Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2024, Tartu
Kriminaalasja number
1-24-4209
Kohtunik
Ingeri Tamm Ragnar Moorasti ja Aleksandr Tarassovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8 ja 9 järgi lühimenetluses
Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. oktoobri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Ragnar Moorast (isikukood 39208052237), apellatsioon
Jätta Ragnar Moorasti apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Viru Maakohus tunnistas 17. oktoobri 2024 otsusega lühimenetluses Ragnar Moorasti ja Aleksandr Tarassovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi. Ragnar Moorastilt mõisteti välja menetluskulud kokku 6452,62 eurot ning riigi kanda jäid kaitsja sõidu- ja ajakulu tasu 157,38 eurot. Aleksandr Tarassovilt mõisteti välja menetluskulud kokku 3595,56 eurot ning riigi kanda jäi samuti 157,38 eurot. Kohtuotsuse resolutiivosa sai R. Moorast kätte 17. oktoobril 2024.
Maakohus tegi 7. novembril 2024 määruse, millega saatis R. Moorasti kaebuse 17. oktoobri 2024 kohtuotsuse peale menetluskulude osas kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus käsitles R. Moorasti kaebust määruskaebusena. Seadus võimaldab menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruses avaldas maakohus motiivid menetluskulude kohta, kuna asjas puudub põhjendustega kohtuotsus, ja selgitas, miks menetluskulud tuleb jätta R. Moorasti kanda.
Määruse koostamisel juhindus kohus Riigikohtu 28. mai 2015 määrusest asjas nr 3-1-1-4415.
Ringkonnakohus leiab, et R. Moorasti apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja esitajale tagastada. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
Riigikohus on maakohtu poolt viidatud määruses selgitanud, et apellatsiooni- ja määruskaebe menetluses on erinevad nii kaebetähtajad kui ka kaebekord, kusjuures eriti oluliseks muutub kaebekorra erinevus just resolutiivotsuse vaidlustamisel. Nimelt apellatsioonimenetluse teed kasutades tuleb resolutiivotsuse korral esmalt teavitada otsuse teinud kohut 7 päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kohus peab teavitamisele reageerima 15 päeva jooksul tervikotsuse vormistamisega: lisama resolutsioonile ka põhjendused ja looma sellega tingimused otsuse sisuliseks vaidlustamiseks. Tervikotsuse valmimisest 15 päeva jooksul tuleb esitada apellatsioon. Määruskaebuse esitamiseks aga on KrMS § 387 lg 1 kohaselt üldjuhul aega 15 päeva, kusjuures mingit eelnevat kaebeõiguse kasutamise soovist teavitamise nõuet seadus ei sisalda. See tähendab, et kui lähtuda vaid grammatilisest tõlgendusest, siis peaks resolutiivotsusega lahendatud menetluskulude vaidlustamine määruskaebe korras toimuma ilma kohtu põhjendustega diskuteerimise võimaluseta. Selline olukord ei ole mõistlik ja see on vastuolus ka kohtukaebe üldise loogikaga (RKKKm nr 3-1-1-44-15, p 7.2).
Eelmärgitut arvestades tuleb kolleegiumi arvates lähtuda tõlgendusest, et juhul, kui kohus on koostanud resolutiivotsuse ja kohtumenetluse pool soovib tegelikult seda kohtuotsust vaidlustada vaid menetluskulude osas, peab ta siiski kohustuslikus korras 7 päeva jooksul esitama apellatsiooniteate. Apellatsiooniteate esitamine ei kohusta kohtumenetluse poolt pärast otsuse põhistustega tutvumist apellatsiooni esitama ega piira seega tema võimalusi vaidlustada tervikotsust vaid menetluskulude osas määruskaebe korras (vt osundatud määruse p 8).
Praegusel juhul kuulutas maakohus kohtuotsuse resolutiivosa 17. oktoobril 2024. Selles on selgitatud, et apellatsiooni kasutamise soovist tuleb Viru Maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates 18. oktoobrist 2024. R. Moorast sai maakohtu resolutiivotsuse kätte samal päeval. Seega oleks ta pidanud esitama 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 24. oktoobril 2024 apellatsiooniteate või määruskaebuse (millest saanuks välja lugeda üheselt tema tahet maakohtu otsust vaidlustada). Kehtiv seadus kohustab kohtumenetlusi pooli jätkuvalt apellatsiooniteadet esitama, muutunud on vaid edasikaebekord, mis on 15 päeva asemel 30 päeva. R. Moorastil oleks olnud õigus apellatsioon esitada ilma vastavat teadet esitamata vaid juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest oleks 7 päeva jooksul juba teavitanud maakohut soovist kasutada apellatsiooniõigust (KrMS § 319 lg 1). Sellist teadet ei ole antud asjas keegi esitanud. R. Moorast esitas apellatsiooni alles 4. novembril 2024, s.o apellatsiooniteate tähtaega ületades. Järelikult puudus maakohtul vajadus koostada menetluskulude kohta põhjendustega lahend, et saata asi lahendamiseks ringkonnakohtule. Kui kohtumenetluse pool ei esita apellatsiooniteadet 7 päeva jooksul, on selle tulemiks kohtulahendi jõustumine (vt RKKKm 3-1-1-59-06, p 5). Riigikohtu lahend nr 3-1-1-44-15 käsitleb olukorda, kus prokuratuur vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulusid puudutavas osas apellatsiooniteate esitamise tähtaja jooksul, väljendades sellega üheselt tahet maakohtu otsust vaidlustada. Sellises kujunenud olukorras möönis Riigikohus, et maakohtul oli võimalik esitada menetluskulude hüvitamise põhjendused ülejäänud kohtuotsusest eraldi.
KrMS § 326 lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole KrMS § 319 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik. Seetõttu jätab ringkonnakohus R. Moorasti apellatsiooni Viru Maakohtu 17. oktoobri 2024 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.