Liiklussüüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

tulem 1,28 mg/l, laiendmääramatusega + 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,16 mg/1)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Džinna Umerenko pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 31.10.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Džinna Umerenko ja tema kaitsja Yaroslav Radziwill sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks vangistuse 5 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /22-23.06.24/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 4 kuud 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, maarata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu maaratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja maaratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks paevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Džinna Umerenko käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Džinna Umerenko käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt maaratud sotsiaalprogrammis, mille eesmargiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ara hoidmine. Kriminaalmenetluse kulud:  Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 1230 eurot.  Kaitsjatasu: summas 95,16 ja 87,84, seega kokku 183 eurot.



KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule edastatud digitoimikuga ja kokkuleppega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi mõista ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.