja tema sõbrad. Siis nad sõitsid edasi tagasi kogu aeg. Käisid mitu korda ujumas, ei tea kus, xxx. Mitme autoga sõitsid edasi tagasi. Vaga oleme ka alkoholi tarvitanud... Tunnistaja M Aljaste ütlused riimuvad põhijoontes ka tunnistaja E Va ütlustega: päevasel ajal käisin M Aljaste juures. Võtsime viina. Pärast läksin Xxx. Alguses olime kahekesi. M rääkis, et S oli tema juures käinud tol päeval, midagi juhtus nende vahel, mingi sõnelemine... Kui olin M juures tuli S.... Ei tea, mis eesmärgil ta tuli... Siis M.Aljaste ja A.Soodam olid ka tulnud A.S autoga tagasi xxx maja ette. A.Soodam: Me otsustasime, et peame Aele auto tagastama... Kui me tulime autoga M maja juurde meie juurde tuli A kuskilt õuest. Me väljusime autost ja A küsis, kus me nii kaua olime. Ma sain aru, et A on mures, kuna temal meie telefoninumbreid ei olnud ja ta ei teadnud kuhu me autoga nii kauaks jäime... Parkisime auto maja ette. (III kd tl 222-226) M.Aljaste: Olime mõnda aega M juures ning tarvitasime koos alkoholi. Ühel hetkel umbes kella 20:30 paiku mina ja Allar otsustasime minna tagasi minu juurde aadressile xxx. Mina olin roolis. (III kd tl 240 -243) Tolle päeva sündmused on osaliselt vahele jäänud xxx korteriühistu kaamerale ning sellega tehtud videosalvestiselt nähtuv riimub eelpool uuritud tõenditega. Tunnistaja A B, kes on xxx maja korteriühistu juhatuse liige on selgitanud, et xxx maja küljes on paigaldatud valvekaamerad ja ta väljastab uurijale salvestise sellest kaamerast... 19.07.2023 salvestiselt on näha isikuid – S T, oranži t-särgiga oli Allari nimeline meesterahvas, sinist värvi tsärgiga oli S (eesnime ei tea), musta värvi t-särgi ja musta värvi pükstega isik, kes tuli rattaga on M poeg, ei tea tema nime. Kella 15.41 paiku tuli maja juurde tumedat värvi sedaankerega sõiduk, millest juhi kõrvalistuja istmelt väljus Allar ning kell 15:48 sõitis Allar sama sõidukiga ära. Ei tunne sõiduki omaniku. S liigub umbes kella 16:59 paiku xxx majast xxx maja suunas (II kd tl 31) Samuti tegi mõned videosalvestised tunnistaja I T. Tema ütluste järgi: 19.07.2023 õhtusel ajal filmisin Xxx tn akna pealt sõbranna korteris, Xxx 10, neljas korrus. Lahtise akna kaudu kuulsime, et väga hirmsa sõidustiiliga auto saabus maja ette, siis tegime politseile väljakutse, et arvatavasti joobes juht. Filmisime kuna väga ohtlikud manöövrid olid, enda auto oli maja ees, et oleks tõestus materjali, kui midagi peaks juhtuma. Universaalkerega, tume auto äkki. Päris täpselt ei mäleta, tumedat värvi vanem auto. Juhi kohalt tuli välja Allar Soodam. Tumedates pükstes on Marko Aljaste. See sõiduk tegi jubedat häält, selle hääle peale me läksime akna peale, siis nad olid juba jõudnud parkimise ala peale... Akna peale tulles hakkasin kohe filmima. Isikud olid silmnähtavalt joobes – kõnnak, sõidustiil. Xxx 10 majas peaks elama Allar Soodam. Kuna ühisrõdu on sõbranna korteri akna kõrval kuulsime, et nad läksid sinna. 10-15 minuti pärast lahkusid. Mõlemad istusid autosse, kumb rooli ei oska öelda. 3.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti A.B ja I.T väljastatud videosalvestiste sisu. Sellest nähtub, et tegemist on Xxx tn 6, Xxx maja hoovi 19.07.2023 salvestusega. On näha, et kell 17:04:35 tumedat värvi sõiduk pöörab Xxx tn 6 maja hoovi. Sõiduk jääb seisma muru peal maja sissepääsude vahel. Kell 17:05:34 sõidab tumedat värvi sõiduk ära. On näha sõiduki reg nr xxx, Xxx Xxx (s.o A Sle kuulunud sõiduk). Kell 17:06:45 tuleb sõiduk tagasi. Peatub muru peal maja sissepääsu vastas. Sõidukist tuleb välja meessoost isik, kellel on seljas sinist värvi t-särk, tumedat värvi lühikesed püksid ning heledat värvi tossud (s.o A S). Ta kõnnib ja vehib kätega

maja hoovis, istub sõidukisse tagasi ja tuleb uuesti välja. Videolõik lõpeb kell 17:13. Teine videofail pikkusega 5 minutit 58 sekundit. Kell 17:26:15 on näha, et A tuleb sõidukist välja ja siis läheb tagasi sõidukisse istuma. Kell 17:31:22 sõidab tumedat värvi sõiduk Xxx Xxx reg nr xxx, peatub Xxx tn sissepääsu vastas. Kell 17:31:27 meessoost isik sõidab jalgrattaga, tal on seljas musta värvi t-särk, musta värvi lühikesed püksid, musta värvi sokid ja heledat värvi tossud (s.o Marko Aljaste). Kell 17:31:40 peatub Marko sissepääsu vastas. Xxx sõiduki tagumisest uksest väljub meesterahvas, tal on seljas oranži värvi t-särk, oranži värvi lühikesed püksid (s.o Allar Soodam). Neljandas videolõikes on näha, kuidas kell 17:31:50 Allar Soodam tuleb Ae sõiduki juurde ning Xxx sõidukist eesistuja kõrvalistmelt tulev välja meessoost isik, kellel on seljas halli värv t-särk, heledat värvi lühikesed püksid (s.o S T). Teine meessoost isik seisab eemal ja vaatab. Tal on seljas mustriga t-särk, halli värvi lühikesed püksid, musta värvi plätud (s.o E V). Kell 17:31:58 T ja Soodam tulevad Ae sõiduki juurde. Aljaste istub jalgratta juures. V seisab eemal ning vaatab. Siis V läheb sissepääsu alla, T ja Soodam seisavad Ae sõiduki juures, Aljaste istub jalgratta juures. Kell 17:32:06 A tuleb sõidukist välja ning kallistab Tit. Soodam tuleb Aljaste juurde ning nad räägivad omavahel. T räägib Aega sõiduki juures. Siis Aljaste ja Soodam tulevad Ae juurde, T räägib Aega sõiduki juures. Kell 17:33:11 A tervitab ja kallistab Aljastet. Kõik mehed lähevad sõidukisse istuma. Nende suunas liigub meesoost isik, kel on seljas musta värvi t-särk, Aljaste seisab sõiduki juures, meesterahvas tuleb Aljaste juurde, nad räägivad omavahel ja meesterahvas läheb ära, Aljaste istub sõidukisse. Kell 17:36:22 sõiduk hakkab sõitma, pöörab xxx poole. Viiendas videolõikes on näha, et kell 18:53:36 peatub punast värvi sõiduk Xxx 6 maja kõrval, juhi kõrvalistuja kohalt tuleb välja T, kes läheb maja taha. Kell 18:55:07 väljub sõidukist A, tõukab kedagi, vehib kätega sõiduki suunas. T tuleb sõiduki juurde. Kell 18:56:09 E.V tuleb sissepääsust välja, läheb sõiduki suunas. A läheb eemale, vehib kätega E.Va poole. Kell 18:56:44 E.V lööb jalaga At rinna piirkonda ning A kukub asfaldile. Siis A tõuseb püsti. T ja V liiguvad Xxx 6 sissepääsu suunas. A läheb Xxx 4 poole. V võtab jalgratta. T läheb sissepääsu juurde. Kell 18:58:12 pargib V jalgratta muru peale ja läheb sissepääsu alla. Kuuendas videolõikes on näha kuidas kell 20:42 kõnnivad Xxx 6 sissekäigu alt välja kolm isikut, kaks naisterahvast ja üks meesterahvas (E S, L S, R P). Üheksandas videolõikes on näha A.S sõiduk reg numbriga xxx, sõiduk tagurdab, parkimisplatsil seisab aluspesus Marko Aljaste, kes jälgib kuidas autojuht sõidab. Kümnendas videolõikes näha kuidas Aljaste jookseb sõiduki juurde, teeb sõitja esiust lahti ning räägib juhile, et peab tagurdama. Sõiduk tagurdab, pargib, sõidukist tuleb välja meesterahvas (jalas kirju lühikesed püksid, s.o A.Soodam). (III kd tl 20-57) Edasi sündmused tol õhtul on arenenud Xxx, Xxx korteris, kus olid A.S, M.Aljaste, tema xxx M A, A.Soodam ja E.V. E.S: Seal elas vist Marko Aljaste oma xxx. Nad olid alati koos – Marko xxx ja E V ja teisigi veel... Köögi akna peal oli E V, tegi suitsu... Tulin mõne aja pärast tagasi, küsisin Valt, kus A on. V ütles, et ei tea... Aknast ei kuulnud poja häält. Oli kummaline, et oli selline vaikus, aga samal ajal ta oli seal korteris... (L S) elukaaslasel palusime ühendada auto juhtmed lahti, et nad joobes ei saaks sõita minema. Auto oli lukust lahti... Auto uksed olid lahti, aga võtit ei olnud. Tunnistaja M A: Kui (A.S) tuli kolmas kord korterisse, viimane kord, olid korteris Marko, Allar, mina ja S. E sõitis vahepeal kuhugi minema. Teda siis vist ei olnud. Nad tõid mingi pruuni jooki. M.A ütluste järgi: Kell võis olla umbes 20:30. Sõitsime M juurde, kuid Sd ja At seal ei olnud. Istusime veidi M juures, tarvitasime viina ja ... kui viin oli otsa saanud sõitsime minu koju Xxx, Xxx 6-82... Tulles jätsin auto poole ninaga sissekäigust väljas maja taha. Läksime Allariga tuppa. Seal oli E V, S T ja minu ema M. (III kd tl 245-248)

Kui me jõudsime minu juurde, siis korteris olid E V, S T, Allar Soodam, minu xxx M A, A S ja mina. (III kd tl 240 -243) Süüdistatava A.Soodam esialgsed ütlused õhtul toimunu kohta olid järgmised: Siis me läksime kõik koos – mina, A ja Marko M korterisse. Seal olid S T E V ja M ise. Jõime seal viina. Olime seal umbes 20-30 minutit. Sga ma käisin vahepeal viina ostma poest. See oli enne kella 20.00 sest kõik Xxx poed pannakse kell 20.00 kinni. Tagasiteel käisime tuttava naisterahva juures... Võib olla ... S jäi nende juurde. Mina läksin M juurde tagasi... Seal oli sama seltskond – E, Marko, A ja M... Rääkisin neile enda murest, et oleks vaja koera ära viia. Marko nõustus minna Xxx... Arvan, et A lubas minna ja kasutada tema auto. Kust Marko sai võtmed ma ei mäleta. Sõitsime Xxx... Läksime autoga xxx M juurde, et koera tema juurde jätta... Mina jäin naise ja koeraga M juurde... Marko sõitis autoga ära. See on kõik mida ma sellest päevast mäletan... Konflikti Aega ei olnud... 18.07 või 19.07 Marko rääkis mulle, et M helistas talle ja rääkis midagi sellest, et A käis tema juures abieluettepanekuga, kutsus teda endale naiseks. Meie joomise käigus 19.07.2023 mingisuguseid vigastusi Ael ma ei näinud... Ae kadumisest sain teada, sest sõber... saatis Messengeri kaudu linki politsei kuulutuse peale, et otsitakse A S, et tema elu võib olla ohus. Arvasin, et ta joob kuskil... M korteris vereplekke ei ole näinud. Ei tea kellele see veri võiks kuuluda. (III kd tl 222-226) Need ütlused peab kohus ebausaldusväärseteks ja jätab need tõendikogumist välja juba sel põhjusel, et A.Soodam ise on loobunud täiendavatel ülekuulamistel oma esialgsest versioonist, et tema koos M.Aljastega läksid õhtusel ajal A.S autoga xxx, siis M S juurde, kuhu tema jäi ja M.Aljaste sõitis autoga minema. Täiendaval ülekuulamisel A.Soodam on selgitanud, et tegelikult: 19.07.2023 hommikul oli Marko Aljaste ema M Aljaste helistanud M Sle ja öelnud, et ära räägi poistele, aga A S ähvardas teda aknast välja visata... Päeval toimus lugu nagu ma eelnevates ülekuulamistes ütlesin, kuid 19.07.2023 peale seda (täpset kellaaega ei mäleta, kuid väljas oli valge ja tegemist oli õhtuse ajaga), kui me tulime Marko Aljastega M juurest A S autoga tagasi Xxx 6, Xxx läksime M Aljaste korterisse Xxx, xxx... M korteris oli A S, E V, M A ja mina koos Marko Aljastega. (III kd tl 228-229) Edasi, uuritud tõenditest nähtub, et korteris tekkis A.S ja M.Aljaste vahel tüli, mille käigus M.Aljaste lõi A.Sd mitmel korral rusikaga näkku. M Aljaste: ...Tegin midagi, võib olla pesin nõud. Pärast seal oksendasin ja läksin magama Marko tuppa... Ei tea, kauaks nad sinna jäid. Koos jõid seal. Siis midagi läks sõnelemiseks. Kui tuleb jooming siis tuleb ka sõnelemisi. Nägin, et Marko lõi kaks korda Sd, vist näkku. Siis olin seal veel, aga siis läks süda pahaks ja läksin minema. Mina nägin vaid Marko selga. Mina istusin diivanil, teised sebisid ringi. S vist istus tugitoolis või tooli peal. Seal oli mitu tooli, kõik liikusid ringi... Eks Marko oli tige ka, sest S ütles mulle midagi nii halvasti. Kui Marko oli siis ta enam ei öelnud, aga kui teda ei olnud siis ütles „igavene lits“, midagi taolist. Sõimas mind ka vene keeles, ei saanud aru, mida tema sõnad tähendavad. Kui teised olid, siis ta ei julgenud midagi öelda. S hakkas midagi seal kätega vehkima ja Marko ütles „miks sa mu emale nii halvasti ütlesid“, S ütles, et ei rääkinud midagi. Selle peale Marko lõi talle näkku. Äkki ta – S võttis noa, või midagi. Vist tal ei olnud midagi käes, lihtsalt tahtis kakelda, ei tea kellega. Kui Marko ütles, et „solvasid mu ema“, siis ta vehkis seal nii kätega ja nii läkski kakluseks. S tegi ka selliseid liigutusi, et nagu tahtis ka lüüa. Marko alguses vaid rääkis, pärast läks nii nagu läks. Ei tea, miks eeluurimisel ei rääkinud kätega vehkimisest S poolt. Olin purjus, aga mitte nii, et midagi aru ei saaks. Mis juhtus Sga pärast seda kui Marko lõi teda näkku – ei tea... panin koera teisse tuppa, ise oksendasin ja läksin koera juurde, siis oli vaikus, nägin ainult Marko selga, ta läks kodust ära. Kas S istus löökide ajal – arvan, et seisis. Põrandale ta ei kukkunud, ta istus. Kusagilt vist hakkas verd tulema, sest pärast veri oli igal pool. Peast tuli väga palju verd.

Sai ta lööke pea piirkonda – jah. Kui tugevalt Marko Sd lõi – ei oska hinnata. Kas pärast lööke kannatanu oli teadvusel - ei oska öelda, koer hakkas haukuma, talle ei meeldi kui kaklevad, viisin koera ära, ise läksin oksendama. Pärast rääkisid nad edasi, kuulsin, et seal räägitakse edasi, kes rääkis ei tea. Kui oksendasin tuli E. Kus oli verd – toas, kus Marko lõi kannatanut. Rohkem ei tea. Marko verised riided ja verine kassipadi olid järgmine päev pesumasinas... Kassipadi oli suures tos, vist oli tugitoolis, akna juures... Marko tuli koju järgmine päev. Ei tea, kas kannatanu oli teadvusel pärast lööke. (Pärast kohtueelses menetluses antud ütlustega tutvumist) meenub, et oli teadvusel. Nad vaidlesid kõik veel edasi, kannatanu ka. Kui Marko lõi kannatanut, mina kutsusin lõpetada peksmine, kahju hakkas, ütlesin, et aitab küll. Kui lõi paar korda, siis kui nägin verd, mul hakkas paha. Pärast seda poeg lõpetas peksmise. Kohtu arvates M Aljaste ütlused ei ole usaldusväärsed osas, kus ta räägib A.S poolt kätega vehkimisest, et ta võttis midagi kätesse, tegi liigutusi nagu tahtis lüüa ja tahtis kakelda. Keegi peale M Aljastet ei maini selliseid asjaolusid ning ka süüdistatavad ei viita oma ütlustes A.S poolt kätega vehkimisele vms ründetegevusele, vaid ainult solvamisele. Seetõttu selles osas jätab kohus M Aljaste ütlused tõendikogumist välja. Mõlemad süüdistatavad on kinnitanud, et vihahoos M.Aljaste lõi A.Sd mitmel korral rusikaga näkku. M.Aljaste: Tarvitasime kõik koos alkoholi. Korteris on kokku ehitatud suur tuba ja köök. Olime parasjagu köögis, kui A hakkas minu ema solvama ja karjuma tema peale. Ma ei mäleta, mida täpsemalt A karjus, kuid mina ägestusin ning lõin 3-4 korda rusikaga Aele vastu nägu. A istus sel hetkel tugitooli peal. Ael hakkas selle tagajärjel tulema nina piirkonnast verd ning seda tuli korralikult. Ma ei oska öelda täpsemalt kas verd tuli nina kõrvalt või ninast. (III kd tl 240 -243) Tarvitasime viina, kuulasime muusikat. Natuke aega läks mööda ning A hakkas karjuma ja ähvardama minu ema. A istus tugitooli peal. Mina istusin tema vastas paar meetrit temast eemal. xxx, Allar, E ja S istusid diivanitel... Ae karjumise peale tõusin püsti ja küsisin, et see on minu ema, kuidas sa räägid. A ütles mulle, et mida mina kutsikas üldse haugun. Ma ägestusin ning hakkasin At lööma enda rusikaga näo piirkonda, lõin umbes neli korda. Kaks lööki läksid kindlasti Ae vasaku näo piirkonda ja kaks paremale. Ael tuli näost palju verd ja selle peale ma ehmusin ning tõstsin Ae tugitooli pealt maha (III kd tl 245-248) 16.08.2023 ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt M.Aljaste selgitas, mis toimus korteris, kus kannatanu asus korteris ja mis toimus. M.Aljaste sõnul A istus (näitab kätega enda ees asuva tugitooli suunas). M.Aljaste võtab tooli ja istub tema vastu, ütleb, et nad jõid viina ja A hakkas Marko xxx sõimama ja ähvardama. Marko küsis, miks A niimoodi räägib. A ütles, et mida sa kutsikas haugud. Marko tõusis posti ja näitas, et lõi At järjest vastu nägu alustades parema käe rusikaga esimesel korral, siis vasaku käe rusikaga teisel korral, parema käe rusikaga kolmandal korral ning vasaku käe rusikaga neljandat korda (III kd tl 260-267). A.Soodam: Marko eesmärk õhtul oli Aele peksa anda, kuid ma ütlesin talle, et ära tee seda ja esialgul ta kuulas mind. Otsustasime esialgu viina tarvitada, istusime kõik elutoas. Elutuba ja köök on omavahel korteris ühenduses. Järsku hakkas Marko lööma A rusikaga vastu nägu. Marko tegi mitu lööki parema käega Ae vasaku näo piirkonda ning Ael hakkas tulema palju verd. A oli sel hetkel põrandal maas kas elutoa akna või köögi akna all, peaga akna suunas. Ta oli kas ühel või teisel pool tugitooli mis asub seina juures, millel on aknad. Marko karjus Ae peale, et „minu xxx nii ei räägita“. (III kd tl 228-229) Süüdistatavate ja tunnistajate M Aljaste ütlused, et kannatanul hakkas tulema näost palju verd riimuvad ka korteri läbiotsimise käigus avastatud verejälgedega korteri erinevates osades. 22.07.2023 läbiotsimise käigus uuriti Xxx xxx korteri olustik ning avastati mitmest kohast verejäljed. Nii olid verejäljed avastatud korteriukse välispinnalt (foto nr 3, 4), sisepinnal (foto nr

5), esikus tapeedil (foto nr 6, 7), esiku ja köögi vahelisel piirdeuksel (foto nr 13, 14), harukarbi pinnal ja põrandal (foto nr 16, 17), veel ühes kohas põrandal (foto nr 18), elutoa aknaraamil (foto nr 22, 23, 24), tugitooli käetoel ja iste piirkonnas (foto nr 26, 27, 28), vannitoas pesumasina ukse tihendil (foto nr 38), pesumasinas olevatel riideesmetel (foto nr 39-41) (II kd tl 53-73). 4.10.2023 ekspertiisiaktist nr 23E-GE0790 nähtuvalt proovid köögis põrandal harukarbil, köögi ja esiku vahelisel piirdeaial, köögi ja suure toa vahelisel põrandalt, tugitooli istmiku piirkonnas, tugitooli käetoel, elutoa aknaraamil, pesumasina trumli tihendil langevad kokku A S DNAprofiiliga (III kd tl 119, eksperdiarvamuse p-d 1.21-1.27). Samuti M.Aljaste elukohast võeti ära tema riideesemed. 7.08.2023 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et halli värvi tõmblukuga pusa vasaku varruka alumisel osal asub veri (fotod nr 20-29). Samuti t-särgil Zantos paremal kaenlaalusel asuvad plekid, mis reageerisid positiivselt Tetrabase testile ehk tegemist on vereplekkidega (fotod nr 34, 35). Padjaümbrise tagaküljel on vereplekid, mis reageerisid positiivselt Tetrabase testile, s.t tegemist on verega (fotod nr 38-42). 4.10.2023 ekspertiisiaktist nr 23E-GE0790 nähtuvalt padjaümbriselt võetud proovid langevad kokku A S DNA-profiiliga (III kd tl 119, eksperdiarvamuse p-d 1.45-1.47). Samuti sinist värvi nööpidega pusal Icepeak avastati mitmest kohast verejäljed (foto nr 48): parema varruka alumisel äärel on määrdumis, mis reageeris positiivselt Tetrabase testile ehk tegemist on verejälgedega (foto nr 49). Samuti õlavarre välispinnal asub vereplekk ning pusa esikülje parema õla piirkonnas on vereplekk (foto nr 50). Pusa esikülje paremal poolel on vereplekk (foto nr 51). Vasaku varruka alumisel äärel on määrdumine, mis andis kerge positiivse tulemuse Tetrabase testile (foto nr 52). Pusa kapuutsi välimisel küljel, keskosas on verekahtlane plekk (foto nr 53). 4.10.2023 ekspertiisiaktist nr 23E-GE0790 nähtuvalt pusa kapuutsi välimiselt küljelt võetud proov langeb kokku A S DNA-profiiliga (III kd tl 119, eksperdiarvamuse p 1.55). Parema õlaliigese piirkonnas on ka vereplekk (fotod nr 55, 56). Samuti tumesinist värvi plätudel avastati parema jalatsi sisetallal verejäljed (fotod nr 67-70). (II kd tl 145-184) 27.07.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi samast korterist avastatud lühikesed püksid (2 tk) ja jalatsid. Protokollist nähtuvalt lillelise motiiviga lühikestel pükstel avastati paremal püksisäärel pruunikat värvi verekahtlane jälg (foto nr 4), mis reageeris positiivselt Tetrabase testile ehk tegemist on verega. Parema püksisääre tagaküljel on auk (foto nr 5), mille ääred on sulanud, samuti väikesed augud, mille ääred on mustad ja sulanud (foto nr 6). Musta värvi valgete triipudega lühikestel spordipükste tagaküljel on verejälg (foto nr 13), samuti paremal püksisäärel, sisemisel küljel on verejälg (foto nr 15). Valget-kollast värvi jalatsitel Brooks avastati vasaku jalatsi keele äärel verejälg (foto nr 22). (II kd tl 185-200) 3.08.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi A.Sle kuulunud jalats Adidas. Jalatsi talla siseküljel asub pruuni värvi määrdumine kogu talla külje ulatuses. Talla siseküljel asub pruuni värvi tumedate äärtega plekk, mis reageeris positiivselt Tetrabase testile ehk tegemist on verega. Jalatsi avause juures, kanna välimisel küljel asub pruuni värvi määrdumine, mis reageeris positiivselt testile ehk tegemist on verega. Sisetalla kannal viidi läbi test, mis andis värvusreaktsiooni, st tegemist on verega. (II kd tl 201-209) 19.08.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi M.Aljaste kinnipidamisel temalt ära võetud hallid dressipüksid, roheline t-särk, mustad sokid. Pükste parema püksisääre eesmise poole pinnal, põlve piirkonnas on näha kahjustus põlemisejälgedega (foto nr 5). Vasakpoolse küljetasu välipinnal on näha vereplekk (foto nr 9). Vasakul püksisäärel, allpool, ääreõmblusliini pinnal on näha kaks vereplekki (fotod nr 10, 12, 13). Paremal püksisäärel allpool on kaks veremäärdumist (fotod nr 10, 14, 15). T-särgil ja sokkudel verejälgi ei avastatud. (II kd tl 210-224) Samuti A.Soodam elukohas korteris aadressil xxx, Xxx toimetatud läbiotsimise käigus avastati magamistoast seljakott, milles olid verekahtlaste määrdumistega salvrätik (foto nr 6) (II kd tl 77) Ehk siis, A.S verejälgede avastamine xxx korteri erinevates kohtades, sh elutoas aknaraamil ja tugitoolil, aga ka süüdistatavate riideesemetel ja salvrätikul riimuvad nende endi ütlustega

sellest, kuidas korteris olles lõi M.Aljaste mitmel (neljal) korral kannatanut rusikaga näkku, millest tal tekkis rohke verejooks. Seega, eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et 19.07.2023 õhtusel ajal, umbes kella 20:30 paiku, Marko Aljaste, viibides korteris aadressil xxx, Xxx, tekkinud tüli käigus, lõi vähemalt kahel korral A S parema käe rusikaga vasakule poole näo piirkonda ja kahel korral paremale poole näo piirkonda, millega tekitas A Sle tervisekahjustusi näopiirkonnas. Peksmise tagajärjel tekkis kannatanul näopiirkonnast tugev verejooks. (Süüdistatavate järgnevatest ütlustest on näha veel, et mõne aja pärast tekkis A.Sl ühe silma piirkonnas tugev turse/paistetus.) M.Aljaste selline tegu vastab kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu tunnustele ja selle kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Tegemist ei olnud üksiku löögiga, vaid neid oli vähemalt neli vastu näo mõlemat poolt, kusjuures löögid pidid olema üsna tugevad, sest kannatanul tekkis rohke verejooks. Võimalik motiiv, et ta soovis kaitsta oma ema au ja „karistada“ A.Sd M A solvamise eest, ei õigusta M.Aljaste käitumist ning tegemist ei ole õigusvastasust või süüd välistava asjaoluga. II. Vabaduse võtmine Süüdistus: Marko Aljastet süüdistatakse selles, et tema 19.07.2023.a. umbes kella 20:40 paiku, aadressil xxx, lohistas koos E Va ja Allar Soodamiga A S nimetatud korterist välja õue. Seejärel tõstis M.Aljaste koos A.Soodamiga teadvuseta olekus A.S keha tema tahte vastaselt ja seadusliku aluseta viimasele kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg. nr xxx pagasiruumi ning sõitis koos A.Soodamiga Aidu karjääri suunas. Oma teoga pani Marko Aljaste toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s. o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Allar Soodamit kahtlustatakse selles, et tema 19.07.2023 a. umbes kella 20.40 paiku aadressil xxx, lohistas koos E Va ja Marko Aljastega A S Xxx tn 6 kortermaja ette ning seejärel tõstis koos Marko Aljastega teadvuseta olekus A S keha tema tahte vastaselt ja seadusliku aluseta viimasele kuuluvasse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx pagasiruumi. Seejärel istus Marko Aljaste sõiduki rooli ning Allar Soodam istus sõiduki juhi kõrvalistmele ja sõitsid Aidu karjääri, kust kannatanu surnukeha leiti 27.07.2023. Oma teoga pani Allar Soodam toime teiselt isiku ilma seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 136 lg 1 järgi. Kuriteokoosseis: objektiivseteks tunnusteks on teiselt inimeselt vabaduse võtmine ja selleks seadusliku aluse puudumine. Vabaduse all tuleb mõista liikumisvabadust, seega vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Vabaduse võtmise tagajärjel saab kannatanu viibida üksnes süüdlase määratud kohas. (RKKK 3-1-1-11212). Vabaduse võtmise kui kuriteo sisu on isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt (RKKK 3-1-1-57-10). Kinnipidamise ajal ei ole tähtsust, ka lühiajaline kinnihoidmine on subsumeeritav § 136 alla (RKKK 3-1-1-39-97). Samuti ei muutu vabaduse võtmine olematuks, kui süüdlane vabastab vabatahtlikult kannatanu pärast vabaduse võtmist (RKKK 3-1-1-116-01). Vabaduse võtmine saab toimuda kannatanu sulgemisega ruumi, sõidukisse või piiratud alale, samuti tema kinnisidumise või valvamisega. Valvamiseks tuleb lugeda ka kannatanu suhtes varem kasutatud vägivalda, mistõttu ta ei julge eirata toimepanija korraldusi (RKKK 3-1-1-11601). Kuritegu on lõpule viidud hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt (RKKK 3-1-1-39-97). Seadusliku alusena tuleb käsitada PS §-s 20 sätestatud vabaduse võtmise juhtusid. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. (vt KarS-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 515-516). Uuritud tõendid näitavad, et pärast Xxx 6-82 korteris läbipeksmist M.Aljaste, A.Soodam ja E.V tassisid A.Sd trepikojast alla (Aljaste hoidis teda kätest, Soodam ja V jalgadest kinni) ning panid teda auto pagasiruumi, kusjuures A.Soodam aitas M.Aljastet tõsta kannatanut pagasiruumi.

Oma esialgsetes ütlustes ei tunnistanud M.Aljaste A.S kuhugi viimist ja temalt vabaduse võtmist: Rahunesin maha, võtsin Aelt mõlema käe alt kinni ning viisin ta korteri ukse taha. A kõndis küll ise, kuid oli uimane. A jäi seisma trepikojas toetudes käepidemetele minu korteri läheduses. Ütlesin Aele, et ta ei tuleks enam tagasi ja panin ukse kinni. Vaatasin korteriukse silmaavast, et A hakkas vaikselt alla liikuma. Läksin tuppa tagasi, tarvitasime seltskonnaga edasi viina. Pesin puhtaks maas olevad veretilgad. Umbes kella 22:30 paiku läksin minu sissekäigus asuvasse keldrisse, seal on mitu boksi ning üks kuulub minule... Tahtsin keldris tarvitada kanepit. Tegin seda ning seejärel läksin õue ja tahtsin sõita rattaga, kuid minu ratast ei olnud kuskil ning ma otsustasin minna tagasi koju. Kodus oli selleks hetkeks ainult xxx. Läksin magama. Kell võis siis olla umbes 00:30 öösel. Ärkasin üles kella 12:00 paiku... A Sd nägin viiM 19.07.2023 kell 21:00, kui ma aitasin teda minu korterist välja. Allar Soodamit nägin viiM 19.07.2023... A on minu tuttav... A suhtles rohkem minu xxx. Varasemalt olen tarvitanud Aega koos ühes seltskonnas olles umbes kaks korda alkoholi... A on ka varasemalt käinud meie juures, minu xxx juures... E V on minu sõber... 19.07.2023 kella 20:30 paiku parkisin Ae sõiduki vist maja ette (täpselt ei mäleta). Ae sõiduki võtmed olid koju jõudes minu käes, ma enda arvates andsin need Aele tagasi, sest mul ei olnud plaani kuhugile edasi sõita. Võimalik, et jätsin sõiduki võtmed autosse. Võtmed võisid jääda süütesse. (III kd tl 240 -243) Kohtu arvates need süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja kasvõi selle tõttu, et järgnevatel ülekuulamistel M.Aljaste on ise loobunud sellest versioonist ning rääkinud kuidas asjad tegelikult olid. Nii, 16.08.2023 ülekuulamisel tunnistas M.Aljaste, et pani toime tervise kahjustamise ja vabaduse võtmise: Olen toime pannud mõlemad kuriteod... Kui ta (s.t A.S) oli põrandal, ma tõmbasin teda lohistades kätest. Ma vist ütlesin, et „tulge appi keegi“ ning mina hoidsin Aelt kätest ning Allar ja E hoidsid jalgadest. A ei osutanud üldse vastupanu, ta oli rahulik. Mul oli suhteliselt raske. Ma arvan, et keha võis vahepeal ka lohiseda, kuid enamus ajast me siiski hoidsime Ae keha üleval ja kõndisime sissekäigus treppidest alla. Panin Ae keha maha ja läksin tuppa tagasi korraks. A jäi esialgul sissekäigu uksest otse veidikene maad ettepoole maapinnale lebama. Mina tahtsin vist võtta toast telefoni. Kui ma tagasi tulin tõstsin ise Ae tema auto pagasiruumi. E oli läinud tuppa tagasi ning Allar oli toimetamas sõiduki esiistmete juures, ta vist otsis autovõtmeid. (III kd tl 245-248) 16.08.2023 ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt M.Aljaste selgitas, mis toimus korteris, kus kannatanu asus korteris ja mis toimus: ...Seejärel võttis Marko Ael kätest kinni. Marko võtab mannekeenil paremast ja vasakust käest kinni ja hakkab teda lohistama koridori suunas... Lohistades korteri ukse taga olevale trepimademele tulid Marko sõnul temale appi E ja Allar... Allar hoidis vasakust jalast ja E hoidis paremast jalast. Seejärel kõnnitakse trepikojas trepist alla. Astutakse trepikoja uksest välja ning Marko ütleb, et umbes siin panid Ae maha. Marko sõnul E läks tuppa, Allar läks auto juurde. Auto nina oli eespool ja pagasiruum oli tagapool... Marko sõnul tuli ta sõidukiga, olles selle roolis umbes kell 20:30... Marko võtab A S kätest kinni ja lohistab teda pagasiruumi suunas. Haarab kehast kinni ning paigutab selle pagasiruumi pikali selliselt, et tema pea oli sõiduauto rattakoopa ja tagumise seina vahel. Kuhupoole ta oli näoga – minu suunas. Kas A sellel hetkel rääkis midagi – ei rääkinud. Kas ta liigutas – minu arust mitte. Kui te teda tõstsite, kas ta osutas vastupanu – ei osutanud. Kas ma saan õieti aru, et te üksinda tõstsite ta pagasiruumi – jah. Marko seab Ae jalad pagasiruumi ning seejärel ütleb, et läks auto rooli. (III kd tl 260-267) Kohtu arvates eluliselt usutavad ei ole M.Aljaste ütlused osas, et ta üksinda tõstis A.Sd sõiduki pagasiruumi. Kui eelnevalt ei suutnud ta üksinda isegi tassida liikumisvõimetut kannatanut oma korterist alla (kannatanu keha lohistamine oli tema enda sõnul temale raske ja ta kutsus appi Soodamit ja Va), siis seda enam ei olnud ta võimeline tõsta üksinda kannatanu keha (kes E.S

ütluste järgi kaalus vähemalt 80 kg) sõiduki pagasiruumi. Lisaks sellele kaassüüdistatav A.Soodam tunnistab ise, et tema koos Aljastega tõstsid A.S keha pagasiruumi. A.Soodam ütluste järgi: Marko ütles Aele, et „nüüd ma viin su sõitma“. Marko võttis Ael kätest ning hakkas teda vedama. Mina ja E mõtlesime, et aitame teda. Seejärel mina, E ja Marko tassisime Ae korterist välja. Marko hoidis kätest, mina ühest jalast ja E hoidis teisest jalast kinni trepist alla tulles. A oli purjus ning ise jalgu alla ei võtnud. Ae auto oli pargitud sissekäigu alla, täpselt sissekäigu ärka alla. Ma ei mäleta, kes tegi Ae auto pagasiruumi lahti, kuid seejärel mina ja Marko tõstsime Ae pagasiruumi. At pidi aitama pagasiruumi panemisel, sest ta oli väga joobes. E V aitas vaid At autoni toimetada. (III kd tl 228-229) 24.10.2023 ülekuulamisel A.Soodam on selgitanud veelkord, et vabaduse võtmise osas oli minu eesmärk tuua A S võõrast korterist välja, kuna temast taheti lahti saada... taheti korterist ära saada ja Marko soovis At sõitma viia... Et ta ei viibiks korteris. Aitasin Markol A alla tuua, kuna A oli justkui sültjas olekus. Üritasime tõsta Ae tema enda auto salongi, kuid me ei saanud teda tagumisele istmele tõstetud. A oli kas väga purjus või ta oli meelemärkuseta, kuna Marko tagus teda enne korteris rusikaga vastu pead. A hingas. Me panime Markoga Ae keha pagasiruumi, kuna tegemist oli luukpära autoga ja pagasiruumi oli keha kergem paigutada. Marko soovis At sõitma viia. E oli kogu selle tegevuse juures, kui me At autosse paigutasime, kui me ära sõitsime, siis E läks vist ära. Meiega ta kaasa ei tulnud. Ma tahtsin lihtsalt sõbraga sõitma kaasa minna. Mul oli ükskõik Aest. (III kd tl 231-233) Kohtu arvates ei ole loogilised A.Soodam ütlused osas, et nad ei saanud tõsta A.S keha auto salongi tagumisele istmele ja panid keha pagasiruumi, sest sinna oli keha kergem paigutada. Üldiselt teada on, et sõiduautos inimese sõidutamiseks on ette nähtud kohad sõiduki salongis ning pagasiruum on just pagasi vedamiseks. Jääb ebaselgeks, mille poolest oli keerulisem panna kannatanu keha tagumisele istmele võrreldes pagasiruumiga. Kui kannatanu ise ei liikunud, ei võtnud jalgu alla, siis teda autosse tõstmiseks oli niikuinii vaja vähemalt ühe kõrvalise isiku abi olenemata, kas keha asetatakse salongi või pagasiruumi (üksi ei suutnud M.Aljaste viia kannatanu keha trepikojast alla ehk ka autosse panemisel vajas ta kõrvalabi). Pagasiruumi keha panemine aga näitab, et just sellisel viisil süüdistatavad tahtsidki kannatanut vedada (et ta oleks lukustatud kinnisesse pagasiruumi). A.Soodam ütluste ebausaldusväärsuse kasuks räägib ka asjaolu, et kaassüüdistatav Aljaste ei räägi midagi kannatanu keha auto salongi panemise katsetest ning nii ülekuulamisel kui ütluste olustikuga seostamisel on kohe näidanud, et A.S keha tõsteti just auto pagasiruumi. Kannatanu keha trepikojast alla lohistamist ja sõiduki pagasiruumi panemist tõendab ka 22.07.2023 sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt Xxx x, Xxx maja trepikojast avastati verekahtlased jäljed trepikoja ukse lävepaku pinnal (foto nr 6), null korrusel verekahtlase lohistamise jäljed (foto nr 9), trepikoja seinal (foto nr 10, 11), kolmandal astmel (foto nr 12, 13), mitmest kohast põranda pinnal ja trepiastmetel (foto nr 15, 16, 17, 19, 20, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30). Tetrabase test tulemus veremäärdumiste suhtes oli positiivne, s.t tegemist on verega. Liikudes edasi ning vasakule on korteri uks nr 82. Liiguti trepist ülesse viimase korruseni kuid rohkem verekahtlaseid jälgi ei avastatud. (II kd tl 102-120) 4.10.2023 ekspertiisiaktist nr 23E-GE0790 nähtuvalt lävepaku pinnalt, trepiastme pinnalt võetud proovid, aga ka proov mademe põranda pinnalt, trepimarsi astme pinnalt langevad kokku A S DNA-profiiliga (III kd tl 119, eksperdiarvamuse p 1.1.-1.4). Täiendava vaatluse käigus avastati, et Xxx tn 6 maja korterite 79-84 sissekäigu uks väljub keskosast maja all olevasse „tunnelisse“. Sissekäigu ukse ees teel on freesasfalti kogum, lähimal vaatlusel on näha, et teel on verekahtlane määrdumine, mis testiti Tetrabase testiga ja tulemus oli positiivne ehk tegemist on verega. Rohkema verega kohad markeeriti nr 1 ja nr 2 (fotod nr 4 ja 5). (II kd tl 120-126) 4.10.2023 ekspertiisiaktist nr 23E-GE0790 nähtuvalt proovid sissekäigu ukse eest asfaltteelt langevad kokku A S DNA-profiiliga (III kd tl 119, eksperdiarvamuse p-d 1.5-1.6).

Kannatanu ema E.S ei näinud pealt A.S keha lohistamist ja sõiduki pagasiruumi panemist. Tema koos L Sga käisid vahepeal ära ja tagasi tulles olid süüdistatavad juba sõitnud minema: Läksime teisse minu korterisse ja tulime 5 minuti pärast uuesti välja... Sissekäigu all ootas meid R P ja ütles, et kedagi lohistati autosse, tassiti ja auto sõitis kohe ära Xxxst välja. Aljaste korter, sissekäik oli sellest kohast, kus ta (s.t R P) seisis ilusti näha. Kannatanu ütlused riimuvad tema poolt 21.07.2023 häirekeskusele tehtud kõnede sisuga. Nimelt kannatanu teatas, et ... poeg on nüüd kadunud, ta oli purjus, kolmapäeva õhtul... isegi nähti, kuidas lohistati autosse teda, nii et mul on selline kuri kahtlus, et see on mõrv toime pandud... mul on selline tunne, et ta tapeti lihtsalt seal korteris ära, pandi autosse viidi minema kusagile visati ja auto pandi põlema... Ta muidu on selline, et jookseb edasi tagasi ja siis tuleb küsib kas süüa või midagi... poja nimi on A S... see oli kolmapäeva õhtul kuskil 9 paiku, natuke enne ja siis nad sõitsid ära ja siis nägidki, xxx mees nägi, et nagu lohistati kedagi sinna, tema võttis veel juhtmed lahti... Xxx xxx on see korter, kus see möll toimus kõik... see on selline seltskond, kus pannakse pidu koguaeg... (vt 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, III kd tl 67-68) E.S ütlused riimuvad tunnistaja L S ütlustega: ...Elukaaslane jäi Xxx 4 sissekäigu alla meid ootama. Sõidukit maja ees ei olnud. See toodi hiljem maja taha, järsku ilmus see sõiduk sinna, Xxx 6 maja taha, akna alla, muru peale. Sealsamas sissekäik ka kohe ja selle sissekäik ja selle sissekäigu taga oli kohe auto. See on sama sissekäik, kuhu isa läks sisse, kus elab M Aljaste. Sõiduki uksed olid lahti. Võtit ei näinud... Läksime xxx 7 korterisse, see asub Xxx 4 ja Xxx 6 maja vahel... Lasime seal rulood alla. Korteris olime umbes 5 minutit... Elukaaslane oli siis Xxx 4 trepi juures. Kui xxx 7 korterist välja tulime ütles elukaaslane mida ta nägi vahepeal, et talle tundus, et lohistati inimest kahe käe vahel Xxx 6 trepikojast välja. Samast trepikojast, sealt kohe otse näha, kuhu isa läks... Ütles, et kaks meesterahvast, arvasime, et E ja Allar... Xxx 4 kus seisus elukaaslane oli hästi näha Xxx 6 sissekäik... Päev hiljem läksime kontrollima, kas seal on mingeid lohistamise jälgi ja leidsime vere täppe... Välistrepikoja sissekäigu all õues oli vereloiku näha ja trepil olid vere jäljed, lohistamise jäljed. Aljaste korter asub teisel korrusel, läksime esimese sissekäigu akendeni... Teatasin vanaemale, et nägime verejälgi trepikoja ees... Käisin seda üksi vaatamas, R oli autos... L.S ja E.S ütlused omakorda riimuvad tunnistaja R P ütlustega: 19.04.2023 nägin A.Sd Xxxs, Xxx 4 maja ees. See oli õhtul umbes kella 9 paiku. Ta ütles, et tal auto ära varastatud. Vist oli ta joobes. Tavaliselt pargib ta auto seal, kus ta elas, maja kõrval... Aitasin tal autot otsida, läksime Xxx 6 maja taha... Siis läks Xxx 6 maja korterisse, kus ta enne oli olnud... teisel korrusel ei tea korteri numbrit. Seal elab Marko Aljaste ja tema xxx... Meie jäime alla... E (V) oli seal akna peal. Küsisin kus A on, ta ei vastanud midagi. Enne kui E akna peale tuli oli vist seal mingi karjumine korraks. Ei saanud aru, kes karjub... sõnadega karjus midagi... äkki vene keeles. Ae auto oli maja taga kõnniteel. Sissekäigu ees, kuhu A läks. Sõiduki uksed olid lahti. Võtit ei olnud. Ma proovisin teha sellega midagi et ei oleks võimalik edasi sõita, aga vist see ei õnnestunud... nad sõitsid minema. Panin kapiti kinni ja kõndisime kodu (Xxx 4-85) poole – mina, L ja E. Xxx 4 juures tegin veel suitsu. Suitsetamise ajal nägin, et veetakse kedagi välja ja peale seda see auto panigi minema. Nägin kahte inimest, tundus, et kahe vahel oli veel keegi... tundus nagu hoiti kätest jalgadest kinni... üks nagu hoidis kätest, teine jalgadest... mingi kogu oli kahe inimese vahel... vaibasarnane ese, nagu kogu kahe inimese vahel... Ei näinud, kes sinna sisse istus, nägin auto tagaotsa. Auto sõitis ära suurel kiirusel... Vahemaa Xxx 6 ja Xxx 4 vahel on 100-200 meetrit... Helistasin kohe L. Peale R.P’d märkas süüdistatavate tegevust tol ajal samas majas elanud tunnistaja A A. Ta selgitas, et 2023.a juulis elas Xxxs, Xxx xx korteris, kolmandal korrusel. Samas majas elas ka Marko Aljaste, teisel korrusel. 19.07.2023 (Aljaste korterist) oli kuulda müdistamist... Siis

sissekäigust kostis hääle kõminat. Jutukõminat oli kuulda. See tuli trepikojast. Vaatasin köögist, aga midagi näha ei olnud. Siis vaatasin maja tagant, aknast, kus oli näha maja taha. Seal kaks inimest tõstsid ühe autosse. Mõtlesin, et keegi lihtsalt viiakse koju minema. Väsinud, pannakse autosse, viiakse koju. Oli kaks inimest, kolmas oli maas lamavas asendis. Kaks meesterahvast panid kolmanda autosse, tagant sisse, pagasiruumi luuk oli üles tõstud, kui ma ei eksi. Üks mees võttis jalgadest... üks võttis eest ja teine tagant.... Sissekäigu all oli kuulda veel neljanda meesterahva häält. Keegi rääkis sissekäigu all... Võimalik, et oli tema (s.t E Va) hääl. Nägu ei näinud. Sel hetkel kui meesterahvad sõiduki pagasiruumi sulgesid ütles ta (s.t E.V) „minge kähku minema, politsei tuleb“. Kui need kaks meesterahvast olid kolmanda pagasiruumi ära pannud sõitsid nad minema... Tegin neist meestest pilte. Edastasin politseile ülekuulamise ajal. Fotodele on jäädvustatud meeste tegevus, tõstmine, et nad suundusid meesterahvaga auto tahapoole, pagasiluugi poole. Järgmine foto oli tehtud kui see kolmas mees juba oli autosse pandud. Tunnistaja A tehtud fotodelt (DVD plaadil, III kd tl 271) on näha, kuidas süüdistatavad tassivad lühikestes musta värvi pükstes inimese (kannatanu A.S) keha kannatanu auto tahapoole, pagasiruumi poole. Seejuures on näha, et mustas T-särgis ja musta värvi lühikestes pükstes M.Aljaste hoiab kannatanut kätest ja liigub ees ning oranži värvi T-särgis lühikestes pükstes A.Soodam hoiab kannatanut jalgadest (foto fail „20230719_204622“). Teisel fotol kannatanu keha enam näha pole, Aljaste ja Soodam seisavad kannatanu auto pagasiruumi ees (on näha sõiduki reg mk „xxx“), Aljaste mõlemad käed on ette sirutatud, nagu ka Soodam’i parem käsi. Pagasiruumi luuk on poolavatud asendis ning süüdistatavate käteliigutusest võib aru saada, et nad panevad pagasiruumi (milles asub kannatanu keha) kinni (foto fail „20230719_204724“). Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et 19.07.2023 õhtusel ajal umbes kella 20:40 paiku, M.Aljaste ja A.Soodam (E.Va abil) lohistasid A S keha (M.Aljaste hoidis A.Sd kätest ja A.Soodam jalast/jalgadest kinni) xxx Xxx korterist välja õue, mille järel M.Aljaste ja A.Soodam tõstsid A.S keha (M.Aljaste hoidis A.Sd kätest ja A.Soodam jalgadest kinni) sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx pagasiruumi, panid pagasiruumi kinni, M.Aljaste istus sõiduki rooli, A.Soodam istus kõrvalistmele ning nad sõitsid minema. Kohtu arvates M.Aljaste ja A.Soodam’i tegu vastab KarS § 136 lg 1 ehk seadusliku aluseta vabaduse võtmise kuriteokoosseisu tunnustele. Asetades kannatanut sõiduki kinnisesse pagasiruumi, mida kannatanu ei saanud ise seestpoolt kuidagi avada ja pagasiruumist väljuda süüdistatavad on loonud A.Sle ületamatu liikumistakistuse, sisuliselt hoides teda auto pagasiruumis kinni, mille tagajärjel sai kannatanu viibida üksnes süüdistatavate valitud kohas ehk auto pagasiruumis. Kuna kannatanu oli eelnevalt M.Aljaste poolt tugevalt läbi pekstud ja ei olnud liikumisvõimeline tassisid nad kannatanut korterist alla kuhu trepikoja ette oli pargitud sõiduk. Ilmselge on, et sellistel asjaoludel toimus kannatanu pagasiruumi asetamine tema tahtevastaselt. Ta ise pole selleks nõusolekut mingil moel avaldanud ning seda pole temalt küsitudki. Pagasiruumi ta jäigi kuni süüdistatavad saabusid autoga nende valitud kohta ehk Aidu karjääri, kus sündmused on edasi arenenud. See, et karjääris tegi M.Aljaste pagasiruumi lahti ja lasi kannatanut välja ei muuda vabaduse võtmise olematuks. Ehk siis nii M.Aljaste kui A.Soodam panid selle kuriteo toime ühiselt, sest asetades kannatanut pagasiruumi Aljaste hoidis kannatanut kätest ja Soodam jalast/jalgadest kinni ehk nende panus selle kuriteo toimepanemisse oli võrdne. Nad mõlemad teadsid, et asetades kannatanut kinnisesse pagasiruumi võtavad nad sisult temalt igasuguse võimaluse vabaks liikumiseks. M.Aljaste tahtluse intensiivsus kannatanult vabaduse võtmise osas oli mõnevõrra intensiivsem. Just tema hakkas esimesena tassima kannatanu keha korterist alla ning Soodam tuli temale abiks kui Aljaste ise kannatanu keha lohistamisega hakkama ei saanud ja kutsus teda (koos E.Vaga) appi. Samas, kui Aljaste on tegutsenud otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (et viia kannatanut suvalisse kohta tema suhtes oma edaspidiste plaanide realiseerimiseks),

siis Soodam ka teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu, aga ta vaid möönis seda (tal endal ei olnud mingeid plaane kannatanu suhtes ning ta oli vaid konkludentselt ehk vaikimisi leppinud sellega, mida tema sõber M.Aljaste teeb ja kuidas sündmused M.Aljaste eestvedamisel edasi arenevad). Samas ka tema (s.t Soodam) sai hästi aru, et kinnises pagasiruumis olevalt kannatanult on võetud vabadus ka läbi tema panust sellesse teosse (sest pagasiruumi tõstsid nad kannatanut mõlemad, Aljaste hoides kannatanut kätest ja Soodam jalgadest kinni ning ilma Soodami abiga ei pruukinud Aljaste üksi tõsta kannatanu keha pagasiruumi ja siis tagajärg – kannatanu kinnisesse pagasiruumi asetamine oleks võinud jääda saavutamata). See näitab, et nende mõlema teopanus oli kuriteo koosseisulise tagajärje – kannatanult vabaduse võtmise realiseerimiseks oluline ning nad mõlemad, s.t nii M.Aljaste kui A.Soodam kannavad vastutust selle teo eest. Süüdistatavate väide, et nad ei tahtnud kannatanult vabadust võtta, kuigi panid ta auto pagasiruumi ei ole tõsiseltvõetav. Igale mõistlikule kõrvaltvaatajale on ilmselge, et sellises olukorras oli toimunud kannatanult liikumisvabaduse võtmine. Kui süüdistatavad ei tahtund kannatanult vabadust võtta, siis nad pidid vaid laskma tal koju minna või nt panna teda istuma tema autosse, et kui ta magab ennast kaineks, saaks ta koju minna. See aga ei vastanud nende plaanidele. Läbipekstud ja verise näoga kannatanu (koju või muu avalikku kohta) ilmumine võis tekitada tema lähedaste pahameelt süüdistatavate suhtes, politsei väljakutsumist jms süüdistatavate jaoks ilmselt ebasoovitud tagajärge, mistõttu kasvõi juba selles kontekstis loogiline on nende otsustus panna kannatanut auto kinnisesse pagasiruumi ja viia ta linnast eemale. Välistada ei saa ka, et kannatanu tapmise tahtlus võis tekkida/olla M.Aljastel juba sel hetkel ehk asetades kannatanut sõiduki pagasiruumi. Samas, olenemata sellest, kas tapmise tahtlus tekkis M.Aljastel juba sel hetkel või alles hiljem Aidu karjääris, kannatanult vabaduse võtmise motiiv ja eesmärk kui sellised ei ole koosseisulisteks tunnusteks ning ei oma põhimõttelist tähtsust, kas kannatanult vabaduse võtmine oli tema edaspidise tapmise plaani üheks vaheetapiks või siis ei olnud M. Aljastel veel selliseid kavatsusi kannatanu suhtes (ning kas A.Soodam oli neist teadlik või mitte). Fakt aga on see, et nad mõlemad võtsid kannatanult vabadust ja peavad vastutama selle eest. Edasi suundusid süüdistatavad (M.Aljaste roolis ja A.Soodam kõrvalistmel) kannatanu sõiduautoga (kannatanuga pagasiruumis) Aidu karjääri. III. Tapmine ja tapmisest mitteteatamine Süüdistus: Marko Aljastet süüdistatakse selles, et jõudes 19.07.2023 peale kella 21:15, Aidu karjääri tuuliku nr 17 juurde, avas ta sõiduki pagasiruumi ja tõmbas istukile tõusva A S sõiduki pagasiruumist välja maapinnale ja lõi kolmel korral palja jalaga A Sd näo piirkonda. Löökide järel kuulis M. Aljaste, kuidas A S nohiseb. Peale seda võttis Marko Aljaste A. S riiete hõlmast kinni ja lohistas kannatanu karjääris asuva veekogu kallaku äärde ja tõukas ta vette. A.S rullus kallakust alla vette, jäädes näoga veekogu põhja poole asendisse. Oma tegevusega põhjustas Marko Aljaste A S surma ning kannatanu surnukeha leiti sündmuskohalt 27.07.2023. Oma teoga pani Marko Aljaste toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tapmise. Allar Soodamit süüdistatakse selles, et olles eelnevalt 19.07.2023.a. kella 20.40 ajal koos Marko Aljastega paigutanud teadvuseta olekus A S tema sõiduki pagasiruumi ja selle sama sõidukiga koos M.Aljastega viinud kannatanu Aidu karjääri, jättes kannatanu karjääris olevasse veekogusse, kust tema surnukeha avastati 27.07.2023.a. ning seejärel 20.07.2023.a. umbes kella 03:10 paiku, sõites koos Marko Aljastega sõidukiga Xxx Xxx reg. nr xxx aadressile Sonxxx ning jättes sõiduki metsa vahel olevale lagedale alale, kus Marko Aljaste pani põlema sõiduki

pagasiruumis oleva vaibataolise eseme, mis süütas sõiduki, mis põles täielikult maha. Allar Soodam, viibides mõlema sündmuse juures ja otsides vahepeal tunnistaja M Slt soovitusi enda peitmiseks konflikti eest ja soovides kellegi või millegi põletamiseks sobivat asukohta näitab, et ta sai aru või vähemalt möönis, et M.Aljaste on A.S suhtes toime pannud raske isikuvastase kuriteo jättis kuriteost politseid või muid õiguskaitseorganeid sellest teatamata. Oma teoga pani Allar Soodam toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 307 lg 1 järgi. Uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatavad tulid A.S sõidukiga Aidu karjääri, kus M.Aljaste lõi A.Sd mitmel korral jalaga näkku ning seejärel lohistas kannatanut kallaku äärde ja tõukas ta vette. M.Aljaste: Mina istusin rooli ning Allar istus kõrvalistuja istmele. Sõitsime maja tagant ... läksime Aidu karjääri suunas. Aidu karjäär oli kõige lähedamal. Ma ei oska vastata, miks ma valisin just Aidu karjääri. See oli spontaanne otsus, ma ei mõelnud seda läbi. Sõitsin Aidu karjääri ja valisin suvalise koha. Ma ei ole käinud varasemalt selles kohas, kus me lõpuks peatusime... Autost vasakule viis tee ning kõrval oli järsk kallak ning mõned puud. Ma peatasin sõiduki ning Allar ja mina tulime sõidukist välja. Tegin pagasiruumi lahti ning A tuli istuma pagasi äärele ise. Tal oli üks silm kinni löökide tagajärjel ning teine silm oli tal pilukil lahti. A oli täiesti vait. Ma haarasin Aelt hõlmadest kinni ning viskasin ta maha. Ta jäi lebama näoga ülespoole ning ma lõin teda veel kolm korda jalaga näkku. Olin sel hetkel paljajalu. A oli veel nohisenud, kuid siis ma haarasin tal riiete hõlmadest kinni ja tõmbasin ta kallaku ääreni, seejärel tõukasin teda ning ta veeredes kukkus vette. A jäi umbes 1 meetri kaugusele kaldast vette näoga allapoole. Ma ei tea, mida Allar samal ajal tegi, ei pööranud talle tähelepanu. Seejärel istusime sõidukisse ja sõitsime ära U L juurde, kes elab Xxxs... Seal jõime veel puskarit... Helistas Allari elukaaslane... Tulime sinna... Ma lõin At nii korteris, kui Aidus, sest olin alkoholijoobes ja ei kontrollinud ennast. Mul ei olnud Ae kallakust alla veeretamisel mingisugust otsest eesmärki. Kui ma 20.07.2023 koju tagasi tulin, siis verd ei sissekäigus ega korteris enam ei olnud. Ma arvan, et keegi oli selle ära koristanud. (III kd tl 245-248) 16.08.2023 ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt M.Aljaste selgitas, et läks auto rooli ja tema kõrvale istus Allar Soodam ning nad sõitsid paremale ja seejärel paremale ja otse, siis vasakule ja üle raudtee ja otse ning sealt kuni Aidu karjäärini. M.Aljaste juhatas menetlusgrupi kohale, kus paiknes auto selle peatamisel. Marko selgitab, et ta peatas sõiduki, tuli autost välja, tegi sõiduki pagasiruumi lahti. A tõusis istukile selliselt, et jalad olid üle pagasi serva ning jäi istuma. Seejärel Marko võttis Ae välja, viskas ta maha ja lõi kolm korda jalaga vastu nägu. Seejärel võttis kätest kinni ja lohistas kallaku äärde ning lükkas ta vette. A rullus vette ning jäi näoga vette, olles vee sees oleva oksa juures, kaldast umbes 1 m eemal. Samal ajal seisis Allar Marko kõrval, kuid Marko ei pööranud Allarile tähelepanu. Peale jalaga näo piirkonda löökide sooritamist A vaid nohises, kuid ei liigutanud. Marko selgitab, et pani pagasiruumi ukse kinni, istus autosse ja sõitis ära, vastu sõitis pruuni värvi xxx maastur, mis sõitis mööda. (III kd tl 260-267) 31.08.2023 ülekuulamisel tunnistas M.Aljaste, et pani toime teise inimese tapmise. Jah, olen antud kuriteo toime pannud. Allar Soodam aitas mul paigutada A S keha sõiduki pagasiruumi. Allar hoidis At ühest jalast kinni ja mina hoidsin kätest ning me pooleldi lohistades tõstsime Ae auto pagasiruumi. Ma ei tea, miks valisime just pagasiruumi, ju siis oli sel hetkel kõige suurem ja kõige lihtsamini avatav uks mida avada ja kuhu A panna. Miks te üldse otsustasite, et peate Ae pagasiruumi panema – ma ei tea, ma ei oska vastata sellele. Milline oli Ae seisund tema pagasiruumi paigutamisel – ta oli purjus, ta ei võtnud jalgu alla. Tal oli üks silm lahti, kuid ta ei rääkinud meiega.

Kas A hingas tol hetkel – ei pööranud sel hetkel sellele tähelepanu. Allar aitas mul tassida Ae keha trepikojast auto pagasiruumi. Kas olles kallakul A S oli veel nohisenud – ma ei tea. See käis nii ruttu, et ma ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Mis oli tema vette lükkamise eesmärk – ma ei tea, ma ei oska selgitada seda. Kas te saite aru, et enda tegevusega ehk Ae löömise ja tema vette lükkamisega võite põhjustada tema surma – tol hetkel ma ei mõelnud sellele. Kui te ütlete, et A S tema vette lükkamise ajal veel nohises, siis kas teie arvates ta oli veel elus – ma ei tea, kas ma tol hetkel sellest aru sain, kuid järgmine päev kui ma kaineks sain, siis sain aru küll, et A võis veel elus olla enne vette lükkamist. Kas peale seda, kui selline arusaam tekkis, kas te teavitasite sellest kedagi – ma ei rääkinud sellest kellelegi. Miks te ei teavitanud kedagi - ei tea, kartsin äkki, aga ma ei oska öelda, mida ma kartsin. No võib olla ma kartsin, et ta ongi surnud seal. Millest te seda järeldasite – ma ei tea, ei järeldanud, lihtsalt kartsin, et võis niimoodi juhtuda. Kas A liigutas olles kallakul ja vette maandudes – ma ei oska vastata, ma sõitsin sealt suht kiiresti ära. Mis oli kiiresti ära sõitmise põhjus ja eesmärk – ma ei oska öelda, paanika äkki. Mis tekitas paanikat – ma ei tea, ei oska öelda. Mida tegi või ütles Aidu karjääris olles Allar Soodam – ma ei tea, ma ei pööranud Allarile tähelepanu. (III kd tl 250-254) Seega, süüdistatav M.Aljaste on sisult tunnistanud kannatanu vette lükkamist ja et kukkudes jäi A.S näoga vette. Ülestunnistus nähtub sisuliselt ka tema poolt hukkunu lähedastele saadetud kirjas. E.S ütlused: Olen saanud kirja Aljastelt, paluti vabandust teo eest, pandi L auto kojamehe vahele, selle vahendas V. Kirja sisu oli selline, et ei ütle küll välja, et ma tapsin, aga sisult tunnistab tapmist... Pärast üritati mätsida veel kinni nii, e tuks Ae sõber, kes elas Tallinnas, helistas mulle ja ütles, et Aega on kõik korras, aga ta on jooksus... Kiri tuli juba pärast kõnet... Kannatanu ütlused (et sai kirja M.Aljastelt, milles ta palus vabandust) riimuvad ka asitõendiga – Xxx vanglast Marko Aljastelt T Sle saadetud käsikirjalise kirjaga, milles ta väljendab kahetsust toimunu üle: ...Mul on tõesti kahju et nii juhtus ma ei ürita ennast kuidagi välja vabandada või kuidagi oma süüd olematuks teha aga jah ma olin väga purjus ja saan aru et see mingi loll vabandus või ettekääne ja et see asja olematuks ei muuda ja inimest tagasi kuidagi ei too... ma tõesti tunnen ennast süüdi ja mul on tõesti paha... et nii läks tõesti siiralt palun andeks ja vabandust. Mõistan et see inimest tagasi ei too , ma ei hakka või pigem ma ei oska seda olukorda kuidagi seletada aga nii lihtsalt juhtus ja ma ei saa seda olematuks muuta... palun veelkord siiralt vabandust. (III kd tl 221) Ka M.Aljaste xxx M A on kinnitanud, et: Kinnipidamise ajal olen Markoga suhelnud. Ta isegi kirjutas vabanduskirja T. 20.10.2023 ülekuulamisel tunnistas M.Aljaste oma süüd A.S tapmises osaliselt. Ma ei oska selgitada enda vastust, miks ma olen toime pannud tapmise osaliselt. Ma ei ole nõus sellega, et tapsin A Sd, sest ma ei tahtnud teda tappa. Saan aru, et olen osaliselt süüdi selles, et inimene suri, kuid ma ei osanud tol hetkel arvata, et läbi selle inimene sureb. Ma ei oska selgitada, mis oli minu tegevuse eesmärk. Olin tol hetkel purjus ja see lihtsalt juhtus. Sain aru, et A on surnud, siis kui uurija ütles. Järgmine päev, peale juhtunut ma mõtlesin selle peale, et kas A tuli sealt ära või ei tulnud. Mis seisundis oli kannatanu kui te ta kallakust alla lükkasite – ma ei tea, teadvusetu vist. Milles väljendus tema teadvusetu olek – ma ei tea, selles, et ta ei liigutanud.

Kas ta hingas – ma oletan, et ta hingas, aga ma ei kontrollinud. Ma ei arva, et ma oleksin saanud lüüa At nii kõvasti, et ta ära sureks. A veel nohises, kui ma teda kallakust alla vette lükkasin. (III kd tl 257) A.Soodam ütlused riimuvad üldjoontes M.Aljaste ütlustega, et sõiduki roolis oli tema (s.t Aljaste) ning nad peatusid Aidu karjääris kohas, kus on järsk kallak, mis läks vette. Karjääri tulles oli A.S elus. A.S Alaste poolt vette lükkamist A.Soodam pealt ei näinud: ... Seejärel mina ja Marko istusime sõidukisse, Marko oli roolis. E (V) jäi Xxx. Sõitsime Aidu karjääri (xxx, suunaga xxx poole) kuni tuulikuteni, täpset asukohta ma öelda ei oska, kuid tegemist oli teelt kõrvalise kohaga, kus inimesi palju ei käi ning samuti oli seal kõrval ka järsk kallak, mis läks vette. Pidasime auto kinni. A oli eelnevalt istunud ja toetanud vastu rattakoobast kui me sõitsime. Marko tegi pagasiruumi lahti. A tõstis jalad pagasiruumist välja ning istus pagasiruumis. Marko ütles Aele, et ta tuleks pagasiruumist välja ning Marko aitas At teda kergelt tõstes autost välja. A ei rääkinud meiega sel ajal. Ta ei vastanud meile midagi. A oli küll teadvusel, kuid üks silm (vasakpoolne) oli tal kindlasti kinni, sest sellel oli hematoom. Marko mõte oli see, et ta tuleks nüüd karistusena ise Aidu karjäärist jalgsi tagasi. A oli väga purjus ja ta nägu oli verine. Ma arvan, et ajapikku oleks A toibunud juhtunust, sest käed ja jalad olid tal terved, ma arvan, et ta oleks olnud võimeline ise tagasi tulema. Meie aga seejärel sõitsime minema. Marko ütles, et A saab enda auto pärast Xxxst kätte... 19.07.2023 oli mul seljas veel tsärk, ei mäleta milline. Markol oli samuti jalas lühikesed püksid ja seljas t-särk... Kui me panime Ae autosse ei olnud mul mõtet Ae vabadust võtta, ma arvasin, et Marko tahab teda kuhugi viia ja siis vabaks lasta. (III kd tl 228-229) 24.10.2023 ülekuulamisel täiendas A.Soodam: ... See on tavaline asi, purjus peaga sõidetakse ringi lihtsalt sihitult. Sõitsime Aidu kanali äärde ja peatasime sõiduki. Tulime mõlemad sõidukist välja ning Marko tegi pagasiruumi lahti. Ma nägin, et A hakkas pagasiruumist justkui välja tulema. Ma vaatasin, et A on justkui okei, ta tuli juba meelemärkusele ja hakkas ise ennast liigutama. Ta ei olnud justkui abitu isik. Ael oli nägu ja t-särk verised. Läksin seejärel sõiduki kõrvalistuja kohale ja hakkasin sättima raadiokanalit, ma ei näinud ja ma ei vaadanud, mis väljas toimus. Kõik toimus minu selja taga. Pagasiruum asub selja taga ja raadio oli minu ees. Ma ei kuulnud mingeid karjeid ega kisa. Seejärel Marko istus tagasi sõiduki rooli, tegemist oli alla poole minuti pikkuse ajaga. Kas te küsisite, kus A on? See ei huvitanud mind. Sõitsime sellelt kohalt minema. Ma sain aru, et Marko jättis Ae maha sinna. Mul oli ükskõik Aest, kuid kuna ma nägin, et ta oli tulnud meelemärkusele, siis ma arvasin, et ta tuleb ise koju. Kui me kohale sõitsime, siis paremale poole jäi vesi ja vasakule poole jäi võsa. Me sõitsime kohalt selliselt, et autot me ümber ei pööranud. Ma ise ei vaadanud, kus A olla võiks. Ma sain aru, et Marko jättis ta lihtsalt maha ja kõik. Ma ei tea, et Marko oleks At karjääris veel löönud või vette lükanud... Ma ei ole kedagi kinni hoidnud ega kinni sidunud, seega ma ei ole toime pannud kellegi vabaduse võtmist. Sellest, et teatada esimese astme kuriteost ma peaksin olema ka sellest ise teadlik, ma ei olnud sellest teadlik. Auto põlema panemine oli Marko enda otsus, igaüks vastutab enda tegude eest ise ja ma ei küsinud ka Marko käest, miks ta seda tegi. Mul oli ükskõik sellest, see ei ole minu auto. (III kd tl 231-233) 26.07.2023 ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvad A.Soodam selgitused, et sündmused hakkasid pihta Xxxs aadressil Xxx xx ning siis kulgesid Aidu karjääri ja pärast xxx. Soovin näidata, kus lasime kannatanu A S Aidu karjääris autost välja. xxx, mis viib xxx... A.Soodam ei suutnud meenutada täpset kohta. Tegemist peaks olema metsateega, mis kulgeb kanali ääre mööda ja kui sellest autoga mööda sõita, siis vesi jäi paremale poole, seal ei olnud kõrgeid puid ja veeni läks 15 meetrine kallak. (III kd tl 235-239) A.S keha avastati Aidu karjäärist.

27.07.2023 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt sündmuskoht asub Aidu-Nõmme külas, Lüganuse vallas, Ida-Virumaal, Aidu tuuliku nr 17 juures. Sündmuskohani viib kruusatee, vasakult poolt kruusateed on mets, paremalt poolt kruusateed on järsk kivine kallas. Sündmuskoht asub Aidu karjääri kaldal. Meesterahva surnukeha on veest välja tõstetud ning asetseb karjääri kaldal. Seljas on sinist värvi t-särk. Jalas on tumedat värvi lühikesed püksid valge triibuga. Mustad sokid ning paremal jalal on halli värvi kolme valge triibuga sporditoss, vasakul jalal sporditoss puudub ning on üksnes musta värvi sokk. Surnukeha nahk on üle keha sinakas-lillat tooni. Pea on lõuast nini heledamat tooni, ninast paelani on punakas-lillat tooni, silmad on avatud, surnukeha on tursunud. Vasakul õlavarrel on musta värvi tätoveering. Liikudes mööda teed ülesse kohani, kus surnukeha oli esialgu avastatud, avaneb vaade järsule kivisele kaldale (foto nr 7, 8). Minnes allapoole kivide peal avastati 2 töökinnast. (II kd tl 92-101) 28.07.2023 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus tuukri abil leiti Aidu karjääri veest teine halli värvi kolme valge triibuga sporditoss (foto nr 11). (II kd tl 136-144) 27.07.2023 äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et L S (s.o A.S tütar) tundis isa fotode järgi (III kd tl 3-5). KrMS § 291-1 alusel esitatud tunnistaja A K ülekuulamise protokollist nähtub, et tunnistaja, kes on PPA Ida prefektuuri politseinik, oli 26.07.2023 patrullteenistuses koos V Mga ja J T. 26.07.2023 kell 19:59 saime Alfa prioriteediga väljakutse, mille sisuks oli, et teataja leidis veest laiba. Kaldast u 10 meetrit, siniste riietega, arvatavasti meesterahvas. Teataja on skuutriga vees. Asukoht on (märgitud GPS koordinaadid). Ligi saab Aidu poolt tulles Sipelgamäe kaudu, masinatega saab ligi. Väljakutse aadressiks oli Aidu tuuliku 17, Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald, Ida-Virumaa. Sündmuskohale oli saabunud kiirabibrigaad ja päästeameti meeskond. Surnukeha oli näha Aidu karjääri kalda juures ning oli vees näoga karjääripõhja poole. Karjääri kallas koosnes järsakust, mis oli kivine. Surnukehal oli sinist värvi t-särk, musta värvi lühikesed püksid, üks halli värvi jalats. Keha juures oli tunda spetsiifilist surnukeha lõhna. Samuti keha juures oli kaks töökinnast. Surnukeha ja töökindad olid fotografeeritud. (II kd tl 18) Protokollile on lisatud sündmuskohal tehtud fotod, millest on näha surnukeha avastamise koht Aidu karjääris (foto nr 2), et hukkunu on näoga vees karjääripõhja poole (foto nr 4), riided – seljas on sinist värvi t-särk, jalas musta värvi lühikesed püksid (foto nr 4), sündmuskoha üldine olustik, sh et sellesse kohta pääseb ligi ka sõiduautoga (foto nr 1) (II kd tl 19-21). Surnukeha avastanud tunnistaja V P ütluste järgi (mis ta andis kohtueelses menetluses ja millised pooled on esitanud KrMS § 291-1 korras) 26.07.2023 kella 18.00 paiku leppis ta sõbraga J kokku minna sõita Aidu karjääri Jetiga (veeskuuteriga). Aidu karjääri saabusime kella 18.4018.50 paiku... Tõstsime Jetid vee peale ja hakkasime sõitma. Suundusime Ojamaa kaevanduse poole. Sõitsime kuni ülesõiduni. Sealt pöörasime tagasi ja läksime otse ja pöörasime paremale teisel pöördel. Sõitsime lõpuni otse, pöörasime tagasi ja umbes 500 meetri pärast J märkas midagi vee peal, midagi sinist värvi. Kell oli umbes 19.52... Me sõitsime natuke lähemale. Peatusime umbes 5 meetri kaugusel sellest asjast. Siis ma nägin inimese keha vee peal. Inimene oli näoga vees ja oli arusaadav, et inimene on surnud. Tema seljas oli tumesinine t-särk, jalas tumedat värvi lühikesed püksid... Tegin inimese kehast pilti (II kd tl 26) ... Me koheselt teavitasime politsei leiust... Viimast korda enne seda olin Aidu karjääri vee peal 15.07.2023. (II kd tl 22-24) 4.10.2023 ekspertiisiakti nr 23E-AOS0074/KJ161 järgi A.S surma põhjus ei ole surnukeha vees viibimise ja selle ajal ning järgselt tekkinud roisuliste muutuste tõttu määratav. Elupuhuseid vigastusi või siseelundite patoloogilisi muutusi, mis võiksid olla kannatanu surma põhjuseks, ei sedastatud. (II kd tl 245-254)

Kohtus üle kuulatud ekspert T V ütluste järgi: Ei saa välistada, et surma põhjuseks võis olla uppumine. Kuiv uppumine on kui vesi ei satu hingamisteedesse. Tööstaaž on 25 aastat. Tuginedes oma tööpraktikale kõige tõenäolisemalt surma põhjuseks oli uppumine vees, kuivuppumine, aga kuna roiskumine oli nii suur, siis objektiivselt seda tõestada ei ole võimalik. Kas kuivuppumine võib toimuda kui kannatanu on teadvusel – ei oska täpselt öelda... Ei sedastanud vigastusi, kuna keha oli roiskunud. Kas neid vigastusi pigem ei olnud või ei ole võimalik avastada – need võisid olla, aga vees viibimine hävitas need ära. Ei ole näha verevalumeid, marrastusi, haavad, pindmised vigastused, mis iseloomulikud vägivallale ei ole määratletavad. Roiskumine teeb võimatuks tuvastada kergemaid vigastusi. Surmavaid vigastusi ei tuvastanud. Siseelundites ei olnud ka patoloogilisi muudatusi. Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et 19.07.2023 hilisõhtusel ajal, umbes peale kella 21:00, süüdistatavad M.Aljaste ja A.Soodam jõudsid kannatanu sõidukiga Aidu karjääri tuuliku nr 17 juurde, kus M.Aljaste avas sõiduki pagasiruumi, tõstis A.Sd sõiduki pagasiruumist välja ja kui viimane kukkus maapinnale lõi teda kolmel korral jalaga näkku. Sel ajal oli A.S elus ning löökide järel kuulis M.Aljaste, kuidas ta nohiseb. Peale seda võttis M.Aljaste A.S riiete hõlmast kinni, lohistas kannatanu karjääris asuva veekogu kallaku äärde ja tõukas ta vette. A.S rullus kallakust alla vette, jäädes näoga alla vette (mida M.Aljate ka nägi). Seejärel M.Aljaste ja A.Soodam sõitsid sündmuskohalt minema. Kohtu arvates M.Aljaste tegu vastab tapmise ehk KarS § 113 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustele. Lükates tugevas joobes ja läbipekstud kannatanud järsult kallakult vette ning nähes, et ta kukkus näoga vette ja siis ka jäi sellisesse asendisse, pidi M.Aljaste aru saama, et näoga vees olles ei saa kannatanu hingata ning üsna kiiresti lämbub ehk upub. Üldise elukogemuse põhjal (vee all inimene hingata ei saa) pidi M.Aljaste selle tagajärje saamise ette nägema, kuid ta suhtus sellese ükskõikselt ehk möönis kannatanu surma saabumist, s.t tegutses tagajärje suhtes otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes ehk teades, et ta teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja mööndes seda. M.Aljaste teo (kannatanu keha vette lükkamise) ja saabunud tagajärje (kannatanu surm) vahel on olemas otsene põhjuslik seos. Kuigi roisuliste muutuste tõttu ei osanud ekspert A.S surma põhjust üheselt määratleda, tema ütlustest nähtuvalt kõige tõenäolisemalt oli kannatanu surma põhjuseks uppumine vees, ainult, et roiskumise tõttu ei saa seda objektiivselt tõestada. Samas kõik tehiolud räägivad süüdistuse versiooni kasuks ehk et kannatanu suri süüdistatava M.Aljaste teo läbi. Mõlemad süüdistatavad on kinnitanud, et karjääri tulles ja pagasiruumist väljudes oli A.S veel elus. Ka pärast M.Aljaste lööke näkku kuulis ta kuidas kannatanu nohiseb ehk oli veel elus. Vette kukkudes ja näoga vette jäädes ei saanudki kannatanu hingata ja jäi sellisesse asendisse (näoga vette) kuni tunnistaja P oli teda avastanud samas asendis ehk näoga vees. Samuti ei nähtu mingeid kõrvalisi asjaolusid, mis võiksid sekkuda sellesse sündmuste käigu ahelasse ehk et pärast vette kukkumist kannatanuga oleks juhtunud veel midagi, mis tõi kaasa tema surma saabumist. Järelikult loogiline ja ainuvõimalik kannatanu surma saabumise põhjus ongi vees uppumine, mis on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava M.Aljaste teoga, kui ta lükkas järsult kallakult eelnevalt läbipekstud ja alkoholijoobes kannatanut vette. Sellega tolle õhtu/öö sündmused aga ei lõppenud ning pärast Aidu karjäärist lahkumist otsustasid M.Aljaste ja A.Soodam põletada maha kannatanule kuulunud sõiduk Xxx Xxx, millega nad olid viinud A.Sd karjääri. M.Aljaste ütluste järgi: Sõitsime M S juurde, kes on minu tuttav, ta elab xxx... Olime M juures... tarvitasime alkoholi... Väljas hakkas minema pimedaks, tegemist võis olla kella 00:00-01:00-ga. Esialgu mõtlesin, et lähen Ae autoga koju, kuid siis jäin purju ja mõtlesin, et mul pole Ae sõidukit vaja. Otsustasin, et panen selle põlema. Sõitsin koos Allariga xxx veidi eemal asuva

vennashaua suunas ning nägime lagendiku. Ae autot juhtisin koguaeg mina... Pöörasin lagendikule ja tegin lahti sõiduki pagasiruumi. Seal oli vaip, mille ma viskasin üle tagumiste istmete selliselt, et selle üks osa jäi pagasiruumi ning teine jäi tagumistele istmetele autosalongi. Süütasin vaiba välgumihkliga. Hoidsin välgumihklit vaiba juures päris pikka aega enne, kui see süttis ning sõiduk täiesti põlema hakkas. Kui sõiduk põles, siis selles hakkas midagi plahvatama ning Allari suunas hakkas lendama kilde. Sellel hetkel läksime tagasi M juurde... Viskasin autovõtmed M S elutoa ahju... Autovõti oli ilma puldita, musta värvi plastikuga ning rõnga küljes olid veel kaks või kolm võtit... Järgnevatel päevadel olin sõitnud C K nimelise sõbra juurde, olin seal päevasel ajal, ööbisin paar päeva õues. Ma ei tea, miks ma seda tegin. Ma ei taha rääkida sellest, kuidas mind politsei kinni pidas... (III kd tl 245-248) Ütluste olustikuga seostamisel Markole tehti ettepanek näidata koht, kus ta pani Ae sõiduki põlema. Marko nõustub. Marko näitab, mis suunas tuldi autoga, tuli autost välja, tegi pagasiruumi lahti võttis vaibataolise asja, viskas tagumiste peatugede peale ja süütas välgumihkliga vaiba. Välgumihklit vajutas Marko kolmel korral. Umbes 10 minutit läks aega enne kui sõiduk põlema läks selliselt, et selle kõrval seista ei saanud. Marko ja Allar läksid eemale ning sõidukis hakkasid käima paugud, midagi lendas Allari suunas... Antud koht oli valitud spontaanselt. (III kd tl 260-267) A.Soodam’i ütlused riimuvad M.Aljaste ütlustega, et olid M S juures ja seal tuli otsus panna kannatanu auto põlema: ...Siis mina ja Marko sõitsime xxx... kus jõime puskarit...Otsustasime, et lähme M S juurde... Hakkasime kõik tarvitama alkoholi M juurde. Ühel hetkel tuli Markol mõte, et ta tahab panna Ae auto põlema. Ei mäleta, mis hetkel Marko seda ütles... Mina ja Marko sõitsime Ae autoga xxx kõrvalisse kohta. Ma näitasin Markole ühte teed, mis viis kuni sõjaväelaste hauani...Seal oli lagendiku moodi asi. Peatusime ning Marko pani välgumihkliga pagasiruumi polstri põlema. Me ei pannud midagi sinna juurde. Sõiduk hakkas väga kiiresti põlema. Autos hakkasid käima paugud, midagi lendas ka minust mööda... Seejärel läksime M S juurde ning ööbisime seal... Marko viskas Ae auto võtmed ahju... Lühikesed püksid, mis mul läbiotsimise käigus kodust ära võetud olid mul küll jalas, kuid ma ei tea, miks need põlenud olid. 19.07.2023 oli mul seljas veel t-särk, ei mäleta milline. Markol oli samuti jalas lühikesed püksid ja seljas t-särk. (III kd tl 228-229) Ütluste olustikuga seostamisel A.Soodam selgitas, et: Koht, kus pandi A S sõiduk põlema asub Küttejõus, seal oli kunagi vennashaua märk... xxx... Sõideti A S autoga xxx poolt, Marko oli roolis. Marko keeras auto esiotsaga metsa poole, tegi pagasiruumi lahti ja pani sõiduki põlema, nad vaatasid kolm minutit, autost hakkasid kõlama paugud ja nad lahkusid andu kohast. Marko pani sõiduki põlema välgumihkliga ning sõiduk võttis kiiresti tuld. Edasi mindi jalgsi xxx sõbra juurde ning ööbiti seal. Sõiduki võtmed visati M S elutoas ahju. (III kd tl 235-239) A.Soodami elukaaslase A K kinnitas oma ütlustes, et 19.07.2023 tuli ta (s.t A.Soodam) keskööl mingi tumeda värvi autoga, mis ei olnud nende auto ning nad sõitsid M S juurde. Tunnistaja M Sai kinnitas kohtus antud ütlustes, et A.Soodam tahtis tema juures midagi põlema panna, midagi suurt ja pärast tulid Soodam ja Aljaste tema juurde: Olin kodus väga pikka aega, õhtusel ajal olin ka kodus. Too õhtu Allar Soodam helistas, olin sügavalt joobes, mäletan helistamist aga mitte kellaaega. Ta tahtis panna midagi põlema panna. Minu juures. Vastasin, et mitte minu juures, ei rääkinud, mida ta tahab põlema panna. Kas ta oli üksinda – see kõik oli arusaamatu, ta rääkis minuga pikalt, aga ei mäleta millest, ajasin ta minema, et mitte minu juures, saatsin nad sinnakanti, kus on tupiktee. Allar ei rääkinud, kas ta on üksi või kellegagi koos. Kas peale põletamist oli veel juttu – siis tulid minu juurde. Ei mäleta millest oli veel juttu... Soodam tuli öösel ka. Kes koos Soodamiga oli – Marko. Kaua nad olid minu juures ei tea. Järgmine etapp on hommik, tegin silmad lahti ja kedagi ei olnud...

Põletamisest oli juttu, seda ainult mäletangi, ainult et mitte minu juures. Ise järeldasin, et tahtis panna põlema midagi suurt, sest väikest asja sai ju niisama põlema panna. Sõiduki maha põletamist märkas tol öösel sellest kohast läheduses elav tunnistaja I. Tunnistaja O I ütluste järgi (esitatud KrMS § 191-1 korras) elan xxx vallas... 20.07.2023 öösel ma ei maganud ja kuulsin umbes kolm korda plahvatust, hakkasin kohe filmima telefonile kaugel nähtavat suitsu, kell oli siis 03:15. Arvasin, et põleb kuur vm ja ei arvanud, et peaksin kutsuma abi. Põlenud oli suvilate taga metsas, suvilatest umbes 100 meetri kaugusel. Filmisin kokku kolm videot... 22.07.2023 läksin korjama metsmaasikaid ning nägin, et kohast, kust oli tulnud suitsu seisid politseinikud ja nende kõrval oli põlenud auto. (II kd tl 35) Tunnistaja I telefoniga tehtud videod uuriti 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga ning sellest on näha paksu suitsu ning on kuulda, kuidas O selgitab, mis toimub: ...läks põlema mingi asjandus, plahvatas kaks korda. Täna on kahekümnes juuli ja kell on umbes kolm ja neliteist minutit. (II kd tl 37-43) Maha põlenud sõidukit märkas järgmine päev ehk 21.07.2023 metsas seenel käinud tunnistaja M T, kes helistas kohe häirekeskusele. 23.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti 21.07.2023 kell 12:51 häirekeskusele tehtud kõne sisu. Helistajaks on meesterahvas, kes on tutvustanud ennast kui M T. Kõne sisuks on: ...Tere, sõidan siin xxx metsa seenele, siin metsa vahel on mingi auto maha põlenud, ma ei tea, äkki on varastatud või kadunud... Universaalkerega... auto number on eest ära, nagu poolenisti ära sulanud... Xxx universaalkerega... see on Xxx-xxx teepealt kui tuled... nädal aega tagasi seda autot siin ei olnud... nädal aega tagasi ma käisin ka siin seeni vaatamas... (III kd tl 64) Tunnistajana ülekuulatud M T selgitas kohtus, et: Käisin metsas, leidsin põlenud auto. Kohe helistasin politseile. Küsiti asukohta, ütlesin, et positsioneerugu ise, ei jäänud kohale. Kui kaugel asub ... asukoht sellest kohast, - 3-4 km. ... 22.07.2023 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt sündmuskohaks on metsalõik metsatee kõrval, xxx. Metsalõik asub metsateest 10 meetri kaugusel. Esiotsaga metsa poole seisab sõiduauto xxx Xxx, mille tagumine uks on avatud ülespoole, uks toestatud metallvardaga. Sõiduki kerel ja sõiduki all on põlemisjäljed. Kere seisab velgede peal. Velgede kõrval on näha põlenud rehvide jäägid. Sõiduki taga, 2 meetri kaugusel, maas asub põlemisjälgedega osaliselt sulanud registreerimismärk, mille peal võib lugeda numbrid xxx ja tähed xxx (fotod 2-4). (II kd tl 127-135) 3.08.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg nr xxx. Sõiduk on põlemise tunnustega. Kõik põlevmaterjalist detailid on hävinud. Salongisisemus on täielikult hävinud. Registreerimisnumbri jäänustest on loetav numbrikombinatsioon xxx. (II kd tl 225-239) 10.08.2023 ekspertiisiakti nr 23E-PT0013 järgi tulekahjukolle (süttimiskoht) asus sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx pagasiruumi ja/või salongi piirkonnas. Mitme sõltumatu tulekahjukolde olemasolule viitavaid tunnuseid ei tuvastatud. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks oli tõenäoliselt lahtise tule allika termiline toime. Sellise auto pagasiruumi ja salongi viimistlusmaterjalid tulemasina leegist kergesti ei sutti, kuid pikemaajalisel kokkupuutel on see võimalik. Kui tulekahjukolde piirkonnas leidus kergestisüttivat põlevvedelikku oli see tule leviku soodustajaks ning süüteallikas võis olla ka väikese võimsusega (näiteks tulemasina või tuletiku leek). (III kd tl 96) Süüdistatavalt M.Aljaste’lt võetud võrdlusproovide alusel tuvastas ekspert, et karvade/juuste proovidel esineb kõrge temperatuuri mõjutuusi ja ka värvilise mustriga lühikeste pükste parema

sääre küljeõmbluse lähedal olev auk on tekkinud kõrge temperatuuri mõjul (vt 25.08.2023 ekspertiisiakt nr 23E-AK0004, III kd tl 106-107). A.Soodam elukoha läbiotsimisel 23.07.2023 avastati pesumasinast põlenud riidetükid (foto nr 19) (II kd tl 77-91). 23.07.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi põlenud riidetükk, millel on näha punast-oranži ja musta värvi materjali. Osa riidetükist on põlemise tõttu omavahel kleepunud (II kd tl 240-242). M.Aljaste puhul otsustus põletada kannatanu auto maha on seletatav tema poolt varem toime pandud kuriteoga, s.o A.S tapmisega ning otsustus kustutada võimalikud kuriteojäljed (ilmselt pidid need jäljed, sh verejäljed, olema sõiduki pagasiruumis, kuhu oli lukustatud A.S) ja vabaneda teda süüstavast asitõendist omakorda tõendab, et ta möönis, et tema poolt vette lükatud ja näoga allapoole jäänud kannatanu võis vees lämbuda ja seeläbi surra. M.Aljaste kahetine seisukoht (et ühel poolt ta tunnistab, et süüdi selles, et inimene suri, teiselt poolt aga, et ei tahtnud kannatanut tappa) on seletatav tema tahtluse iseloomuga. Nimelt, tema tahtlus ei olnud niivõrd intensiivne, et ta paneks A.S tapmist toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2 mõttes), vaid tegi seda kaudse tahtlusega ehk teadis, et ta teostab tapmise kuriteokoosseisule vastava asjaolu (et näoga vette järsult kallakult tugevas alkoholijoobes ja eelnevalt tugevasti läbipekstud kannatanu võib näoga vette jäädagi ning läbi selle lämbuda ja surra) ja möönis seda. Viimast järeldust kinnitavad mingil määral ka tunnistaja K C ütlused, mille järgi 21.07.2023 M.Aljaste võttis minuga ühendust, soovis minu juurde tulla, tahtis mingi tuttavaga kokku saada, ei rääkinud, kes see tuttav on. Võtsin tema maja juurest peale. Kaine ta ei olnud, oli alkoholijoobes. Marko ei tahtnud koju minna kui nägi politseiautot oma maja juures. Läksime minu juurde tagasi. Siis viisin ta Xxx. Mitu päeva hiljem sain teada, et Markot otsib politsei taga. Ehk siis selle tunnistaja ütlustest samuti nähtub, et ka kaks päeva pärast kuriteosündmust M.Aljaste on vältinud kohtumist politseiga, mis kaudselt tõendab, et ta sai aru või vähemalt möönis oma teo tagajärjed ja üritas selle eest ette nähtud vastutusest kõrvale hiilida. Kohus ei tuvasta ka M.Aljaste teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. M.Aljaste ja M Aljaste on mingil määral viidanud ähvardustele A.S poolt, kuid see puudutab vaid korteris toimunu ja isegi seal kellegi elule või tervisele (peale kannatanu tervist, kes sai tugevalt läbi pekstud), ei olnud mingit reaalset ohtu. M.Aljaste poolt niivõrd raske vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkus aga riimub tema käitumismustriga ehk kuidas ta tunnistajate kirjeldusel käitub alkoholi mõju all. Tunnistaja M A sõnul: ...Mida Marko sisimis tundis ta ei näidanud välja. Mõnikord on ta ettearvamatu, aga tavaliselt heatahtlik. Kui teda ei puuduta. Aga kui temaga hakatakse midagi ... siis võib tigedaks minna küll, ja päris tigedaks, kui teda või kedagi ähvardatakse. Marko on ikka minu kaitseks välja astunud. Ta aitas mind, kuna käisin kipsiga, ta on abivalmis... Marko käis kunagi tööl ka, puutööd, saekaatris. On usin töötegija, tahtis kokaks saada. Süüa tegi kogu aeg kodus. Koolis sai hakkama. Siis ta ei käinud tööl. Kutsekoolis ei viitsinud käia, eriala ei huvitanud teda. Marko tarvitas alkoholi sõpradega. Nädalavahetustel kindlasti. Lahjemad joogid. Kanepit võib olla proovis, aga kodus ei tarvitanud. Kas midagi viitas, et Marko võib tarvitada narkootikume – ei. Kui ta võttis viina, siis võis natuke teistsugune olla. Kui Marko viina tarvitab, siis ta on teistsugune, liiga energiline, ta on niigi energiline, siis veelgi energilisem, tahab kuhugi minna ja teha midagi. Kuigi süüdistatavad on viidanud oma ütlustes, et A.S solvas ja ähvardas M A, ilmselgelt tegemist ei ole hädakaitseseisundiga vms õigusvastasust välistava asjaoluga.

Tunnistaja M A on kinnitanud oma ütlustes, et A.S pole kunagi tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud: Kui sageli kannatanu on teie suhtes vägivalda kasutanud – pole vägivalda kasutanud, tundsin teda väga lühikest aega, varem pole ähvardanud, keegi on alati olnud kõrval. Kuigi edasi räägib tunnistaja, et tundis hirmu A.S ees: ...Mul oli reaalne hirm, kartsin teda, kui jalg ei oleks katki, siis ei kardaks, aga kuna ta ütles et murrab ka teist jalga, siis jäin kartma, inimesed on rääkinud, et ta tõesti võib midagi teha. Naisega oli peretüli, midagi hullu ei olnud, aga pärast räägiti, et ta ikka reaalselt kohtles naisi halvasti. Tean, et ta oli karistatud selle eest. Terve linn rääkis sellest, kõik seda tundsid. Enne Markot see ei huvitanud, miks peaks huvitama keegi võõras mees. Ma ei oleks helistanud ega kutsunud kui poleks kartnud, oleks ükskõik olnud. siis see jutt puudutab hommikul tema ja A.S vahel juhtunu ning 19.07.2023 õhtuks sellest ajast oli möödunud juba päris mitu tundi ja õhtul oli ta korteris juba koos oma pojaga ja teiste isikutega, kes võisid astuda tema kaitseks välja ehk tal ei olnud midagi reaalselt karta ning siis ei ole A.S teda ka ähvardanud. Mõned tunnistajad on küll kinnitanud, et alkoholi mõjul kannatanu võis käituda agressiivselt. Nii, tema elukaaslane tunnistaja H S ütluste järgi: Alkoholi mõjul muutus A agressiivseks, hakkas konflikte tekitama. Minuga on küll agressiivne olnud. Tuli kätega kallale. Ei olnudki mingit põhjust selleks. Ei tea, kas oli vägivaldne veel kellegi suhtes. Kui tihti A alkoholi tarvitas – igal võimalusel. Vabal ajal. Paar korda kuus. Agressiivsus kaasnes alati alkoholi tarvitamisega. Paar korda olen kutsunud ka politseid sellega seoses. Kui intensiivne see vägivald on olnud – on tulnud kätega kallale. Vigastusi sellest ei tekkinud. Kas vajab agressiivsuseks süütenööri või tekib põhjuseta – ikka põhjuseta. Ei rääkinud isa vägivallast tema tütrele. Tunnistaja E.V: kui A on purjus, siis on vägivaldne inimene, talle meeldis nugadega vehkida Tunnistaja I.T: kunagi vist väga ammu oli oma naisega väga vägivaldne. Seda olen kuulnud, kui palju need asjad tõele vastavad ei oska öelda. Samas puuduvad tõendid, et 19.07.2023 õhtul Xxx 6-82 korteris oleks ta käitunud kas üldse mingil määral või niivõrd agressiivselt, et sellest pidi tekkima oht kellegi õlule ja/või tervisele. Seda enam ei tulnud temast mingit ohtu Aidu karjääris olles, sest (nii korteris peale läbipeksmist kui ka) seal oli ta sisult liikumisvõimetu. Ehk siis, kohtu arvates, süüdistatava M.Aljaste tegu, kui ta lükkas tugevas alkoholijoobes ja eelnevalt läbipekstud, iseseisvaks liikumiseks võimetut kannatanut Aidu karjääri järsult kallakult vette, kusjuures süüdistatav nägi, et kukkudes jäi kannatanu näoga vette, vastab tapmise kuriteokoosseisu tunnustele ning selle kuriteo pani M.Aljaste toime kaudse tahtlusega, s.t teades, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja mööndes oma teo ka kõige raskemaid tagajärgi (ehk et jäädes näoga vette liikumisvõimetu, läbipekstud ja alkoholijoobes kannatanu võibki vees lämbuda ja seeläbi surra). A.Soodam’i poolt kuriteost mitteteatamise osas, kohtu arvates, eluliselt usutavad ei ole A.Soodam’i ütlused, et Marko mõte oli see, et ta (s.t A.S) tuleks nüüd karistusena ise Aidu karjäärist jalgsi tagasi. M.Aljaste ei maini midagi sellist ja tema ütluste järgi otsustus lükata kannatanu vette oli spontaanne. Usutavad ei ole ka M.Aljaste sõnad, et ta arvas, et A.S oli võimeline ise karjäärist tagasi tulema. Üldiselt kättesaadavast allikast (Google maps) on näha, et vahemaa Xxx 6, Xxx maja ja Aidu karjääri vahel on vähemalt 4 km (XXX). Ei ole usutav, et A.Soodam pidas võimalikuks, et ööajal kõvasti läbipekstud ja alkoholijoobes kannatanu (kes ei võtnud jalgu alla ja ei olnud suuteline isegi rääkima), keda visati auto pagasiruumist maasse karjääris järsu veekogusse viiva kallaku vahetuses läheduses, kindlasti leiab teed, ei kukku järsult kallakult maha ja jõuab ohutult koju. A.Soodami versioon on seda vähem usutav, et tema enda ütluste järgi karjäärist lahkudes ei näinud ta kannatanut ja mis seisundis ta on. Siin

mõistlikult tekib küsimus, mis alusel ta eeldas, et kannatanuga on kõik korras. Kui ta ise räägib, et pärast pagasiruumist välja tõstmist ta kannatanut ei näinud ja läks auto salongi raadiot sättima, siis ta ei näinud ju edasi toimunu ja mida M.Aljaste veel temaga tegi. Kui M.Aljaste oli eelnevalt korteris olles teiste isikute nähes kannatanut jõhkralt läbi peksnud ja viinud kannatanut kinnises pagasiruumis läbi metsa inimtühja karjääri, siis A.Soodam pidi vähemalt möönma, et M.Aljaste võib seal kas jätkata kannatanu läbipeksmist või „karistada“ teda veel raskemal moel. Seega A.Soodam väited, et ta ei näinud, ei vaadanud, mis väljas, selja taga toimus ja et see teda ei huvitanud ei ole loogilised ega eluliselt usutavad. Kui tal jätkus huvi minna sõbraga – M.Aljastega koos läbipekstud ja verega kaetud kannatanuga pagasiruumis inimtühja karjääri, siis tal pidi jätkuma huvi uurimas, mida ta (s.t Aljaste) kannatanuga ikkagi teeb ehk kuidas ta teda „karistab“. Siinkohal Soodami väide, et Marko jättis Ae sinna maha on vastuolus Soodami enda versiooniga – kui ta oli istunud autos ja ei näinud, mis väljas toimub, kuidas ta sai aru, et Aljaste jättis kannatanut lihtsalt sinna maha ja ei teinud temaga midagi hullemat. Seega, A.Soodam pidi kas nägema M.Aljaste poolt kannatanu keha vette lükkamist (mille üles tunnistamine ilmselgelt raskendaks tema, s.t Soodami süüd) või vähemalt möönma, et tema sõber M.Aljaste tegi A.Sga midagi sellist, millest kannatanu elusana ei pääse. Igal juhul, karjäärist lahkudes pidi Soodam nägema ette olukorra ohtlikkust kannatanu elule läbi tema sõbra M.Aljaste käitumise, kes enne ise ütles temale, et tahab A.Sd karistada ja korteris olles on juba kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Seega karjäärist lahkudes pidi Soodam vähemalt möönma, et kuna kannatanut ei ole elusana ja tervena näha, siis M.Aljaste võiski teda karistada sellisel viisil, mis kujutab endast ohtu kannatanu elule ehk pani tema suhtes toime mõne raske isikuvastase kuriteo, sh tapmise. Viimase järelduse kasuks räägib ka süüdistatavate käitumine samal öösel pärast karjäärist lahkumist, kui nad otsustasid põletada kannatanu auto maha. Tunnistaja S ütlustest tuleneb, et küsimus, kus saaks põletada maha mingit suuremat asja, tuli just A.Soodami poolt (ning oma viimases sõnas A.Soodam on seda ka ise tunnistanud). See lükkab ümber Soodami väidet, et Markol tuli mõte, et ta tahab panna Ae auto põlema ning näitab, et nad mõlemad (nii Aljaste kui Soodam) olid huvitatud kannatanu auto maha põletamises. Ka Soodami enda ütlustest nähtub, et ma näitasin Markole ühte teed, mis viis kuni sõjaväelaste hauani ehk juhatas roolis olnud Aljastet kuhu sõita. Kui Soodamil ei oleks mingit teadmist Aljaste tapmisteost (kasvõi oletuse vormis ehk mööndes) ning ta ei tunneks mingit seost sellega, siis puudub mõistlik selgitus, miks ta pidi uurima M Slt kohta, kus sõidukit saab maha põletada, siis minema Aljastega kaasa ja siis veel näitama talle teed kuhu minna kohta, kus kannatanu autot saab maha põletada. Kui Soodam ei ole püromaan (ja andmeid selle kohta küll ei ole), siis tal ei saanud olla mingit huvi selle vastu kuidas Aljaste hakkab kannatanu autot maha põletama. Soodami huvi aga oli nii kõrge, et ta uuris asja M S käest, siis läks Aljastega kaasa, juhatas teed ja siis jäi sündmuskohale ja jäi sinna kuni autost hakkasid juba tulema paugud. Selline huvi näitab Soodami otsest huvitatust nii olulise asitõendi kui kannatanu sõiduauto hävitamises, mis on täiesti ebaloogiline, kui Soodamil puuduks mingigi seos ja teadmine Aljaste teost ja on vastupidi mõistetav, kui lähtuda süüdistuse versioonist, et Soodam oli teadlik või vähemalt möönis A.S tapmist Aljaste poolt, sest kui Aljaste tegu pidi tulema ilmsiks, siis mitteteatamise eest võetakse vastutusele ka teda (s.t Soodamit), kui aga kõrvaldada kõik kuriteo jäljed ja loota, et M.Aljaste kuritegu jääb avastamata, siis ei oleks temale (s.t Soodamile) midagi ette heita. Veel tuleb märkida, et juba see otsustus – põletada kannatanu auto maha (olenemata sellest, kas see mõte tuli Alajaste või Soodami poolt) on vastuolus Soodami varasemate ütlustega, kus ta on rääkinud, et Marko ütles, et A saab enda auto pärast Xxxst kätte (III kd, tl 229). Kui hiljem Aljaste tuli välja mõttega põletada kannatanu auto maha, siis see pidi tekitama Soodamis küsimuse – kuidas nii, A.S tuleb ju karjäärist tagasi ja peab oma auto tagasi saama. See, et sellist küsimust Soodamil ei tekkinud, omakorda tõendab, et ta oli juba teadlik või vähemalt möönis (ja siis sai lõplikult kinnitust), et kannatanu ei ole enam elus, tagasi ei tule ja autot enam ei vaja. Aga

ka siis ei teatanud Soodam Aljaste poolt toimepandud tapmisest. Kusjuures siis pidi Soodam juba kindlalt aru saama, et tegemist on just tapmisega ehk esimese astme kuriteoga, sest kui Aljaste oleks piirdunud kannatanule täiendavate elule mitteohtlikke kehavigastuste tekitamisega, siis jäi võimalus, et kannatanu tuleb kunagi hiljem oma autole järele. Otsustus põletada kannatanu auto maha näitab selgelt mõlema süüdistatava arusaama, et kannatanut ei ole enam elus ja nüüd peab tegelema kuriteojälgede kustutamisega ja kõrvaldama kõik võimalikud tõendid. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 20.07.2023 umbes kella 03:10 paiku, A.Soodam koos M.Aljastega otsustasid kuriteojälgede kustutamise eesmärgil põletada maha kannatanule kuuluv sõiduk Xxx Xxx reg. nr XXX, millega nad viisid A.Sd karjääri, kus M.Aljaste lükkas teda vette. Leides metsas suvalise, nende arvates, sobiva koha lagendikul (XXX) pani M.Aljaste põlema sõiduki pagasiruumis oleva vaibataolise eseme, mis süütas sõiduki, mis põles täielikult maha. Seejuures A.Soodam, viibides nii karjääris (kus liikumisvõimetut kannatanut tõsteti pagasiruumist maasse ja rohkem A.Soodam teda ei näinud), kui kannatanu auto maha põletamise juures ning otsides vahepeal tunnistajalt M Slt soovitusi põletamiseks sobiva koha leidmiseks, vähemalt möönis, et M.Aljaste on A.S suhtes toime pannud raske isikuvastase kuriteo (tapmise) ning jättis sellest kuriteost politseid või muid õiguskaitseorganeid teatamata. KarS § 307 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivne külg seisneb tegevusetuses, väljendudes toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamises. Nõutav tegu seisneb tõepäraste andmete avaldamises teise isiku poolt toimepandud kuriteo asetleidmise kohta. Seda tegutsemiskohustust ei tohi tõlgendada ebaproportsionaalselt kaugeleulatuvana. Mitteteatamine hõlmab vaid selliste faktiliste asjaolude kogumit, millest nähtuks konkreetselt määratletav kuriteosündmus, mitte aga kuriteo täpsete tehiolude avaldamata jätmist (RKKK 3-1-1-97-11 p 14.1). Kuriteo subjekt on isik, kes ei ole ise kuriteo täideviija ega sellest osavõtja (KarS-i 5.kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 928). Kohtu arvates, A.Soodami tegu vastab KarS § 307 lg 1 kuriteokoosseisu tunnustele. Vähemalt mööndes teise isiku (M.Aljaste) poolt esimese astme kuriteo (A.S tapmine) toimepanemist jättis ta sellest õiguskaitseorganitele teatamata ehk pani selle kuriteo toime kaudse tahtlusega. M.Aljaste puhul ei ole tegemist A.Soodami lähedasega, mistõttu antud juhul puudub lg-st 2 tulenev süüd välistav asjaolu. IV. Kanepi kasvatamine Süüdistus: Marko Aljastet süüdistatakse selles, et ta kasvatas täpselt tuvastamata ajavahemikul enda elukohas aadressil XXX elutoa aknalaual lillepoti sees kanepile sarnanevat taime, mis oli avastatud 22.07.2023 a. Marko Aljaste elukoha läbiotsimise käigus. Ekspertiisiakti nr 23EAN1169 kohaselt on ekspertiisiks esitatud roheline taim massiga 1,37 g kanepitaim, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 5,9%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Oma teoga pani Marko Aljaste toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kanepi ebaseadusliku kasvatamise. Kuriteokoosseis: objektiivsed tunnused seisnevad kanepi ebaseaduslikus kasvatamises. Kanep on kantud ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Narkootilise ainena mõistetakse kõik perekonda Cannabis kuuluvaid taimi. Erandina on nimekirjast välistatud kanepi sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,2%. Kanepitaime kasvatamise all mõeldakse seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Tegu on lõpule viidud juba seemne

külvamisega. Koosseis on täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks tuleb tuvastada, et isik peab vähemalt võimalikuks, et tema poolt kasvatatava taime näol on tegemist keelatud kanepitaimega. (KarS-i 5.kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 621624). 22.07.2023 läbiotsimisprotokollist nähtuvalt M.Aljaste elukohas – korteris aadressil XXX avastati elutoa aknalaual kanepisarnane taim (foto nr 20) (II kd tl 62). 5.09.2023 ekspertiisiaktist nr 23E-AN1169 nähtub, et taim massiga 1,37 gr on kanepitaim, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 5,9% ja see kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Tunnistaja M A ütluste järgi: Marko katsetas kasvatada taime, tahtis teada, kas see on kanep või mitte, mingist seemnest, mingi sõber andis seemne. Kass sõi mõned lehed ära. Talle keegi ütles, et võib olla on kanep... Miks Marko arvas, et võib kanep olla – vist keegi ütles talle seda. 20.10.2023 ülekuulamisel tunnistas M.Aljaste, et pani toime narkokuriteo. Kanepit kasvatasin 3,5 nädalat. Seemne sain sõbra E Va käest. Panin seemne mulda ja lisasin natuke vett, kastsin taime ja kasvatasin seda nagu toataime. Eesmärgiks oli vaadata, kas taim läheb kasvama või ei lähe. Ma kasvatasin taime, kuid ma ei teadnud, millise taimega tegemist on, kas tegemist on narkootilise taimega või mitte. Ma oletasin, et tegemist ei ole narkootilise kanepiga... Ma tean kanepisortidest vaid seda, kas narkootiline või mittenarkootiline, tehiskanep, või mis seal on, teekanep. Tean, et kanepi taime lehtedest tehakse teed. (III kd tl 257) Kohtu arvates asjaolu, et M.Aljaste ei teadnud kindlalt, et tegemist on kanepitaime keelatud sordiga näitab vaid tema tahtluse intensiivsuse vormi, et ta pidas võimalikuks, et tegemist on narkootilise taimega. Samas, isegi kui ta ei teadnud kindlalt, vaid möönis seda (et tegemist on keelatud kanepitaimega), ei välista see vastutust vaid näitab, et ta on tegutsenud kaudse tahtlusega. Ei ole usutav, et M.Aljaste hakkas seemnest kanepitaime kasvatamist puhtalt teadusliku huvi pärast või armastusest looduse vastu. Tema enda ütlustest nähtub, et ta on varem juba suitsetanud kanepit (vt III kd tl 242: ...tahtsin keldris tarvitada kanepit...). Samuti on teda varem karistatud NPALS § 151 alusel. Seega mingi tarvitamisharjumus tal juba oli, millest on loogiline järeldada, et tema tahtlus oligi suunatud tarvitamiseks piisaval määral THC sisaldava kanepitaime kasvatamisele. Kas ta kavatses tarvitada selle pärast ise ära või kasuta mingil teisel moel (müüa maha, pakkuda sõbrale vms) ei oma kuriteokoosseisu seisukohalt tähtsust. Selliselt M.Aljaste teoga on täidetud KarS § 188 lg 1 kuriteokoosseisu tunnused. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõte: Kohtuliku uurimise käigus on leidnud kinnitust süüdistuse versioon, et M.Aljaste pani toime KarS § 121 lg 1, § 136 lg 1, § 113 lg 1 ja § 188 lg 1 ning Allar Soodam KarS § 136 lg 1 ja § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille eest neile tuleb mõista vastav karistus. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). M.Aljaste süü raskus ja karistus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus. Selle kuriteo pani M.Aljaste toime otsese tahtlusega. Tema süü raskus vastab keskmisele määrale. Ta peksis kannatanut läbi, lüües teda mitmel korral korteris rusikaga näkku ja siis veel karjääris jalaga näkku. Seejuures mõlemal korral löögid olid piisavalt tugevad, et kannatanu muutus löökidest liikumisvõimetuks nii korteris olles kui karjääris (korterist viisid teda välja Aljaste ja Soodam, hoides kätest ja jalgadest kinni ning karjääris oli kannatanu ka lebavas asendis ja Alajste tõmbas teda kallaku äärde). Aljaste faktiliselt tunnistas seda kuritegu, kuid ei väljendanud kahetsust, pigem lükates süüd toimunu eest kannatanule endale („...tema ise oma käitumisega soodustas konflikti teket... ta tõstis häält...). Aljaste tunnistust, et ...võib olla reageerisin üle... ei saa pidada kahetsuseks, sest see on esitatud oletatavas vormis ehk võib olla, s.t süüdistatav ei ole ise lõpuni kindel, kas selles olukorras ta käitus õigesti või valesti. Siira kahetsuse tunnuseid sellest ei ole näha. Seetõttu kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ning leiab, et M.Aljaste süü raskusele vastab selles episoodis kuuekuine vangistus. KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Ka selle kuriteo pani M.Aljaste toime otsese tahtlusega. Ta ei eita, et pani kannatanut pagasiruumi. Samas jäi M.Aljaste selle juurde, et ei tahtnud kannatanult vabadust võtta. Kohtu arvates süüdistatava selline positsioon on ebaloogiline. Asetades kannatanut sõiduki pagasiruumi pidi M.Aljaste ette nägema, et kannatanul puudub reaalne võimalus sellest pagasiruumist iseseisvalt väljuda, sest ühelt poolt (auto salongi poolt) takistavad seda tagumised istmed (seda ka universaalkerega sõiduki puhul), teiselt aga pagasiruumi luuk, mida seest ei ole võimalik avada, sest luugi avamise nupp asub üldiselt teadaolevalt auto kere välisel küljel (mis on ka loogiline, sest asetades pagasi asub sõiduki juht autost väljas, pagasiruumi ees, mitte selle sees). Selliselt kannatanult oli reaalselt võetud tema liikumisvabadus. See, et kannatanu ei olnud kinni seotud vms ei muuda vabaduse võtmist olematuks. Kuriteokoosseis ei eelda kannatanu kinni sidumist vms konkreetset vabaduse võtmise viisi. Oluline on just, et faktiline tagajärg, et liikumisvabadus oli süüdistatava(te) teo läbi kannatanult võetud. M.Aljaste ei saanud olla sellest mitteteadlik ja selline kannatanu asetsemine (sõiduki kinnisesse pagasiruumi) võimaldas tal mugavalt (ehk vältides võimalikku vastupanu kannatanu poolt, tema katseid põgeneda või appi karjuda vms) toimetada kannatanut M.Aljaste valitud kohta ehk karjääri kallaku ette. Raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10 mõttes on kuriteo toimepanemine isikute grupis (koos A.Soodamiga). Arvestades, et vabaduse võtmine ei olnud kauakestev (ei kestnud kuid, päevi ega tunde aega) ja piirdus mõne(kümne) minutiga, kui nad liikusid autoga korterist karjäärini (ja korter ei asu karjäärist kaugel, ca 4 km), M.Aljaste süü raskus jääb siiski keskmisest määrast allapoole ning sellele vastab sanktsiooni keskmisest määrast (s.o 2 aasta ja 6 kuuline vangistus) tunduvalt allapoole jääv karistus, s.o üheaastane vangistus. KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Ka selle kuriteo pani M.Aljaste toime otsese tahtlusega. Tema süü raskus vastab keskmisele määrale. Oma süüd M.Aljaste ei tunnistanud, väites, et ei teadnud, et see on narkootiline kanep. See süüdistatava positsioon on samuti eluliselt ebausutav. Ei olnud märgatud, et M.Aljaste harrastab aiandust või tal oleks eriline huvi botaanika vastu, et puhta huvi pärast hakkas ta kasvatama oma

elukohas suvalise taime. Isegi kui ta ei olnud 100% kindel, et tema kätte sattunud seemnest kasvab just narkootilise toimega tetrahüdrokannabinooli piisava sisaldusega kanepitaim, arvestades, et M.Aljaste on ise tunnistanud, et suitsetab kanepit ning tal on neli kehtivat väärteokaristust NPALS § 151 lg 1 järgi, jääb tema käitumisele ainuke mõistlik selgitus, nimelt, et ta lootis saada just sellist kanepitaime. Arvestades, et tegemist oli üksiku taimega (mitte nt mitmekümne või -sajandi taimega kanepikasvandusega), jääb M.Aljaste süü raskus selles episoodis üsna madalaks ning karistus selle kuriteo eest võib jääda sanktsiooni miinimumi juurde ehk § 188 lg 1 järgi tuleb teda karistada ühekuise vangistusega. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 6 kuni 15-aastane vangistus. Selles episoodis tunnistas M.Aljaste, et lükkas eelnevalt läbipekstud ja liikumisvõimetut alkoholijoobes kannatanut järsult kallakult vette, kuid väitis, et ei tahtnud teda tappa. Samas otsese tahtluse vorm eeldab voluntatiivse külje poolest kas otsest tahtmist või möönmist, et kannatanu surm saabub. Isegi kui süüdistatava tahtlus ei olnud niivõrd intensiivne, et ta tahtis kannatanu surma saabumist, otsene tahtlus on tuvastatav ka siis, kui süüdistatav möönis selle tagajärje saabumist. Ning nagu kohus on eelpool juba tuvastanud, lükates liikumisvõimetut ja läbi pekstud kannatanut järsult kallakult vette ning nähes, et kannatanu jäi kukkudes näoga vette (isegi kui vesi ei olnud väga sügav), pidi M.Aljaste aru saama, et sellises seisundis kannatanu ei saa sealt iseseisvalt välja ning näoga vette jäädes ta paratamatult lämbub. Arvestades, et tegemist oli (eelneva läbipeksmise tõttu) liikumisja vastupanuvõimetu kannatanuga, jääb M.Aljaste süü raskus selles episoodis mõnevõrra üle keskmist määra ning temale tuleb mõista karistuseks 11-aastane vangistus (sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud). M.Aljaste on varem kriminaalkorras karistamata. Tal on neli kehtivat väärteokaristust NPALS § 151 lg 1 ja KarS § 218 lg 1 alusel. Viru Vangla iseloomustuse järgi M.Aljaste on vanglas määratud tööle koristaja ning toidujagaja ametikohtadele. Kinnipeetava käitumine on olnud rahuldav, on esinenud üksikuid ettekandeid, aga need pole olnud tõsised rikkumised. Distsiplinaarkaristused puuduvad. (III kd tl 272) Isegi arvestades, et M.Aljaste ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tema toimepandud kuriteod (eeskätt tapmine ehk esimese astme tahtlik isikuvastane kuritegu) on piisavalt rasked, nii et kohus ei tuvasta süüd kergendavaid asjaolusid või alust eelpool käsitletud karistuste kergendamiseks. Seetõttu KarS § 64 lg 1 alusel kergemad karistused tuleb lugeda kaetuks raskeima karistusega ning mõista M.Aljastele liitkaristuseks 11 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestada tema kinnipidamisest ehk 25.07.2023-st (M.Aljaste peeti kahtlustatavana kinni 25.07.2023 - III kd tl 149 ning 27.07.2023 vahistati - III kd tl 160). A.Soodam süü raskus ja karistus KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Selle kuriteo pani A.Soodam toime otsese tahtlusega. Ta ei eita, et pani kannatanut pagasiruumi. Samas jäi A.Soodam selle juurde, et ei tahtnud kannatanult vabadust võtta või see piirata, sest „... (kannatanu) tassimise eesmärk oli korterist välja saada... auto oli universaalkerega, pagasiruum ei ole eraldatud muust autosalongist, see ei takistanud pääsemist...“. Kohus ei nõustu süüdistatava sellise positsiooniga. Asetades kannatanut sõiduki pagasiruumi pidi A.Soodam ette nägema, et kannatanul puudub reaalne võimalus sellest pagasiruumist iseseisvalt väljuda, sest ühelt poolt (auto salongi poolt) takistavad seda tagumised istmed (seda ka universaalkerega sõiduki puhul), teiselt aga pagasiruumi luuk, mida seest ei ole võimalik avada, sest luugi avamise nupp asub üldiselt teadaolevalt auto kere välisel küljel (mis on ka loogiline, sest asetades pagasi asub sõiduki juht autost väljas, pagasiruumi ees, mitte selle sees). Selliselt

kannatanult oli reaalselt võetud tema liikumisvabadus. See, et kannatanu ei olnud kinni seotud vms ei muuda vabaduse võtmist olematuks. Kuriteokoosseis ei eelda kannatanu kinni sidumist vms konkreetset vabaduse võtmise viisi. Oluline on just, et faktiline tagajärg, et liikumisvabadus oli süüdistatava(te) teo läbi kannatanult võetud. A.Soodam ei saanud olla sellest mitteteadlik. Asjaolu, et ta ei jäänud sündmuskohale, vaid sõitis M.Aljastega koos edasi karjääri kinnitab süüdistuse versiooni, et Soodam ja Aljaste on tegutsenud koos ehk isikute grupis. Nad mõlemad tassisid kannatanut korterist alla (üks hoidis kannatanut kätest ja teine jalgadest ehk nende teopanus oli võrdne) ja seejärel mõlemad panid kannatanut sõiduki pagasiruumi ja edasi mõlemad istusid autosse ja sõitsid minema. See näitab, et kannatanult vabaduse võtmise osas oli neil ühine tahtlus, mis laienes selle kuriteo kõikidele objektiivse koosseisu elementidele ning isegi kui Soodam ei olnud teadlik Aljaste edasistest kavatsustest, vähemalt vabaduse võtmise osas oli tema ja Aljaste tahtlus kattuvad. Seega, kuna Soodam ja Aljaste on tegutsenud grupis, raskendavaks asjaoluks selles episoodis on KarS § 58 p 10 mõttes kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Arvestades, et vabaduse võtmine ei olnud kauakestev (ei kestnud kuid, päevi ega tunde aega) ja piirdus mõnekümne minutiga, kui nad liikusid autoga korterist karjäärini (ja korter ei asu karjäärist kaugel), A.Soodam’i süü ei erine M.Aljaste süü raskusest ning jääb keskmisest määrast allapoole. Sellele vastab sanktsiooni keskmisest määrast (s.o 2 aasta ja 6 kuuline vangistus) tunduvalt allapoole jääv karistus, s.o üheaastane vangistus. KarS § 307 lg 1 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Ka selles osas ei tunnistanud Soodam oma süüd: „... sain kannatanu surmast hiljem teada, ei saanud sellest varem teatada... Ei näinud seda hetke kui Aljaste teda (kannatanut) lõi ja kaldast alla veeretas... Surma põhjuseks on uppumine. Marko ei ole teda (kannatanut) uputamas käinud... S’ga arutasime kus auto põlema panna, aga mitte telefoni teel, vaid tema juures...“. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et Soodam ei saanud vähemalt mitte möönda, et kannatanu elu on ohus, sest tulles läbipekstud kannatanuga karjääri ei olnud nad seal kaua aega ja sealt lahkudes ei näinud Soodam, et kannatanu on enam-vähem korras või vähemalt elus. Arvestades, et tegemist on karjääriga ning auto peatus karjääris järsu kallaku juures ning sellest kohast lahkudes ei olnud kannatanut enam näha, pidi Soodam vähemalt kaudse tahtluse tasandil möönma ohtu kannatanu elule. Vaatamata sellele ei teinud ta midagi selleks, et veenduda, kas kannatanuga on kõik korras. Kui tookord asi piirduks vaid kergete kehavigastuste tekitamisega, siis loogiline on eeldada, et karjäärist lahkudest pidi Soodam nägema kannatanut vähemalt rahuldavas seisundis, kui tema elule ei ole ohtu. Midagi sellist aga Soodam ei näinud. Seetõttu ei saanud tal mitte tekkida kahtlus, et asjad on tõsised ja kannatanuga võis olla pahasti. Ka Soodami teojärgne käitumine, kui ta hakkas arutama tunnistajaga Sai’aga võimalusi auto maha põletamiseks, näitab selgelt, et Soodam kas teadis või vähemalt möönis, et kannatanu ei ole enam elus ja tagasi ei tule ning keegi ei kavatsenud autot temale tagastama. Elusa kannatanu puhul oleks selline käitumine ebaloogiline, sest kannatanu niikuinii hakkaks oma autot taga otsima ja selle eest hüvitist nõudma. Samuti ei olnud sõiduki maha põletamisel mingit otsest eesmärki. Kui süüdistatavatel ei olnud plaanis sõidukit edasi kasutada, oleks piisanud jätta see suvalises kohas maha. Nemad aga ei käitunud sedasi, vaid läksid ööajal ja lühikese aja pärast karjäärist lahkumist, kannatanu sõidukit inimtühjas kohas (metsas) maha põletama, mis on loogiliselt seletatav sellega, et nad mõlemad, s.t ka Soodam, soovisid hävitada kõik võimalikud jäljed, mis seostaksid nemad kannatanuga ja tema kadumisega. Asjaolu, et kannatanu sõiduki maha põletamisel oli Soodam piisavalt aktiivne (uuris Sai’alt võimalusi, kus seda saab teha) ja pärast läks Aljastega koos autot maha põletama (kuigi oleks võinud jääda S juurde), näitab tema otsest huvitatust sellest, et kannatanu jäädav kadumine oleks jäänud avastamata, nii et ka temale ei saanuks keegi teha etteheiteid selle suhtes, et ta ei teatanud teise isiku ehk M.Aljaste poolt toime pandud esimese raskusastme kuriteost. Seetõttu kohus leiab, et A.Soodami süü vastab keskmisele määrale ja temale tuleb mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seejuures arvestab kohus, et

Soodam ei teatanud mitte suvalisest esimese astme kuriteost, vaid raskest isikuvastasest kuriteost, läbi mille katkes kannatanu elu. A.Soodam on varem karistatud isik, tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistatud Viru maakohtu 4.10.2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (II kd tl 63). Kuigi tema varasemad kuriteod on varavastased ei anna see alust rääkida kergemast süüst. Kui isik jätkab kuritegude toimepanemist, siis see on taunitav olenemata sellest, kas ta paneb toime sama liiku või teist liiki kuritegusid. KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus tuleb lugeda kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. A.Soodam peeti kahtlustatavana kinni 23.07.2023 (III kd tl 146) ning 24.07.2023 määrusega vahistati (III kd tl 168). Vabastati 23.09.2023 (III kd tl 173p) ehk kinnipidamises oli ta 2 kuud. Uuesti vahistati teda juba kohtulikus menetluses 19.06.2024. KarS § 68 alusel eelvangistus alates 23.07.2023 kuni 23.09.2023, kokku 2 kuud tuleb arvata A.Soodami karistusaja hulka ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 19.06.2024. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Hukkunu A.S ema E S esitas 23.10.2023 tsiviilhagi summas 1195,15 eurot. Tema ütluste järgi: ...olid erinevad kulutused seoses poja matustega. Sain toetuse 375 eurot. Ohvriabist sain 725 eurot. Kui võtta see summa tsiviilhagist, siis jääb hagi summaks 470,15 eurot. Tsiviilhagi tõendamiseks kannatanu on esitanud järgmised dokumentaalsed tõendid: OÜ xxx 31.07.2023 arve nr 73, mille järgi lahkunu A S tuhastamine, tuhastamise alus, lahkumissaali broneerimine, transport, laibakott, plaat, alus ja pael maksid kokku 790,50 eurot. (II kd tl 1, maksekorraldus arve tasumise kohta II kd tl 15) 5.08.2023 kaardimaksekviitungist nähtub kannatanu ülekanne ettevõttele xxx summas 68,80 eurot (II kd tl 13). OÜ xxx 1.08.2023 arve nr 063-2023 tõendab, et peielaua katmine maksis 397 eurot (II kd tl 12; maksekorraldus arve tasumise kohta II kd tl 14). Kannatanu on maininud oma ütlustes, et matuste korraldamiseks oli sunnitud võtma laenu ning seda kinnitab ka kannatanu nimel sõlmitud 27.07.2023 laenuleping nr xxx (II kd tl 1-11). Sotsiaalkindlustusameti tõendi järgi ohvriabi seaduse alusel hüvitati E.Sle 725 eurot (II kd tl 16). Seega, kannatanu kulud seoses poja matustega moodustasid kokku 470,15 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvita ma, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

Kohus leiab, et E S tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada, mõistes Marko Aljastelt E S kasuks välja 470,15 eurot, mis tuleb kanda tema pangakontole nr pangakonto nr xxx. Kui M.Aljaste ei hüvita kahju vabatahtlikult kannatanu võib pöörduda kohtutäituri poole, millega võivad kaasneda lisakulud.

Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, samuti määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 176 lg 1 p 2 sätestab, et erikulud on: sundtoomise kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: M.Aljaste kaitsjale L.Viil’ule: Kohtueelses menetluses: 122,40 eurot (III kd tl 176), 86,40 eurot (III kd tl 179), 86,40 eurot (III kd tl 183), 108 eurot (III kd tl 187), 129,60 eurot (III kd tl 190), 345,60 eurot (III kd tl 194), 201,60 eurot (III kd tl 198), 151,20 eurot (III kd tl 202), 1078,92 eurot (III tl 206). Kohtulikus menetluses: 87,84 eurot (I kd tl 49), 4800,70 eurot (I kd tl 85), 917,92 eurot, 95,16 eurot. A.Soodam kaitsjale A.Küünemäe’le: Kohtueelses meneltuses: 86,40 eurot (III kd tl 209), 122,40 eurot (III kd tl 213). Kohtulikus menetluses 842,16 eurot (I kd tl 33), 2825,52 eurot (I kd tl 75), 340,38 eurot (I kd tl 80), 516,06 eurot. Seoses A.Soodam sundtoomisega on tekinud erikulu 78,40 eurot. Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: Surnu ekspertiis 292 eurot (II kd tl 255), tulekahju ekspertiisi tasu 704 eurot (III kd tl 101), kiuekspertiisi tasu 600 eurot (III kd tl 108), DNA ekspertiisi tasu 11799 eurot (III kd tl 132), narkootilise aine ekspertiisi tasu 84 eurot (III kd tl 142). Arvestades, et surnu ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi tegemine on seotud vaid M.Aljaste kuriteoga see ekspertiisitasu tuleb mõista välja vaid M.Aljaste käest. Samuti kiuekspertiisi esitati vaid temalt võetud proove, ehk ka see tasu kuulub hüvitamisele vaid M.Aljaste poolt. Tulekahju ja DNA ekspertiis on aga seotud mõlema süüdistatava kuritegudega ja need tasud tuleb välja mõista kummaltki süüdistatavalt võrdsetes osades ehk poole maksab kinni M.Aljaste ja teise poole A.Soodam. Selliselt A.Soodamilt tuleb mõista riigituludesse pool tulekahju ekspertiisi tasust 704 eurot (III kd tl 101) ehk 352 eurot ja pool DNA ekspertiisi tasust 11799 eurot (III kd tl 132) ehk 5899,50 eurot. M.Aljaste peab hüvitama surnu ekspertiisi tasu 292 eurot (II kd tl 255), pool tulekahju ekspertiisi tasust 704 eurot (III kd tl 101) ehk 352 eurot, kiuekspertiisi tasu 600 eurot (III kd tl 108), pool DNA ekspertiisi tasust 11799 eurot (III kd tl 132) ehk 5899,50 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu 84 eurot (III kd tl 142). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2024.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on 2050 eurot (820*2,5=2050). See summa tuleb mõista M.Aljastelt riigituludesse. KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos (need on A.Soodam’i kuriteod) süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 1230 eurot.

Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavatelt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võivad nad menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust M.Aljaste ega A.Soodam’i menetluskulude kandmisest vabastamiseks. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: Ida prefektuuris 4.09.2023 akti nr 23ATH25779 (III kd tl 215) alusel hoiul olevad asitõendid: Tõmblukuga halli värvi kampsun R-collection suurus L Hallid dressipüksid, roheline t-särk, mustad sokid Villataolisest riidest padjaümbris Must-valget värvi lühikesed püksid Roosat värvi padjapüür Sinist värvi plätud Sport, suurus 45 Heledat värvi jalatsid Nuga halli peaga Vasaku jala jalats Adidas suurusega FR 42 2/3 Parema jalatsi ninatsilt võetud kuivanud taim Põlenud kondijäänus põlenud auto asukohalt Nokamüts Slazenger Sinist värvi pusa Icepeak XL Musta värvi t-särk Valget värvi nööri rull Puuteproovid Välja kaevatud muld Helesinist värvi tennised Jäänused, surnaluu, mis kaevati välja mullast Jalatsitald, mis kaevati välja mullast - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Ida prefektuuris 4.09.2023 akti nr 23ATH25774 (III kd tl 217, 218) alusel hoiul olevad külmrelvad – pussnuga ja matšete – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Ida prefektuuris 24.10.2023 akti nr 23ATH2577 akti (III kd tl 219) alusel hoiul olevad asitõendid: suitsukonid, sõrmkinnas (2 tk), salvrätik, ära põlenud riidetükk, M.Aljaste karvad, värvilise mustriga lühikesed püksid, valget värvi kilekott, pabersilt „Patron“, välgumihklid

(musta ja roosat värvi, musta värvi, rohekas neoonvärvi), kanepitaime juured ja muld – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Põlenud sõiduk Xxx Xxx reg nr xxx, VIN-kood XXX, mis asub hoiul Ida prefektuuris 11.10.2023 akti nr 23ATH26435 alusel (III kd tl 220) – tagastada kannatanule E Sle antud kohtuotsuse jõustumisel. Kui viimane ei soovi tagastamist, siis hävitada. Tõkend M.Aljaste suhtes on tõkendina kohaldatud vahistamine alates 25.07.2023. Kohtulikus menetluses valiti A.Soodam suhtes tõkendina vahistamine alates 19.06.2024 (I kd tl 71). Mõlema süüdistatava osas tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. A.Soodam on taotlenud kohtult tõkendi muutmist, allutades teda elektroonilisele valvele. Kohtu arvates see tõkend ei ole sama efektiivne võrreldes praeguse tõkendiga. Asja kohtuliku arutamise käigus A.Soodam ei ilmunud kutsel kohtuistungile, hoidudes menetlusest kõrvale. Vabadusse pääsedes võib ta taas hakata hoiduma menetlusest kõrvale, mistõttu praegune tõkend tuleb jätta muutmata ja A.Soodami taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov eesistuja

/allkirjastatud digitaalselt/ Ene Allikas rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Jääger rahvakohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2025 otsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.