Liiklussüüteod

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Maik Aigo Kivistet süüdistatakse KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 4231 järgi süüdistatakse Maik Aigo Kivistet selles, et tema isikuna, kellel üldse puudub juhtimisõigus ja keda on varem Tartu Maakohtu 23.09.2019. a otsusega nr 1-19-4615 KarS § 4231 järgi kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta ja kelle karistus pole kustunud, juhtis 18.08.2024. a kella 21.15 ajal xxx juures taaskord süstemaatiliselt mootorsõidukit BMW X5 registrinumbrimärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. M. A. Kiviste, omamata üldse juhtimisõigust ja olles varem kriminaalkorras karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, rikkus taaskord liiklusseadust, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit juhtimisõiguseta. M. A. Kiviste rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani M. A. Kiviste toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta. KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse M. A. Kivistet selles, et tema isikuna, keda on varem Tartu Maakohtu 23.09.2019. a otsusega nr 1-19-4615 KarS § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta ja kelle karistus pole kustunud, juhtis 18.08.2024. a kella 21.15 ajal xxx juures mootorsõidukit BMW X5 registrinumbrimärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,03 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus M. A. Kiviste liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem. Seega pani M. A. Kiviste toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Maik Aigo Kiviste ja tema kaitsja Toomas Alp sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. A. Kiviste tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 1 ja § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada 2-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. A. Kiviste eelvangistuses viibitud aeg 18. – 19.08.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 14 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta 11 kuud ja 14 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui M. A. Kiviste ei pane 3 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda katseajal kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt ja läbida ravivajaduse ilmnemisel vajalik ravi täies mahus. Mõista M. A. Kivistelt välja riigieelarve tuludesse sundraha 1230 eurot. Võimaldada M. A. Kivistel tasuda sundraha 1230 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. A. Kiviste tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 1 ja § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuluks sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb sundraha välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. A. Kivistel tasuda sundraha 1230 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.