Liiklussüüteod

KORIKOVI

katseajal juhataja poolt määratud

alluma Viru Vangla kriminaalhooldusametniku

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud sama seadustiku §75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada Sergei KORIKOVILE lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) aastat. Liiklusseaduse §127 alusel on Sergei KORIKOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Rahuldada vandeadvokaat Sergei POLITŠEVI taotlus, määrata tema poolt Sergei KORIKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 618 (kuussada kaheksateist) eurot 54 senti. Välja mõista Sergei KORIKOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu kokku summas 77 (seitsekümmend seitse) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) kohtueelses menetluses makstud tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot 20 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) kohtulikus menetluses makstud tasu 816 (kaheksasada kuusteist) eurot 18 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Sergei KORIKOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700017370 ning selgitus „Sergei KORIKOV 1-23-7021 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule.

on

õigus

edasi

kaevata

apellatsiooni

korras

Tartu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11.06.2024. Süüdistus Sergei Korikovi süüdistatakse ja ta on kohtu alla antud selles, et ta juhtis tahtlikult 09.02.2023 kell 14.39 Ida-Virumaal Toila vallas xxx alevikus xxx tänava maja nr.xx juures mootorsõidukit Audi A4 (registreerimismärk XXXXXX) joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 15.02.2023 uuringuaktiga nr.209T tuvastati Sergei Korikovi veres alkoholisisaldus 4,21 mg/g. Seega pani Sergei Korikov tahtlikult toime KarS §424 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Sergei Korikov ei tunnistanud ennast talle inkrimineeritud kuriteos süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta 09.02.2023 hommikul autoga poodi toiduaineid ostma ja oli sel hetkel kaine. Peale koju jõudmist jõi süüdistatav kanget alkoholi. Kella 10 – 12 vahel helistas süüdistatavale tema sõber S.K., kes palus autot laenata. Süüdistatav ja tema sõber leppisid kokku, et sõber helistab talle, kui ta maja juurde jõuab. Süüdistatav läks välja, pani auto käima, et seda soojendada ning istus seal 5 – 10 minutit. Peale seda jättis süüdistatav võtmed süütelukku ja läks trepikoja juurde, et koju minna, kuid tal ei õnnestunud majja siseneda ning politsei pidas ta kinni. Süüdistatav selgitas, et ta kasutas küll samal päeval autot, ent see oli hommikul, mitte vahetult enne tema kinnipidamist. Süüdistatav lisas, et H.U.ga pole neil vihavaenu ning tunnistaja ajas ilmselt segamini selle kellaaja, mil süüdistatav autot juhtis. Süüdistatav märkis, et kohtuliku uurimise käigus mäletas ta asju, mida ta 09.02.2023 ülekuulamisel ei mäletanud, sest ta oli siis alkoholijoobes. Süüdistatav teatas, et tal on liikumispuue ja ta vajab toimetulekuks juhtimisõigust, kuid pood on 200m kaugusel ja sinna jõuab ta jalgsi minna. Süüdistatav lisas, et tema sõnul oli auto pargitud ideaalselt. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et süüdistatav oli küll kinnipidamise hetkel alkoholijoobes, ent käesolevas kriminaalasjas puuduvad veenvad ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Liiklusregistri ja juhiloa kehtivuse väljatrükid, millest nähtub, et Sergei Korikovil on juhiluba (kehtiv kuni 07.07.2030) ja tema juhtimisõigus kehtib kuni 28.11.2028 - Karistusregistri väljavõte Sergei Korikovi kohta seisuga 22.02.2023, mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus, 3 arhiveeritud kriminaalkaristust ja 7 arhiveeritud väärteokaristust - Viru Maakohtu 30.09.2019 otsus, millega tunnistati Sergei Korikov süüdi KarS §121 lg.1, §274 lg.1 järgi ja karistati KarS §64 lg.1, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 kuud 27 päeva. KarS §74 lg.2 alusel kuulus mõistetud karistusest 11 kuud 27 päeva vangistust koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 9 kuud 27 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat, mille kestel oli Sergei Korikov kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust - Viru Maakohtu 29.07.2021 määrus, millega määrati Sergei Korikovile Viru Maakohtu 30.09.2019 otsusega seatud katseajaks täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi - Viru Maakohtu 25.07.2016 otsus, millega tunnistati Sergei Korikov süüdi KarS §424 järgi ja karistati KarS §69 lg.1, 3 kohaldamisega üldkasuliku tööga 207 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta, mille kestel oli Sergei Korikov kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 8 sätestatud lisakohustusi. KarS §50 lg.1 alusel võeti Sergei Korikovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 kuud

-

-

-

-

Viru Maakohtu 30.08.2011 otsus, millega tunnistati Sergei Korikov süüdi KarS §424 järgi ja karistati KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 kuud 29 päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus 3 kuud 29 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud, mille kestel oli Sergei Korikov kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS §50 lg.1 p.1 alusel võeti Sergei Korikovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 kuud väljavõte töötamise registrist, millest nähtub, et Sergei Korikov 18.09.2023 ei töötanud teatis Sergei Korikovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2022, mille kohaselt oli isiku keskmise päevasissetuleku suurus 2 € tõend Sergei Korikovi maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli isiku deklareeritud tulu 2022 pärast tulumaksu mahaarvamist 2084 € kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi 31.08.2023 taotlus menetluskulude osas kohtueelses menetluses summas 295,20 € ning abiprokurör Kristiina Erte 04.09.2023 Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt vandeadvokaadi taotlus rahuldati ja kulu summas 295,20 € hüvitati SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) uuringuks vere võtmise, säilitamise ja edastamise kulu 09.02.2023 patsiendiarve nr.A23-013843 summas 63 € Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi tekstis EKEI) 15.02.2023 uuringuakt nr.209T summas 14 €, millest nähtub, et Sergei Korikovi veres tuvastati alkoholisisaldus 4,21 mg/g kohta Isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtub, et 09.02.2023 kell 15.01 aadressil xxx XXX alevik Toila vald tuvastati Rahvastikuregistri abil Sergei Korikovi isik Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Sergei Korikovi peeti 09.02.2023 kell 15.10 aadressil xxx XXX alevik Toila vald Ida-Virumaa kahtlustatavana kinni, sest ta juhtis 09.02.2023 kell 14.39 aadressil xxx XXX Toila vald Ida-Virumaa mootorsõidukit Audi A4 (registreerimismärk

XXXXXX)

alkoholijoobes. Kahtlustatav vabastati 10.02.2023 kell 13.52 häirekeskuse kõneandmete väljatrükk koos CD-plaadiga, millest nähtub, et 09.02.2023 kell 14.36:40 helistati häirekeskusesse Sotsiaalkindlustusameti kliendinõustaja M.E. 23.04.2023 vastus nr.5.2-1/129692 päringule, millest nähtub, et Sotsiaalikindlustusameti 21.10.2021 otsusega nr.P26O-2021-81994 tuvastati Sergei Korikovil keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle. Otsus kehtib 01.11.2021 – 19.09.2026.

Tunnistaja H.U. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta teab süüdistatavat kui XXX elanikku, kuid mingit läbikäimist neil pole. Tunnistaja elab süüdistatava vastasmajas, tunnistaja korteri aknad on süüdistatava maja sissekäigu ja parkimiskohtade poole. Tunnistaja teab, et Sergei Korikovil on tume sedaan, numbrimärki ta ei tea, kuid numbrimärgi tähed on XXX. 09.02.2023 oli tunnistaja kodus ja tegi akna peal suitsu, kui nägi, kuidas süüdistatava auto sõitis viimase maja ette. Auto liikumise ajal tunnistaja ei näinud, kes oli auto roolis, kuid nägi selgelt, et peale parkimist tuli autost välja vaid üks inimene – süüdistatav ja juhi kohalt. Sõidukist rohkem kedagi ei väljunud. Süüdistatav oli purjus, tuikus, toetus autokapotile, toetas põlve maha. Tunnistaja kinnitas, et on süüdistatavat näinud ka kaines olekus, mistõttu oskab vahet teha. Sõiduk oli pargitud poolviltu, tunnistaja poole oli sõiduki juhikülgne pool ja tagumine osa. Tunnistaja helistas kohe numbrile 112 ja ütles, et tulge ruttu, juht on

purjus ja tuli just autost välja. Tunnistaja jälgis süüdistatavat kuni politsei tulekuni, kedagi teist ta auto juures ei näinud. Süüdistataval ei olnud midagi käes. Tunnistaja R.N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta ei tunne süüdistatavat. Tunnistaja täitis 09.02.2023 tööülesandeid patrullpolitseinikuna, kui sai pärast kella 14 väljakutse XXX alevikku, sest seal sõitis maja ette joobes juht. Tunnistaja sõitis xxx tänava maja nr.xx ette ja nägi, et sissekäigu ees üritas isik ust avada. Tunnistaja suhtles isikuga ning toimetas ta seejärel politseiautosse. Tunnistaja märkis, et isik oli tugevas joobes, tuikus ning tema kõne oli väga häiritud. Tunnistaja osundas maakohtu istungil süüdistatavale, kui samale isikule, kellega ta 09.02.2023 suhtles. Tunnistaja selgitas, et süüdistatava sõiduk oli maja ette risti pargitud nii, et see ei olnud korrektselt, oma maja poole kõrvalistuja poolse küljega ja autol olid võtmed süütelukus. Tunnistaja ei märganud, et süüdistataval oleks kaasas olnud alkoholi ning seda ei näinud ta ka autos. Tunnistaja viis süüdistatava IVKH ekspertiisi, sest alkomeetriga ei õnnestunud kohapeal joovet tuvastada, kuna süüdistatav ei olnud võimeline puhuma. Tunnistaja kinnitas, et pärast maja ette jõudmist ei olnud läheduses teisi isikuid ning alles lõpus tuli sõiduki juurde süüdistatava tuttav, kes tahtis sõidukit saada. Tunnistaja märkis, et autot kontrollides oli auto salong soe, oli aru saada, et auto oli just sinna jõudnud. Süüdistataval olid koordinatsiooni- ja reaktsioonihäired, toetus vastu ust, et püsti seista, tugevalt oli tunda alkoholilõhna, ta ei saanud küsimustest aru, ei suutnud vastata. H.U.ga suhtles tunnistaja telefoni teel ja H.U. kinnitas, et tegemist oli sama isikuga, kes tuli autost juhi kohalt välja, kui ta Häirekeskusesse helistas. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Sergei Korikovi süüdistatakse KarS §424 lg.1 järgi selles, et ta juhtis 09.02.2023 kell 14.39 Ida-Virumaal Toila vallas XXX alevikus xxx tänava maja nr.xx juures mootorsõidukit joobeseisundis. KarS §424 lg.1 näeb ette vastutuse mootorisõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei või juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Sergei Korikovi vere alkoholisisaldus 09.02.2023 oli 4,21 mg/g kohta ja seega oli ta alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu on tuvastatud EKEI 15.02.2023 uuringuaktiga nr.209T ning ekspertiisiakti autentsuse küsimust ei ole keegi menetlusosalistest ka tõstatanud.

Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selle üle, kas süüdistatav juhtis 09.02.2023 kell 14.39 Ida-Virumaal Toila vallas XXX alevikus xxx tänava maja nr.xx juures mootorsõidukit alkoholijoobes. Tunnistaja H.U. ütluste kohaselt nägi ta 09.02.2023 kell 14.30, kuidas süüdistatavale kuuluv sõiduauto liikus, parkis maja ette ja sellest väljus juhi kohalt mõne aja pärast süüdistatav. Tunnistaja sõnul ta kedagi teist ümbruskonnas ei näinud. Sõiduk oli pargitud viltu, juhipoolse küljega tunnistaja akende poole. Süüdistatava ütluste kohaselt ei juhtinud tema sel hetkel autot ning suure tõenäosusega ajas tunnistaja H.U. kellaajad segamini, kuna ta käis autoga kaupluses samal päeval varasemal kellaajal. Häirekeskuse kõneandmete väljatrükist nähtub, et 09.02.2023 kell 14.36:40 helistati Häirekeskusesse. Maakohus kuulas kohtuistungil eelnimetatud kõnet ja sellelt oli kuulda tunnistaja kirjeldus selle kohta, kuidas ta nägi, et süüdistatav sõitis äsja vastasmaja ette, tuli autost välja, oli purjus ning püüdis siseneda oma maja trepikotta. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et helistas Häirekeskusesse just seepärast, et oli kindel, et sõidukit juhtis just süüdistatav. Maakohus ei pea süüdistatava ütlusi antud juhul usaldusväärseteks selles osas, et tunnistaja H.U. pidi teda nägema autoga sõitmas hoopis 2 tundi varem enne süüdistuses märgitud aega. Esmalt märgib maakohus, et tunnistaja H.U. kinnitas maakohtu istungil, et helistas Häirekeskusesse kohe, kui nägi süüdistatava sõiduki peatumist ja süüdistatava väljumist sõidukist juhi kohalt. Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et käis oma sõidukiga kaupluses samal päeval kella 12 ajal. Kuna kõne Häirekeskusesse on tehtud 09.02.2023 kell 14.36.40, ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse 2,5 tundi peale seda, kui nägi süüdistatavat autost väljumas. Teiseks märgib maakohus, et süüdistatava väitel käis ta kaupluses söögikauba järel. Tunnistaja H.U. ütluste kohaselt maakohtu istungil ei olnud süüdistataval sõidukist väljumisel mitte midagi käes. Kuna süüdistatava enda väitel oli tegemist sedavõrd külma ilmaga, et ta pidas vajalikuks sõiduki soojendamist enne selle sõbrale väidetavalt kasutada andmist, ei ole samuti eluliselt usutav, et peale kaupluses käimist väljus süüdistatav autost ja hakkas tuppa minema ilma kauplusest ostetud kaupa kaasa võtmata. Kolmandaks märgib maakohus, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse eelkõige seepärast, et sai aru, et sõiduki juhi kohalt väljunud süüdistatav on joobes – ta tuikus, pani põlve maha, toetus autokapotile, sissekäigu ukse juures toetus uksele, ajas uksed segamini. Neljandaks märgib maakohus, et tunnistaja jälgis süüdistatavat kuni politsei saabumiseni ja sel ajal süüdistatav alkoholi ei tarvitanud. Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistajate H.U. ja R.N. ütlustes on vastuolu selles, kuidas oli sõiduauto pargitud. Tunnistaja R.N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et politseipatrulli kohale jõudes oli süüdistatava sõiduk pargitud tema maja poole kõrvalistuja poolse küljega ja oli näha, et sõiduk oli just sinna jõudnud. Tunnistaja H.U. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et sõiduk oli pargitud poolviltu ja tunnistaja poole jäi sõiduki juhipoolne külg.

Maakohus ei pea nende kahe tunnistaja ütluseid sõiduki parkimise osas sedavõrd erinevateks, et seaksid nende ütlused ebausaldusväärseteks ja/või vastuolulisteks. Mõlema tunnistaja ütlused on kooskõlas selles osas, et sõiduki juhipoolne külg oli tunnistaja H.U. maja (akna) poole ja kõrvalistuja külg süüdistatava maja sissekäigu poole. Samuti on mõlema tunnistaja ütlused kooskõlas selles osas, et sõiduk ei olnud pargitud korrektselt. Ka tunnistaja R.N. poolt joonistatud skeemilt nähtub sama. Maakohtu istungil esitles ringkonnaprokurör süüdistatava ja tunnistaja H.U. elukohtade (xxx ja xx XXX alevik) paiknemist. Tegemist on lühikese vahemaaga ja on ilmselge, et enda korteri köögiaknast välja vaadates on tunnistaja H.U.l selgelt näha vastasmaja sõidukite parkimiskohal toimuv. Maakohtu istungil juhtis kaitsja maakohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistaja H.U. kinnitas maakohtu istungil, et ei näinud, et süüdistatav juhtis oma sõidukit. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Tunnistaja H.U. kinnitas maakohtu istungil tõepoolest, et ei näinud juhi isikut ajal, mil sõiduk liikus. Samas nägi ta kindlalt, et juhi kohalt väljus justnimelt süüdistatav, kes oli tunnistaja arvates alkoholijoobes, mis omakorda tingis selle, et tunnistaja helistas Häirekeskusesse. Kedagi teist ta sõidukist väljumas ei näinud. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja H.U. on kuidagi oma seisukoha süüdistatava osas kujundanud, mis mõjutab negatiivselt tema ütluste usaldusväärsust. Maakohtu istungil väitsid nii nimetatud tunnistaja kui ka süüdistatav, et nende kokkupuuted on juhuslikud, mingeid isiklikke suhteid nende vahel ei ole. Süüdistatav kinnitas ise, et mingit vihavaenu nende vahel ei ole ning tunnistajal ei ole ka mingit põhjust teha tema peale valekaebust. Tunnistaja H.U. poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub ka, et peale süüdistatava sõiduki liikumist lahkus ta mõneks hetkeks oma köögiakna juures, kuid tagasi tulles nägi ta kindlalt, kuidas sõiduki juhi kohalt väljus justnimelt süüdistatav. Ajaliselt võis olla vahe 5 minutit. Maakohus ei pea kuidagi eluliselt usutavaks, et sellise ajavahemiku vältel lahkus keegi teine sõiduki juhi kohalt ja sinna istus süüdistatav, kelle väljumist siis omakorda nägi tunnistaja H.U. Kokkuvõttes leiab maakohus, et Sergei Korikovile esitatud süüdistus on põhjendatud ja KarS §424 lg.1 objektiivne koosseis on täidetud. Maakohus peab H.U. ütlusi keskseteks tõenditeks, milledes pole alust kahelda ja mis on kooskõlas teiste maakohtule esitatud tõenditega ning neist saab kokkuvõtlikult järeldada, et süüdistatav juhtis 09.02.2023 kell 14.30 mootorsõidukit alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1 ja §69 lg.2 p.1 tähenduses. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuritegu on süüdistatava poolt toime pandud otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje hoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga. Asudes juhtima alkoholijoobes, pidi süüdistatav aru saama, et paneb toime kuriteo.

sõidukit

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et süüdistatav pani toime KarS §424 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tema tegu on õigesti kvalifitseeritud ja aluseid süüdistatava õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud. Ülaltoodu kokkuvõttes mõistab maakohus Sergei Korikovi talle inkrimineeritud kuriteos süüdi KarS §424 lg.1 järgi. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et Sergei Korikov on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust

mõjutada kaitsmise

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra huvisid.

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07. Eeltoodust tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistusakti ja ringkonnaprokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Ringkonnaprokurör leidis oma kohtukõnes, et süüdistatava süü on suur, sest joove oli väga suur ning süüdistatav ei tunnistanud oma süüd. Samas ei olnud ringkonnaprokuröri hinnangul tegemist süüga maksimaalses määras, sest süüdistatav ei ohustanud teisi isikuid. Kaitsja leidis oma kohtukõnes, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning seetõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. Maakohus selliseid kahtluseid ei tuvastanud. Süü suuruse kindlaksmääramisel arvestab maakohus eelkõige seda, et tegemist ei olnud esmakordse samalaadse süüteoga. Varasemate, s.h. arhiveeritud karistuste arvestamine otsuse tegemisel on põhjendatud ja lubatud vastavalt Riigikohtu 15.02.2023 lahendile kohtuasjas nr.1-15-1446. Samuti arvestab maakohus järgnevat - süüdistatav on varasemalt kandnud lühiajalist vangistust - süüdistataval on varasemalt olud korduvalt probleemid alkoholi kuritarvitamisega (Viru Maakohtu 29.07.2021 määrusega pandud täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi, Viru Maakohtu 25.07.2016 ja 30.09.2019 otsustega määratud keeld tarvitada alkoholi). Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. KarS §424 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist, mis mõjutavad süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus

seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. Maakohus märgib esmalt, et süüdistatava puhul on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistataval puudub töökoht ja ta on osaliselt töövõimetu. Maakohus on seisukohal, et rahalise karistuse mõistmisel võib see jääda ebapiisavate vahendite korral tasumata ning sel juhul tunneb süüdistatav end karistamatuna. Maakohus on seisukohal, et karistus peab isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt täidab. Rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas käesoleva süüdistatava puhul kuidagi põhjendatud ega kooskõlas karistuse eesmärkidega. Karistuse liigi ja suuruse puhul arvestab maakohus ka seda, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleval ajal on tal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Samuti arvestab maakohus asjaolu, et süüdistatavale on varem mõistetud karistus vangistus asendatud üldkasuliku tööga, ta oli varasemalt allutatud käitumiskontrollile ning ta on kandnud ka lühiajalist vangistust. Eeltoodu näitab, et ka lühiajaline reaalne vangistuse kandmine ei välista antud süüdistatava puhul uute kuritegude toimepanemist. Kokkuvõtteks nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et antud süüdistatavale on põhjendatud mõista karistuseks vaid reaalne vangistus. Samas leiab maakohus, et puudub alus mõista karistus kogu ulatuses reaalselt. Maakohus arvestab siinkohal asjaolu, et õnneks ei ohustanud süüdistatav sel hetkel liikluses teisi isikuid ja reaalseid õnnetusi ei toimunud. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17). Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Korikov oli kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2023 – 10.02.2023, s.o. 2 päeva. Seega kuulub Sergei Korikovil lõplikult kandmisele 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, millest reaalselt kuulub kandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 6 kuud. Maakohus peab oluliseks panna süüdistatavale taaskord kohustuseks keeld katseajal mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis. Ringkonnaprokurör leidis kohtukõnes, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud ka lisakaristuse määramine süüdistatavale.

Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §50 lg.1 p.1 võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks ning vastavalt sama sätte lg.2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Sotsiaalkindlustusameti 23.04.2024 vastuse nr.5.2-1/12969-2 kohaselt on süüdistataval tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle. Nimetatud vastusest ei nähtu mingil määral, et sõiduki kasutamine on süüdistataval eluliselt vajalik ja oluline. Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav ise, et kauplus esmatarbekaupadega ei asu tema elukohast kaugel ning ka tervisekeskusesse on võimalik liikuda korraldatud liinitranspordiga. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab liikuda ja teha ka kergemat tööd, tema puue on seotud põletusejärgse olukorraga. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et antud süüdistatava puhul ei ole KarS §50 tingimused täidetud, mistõttu on põhjendatud kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise äravõtmine. Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on alati ja igal juhul üliohtlik tegu. Tegemist on teadvustatud teoga, ettevaatamatusest sellist tegu ei ole toime panna võimalik. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud süüdistataval, oli sellises suuruses, kus ta pidi aduma oma seisundit. Vaatamata sellele asus süüdistatav sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Sellisel juhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Maakohus leiab, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist süüdistatava poolt. Lisakaristus on süüdistatava puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Süüdistatava puhul on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et süüdistatav ei tööta, seega ei ole juhtimisõiguse omamine talle eluliselt vajalik ning selle ajutine äravõtmine ei põhjusta talle probleeme seoses töö ja/või sissetulekuga. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Nagu maakohus juba eelpool märkis, on varasemate otsuste arvestamine võimalik. Lisakaristuse tähtaja määramisel arvestab maakohus, et süüdistatavat on varasemalt kolmel korral karistatud KarS §424 järgi (s.h. lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud) ja kahel korral Liiklusseaduse §224 järgi (s.h. lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 ja 6 kuud). Arvestades kõike eeltoodut peab maakohus põhjendatuks kohaldada süüdistatavale lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 aastat. Vastavalt KarS §55 lg.1 hakkab lisakaristuse vabadusekaotusliku karistuse kandmisest vabanemist.

tähtaeg

kulgema

alates

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukõnes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku mõista Sergei Korikovilt välja kõik menetluskulud. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev palus süüdistatava õigeks mõista ja kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Seoses süüdistatava ettepanekuga.

süüdimõistmisega

nõustub

maakohus

ringkonnaprokuröri

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §424 lg.1 järgi kvalifitseeritav süütegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär 2024 summas 820 €. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Korikovilt väljamõistmisele sundraha 1230 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

hulka

riiklikul

Käesolevas kriminaalasjas teostati järgmised ekspertiisid: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 15.02.2023 uuringuakt nr.209T summas 14 € - Uuringuks vere võtmise, säilitamise ja edastamise kulu 09.02.2023 patsiendiarve nr.A23-013843 summas 63 €. Maakohus leiab, et seoses süüdistatava süüdimõistmisega tahtlikus teise astme kuriteos tuleb temalt välja mõista kõik ekspertiisitasud summas 77 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses oli Sergei Korikovi kaitsjaks vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas järgneva taotluse: 31.08.2023 taotlus summas 295,20 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 04.09.2023 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 295,20 €. Maakohus leiab, et seoses Sergei Korikovi süüdimõistmisega tahtlikus teise astme kuriteos, tuleb kõik kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 295,20 € temalt välja mõista.

Kohtulikus menetluses oli Sergei Korikovi kaitsjaks vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas 05.02.2024 taotluse summas 197,64 € (s.h. ettevalmistus 126 €, eelistungil osalemine 36 €, käibemaks 35,64 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 09.02.2024 määrusega summas 197,64 €. 23.04.2024 esitas kaitsja taotluse summas 618,54 € (s.h. 09.04.2024 kliendiga kohtumine ja asja arutamine 30 €, 19.04.2024 kohtuistungiks ettevalmistus 39 €, 22.04.2024 tõendite analüüs ja kohtukõne koostamine 153 €, 22.04.2024 kohtuistungil osalemine 192 €, 23.04.2024 kohtuistungil osalemine 81 €, 11.06.2024 kohtuotsuse kuulutamine 12 €, käibemaks 111,54 €). Maakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult summas 618,54 €. Seoses süüdimõistmisega tahtlikus teise astme kuriteos kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud kokku summas 816,18 €. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör häirekeskuse kõnega toimiku juurde.

Paul

Pikma

asitõendina

jätta

CD-plaat

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev asitõendite osas oma seisukohta ei avaldanud. Asja materjalide juures oleva CD-plaadi osas märgib maakohus, et see on KrMS §160-1 lg.2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole sellise salvestiste puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732).

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.