Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2024, Tartu
Kriminaalasja number
1-24-6636 (kohtueelse menetluse nr 23278051105)
Kohtukoosseis
kohtunik Triin Harak
Kohtuistungi sekretär
Teele Masing
Kriminaalasi
Henn Laas süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Mariken Arro
Süüdistatav
Henn Laas, isikukood: 38901066521; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx, xxx; Tõkend: puudub. Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Anne Vissak, istungile ei soovinud
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
ajavahemike
järel
3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 3. detsembrist 2024. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus Henn Laasi süüdistatakse selles, et tema 02.05.2023. a kella 00:00 paiku osapoolte toonases xxx xxx kasutas füüsilist vägivalda E.A. suhtes, mis seisnes selles, et Henn Laas, olles alkoholijoobeseisundis, lõi tekkinud rüseluse käigus selili diivanile vajunud E.A.le korduvalt küünarnukkidega näo- ja peapiirkondadesse, pigistas kannatanu käsi ja kägistas, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: hulgihematoomid mõlemale küünarvarrel, vasakul ja paremal õlal ja seljal, hematoom parema silma ümber. Samas ruumis magas E.A. xxx poeg, kes ärkas lärmi tõttu üles ja hakkas hirmust nutma. Sellega pani Henn Laas toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Henn Laasi süüdistatakse samuti selles, et tema 15.09.2024. a kella 19:30 paiku xxx juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx olles alkoholijoobeseisundis, kui tema vere etanoolisisaldus oli vähemalt 3,18 mg/g kohta. Henn Laasil puudus samuti vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta põhjustas liiklusõnnetuse. Henn Laas rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Henn Laas toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
kuriteo, s.o
Kokkuleppe sisu Süüdistatava Henn Laasi, tema kaitsja Anne Vissaku ja prokurör Mariken Arro vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Henn Laasile KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Henn Laasile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust mõistetavatest üksikkaristustest raskema osalise suurendamise teel.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.09.-17.09.2024.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Henn Laas ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Henn Laasi käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Henn Laasi käitumiskontrolli ajal jätkama osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“, et vähendada alkoholi liigtarvitamisest tulenevaid kahjusid. Henn Laas liitus programmiga „Kainem ja tervem Eesti“ septembris 2024. a, programmi viib läbi Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kriminaalmenetluse kulud on advokaadi Anne Vissaku poolt osutatud õigusabiteenuse kulu kohtueelses menetluses 219,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud 22,00 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot. Menetluskulud kokku on 1471,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Henn Laasilt menetluskuluna välja 960,00 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Henn Laas on xxx ja otsib hetkel xxx. Praegu teeb ta xxx ja saab sissetulekut xxx eurot kuus. Süüdistatav elab xxx xxx, mille kulud tasub elukaaslane. Henn Laasil on xxx alaealist last, keda ta püüab rahaliselt toetada. Henn Laasil on xxx, mis teda igapäevaselt segab. Tal oli xxx, mis takistab tal praegu igapäevast töötamist. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Henn Laasil menetluskulud hüvitada ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.
Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Henn Laas KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1230 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu kogusummas 219,60 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, kokku 1471,60 eurot. Kohtu hinnangul arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.