Sergei Korikov süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. juuni 2024 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Sergei Korikovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev
Prokurör
ringkonnaprokurör Paul Pikma
Süüdistatav
Sergei Korikov, isikukood: 36511192254, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Sergei Politšev
Kaitsja
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 46 (nelikümmend kuus) eurot 20 senti, vandeadvokaat Sergei Politševile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
3.Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatava Sergei Korikovi kanda. Süüdistatav Sergei Korikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus
1.Sergei Korikovile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi selles, et tema tahtlikult 9. veebruaril 2023 kella 14.39 paiku juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus XXX maja juures mootorsõidukit Audi A4 (reg nr XXX ), olles joobeseisundis. Vastavalt 15. veebruari 2023 EKEI uuringuaktile nr 209T tuvastati S. Korikovi veres alkoholisisaldus 4,28 mg/g laiendmääramatusega +/- 0,07 kohta ehk vähemalt 4,21 mg/g. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsusega karistati S. Korikovi KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel S. Korikovi eelvangistuses viibitud aeg 9. veebruar 2023 – 10. veebruar 2023, s.o. 2 päeva, ja lõplikult kuulub S. Korikovil kandmisele 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub S. Korikovil kohe ärakandmisele 6 kuud vangistust, mille algus on karistuse kandmisele asumine. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et ülejäänud karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust jäetakse S. Korikovi suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajal kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 74 lg 3 alusel määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud. S. Korikovile määrati katseajaks ka lisakohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati S. Korikovile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 aastat.
3.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et S. Korikovi vere alkoholisisaldus 9. veebruaril 2023 oli 4,21 mg/g kohta ja seega oli ta alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu on tuvastatud EKEI 15. veebruari 2023 uuringuaktiga nr 209T ning ekspertiisiakti autentsuse küsimust ei ole keegi menetlusosalistest ka tõstatanud. Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, kas süüdistatav juhtis 9. veebruaril 2023 kell 14.39 Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus XXX juures mootorsõidukit alkoholijoobes.
4.Tunnistaja H.U. e ütluste kohaselt nägi ta 9. veebruaril 2023 kell 14.30, kuidas süüdistatavale kuuluv sõiduauto liikus, parkis maja ette ja sellest väljus juhi kohalt mõne aja pärast süüdistatav. Tunnistaja sõnul ta kedagi teist ümbruskonnas ei näinud. Sõiduk oli pargitud viltu, juhipoolse küljega tunnistaja akende poole. Süüdistatava ütluste kohaselt ei juhtinud tema sel hetkel autot ning suure tõenäosusega ajas tunnistaja H.U. kellaajad segamini, kuna ta käis autoga kaupluses samal päeval varasemal kellaajal. Häirekeskuse kõneandmete väljatrükist nähtub, et 9. veebruaril 2023 kell 14.36.40 helistati Häirekeskusesse. Maakohus kuulas kohtuistungil eelnimetatud kõnet ja sellelt oli kuulda tunnistaja kirjeldus selle kohta, kuidas ta nägi, et süüdistatav sõitis äsja vastasmaja ette, tuli autost välja, oli purjus ning püüdis siseneda oma maja trepikotta. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et helistas Häirekeskusesse just seepärast, et oli kindel, et sõidukit juhtis just süüdistatav. Maakohus ei pidanud süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks osas, et tunnistaja H.U. pidi nägema teda autoga sõitmas hoopis 2 tundi varem enne süüdistuses märgitud aega. Esmalt märgib maakohus, et tunnistaja H.U. kinnitas kohtuistungil, et helistas Häirekeskusesse kohe, kui nägi süüdistatava sõiduki peatumist ja süüdistatava väljumist sõidukist juhi kohalt. Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et käis oma sõidukiga kaupluses samal päeval kella 12
ajal. Kuna kõne Häirekeskusesse on tehtud 9. veebruaril 2023 kell 14.36.40, siis ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse 2,5 tundi peale seda, kui nägi süüdistatavat autost väljumas. Teiseks märkis maakohus, et süüdistatava väitel käis ta kaupluses söögikraami järel. H.U. e ütluste kohaselt ei olnud süüdistataval sõidukist väljumisel mitte midagi käes. Kuna süüdistatava enda väitel oli tegemist sedavõrd külma ilmaga, et ta pidas vajalikuks sõiduki soojendamist enne selle sõbrale väidetavalt kasutada andmist, ei ole samuti eluliselt usutav, et peale kaupluses käimist väljus süüdistatav autost ja hakkas tuppa minema ilma kauplusest ostetud kaupa kaasa võtmata. Kolmandaks märkis maakohus, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse eelkõige seepärast, et sai aru, et sõiduki juhi kohalt väljunud süüdistatav on joobes – ta tuikus, pani põlve maha, toetus autokapotile, sissekäigu ukse juures toetus uksele, ajas uksed segamini. Neljandaks märkis maakohus, et tunnistaja jälgis süüdistatavat kuni politsei saabumiseni ja sel ajal süüdistatav alkoholi ei tarvitanud.
5.Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistajate H.U. e ja R.N. e ütlustes on vastuolu selles, kuidas oli sõiduauto pargitud. Tunnistaja R.N. e ütlustest maakohtu istungil nähtub, et politseipatrulli kohale jõudes oli süüdistatava sõiduk pargitud tema maja poole kõrvalistuja poolse küljega ja oli näha, et sõiduk oli just sinna jõudnud. H.U. e ütlustest maakohtu istungil nähtub, et sõiduk oli pargitud poolviltu ja tunnistaja poole jäi sõiduki juhipoolne külg. Maakohus ei pidanud nende kahe tunnistaja ütluseid sõiduki parkimise osas sedavõrd erinevateks, et seaksid kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsuse. Mõlema tunnistaja ütlused on kooskõlas selles osas, et sõiduki juhipoolne külg oli tunnistaja H.U. e maja (akna) poole ja kõrvalistuja külg süüdistatava maja sissekäigu poole. Samuti on mõlema tunnistaja ütlused kooskõlas selles osas, et sõiduk ei olnud pargitud korrektselt. Ka tunnistaja R.N. e poolt joonistatud skeemilt nähtub sama. Maakohtu istungil esitles ringkonnaprokurör süüdistatava ja tunnistaja H.U. e elukohtade (XXX Voka alevik) paiknemise asukohta. Tegemist on lühikese vahemaaga ja on ilmselge, et enda korteri köögiaknast välja vaadates on H.U. el selgelt näha vastasmaja sõidukite parkimiskohal toimuv.
6.Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et H.U. kinnitas maakohtu istungil, et ei näinud, kuidas süüdistatav juhtis oma sõidukit. Maakohus nõustub selle seisukohaga. H.U. kinnitas maakohtu istungil veendunult, et ei näinud juhi isikut ajal, mil sõiduk liikus. Samas nägi ta kindlalt, et juhi kohalt väljus just nimelt süüdistatav, kes oli tunnistaja arvates alkoholijoobes, mis omakorda tingis selle, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse. Kedagi teist ta sõidukist väljumas ei näinud.
7.Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et H.U. on mingil moel negatiivselt oma seisukoha süüdistatava osas kujundanud, mis mõjutab tema ütluste usaldusväärsust. Maakohtus istungil väitsid nii H.U. kui ka süüdistatav, et nende kokkupuuted on seni olnud juhuslikud ja mingit vihavaenu nende vahel ei ole. H.U. selgitas maakohtus, et peale süüdistatava sõiduki liikumist lahkus ta mõneks hetkeks oma köögiakna juures, kuid tagasi tulles nägi ta kindlalt, kuidas sõiduki juhi kohalt väljus just nimelt süüdistatav. Ajaliselt võis olla vahe 5 minutit. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et sellise ajavahemiku vältel lahkus mõni teine sõiduki juhi kohalt ja sinna istus süüdistatav, kelle väljumist siis omakorda nägi tunnistaja H.U. .
8.Kokkuvõtlikult leidis kohus, et S. Korikovile esitatud süüdistus on põhjendatud ja KarS § 424 lg 1 objektiivne koosseis on täidetud. Maakohus pidas H.U. e ütlusi keskseteks
tõenditeks, millede usaldusväärsuses pole alust kahelda ja mis on kooskõlas teiste maakohtule esitatud tõenditega ning neist saab kokkuvõtlikult järeldada, et süüdistatav juhtis 9. veebruaril 2023 kell 14.30 mootorsõidukit alkoholijoobes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 tähenduses.
9.Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega.
10.Kohus leidis, et S. Korikov on süüdiv ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.
11.Karistuse osas leidis maakohus järgmist. Maakohus leidis, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud asjas puuduvad. Süü suuruse kindlaksmääramisel arvestas maakohus ka seda, et tegemist ei olnud esmakordse samalaadse süüteoga. Varasemate, sh arhiveeritud karistuste arvestamine otsuse tegemisel on põhjendatud ja lubatud vastavalt Riigikohtu 15. veebruari 2023 lahendile kohtuasjas nr 1-151446. Samuti tuvastas maakohus, et süüdistatav on varem kandnud lühiajalist vangistust ja süüdistataval on olnud korduvalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega (Viru Maakohtu 29. juuli 2021 määrusega pandud täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi, Viru Maakohtu 25. juuli 2016 ja 30. september 2019 otsustega oli määratud keeld tarvitada alkoholi). Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Süüdistatava puhul on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Maakohus leidis, et karistus peab isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt täidab. Rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatava puhul kuidagi põhjendatud ega kooskõlas karistuse eesmärkidega. Karistuse liigi ja suuruse puhul arvestas maakohus ka seda, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Ka lühiajaline reaalne vangistuse kandmine ei välista süüdistatava uute kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et süüdistatavale on põhjendatud mõista karistuseks vangistus, kuid koheselt ärakandmisele sellest 6 kuud. Maakohus arvestas asjaoluga, et õnneks ei ohustanud süüdistatav sel hetkel liikluses teisi isikuid ja reaalset õnnetust ei toimunud.
12.Ringkonnaprokurör leidis kohtukõnes, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud ka lisakaristuse määramine süüdistatavale. Maakohus nõustus selle seisukohaga. Sotsiaalkindlustusameti 23. aprilli 2024 vastuse nr 5.2-1/12969-2 kohaselt on süüdistataval tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle. Nimetatud vastusest ei nähtu mingil määral, et sõiduki kasutamine on süüdistataval eluliselt vajalik ja oluline. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab liikuda ja teha ka kergemat tööd, tema puue on seotud põletusejärgse olukorraga. Süüdistatava puhul ei ole KarS § 50 tingimused täidetud, mistõttu saab kohaldada lisakaristuseks sõiduki juhtimise äravõtmist. Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on alati ja igal juhul üliohtlik tegu. Maakohus leidis, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist süüdistatava poolt. Lisakaristus on süüdistatava puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Süüdistatava puhul on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et süüdistatav ei tööta ja juhtimisõiguse omamine ei ole talle eluliselt vajalik. Lisakaristuse tähtaja määramisel arvestas maakohus, et süüdistatavat on varem kolmel korral karistatud KarS § 424 järgi (sh lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud) ja kahel korral LS § 224 järgi (sh lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine
tähtajaga 3 ja 6 kuud). Maakohus pidas põhjendatuks kohaldada süüdistatavale lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 2 aastat. Apellatsioon
13.Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava S. Korikovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista S. Korikov KarS § 424 lg 1 järgi õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda.
13.1.Käesolevas kriminaalasjas seisneb vaidlus üksnes selles, kas süüdistatav juhtis 9. veebruaril 2023 kell 14.39 paiku Ida-Virumaal, Toila vallas, Voka alevikus, XXX juures mootorsõidukit Audi 4, olles alkoholijoobes.
13.2.Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud üksnes tunnistaja H.U. e ütlustele.
13.3.Maakohtu järeldus H.U. e ütluste osas pole õige. On eluliselt usutav, et 5 minuti kestel võib reaalselt palju asju juhtuda, sealhulgas ka see, et sõiduautot juhtinud isik võis lahkuda ja juhi kohale võis istuda S. Korikov. Tuleb arvestada seda, et sel hetkel viibis S. Korikov tugevas alkoholijoobes (tema veres tuvastati alkoholisisaldus vähemalt 4,21 mg/g) ja sel põhjusel ei saanud ta objektiivselt mäletada kõiki asjaolusid. Sealhulgas neid asjaolusid, mis kell ta sel päeval sõitis kauplusse, kellega koos ja kes juhtis sõidukit.
13.4.Maakohus osutas, et ei nõustu kaitsja seisukohaga, et H.U. on kuidagi oma seisukoha süüdistatava osas kujundanud, mis mõjutab negatiivselt tema ütluste usaldusväärsust.
13.5.Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hinnanguta, et H.U. e ütlused on vastuolus kohtuistungil uuritud audiosalvestisega ja tunnistaja R.N. e ütlustega. Kohtuistungil ütles H.U. , et ta ei näinud seda, et S. Korikov juhiks sõiduautot 9. veebruaril 2023 kella 14.39 paiku. Samas kohtuistungil uuritud audiosalvestist nähtub, et Häirekeskusele tehtud kõnes teatas tunnistaja, et S. Korikov juhtis sõidukit, viibides alkoholijoobes. Peale selle, R.N. e ütlustest nähtub, et kui politseinikud tulid sündmuskohale ja vestlesid telefoni teel H.U. ega, siis tunnistaja teatas, et nägi seda, et just S. Korikov juhtis sõidukit ja parkis sõiduki XXX maja ette. Eeltoodu näitab, et juba algusest peale lähtus H.U. üksnes oletusest, et S. Korikov juhtis sõidukit alkoholijoobes. Tegelikkuses ta ei näinud seda. Tunnistaja tegi kõigest järelduse tulenevalt sellest, et ta nägi, kuidas S. Korikov väljus oma pargitud sõidukist ja läks tuikudes maja trepikoja juurde. Oletuse kasuks räägib ka asjaolu, et Häirekeskusse helistades märkis H.U. , et S. Korikov juhib pidevalt sõidukit alkoholijoobes. See näitab, et tunnistaja oli kujundanud algusest peale oma arvamuse S. Korikovi kohta.
13.6.Tunnistaja negatiivset suhtumist kinnitab asjaolu, 9. veebruaril 2023 tunnistaja tegelikkuses ei näinud seda, et just S. Korikov juhtis sõidukit, kuid vaatamata sellele teatas Häirekeskusse ja sündmuskohale saabunud politseinikele, et nägi seda. Selles osas tunnistaja ei rääkinud tõtt. H.U. e ütlusi tuleb hinnata väga kriitiliselt. Kohtuotsust ei saa rajada üksnes selle tunnistaja oletustele.
13.7.Maakohus osutas, et süüdistatava ütluste kohaselt ei juhtinud tema 9. veebruaril 2023 kell 14.30 autot ning suure tõenäosusega ajas H.U. kellaajad segamini, kuna S. Korikov käis autoga kaupluses samal päeval varasemal kellajal kella 12 ajal. Edasi teeb kohus tõendite analüüsi, miks süüdistatava eeltoodud ütlused ei ole usaldusväärsed.
13.8.Kohtuotsuses tuvastatud asjaolud on vastuolus esitatud süüdistusega.
Kohus, viidates H.U. e ütlustele, tuvastas, et 9. veebruaril 2023 kell 14.30 S. Korikov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 tähenduses. Kohus tuvastas ka, et Häirekeskuse kõneandmete väljatrükist nähtub, et tunnistaja helistas Häirekeskusse ja teatas, et S. Korikov juhtis sõidukit alkoholijoobes. Samas S. Korikovile ei esitatud süüdistust, et 9. veebruaril 2023 kell 14.30 juhtis ta mootorsõidukit Audi A4, olles alkoholijoobes. Süüdistusakti kohaselt toimus see 9. veebruaril 2023 kell 14.39 paiku. Sellega kohus rikkus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg 1 sätteid, mille kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui selles paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 2 alusel prokurör ei muutnud esitatud süüdistust.
13.9.Kokkuvõtvalt hindas maakohus ebaõigesti H.U. e ütlusi. Selle tunnistaja ja teistest uuritud tõenditest ei saa teha järeldust, et 9. veebruaril 2023 kell 14.30 juhtis S. Korikov juhtis sõiduautot Audi 4 Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus XXX juures, olles alkoholijoobes. Peale selle, S. Korikovile ei ole esitatud süüdistust, et 9. veebruar 2023 kell 14.30 juhtis ta sõidukit alkoholijoobes. Menetlus ringkonnakohtus
14.Tartu Ringkonnakohtu 5. augusti 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt 15. august 2024.
15.Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16.Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, tutvunud kohtuistungi protokolli, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kolleegium ei korda KrMS § 342 lg 3 p 1 aluseks võttes kõiki maakohtu asjakohaseid põhjendusi ja piirdub apellatsiooni olulisematele väidetele vastamisega.
17.Esmalt uurib kolleegium, kas S. Korikovi süü kuriteos KarS § 424 lg 1 järgi on maakohtu otsusega küllaldaselt tõendamist leidnud (I), seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (II) ja lahendab menetluskuludega seonduva (III). I
18.Kolleegium leiab et maakohtu otsus on seaduslik. Kaitsja põhiline etteheide on selles, et süüdistatava süü pole küllaldaselt tõendatud ja rajaneb üksnes tunnistaja H.U. e ütlustel.
19.Vastupidiselt kaitsjale leiab kolleegium, et maakohtu otsuse tõendite analüüsimisele ei saa etteheiteid teha, sest kohus on uurinud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid tõendeid ja kaitseversioonina esitatud väited kummutanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ja järeldusteni jõudmine on kolleegiumile jälgitav ja selle kordamine samaväärses mahus pole edasikaebemenetluses vajalik. (RKKKo nr 1-20-2143/156, p 16.)
20.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt keskseks küsimuseks, kas S. Korikovi süü on küllaldaselt tõendatud selles, et tema tahtlikult 9. veebruaril 2023 juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus XXX maja juures mootorsõidukit Audi A4, olles joobeseisundis.
21.Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav oli samal päeval pärastlõunal alkoholijoobes. Vastavalt 15. veebruari 2023 EKEI uuringuaktile nr 209T tuvastati S. Korikovi veres
alkoholisisaldus 4,28 mg/g laiendmääramatusega +/- 0,07 mg/g kohta ehk vähemalt 4,21 mg/g. Põhiküsimuseks on, kas S. Korikov juhtis sõidukit alkoholijoobes.
22.Maakohus on tõendite hindamisel tõepoolest omistanud tähtsuse H.U. e ütlustele, kes nägi 9.veebruaril 2023 kella 14.30 paiku sõitmas XXX maja juures S. Korikovile kuuluvat sõidukit Audi A4 (reg nr XXX ). Kohus on kindlaks teinud ka selle, et tunnistaja lahkus köögiakna juurest tema hinnangul kuni 5 minutiks ja kui ta tagasi akna juurde tuli ning õue vaatas, siis nägi Audi A4 sõidukijuhi kohalt väljumas S. Korikovi, kes oli ilmselgete alkoholijoobe tunnustega.
23.Apellatsioon toetub põhiliselt H.U. e ütluste usaldusväärsuse ümberlükkamisele. Kaitsja püüab apellatsioonis jätkuvalt väita, et tunnistaja võis S. Korikovile kuuluvat autot maja ette sõitmas näha, aga sõitja ei olnud S. Korikov ise. Tunnistaja tajumisvõimekust ajas ja ruumis püütakse veel lammutada sellega, et tunnistaja võis ise eksida ajaliselt, sest süüdistatav olevat eelnevalt teinud samal päeval sõidu maja ette, käinud poes ja nüüd ajab tunnistaja lihtsalt need sõidukorrad oma peas sassi ehk süüdistatava ütluste kohaselt „võib olla ta nägi mind mingil muul ajal.“ (KoTo tl 28p).
24.Veel soovib kaitsja seada H.U. e ütlusi kahtluse alla põhjusel, et Häirekeskusele helistades sõnas tunnistaja, et nägi S. Korikovi sõitmas, maakohtus aga, et juhiroolis ta süüdistatavat ei näinud. Seda vastuolu on tunnistaja maakohtus selgitanud sellega, et maja ette sõitvas autos juhiroolis olijat ta ei näinud. Samas ei seostanudki ta oma teadmises S. Korikovile kuuluva auto juhina kedagi teist ja mõni minut hiljem nägigi ta juba peatunud autost juhikohalt S. Korikovi väljumas.
25.Kolleegium leiab, et eelnimetatud kaitseteese on maakohus juba põhjalikult käsitlenud ja need kummutanud. Vähe sellest, maakohtus on H.U. üle kuulatud ja kohus on isiku ütluste usaldusväärsuses saanud vahetult seisukoha kujundada. Käesoleval juhul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga ka selles, et tuvastamist pole leidnud, et tunnistaja andnuks mingil põhjusel meelega ütlusi S. Korikovi kahjuks. Tunnistaja H.U. ja S. Korikov kinnitasid maakohtus, et mingit vihavaenu nende vahel pole.
26.Maakohtus selgitas H.U. , et oli 9. veebruaril 2023 kella 14.30 paiku oma korteri köögis Voka külas Tiigi tn 9-23 ja tegi suitsu. Vastasmaja XXX ette sõitis S. Korikovile kuuluv auto ja parkis poolviltu, kust hiljem juhikohalt väljus S. Korikov ise. Autosse ta sisse ei näinud, kuid nägi juhikohalt väljumist. S. Korikov polnud kaine, sest ta ei seisnud korralikult jalgel: „[p]ani põlve maha, toetus kapoti peale. Kui ta ukse juurde jõudis, siis ajas ukse segamini.“ (KoTo tl 23-24). Tunnistaja arvas, et võis vahepeal ka toas käia ja see oli ajaliselt ligi 5 minutit. Ühtegi teist isikut õues ja ümbruskonnas ta samal ajal liikumas ei näinud. Kui tunnistaja nägi purjus S. Korikovi autost väljuvat, helistas ta kohe Häirekeskusele. Midagi käes S. Korikovil sel hetkel polnud. Ta jälgis sündmust aknal kuni politsei saabumiseni. Politsei saabudes oli S. Korikov maja välisukse juures ja üritas ust avada.
27.Patrullpolitseiniku R.N. e ütluste kohaselt saabus ta väljakutse peale Voka alevikku ja S. Korikovile kuuluva sõiduki kontrollimisel selgus, et sõiduki võtmed olid süütelukus: „[s]along oli soe ja selle järgi oli võimalik eeldada, et see sõiduk oli sinna alles jõudnud.“ S. Korikov ise oli koordinatsioonihäiretega ja toetus vastu maja välisust (KoTo tl 26).
28.Maakohtuga tuleb nõustuda selles, et tuvastatud asjaolude juures ei saa pidada eluliselt usutavaks kaitseväidet, kus süüdistatavale kuuluv auto sõidab maja ette ja roolis pole süüdistatav ise ning 5 minuti jooksul, mil tunnistaja akna juurest eemaldub, võtab sõidukis koha sisse raskes joobes S. Korikov.
29.Kaitsja rõhutab veel asjaolu, et H.U. e süüdistatavat süüstavad ütlused on mõjutatud asjaolust, et S. Korikov on ka varem joobeseisundis sõidukit juhtinud ja nüüd omistab tunnistaja joobes sõidukijuhi käitumismustri alusetult süüdistatavale. Maakohus on seda versiooni juba uurinud ja selle ümber lükanud.
30.Kaitsja püüab süüdistust kummutada veel väheolulise vastuoluga selles, et süüdistuses on märgitud sõidukijuhtimise kellaajana 9. veebruar 2023 kella 14.39 paiku, aga H.U. helistas Häirekeskusele kell 14.36.40. Kaitsja arvates rikkus kohus KrMS § 268 lg 1 sätteid, mille kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti raames. Kolleegium siin kellaaegade minutilistes erinevustes midagi kummastavat ei näe, seda enam, et süüdistust ei konkretiseeritud minuti täpsusega, vaid sõnaga „paiku.“ Maakohus on selles osas sisse viinud tõendite uurimise ja analüüsi tulemusena omapoolse korrektuuri, märkides, et süüdistatav juhtis 9. veebruaril 2023 kell 14.30 mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 tähenduses.
31.Võttes arvesse seda, mida H.U. rääkinud on, soovivad kaitsja ja süüdistatav esitada omapoolse versiooni, kus keegi teine isik kella 14.30 paiku sõidab süüdistatavale kuuluva autoga tema maja ette, kuhu umbes 5 minutit hiljem istub juhirooli kohale purupurjus S. Korikov ise. Kes see isik oli, kust ta tuli ja kuhu kadus enne seda, kui S. Korikov väidetavalt juhikohale tuleb ja istub ning asub autot soojendama, kaitsja ja süüdistatav ei nimeta ega kellegi sellise isiku ülekuulamist taotlenud pole.
32.Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et kaitseväidet peab kaitsepool ka aktiivselt tõendama, esitades tõendid niisuguse väite õigsuse kinnitamiseks või vähemalt luues menetlejale reaalse võimaluse selle väite kontrollimiseks. Riigikohus on selgitanud, et selle tegemata jätmisel pole põhjust kõneleda süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo-d nr 1-18-2232/179, p 67 ja 3-1-1-21-09, p 11.2). Lisaks ei tähenda kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 mõistes seda, et olukorras, kus teised tõendid kaitseversiooni üldse ei toeta, tuleb kohtul võtta aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. Kaitseversioon peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii pole, ei saa rääkida kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 järgi (RKKKo nr 3-1-1-49-16, p 21).
33.Käesolevas asjas pole süüdistatav ja kaitsja esitanud tõendeid, mis nende kaitseversiooni usaldusväärselt kinnitaks. Süüdistatava versiooni võimalikkust hinnates on oluline ka tema ütluste usaldusväärsuse küsimus. Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid. Süüdistatav on andnud segase ja ebausutava selgituse tema sõiduki sõidust maja ette ja tema enda sattumisest 9.veebruaril 2023 kella 14.30 paiku sõidukijuhi kohale.
34.Tähelepanu tuleb pöörata ka süüdistatava versiooni elulisele usutavusele. Teisiti öeldes sellele, milline on kõnealuse versiooni paikapidavuse üldine tõenäosus (RKKKo nr 3-1-1109-15, p-d 109–113). Nagu eespool märgitud ja pidades usaldusväärseks H.U. e ütlusi tema poolt tajutus, et S. Korikovile kuuluv sõiduk sõitis maja ette ja ligi 5 minuti pärast väljus sealt S. Korikov, siis kolleegium ei pea kogutud tõendusteabe puhul usutavaks, et keegi teine isik peale S. Korikovi oli sõiduki roolis XXX maja ette sõites. Raskes joobeseisundis juhtidele omaselt ei parkinud ta sõidukit tavapäraselt korrektselt, vaid ebaharilikult risti majaga.
35.Eeltoodud mitteusutavate kaitseväidete väljapakkumine on ilmselgelt seotud asjaoluga, et süüdistatavat ähvardab uuritavas teos südimõistmise korral reaalne vangistus. S. Korikovi on korduvalt sarnaste tegude eest karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Kõik leebemad karistusmeetmed on süüdistatava peal ära proovitud.
II
36.Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. juuni 2024 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. III
37.Kaitsja Sergei Politšev on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kliendi nõustamisele ja apellatsiooni koostamisele 175 minutit, mille eest taotleb ta tasu 256,20 eurot, sh käibemaks 46,20 eurot. Kolleegium, hinnates kaitsja toiminguid ja apellatsiooni mahtu leiab, et tasutaotlus tuleb lugeda põhjendatuks.
38.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 256,20 eurot süüdistatava S. Korikovi kanda.
Tiit Lõhmus
Ingrid Kullerkann
(allkirjastatud digitaalselt)
Mario Truu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.